[VSL] Võõrsõnade leksikon

abstraktsionism <abstraktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< abstraktne) • kunst esemetu kunst, XX s tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust, vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormide rütmi abil

arhaiseerima <arhais|`eerima -eerib 28 v> (kr archaizō < archaios vana) • arhailisi vorme kasutama, vanaaegset jäljendama; varast Vana-Kreeka kunsti jäljendama

ars est celare artem [ars est tselaare artem] (ld) • kunst on kunsti varjata, st kunstis on oluline näida loomulikuna ja mitte paljastada oma tehnilisi oskusi

ars gratia artis [ars graatsia artis] (ld) • kunst kunsti pärast

ateneum <aten|`eum -eumi -`eumi 22e s> (ld Athenaeum < kr Athēnaion) • aj jumalanna Athena tempel; ped kõrgem haridus- ja õppeasutus, tänapäeval kunsti- ja kirjandusõppeasutus

autor <`autor -i 2e s> (ld auctor) • isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise vm teose (jutustuse, pildi, leiutise, projekti jne)

biennaal <bienn|`aal -aali -`aali 22e s> (it biennale < ld biennalis kaheaastane < bi- + annus aasta) • kunst kahe aasta tagant toimuv rahvusvaheline nüüdiskunsti (kujutava, filmi-, teatri- vm kunsti) ülevaatus. Vt ka triennaal, kvadriennaal

cinquecento [tšinkuetš·ento] (it viissada) • aj XVI s Itaalia kunsti- ja kultuuriajaloos

dadaism <dada|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr dadaïsme < dada lastekeeles: (mängu)hobu, juhuslikult valitud termin) • kunst, kirj, teater avangardistlik suund kirjanduses, kujutavas ja teatrikunstis, tekkis a-tel 1915–16 Lääne-Euroopas; dadaismi taotluseks oli kunstniku täielik vabadus ja publiku šokeerimine; sulandus 1920ndate alguses sürrealismi ning avaldas hiljem mõju happening’i, bodyart’i, popkunsti ja kontseptuaalse kunsti kujunemisele

disain <dis|`ain -aini -`aini 22e s> (ingl design joonistus, kavand < ld designare joonistama, visandama)
1. esemelise keskkonna teaduse, kunsti ja tehnoloogia sünteesil põhinev kujundus
2. tootekujunduskunst, kujustus

esteetika <esteetika 1 s> (uusld aesthetica < kr aisthētikos tajuv, tajumisvõimeline) • filosoofiline teadus ilust ja kunstist, uurib kunsti suhet tegelikkusega, ilu olemust ja avaldumist elus ja kunstis, ilu ja kunsti tajumisel tekkivaid tundeid, mõisteid, otsustusi

estetism <estet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr esthétisme < esteet) • fil, kunst elu- ja kunstikäsitus, mis eitab kunsti ühiskondlikku tingitust ja absolutiseerib esteetilisi väärtusi ning ideaale: kunst on väärtus omaette, mida ei tohi käsitada vahendina millegi muu tarvis (nt poliitika, religiooni, kasvatuse huvides)

fovism <fov|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fauvisme < fauve ookrikarva; metsloom) • kunst ekspressionismi vool XX s alguse Prantsuse maalikunstis, mille esindajad eelistasid erksaid värve ja loobusid valguse ja varju kasutamisest; fovistid lähtusid kunsti kui vaimse teraapia kontseptsioonist

galerii <galer`ii 26 s> (pr galerie < keskld galeria < galilaea kloostrikiriku portikus < pn Galilea, piirkond Lähis-Idas)
1. arhit pikk kitsas, hrl ühepoolse valgustusega ruum hoones; sammaskäik v rõdu hoone sise- v välisküljel
2. kunst ruum v ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks (maaligalerii)
3. piltl pikk rida, rodu (nt tüüpide galerii)
galeriimets • bot igihaljas v heitlehine ribamets troopiliste rohtlate ja poolkõrbete jõeorgudes

graafika <graafika 1 s> (< kr graphikē maalikunst < graphō joonistan, kirjutan) • kunst kujutava kunsti liik, mille põhiväljendusvahendid on joon ja pms must-valge, ent ka värviline pind; jaguneb vaba- ja rakendusgraafikaks; kitsamas mõttes joonistuse ja selle paljundustehnikate kogumõiste (vt ka graafiline tehnika); ka graafilises tehnikas valmistatud kunstiteos
arvutigraafika • info, kunst meetodid ja vahendid arvutis piltkujutiste loomiseks, salvestamiseks ja esitamiseks; nii loodud kujutised

happening [häpening] (ingl juhtum, sündmus) • kunst popkunsti liik; improviseeritud etendus v mingi idee kohane spontaanne provotseeriv etendus, mis hõlmab ühtaegu kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid

ikonoklasm <ikonokl|`asm -asmi -`asmi 22e s> (< kr eikōn kuju, pilt + klasma purustamine < klaō teen katki, purustan) • aj pühapiltidevastane liikumine Bütsantsis VIII–IX s; relig nn pildirüüste; visuaalse (eelkõige staatilise kunsti) ühiskondlik, poliitiline, religioosne, filosoofiline vm taunimine ja taunitavate taieste eesmärgipärane hävitamine; piltl pühaks peetavate tõekspidamiste ründamine

