[VSL] Võõrsõnade leksikon

akadeemik <akadeemik -u 2 s> • teadusasutuste (akadeemiate (2) ) valitav liige; väljapaistvate teadlaste ja kunstnike aunimetus mõnedes maades

animalist <animal|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld animal loom) • kunst pms loomi kujutav kunstnik

artium liberalium magister [artsium liberaalium mag·ister] (ld vabade kunstide magister), lüh a. l. m., artium magister [artsium mag·ister] (ld kunstide magister), lüh a. m.
1. aj keskajal vabade kunstide magister e õpetaja, kes oli saavutanud nõutavad teadmised nn seitsmes vabade kunstis, vt ka septem artes liberales
2. vt magister artium

ateljee <atelj`ee 26i s> (pr atelier) • (kunstniku, kujuri, fotograafi) tööruum

autogravüür <+ grav|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< auto- + gravüür) • kunst gravüür, mille originaalkavandi autor (kunstnik) ja graveerija (teostaja) on sama isik

autolito <+ lito 16 s> , autolitograafia <+ gr`aafia 1 s> (< auto- + litograafia) • kunst litograafia, mille puhul kujutise kannab kivile kunstnik ise

autoportree <+ portr`ee 26i s> (< auto- + portree) • kunst kunstniku tehtud portree iseendast

batalist <batal|`ist -isti -`isti 22e s> (< pr bataille lahing) • kunst sõjatemaatikat harrastav kujutav kunstnik

body-art [bodiaa(r)t] (ingl) • kunst kehakunst, 1960–70ndatel tekkinud performance’i erikuju, mille puhul kunstiteos luuakse inimkehale v loob kunstnik teose lõuendile oma värvitud keha v mõnda selle osa kasutades

boheemlane <boh`eemla|ne -se -st 12~10? s> (pr bohème Böömimaa elanik; mustlane) • ebakorrapärase, muretu eluviisiga inimene (eriti nn vabade elukutsete esindajate – näitlejate, kirjanike, kunstnike hulgast)

dadaism <dada|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr dadaïsme < dada lastekeeles: (mängu)hobu, juhuslikult valitud termin) • kunst, kirj, teater avangardistlik suund kirjanduses, kujutavas ja teatrikunstis, tekkis a-tel 1915–16 Lääne-Euroopas; dadaismi taotluseks oli kunstniku täielik vabadus ja publiku šokeerimine; sulandus 1920ndate alguses sürrealismi ning avaldas hiljem mõju happening’i, bodyart’i, popkunsti ja kontseptuaalse kunsti kujunemisele

dekoraator <dekor`aator -i 2e s> (pr décorateur) • dekoreerija, kunstnik dekoratiivkunsti alal; teater näitelava tausta ja kulisside maalija

demiurg <demi|`urg -urgi -`urgi 22e s> (kr dēmiourgos < dēmos rahvas + ergon töö)
1. aj Vana-Kreekas algselt vaba käsitööline, meister, kunstnik; hiljem kõrgem riigiametnik mõnes polises
2. fil Platoni idealistlikus filosoofias jumalus maailma loojana
3. piltl loov jõud, looja

diatüüpia <+ t`üüpia 1 s> (< dia- + -tüüpia) • kunst monotüüpia alaliik, menetlus, kus õhukese paberi v riide peale tehtud joonis kantakse surve abil aluspinnale (eesti kunstniku M. Laarmani loodud termin)

drip painting [dripp peinting] , dripping [driping] (ingl) • kunst maalimine värvi tilgutamise teel (Ameerika kunstniku J. Pollocki meetod)

dünastia <dün`astia 1 s> (< kr dynasteia võim, valitsus) • valitsejasugu, rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe; piltl (kuulsate) näitlejate, kunstnike jne suguvõsa

eklektika <ekl´ektika 1 s> (kr eklektikos väljavaliv) • kunst erinevatest kunstivooludest v teiste kunstnike loomingust stiili- ja vormielementide laenamise ning nende kombineerimise tulemus

état [et·a] (pr), lüh é. • kunst valmistatavast graafilisest lehest kunstniku poolt töö käigus tehtud tõmmised, mis nummerdatakse (nt é.1, é.2, é.3 jne)

et in Arcadia ego [et in ark·adia ego] (ld) • mina olen ka Arkaadias; kiri N. Poussini maalil „Arkaadia karjused“; mina all mõtleb kunstnik surma, kes saabub paratamatult isegi õnnemaal Arkaadias

facultas (ld) → fakulteet
facultas artium [fak·ultas artsium] (ld „kunstide teaduskond“) • aj filosoofiateaduskond keskaja ülikoolides, mis tavaliselt valmistas ette õpinguiks usu-, arsti- ja õigusteaduskonnas; õppeaineteks olid septem artes liberales
facultas docendi [fak·ultas dots·endi] (ld) • õigus õpetust anda

fakiir <fak|`iir -iiri -`iiri 22e s> (ar faqīr vaene)
1. askeetlik islamiusuline kerjusmunk
2. idamaine kunstnik

fantast <fant|`ast -asti -`asti 22e s> (sks Phantast < kr phantastēs suurustaja)
1. fantaseerija, ulmleja, (eluvõõras) unistaja
2. kirjanik v kunstnik, kelle loomingule on iseloomulik fantastika e ulme

geiša <geiša 16 s> (< jpn gei kunst + sha isik), geisha [geiša] • Jaapani naisterahvas, kes on koolitatud Jaapani traditsioonilistes kunstides, nagu klassikaline tants, laul, pillimäng, ning pakub seltskondlikku meelelahutust osava suhtlejana

graafik <graafik -u 2 s> (< kr graphikos kirju(ta)tav, joonis(ta)tav)
1. mat koordinaadistikul funktsionaalset sõltuvust väljendav joon; joonis, mis väljendab näitlikult mitmesuguste nähtuste ja nendega seotud protsesside kvantitatiivset sõltuvust
2. üksikasjalik ajaplaan, kalenderplaan
3. kunst graafika alal tegutsev kunstnik

gradus ad Parnassum [gradus ad parn·assum] (ld) • sammud (v samm) Parnassosele (v parnassile), sage muusika, kirjanduse vm õpperaamatute pealkiri; noore kunstniku, muusiku jne (esimesed) avalikud ülesastumised

graveerija <grav`eerija 1 s> (< graveerima) • kunstnik v meister, kes uurendab kujutisi puule, metallile, kivile, linoleumile jne

ignotus [ignootus] (ld), lüh ign. • kunst (kunstnik, autor vm) tundmatu, teadmata

illustraator <illustr`aator -i 2e s> (< ld illustrator valgustaja) • kunst illustreerija, kunstnik, kes valmistab illustratsioone raamatu, ajakirja v ajalehe teksti juurde

invenit [inveenit] (ld), lüh inv. • kunst välja mõelnud, joonistanud (gravüüridel kunstniku nime järel); vanadel gravüüridel tähistab graveerimisel eeskujuks olnud teose autorit

jünger <j`üng|er -ri 2e s> (sks Jünger < jung noor)
1. relig üks Jeesuse 12 õpilasest, kes tema õpetust levitasid
2. teadlase, kunstniku vm õpilane v järelkäija; õpetuse, idee, koolkonna vm vaimustatud pooldaja v eestvõitleja

kabaree <kabar`ee 26i s> (pr cabaret) • esialgselt Prantsusmaal kunstnike kõrts, kus autorid esitasid oma loomingut (laule, kupleesid, näitestseene); hiljem kergesisulise segaeeskavaga restoran

klassik <klassik -u 2 s> (< ld classicus esmaklassiline) • üldtunnustatud kirjanik, helilooja, kunstnik, teadlane vm vaimukultuuriala suurkuju, kelle looming on jääva väärtusega; klassikalise haridusega v klassikat harrastav isik, vanakreeka ja ladina keele ning kirjanduse eriteadlane

ksülograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ksülo- + -graaf) • kunst puulõike- v puugraveerimiskunstnik, kunstnik ksülograafia alal

laureaat <laure|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld laureatus loorberitega pärjatud < laurea loorberipuu)
1. aj Vana-Roomas loorberiokstega pärjatud sõdalane v sportlane
2. ametlikult auhinnatud kirjanik, kunstnik, teadlane v ühiskonnategelane
3. konkursi v festivali võitja

maestro <ma`estro 1 s> (it õpetaja, meister) • helikunstniku v mõne muu kunstniku austav nimetus. Vt ka maestra

magister artium [mag·ister artsium] (ld kunstide magister), lüh m. a. • doktorikraadist madalam teaduskraad humanitaarteaduste alal. Vt ka magister (3), Master of Arts

maître [meetr] (pr) • meister, õpetaja (kasut ka silmapaistva õpetlase, kirjaniku v kunstniku austava nimetusena)
maître d’hôtel [meetr dot·el] (pr) • ülemkelner, restorani administraator
maître de conférences [meetr döko(n)fer·a(n)s] (pr) • loengupidaja; lektor, dotsent

makartstiil [mak·artstiil] <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (< pn H. Makart, Austria kunstnik, 1840–84, viljeles pateetilist luksuskunsti) • kunst toretsev rikkalik sisustusstiil XIX s lõpus