ismid pl <`ism ismi `ismi 22e s> (pr -isme < kr -ismos) • kõnek teatud ism-lõpuliste kunsti-, kirjandus-, filosoofia-, poliitika- jm suundade, voolude, koolkondade ühine nimetus

kameenid pl <kam|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld pl Camenae) • müt Rooma teaduse ning kunsti kaitsejumalannad, samastatud Kreeka muusadega

karelianism <karelian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld pn Carelia Karjala) • kunst, kirj, muus kirjanduse, muusika ja kujutava kunsti alal 1890ndatel kujunenud Karjala-Kalevala suund

kitš <k`itš kitši k`itši 22e s> (sks Kitsch) • kunst odav, massitarbijale suunatud, võimalikult suure tarbijaskonna maitsega kohandatud odav kunstikaup, kunsti jäljendus

kollaaž <koll|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr collage kleepimine < coller kleepima)
1. kunst kujutava kunsti tehnika ja selles tehnikas teos, kompositsioon moodustub mitmesuguste materjalide, nt paberi- v riidetükkide aluspinnale kleepimisest värvide kõrval; ka kirj, ka muus üldisemalt: eri stiilide, väljendusvahendite, materjalide põiming
2. selitusprotsess, veini v mahla klaaritamine

kompositsioon <kompositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld compositio kokkuseadmine; korrastamine) kokkuseade, ülesehitus
1. kirj teose koostisosade süsteem, nende seostatus tervikuks
2. kunst teose vormiline ja ruumiline ülesehitus; mitmefiguuriline vm keerukama ülesehitusega kujutava kunsti teos
3. lgv liitsõnamoodustus, sõnade liitmine
4. muus heliteos, helind, ka selle ülesehitus; heliloominguõpetus, kompositsiooniõpetus

korüfee <korüf`ee 26i s> (kr koryphaios pealik, juht)
1. aj koori juht Vana-Kreeka tragöödias
2. väljapaistev v juhtiv tegelane teaduse, kunsti, spordi jne alal, mingi ala suurkuju

kvadriennaal <kvadrienn|`aal -aali -`aali 22e s> (it quadriennale neliaastak < ld quadriennis nelja-aastane) • kunst iga nelja aasta järel korraldatav kunstinäitus, nelja aasta tagant toimuv rahvusvaheline nüüdiskunsti (kujutava, filmi-, teatri- vm kunsti) ülevaatus. Vt ka biennaal, triennaal

l’art pour l’art [laar pur laar] (pr) • kunst kunsti pärast (puhta kunsti pooldajate juhtlause)

metseen <mets|`een -eeni -`eeni 22e s> (< pn G. Maecenas, roomlane, kuulus kirjanduse toetaja, u 70 eKr–8 pKr) • rikas teaduse, kirjanduse ja kunsti toetaja

metseenlus <mets`eenlus -e 11~9 s> (< metseen) • teaduse, kunsti, kirjanduse vms toetajana tegutsemine

mimesis [miimesis] (kr mimēsis kujutamine, jäljendamine) • fil esteetikas põhimõte, mille järgi tegelikkuse jäljendamine on üks kunstiloome olulisi printsiipe; mõiste võtsid kasutusele Platon ja Aristoteles, kes pidasid tegelikkuse idealiseerivat üldistust kunsti olemuseks ja eesmärgiks; kunst tegelikkuse võimalikult elutäpne kujutamine kirjanduses jt kunstides

minimalist <minimal|`ist -isti -`isti 22e s>
1. ülivähese taotleja, vastand maksimalist
2. kunst, muus minimalistliku kunsti v muusika viljeleja

mood1 <m`ood m`oe m`oodi 22e s> (pr mode < ld modus mõõt, viis) • ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm inimese välimuse juurde kuuluva), samuti tarbeesemete, arhitektuuri, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus

museion <mus`eion -i 2e s> (kr pn Mouseion < Mousa muusa) • aj muusade pühamu; teaduse ja kunsti viljelemise paik Vana-Kreekas

ninja [nindža] (jpn) • Jaapani salakuulaja või varisõdalane, kelle kunsti (mille hulka kuulusid käratult liikumine, eriliste, ka alatute võitlusvõtete ja relvade kasutamine jms) nimet ninjutsu’ks

nonobjektivism <+ objektiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< non- + objektivism) • kunst üldnimetus kunstisuundade kohta, mis esindavad esemetut kunsti. Vt ka nonfiguratism

ooper <`ooper -i 2e s> (it opera < ld tegevus) • muus muusikaline lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusika ning näite-, tantsu- ja kujutava kunsti sünteesil

opkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (ingl op art < optical art optiline kunst) • kunst 1960ndatel abstraktsionismist ja konstruktivismist alguse saanud, USA-s ja ka Euroopas viljeldud kujutava kunsti vool, mis rajaneb optilistel efektidel ja illusioonidel