Master of Arts [maastə(r) əv aa(r)ts] (ingl kunstide (humanitaarteaduste) magister), lüh MA
1. akadeemiline kraad, mis omandatakse bakalaureusekraadile järgnevalt ühe- kuni kolmeaastase õppekava läbimisel haridus-, humanitaar- või sotsiaalteaduste alal
2. kunstide, haridus-, humanitaar-, sotsiaal-, usu- ja õigusteaduse magister. Vt ka magister artium

meedium <m`eedium -i 19~2e s> (< ld medium keskkoht)
1. vahend, vahendaja, vahelüli; massikommunikatsioonivahend
2. info andmekandja; füüsiline vahend, millega andmeid esitatakse, salvestatakse ja edastatakse
3. biol, füüs keskkond
4. muus lauluhääle keskmine register
5. kunst värvile lisatud vedelik, et muuta selle konsistentsi, kuivamisaega v -kestvust; kunstniku töös kasutatav materjal v menetlus
6. isik, kel on eriline võime esineda vahetalitajana vaimude maailma ja inimeste vahel (spiritismis); parapsühholoogiliste võimetega isik

mimesis [miimesis] (kr mimēsis kujutamine, jäljendamine) • fil esteetikas põhimõte, mille järgi tegelikkuse jäljendamine on üks kunstiloome olulisi printsiipe; mõiste võtsid kasutusele Platon ja Aristoteles, kes pidasid tegelikkuse idealiseerivat üldistust kunsti olemuseks ja eesmärgiks; kunst tegelikkuse võimalikult elutäpne kujutamine kirjanduses jt kunstides

monogrammist <+ gramm|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst kunstnik, keda tuntakse üksnes monogrammi järgi, millega ta on signeerinud oma tööd

mosaist <mosa|`ist -isti -`isti 22e s> , mosaikist <mosaik|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst mosaiiktöö alal töötav kunstnik v oskustööline

muusa <muusa 16 s> (kr Mousa) • müt üks üheksast Vana-Kreeka jumalannast, keda peeti teaduste ning kunstide kaitsjateks; piltl luulevaimustuse allikas

natsareenlane <natsar`eenla|ne -se -st 12~10? s> (sks pl Nazarener < pn Naatsaret, Jeesuse kodulinn) • kunst Saksa kunstnike rühmituse liige XIX s algupoolel Itaalias; natsareenlaste sageli religioosse ainestikuga maale iseloomustab sentimentaalsus ja usuline härdus; võtsid eeskuju XV–XVI s Itaalia kunstist

œuvre [övr] (pr)
1. teos
2. kunstniku kogu looming

ofortist <ofort|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst oforti viljelev kunstnik

pentiment <pentim|`ent -endi -`enti 22e s> (it pentimento parandus) • kunst juba valmis teosele kunstniku enda tehtud muudatus

performance [pə(r)fooməns, pe(r)foomans] , performance art [pə(r)fooməns aa(r)t] (ingl) • kunst 1970ndate alguses tekkinud kontseptuaalse kunsti liik, etendus- e tegevuskunst, milles kunstniku juhatusel ja publiku osalusel luuakse happening’ist konkreetsema stsenaariumiga etendus

personaalnäitus <+ n`äitus -e 11~9 s> (< personaalne) • isikunäitus, ühe (v kahe) kunstniku (ka fotograafi vm isiku) tööde näitus

pietà [pietaa] (it vagadus, hardus) • kunst surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis; eriti omane XIV–XV s kunstile

pinxit [pinksit] (ld), lüh p, pxt • kunst on maalinud (kasut kunstniku nime ees v järel maalil), vanadel gravüüridel viitab graveerimisel eeskujuks olnud maali vm teose autorile

portfoolio <p`ortf`oolio 1 s> (it portafoglio < portare kandma + foglio leht)
1. mapp, mis on koostatud kellegi töö tutvustamiseks (nt kunstniku joonistused, eskiisid jne)
2. maj → portfell (2)

postimpressionism <+ impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + impressionism) • kunst, kirj järelimpressionism, XIX s viimase veerandi ja XX s algusaastate kunsti ja kirjandust hõlmav suund, millel puuduvad ühtsed kaanonid; tähtsustati kunstniku eneseväljendust, filosoofilist lähenemist elule, pildi ülesehitust ja dekoratiivsust

prerafaeliit <prerafael|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pre- + pn Raffael) • kunst, kirj Inglise kunstnike ja kirjanike rühmituse liige XIX s keskpaiku; prerafaeliidid seadsid eeskujuks Itaalia vararenessansi kunsti enne Raffaeli (1483–1520)

profaan <prof|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld profanus pühitsematu)
1. asjasse pühendamata isik, võhik, mitteasjatundja
2. relig ilmalik isik
profaanarhitektuur • arhit ilmaliku otstarbega arhitektuur, nt kindlused, elamud, tööstushooned. Vastand sakraalarhitektuur
profaankunst • kunst ilmalik kunst (vastandina kiriklikule kunstile)

pseudonüüm <pseudon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr pseudōnymos valesti nimetatud) • varjunimi, (kirjaniku, kunstniku) vabalt valitud mitteametlik nimi

puäntillist <puäntill|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst puäntillismi esindaja, neoimpressionismi laadi harrastav kunstnik

regionalism <regional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld regionalis piirkondlik)
1. pol haldusliku tsentralisatsiooni vastu suunatud liikumine, mis taotleb vanade ajalooliselt kujunenud riigiosade omapärasuse ja eriseisundi säilitamist
2. kunst USA 1920–30ndate kunstiliikumine, mis püüdis kunstis vabaneda Euroopa mõjudest ja vältida New Yorgi kunstnike juhtivat rolli

repliik <repl|`iik -iigi -`iiki 22e s> (pr réplique < ld replicare lahti rullima, kordama, vastama)
1. lühike (tabav) vastuväide v vastus
2. kuulaja vastuvaidlev vahelehüüe v märkus (kongressil, istungil, koosolekul)
3. jur lühike vastus mõne teise kohtulikust vaidlusest osavõtja väidetele
4. kirj vastus dialoogis, laiemas tähenduses igasugune dialoogi fraas (1)
5. muus muusikalise fraasi kordamine teise hääle v teise tonaalsusega
6. kunst kunstniku omakäeline kordus oma tööst, vt ka koopia

seconda maniera [sek·onda manieera] (it teine maneer) • kunst kunstniku teine stiil

signatuur <signat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld signatura < signare alla kirjutama < ld pitserdama)
1. nimemärk (nt kunstniku allkiri v monogramm oma teose allservas)
2. tunnusmeloodia, nt raadiosaatel vm
3. farm ravimi tarvitamisõpetus
4. trük tunnuk, trükipoogna järjenumber
5. info saatjat identifitseeriv mõnerealine plokk meili lõpus
6. bibl arhivaali, raamatu vms kohaviit
signatuurideviis • info tsitaat, hüüdlause, lühinali vms signatuuris (1)

siluetist <siluet|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst siluette ehk varipilte valmistav kunstnik

spontanism <spontan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld spontaneus iseeneslik < sponte iseenesest), automatism <automat|`ism -ismi -`ismi 22e s> • kunst tehnika, kus kunstnik annab vaba voli loovale alateadvusele, lastes käel liikuda tahte kontrollita

stiil <st`iil stiili st`iili 22e s> (pr style < ld stilus kirjutuspulk) • iseloomulik kujutus-, esitus- v väljenduslaad, põhiliste ideelis-kunstiliste tunnuste kogum kirjaniku, kunstniku, helilooja jt loomingus; töötamisviis v -meetod; isikupärane käitumis- ja elamislaad

stilisaator <stilis`aator -i 2e s> • kunst oma loomingus stilisatsiooni kasutav kunstnik

stsenograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ld scaena teatrilava < kr skēnē telk; teatrilava + -graaf) • teater teatrikunstnik, lavastuse kunstnik, kes loob nii lavakujunduse kui ka kostüümid

stuudio <st`uudio 1 s> (it studio püüe, õppimine; töötuba, ateljee)
1. eriruum, kus toimub raadio- v televisioonisaade, helisalvestus, pildistamine v filmimine
2. kunsti-, teatri- vms õppeasutus v -klass
3. kunstniku tööruum, ateljee

suprematism <supremat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn супрематизм < pn Супремус, Vene kunstnike rühmitus < ld supremus kõrgeim, ülim) • kunst Venemaal tekkinud abstraktne suund maalikunstis XX s alguses, kasutab tasapinnalisi (ruut, ring jt) ja ka ruumi illusiooni kandvaid geomeetrilisi kujundeid

urbanist <urban|`ist -isti -`isti 22e s> (< urbanism)
1. kirj, kunst pms (suur)linnaelu kujutav kirjanik v kunstnik
2. sotsiol linnaelu maaelule eelistaja