pastišš <past|`išš -iši -`išši 22e s> (pr pastiche < it pasticcio jäljendus) • kunst, kirj, muus kunsti-, kirjandus- v muusikateos, mis teadlikult imiteerib mõne teise ajastu, suuna v autori stiili v motiive; üks postmodernismi võtteid. Vt ka paroodia, travestia

performance [pə(r)fooməns, pe(r)foomans] , performance art [pə(r)fooməns aa(r)t] (ingl) • kunst 1970ndate alguses tekkinud kontseptuaalse kunsti liik, etendus- e tegevuskunst, milles kunstniku juhatusel ja publiku osalusel luuakse happening’ist konkreetsema stsenaariumiga etendus

postimpressionism <+ impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + impressionism) • kunst, kirj järelimpressionism, XIX s viimase veerandi ja XX s algusaastate kunsti ja kirjandust hõlmav suund, millel puuduvad ühtsed kaanonid; tähtsustati kunstniku eneseväljendust, filosoofilist lähenemist elule, pildi ülesehitust ja dekoratiivsust

prerafaeliit <prerafael|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pre- + pn Raffael) • kunst, kirj Inglise kunstnike ja kirjanike rühmituse liige XIX s keskpaiku; prerafaeliidid seadsid eeskujuks Itaalia vararenessansi kunsti enne Raffaeli (1483–1520)

primitivism <primitiv|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. primitiivsus, algelisus, lihtsakoelisus, piiratus, keeruliste küsimuste lihtsustatud käsitamine
2. kunst loodusrahvaste kunsti üldnimetus; Vene kunsti vool a-tel 1905–20; vahel ekslikult kasutatud XX s alguse kunstivoolu naivismi sünonüümina

pro arte [proo arte] (ld) • kunsti eest, kunsti nimel

quattrocento [kwattrotš·ento] (it nelisada) • kunst XV s nimetus Itaalia kunsti- ja kultuuriloos, stiilimõiste Itaalia vararenessansi tähistamiseks

romaanika <romaanika 1 s> (sks Romanik < pr roman), romaani stiil (< pr roman Rooma-pärane) • kunst, arhit X s keskpaigas Prantsusmaal tekkinud kunsti- ja arhitektuuristiil, mida iseloomustasid massiivne proportsioon, skulpturaalsed portaalid, ümarkaared, piilarid ning silinder- ja ristvõlvid

skulptuur <skulpt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld sculptura < sculpere välja raiuma v lõikama) kunst
1. raidkunst, kujutava kunsti liik, mille peamine väljendusvahend on mingi jäiga v plastse materjali kolmemõõtmeline vorm
2. kolmemõõtmeline kunstiteos, kuju
skulptuurkompositsioon • mitmest skulptuurist koosnev kunstiteos, mis moodustab ühtse terviku
skulptuurmonument • skulptuurina valmistatud mälestusmärk

sotsiologiseerima <sotsiologis|`eerima -eerib 28 v> (< sotsioloogia) • kirjandust ja kunsti lihtsustatult käsitama, teoseis sotsiaalseid aspekte liialt esile tõstma ning kunsti spetsiifikat ignoreerima

stuudio <st`uudio 1 s> (it studio püüe, õppimine; töötuba, ateljee)
1. eriruum, kus toimub raadio- v televisioonisaade, helisalvestus, pildistamine v filmimine
2. kunsti-, teatri- vms õppeasutus v -klass
3. kunstniku tööruum, ateljee

sümbolism <sümbol|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr symbolisme < sümbol) • kunst, kirj kunsti- ja kirjandusvool XIX s lõpus ja XX s alguses; sümbolism püüdis argimaailma taga avastada ja sümbolite kaudu väljendada meeltega tunnetamatut ideede maailma; sümbolismi äärmuslikud vormid kaldusid estetismi ja müstikasse

sürrealism <sürreal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr surréalisme < sur peal, kohal, üle + réalisme realism) • kunst, kirj 1920ndatel Prantsusmaal tekkinud kunsti ja kirjanduse modernistlik vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus (unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms)

triennaal <trienn|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld triennalis kolmeaastane < tri- + ld annalis aastane < annus aasta) • kunst kolme aasta kunstiloomingu (kujutava, filmi-, teatri- vm kunsti) ülevaatenäitus. Vt ka biennaal, kvadriennaal

tüpaaž <tüp|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (vn типаж < kr typos kuju) • isikute kindlapiiriline karakter ning selle väljakujunenud esitamisviis kunsti- v kirjandusteoses

vortitsism <vortits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld vortex pööris; tipp) • kunst kubismi, futurismi ja impressionismi alusel kujunenud Inglise kunstisuund, mille esindajad lõid abstraktset, pms masinaesteetikast lähtuvat kunsti

yamato-e [jamato-e] (jpn Jaapani pilt) • kunst Jaapani maalikunsti termin, millega märgitakse jaapanlikku temaatikat ja tehnilisi võtteid XI–XIV s, mis vastandusid varasemale Hiina kunsti matkimisele