[VSL] Võõrsõnade leksikon

difteeria <dift`eeria 1 s> (< kr diphthera nahk) • med kurgutõbi, äge pms lastel esinev nakkushaigus, sagedamini kahjustab nina-kurguruumi ja kõri
difteeriatoksiin • kurgutõvebakteri eritatav toksiin, mis pärsib rakkude valgusünteesi ja põhjustab difteeria eluohtlikke seisundeid
difteeriatoksoid • med vaktsineerimiseks kasutatav difteeriabakterite produkt

ejektiiv <ejekt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld eicere, perf partits eiectum välja viskama v ajama) • lgv suruhäälik, sulghäälik, mille moodustamiseks tekitatakse kõnetrakti kahe sulu (suuõõnes ja kõris) vahelisse ruumi ülerõhk, lükates kõri (ja suletud häälekurde) ülespoole ning vallandades seejärel sulud (kaukaasia, indiaani jt keeltes)

faarünks <faarünks -i 2e s> (kr pharynx) • anat neel, kurgu ja söögitoru vaheline ruum

fanerofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr phaneros nähtav, ilmne + -füüt) • bot kõrgtaim, mitmeaastane taim (puud, põõsad jt), mille uuenemispungad asetsevad vähemalt 0,25 m kõrgusel maapinnast

frentš <fr`entš frentši fr`entši 22e s> (< pn J. French, Inglise feldmarssal, 1852–1925) • tekst kurguni nööbitav v lahtise kaelusega ja suurte pealeõmmeldud taskutega sõjaväekuub

isohüps <isoh|`üps -üpsi -`üpsi 22e s> (< iso- + kr hypsos kõrgus) • geogr samakõrgusjoon, mis ühendab kaardil samal absoluutsel kõrgusel asetsevaid maapinnapunkte

isokefaalia <+ kef`aalia 1 s> (< iso- + kr kephalē pea) • kunst paljufiguuriliste maali-, skulptuuri- ja graafikateoste kompositsioonivõte: ridadena kujutatud tegelaste pead on ühel kõrgusel

katarr <kat|`arr -arri -`arri 22e s> (kr katarrhoos allavool, nohu) • med kerge limaskestapõletik ninas, kurgus, kõhus jne

kontsern <konts|`ern -erni -`erni 22e s> (ingl concern hoolitsus, mure < keskld concernere tähelepanu pöörama < kon- + ld cernere eristama, aru saama) • maj (suurte) ettevõtete koondis, milles omandus ja kontroll on ühtsed; taotleb valitsevat seisundit turgudel. Vt ka kartell, sündikaat

kursuslane <k`ursusla|ne -se -st 12 s> • kursusest osavõtja, kursus(t)el käija

larüngo- [lar·üngo] (< kr larynx kõri) • kõri-, kurgu-

lektor <l`ektor -i 2e s> (ld lector lugeja) • loengupidaja; õppejõud kursustel; mõne maa kõrgkoolis õppejõu ametinimetus

LEO {lüh ingl sõnadest low earth orbit} • tehn Maa-lähedase satelliidi orbiit (200…2000 km kõrgusel); LEO-d moodustavad süsteemi ülemaailmse satelliittelefonside tarvis

orbiit <orb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld orbita rattajälg, tee < orbis ring) • astr loodusliku v tehisliku taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes; piltl mõjupiirkond, tegevusväli
geostatsionaarne orbiit • astr orbiit, mille puhul 35 784 km kõrgusel itta liikuv Maa tehiskaaslane jääb ekvaatoril ühe ja sama punkti kohale, st liigub Maa pöörlemise kiirusega; füüs elektroni liikumistee aatomituuma ümber

orel <orel -i 2e s> (sks Orgel < ld organum < kr organon tööriist) • muus klahvpill, mille heli tekitavad suure heliulatusega ja rohkete kõlavärvingutega viled
orelpunkt • muus pedaal, mitmehäälses muusikas kestvalt ühel kõrgusel kõlav heli v kooskõla, mis ei sõltu teiste häälte liikumisest ega harmoonia muutustest

osonosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< osoon + sfäär) • meteor 10–50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osoonikiht, stratosfääri osa

paramo <paramo 1 s> (hisp páramo) • geogr mägirohtla pms Andide troopilises osas 3000 kuni 4500 m kõrgusel

parteriloož <+ l`oož looži l`ooži 22e s> (< parter + loož), benuaar <benu|`aar -aari -`aari 22e s> (pr baignoire) • teater parteriga ühel kõrgusel asetsev loož

pastill <past|`ill -illi -`illi 22e s> (ld pastillus) • kok imemiskompvek; farm tahke pehme kuuli- v tabletikujuline ravimvorm, mida imetakse lokaalse toime saavutamiseks kurgus v suuõõnes

pelikan <pelikan -i 19 s> (ld pelicanus < kr pelekanos) • zool suur lõunamaine veelind (Pelecanus) pelikanlaste sugukonnast, kelle suure noka alaosal on veniv nahkne kurgupaun püütud kalade talletamiseks

ramp <r`amp rambi r`ampi 22e s> (pr rampe, ingl ramp)
1. teater lavapõranda eesserv, mis varjab pealtvaatajate eest lava valgustavaid lampe; ka nende valgustite süsteem
2. tehn kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt mitmekorruselistes garaažides; liiklemist võimaldava kallakuga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos)
3. mer allalastav sild liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi
4. sport rulakauss, kallaku v kumera pinnaga rajatis rula-, jalgratta-, rulluisu- vms trikkide harjutamiseks ja esitamiseks

rotatsism <rotats|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr rhō täht, ld r)
1. lgv kaashääliku (s, z, l, n, j, muutumine keeleajaloolises arenemises r-iks (nt ladina amase › amare, inglise was ~ were)
2. med kõnepuue, r-hääliku väärhääldus (nt keeletipu r-hääliku asemel kurgunibu põriseva hääliku hääldamine)

spaatel <sp`aat|el -li 2e s> (sks Spatel) • lapits, kaheotsaline labidake pulbrite, salvide jms segamiseks ja tõstmiseks; kasut ka keele allasurumiseks kurgu vaatlemisel

stratosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< strato- + sfäär) • meteor troposfäärist kõrgemal asuv õhkkonna kiht, väiksematel laiustel 16–50, suurematel 30–50 km kõrgusel merepinnast
stratosfäärirakett • lenn rakett lendudeks stratosfääri

tenor <tenor -i 2e s> (it tenore) muus
1. kõrgeim meeshääl (tenorid liigitatakse hrl lüürilisteks ja dramaatilisteks tenoriteks); sellise häälega laulja; vastav häälerühm kooris
2. keskaegses muusikas kontrapunktilise heliteose juhthääl
3. puhkpilliorkestris kasutatav vaskpuhkpill
tenorivõti, ka c-võti, do-võti • muus noodivõti, mis määrab esimese oktavi do asukoha neljandal noodijoonel

tonsill <tons|`ill -illi -`illi 22e s> (ld pl tonsillae neelumandlid) • anat mandel, mandlikujuline paariselund kurgus, suulaes ja keelepäras, lümfoidse koe ja folliikulite suurem kogum ülemiste hingamisteede limaskestal

trohhisk <trohh|`isk -iski -`iski 22e s> (kr trochiskos < trochos ratas) • farm imemistablett, mida kasut lokaalse toime saavutamiseks suuõõnes v kurgus

uuvula <uuvula 1 s> (keskld uvula < ld uva viinamari) • anat kurgunibu

uvulaar <uvul|`aar -aari -`aari 22e s> (< keskld uvula kurgunibu) • lgv nibuhäälik, kaashäälik, mis moodustatakse kurgunibuga ja keeleselja tagaosaga, nt kurgunibu-r prantsuse keeles. Vt ka lingvaal

uvulaarne <uvul`aar|ne -se 2 adj> (< keskld uvula kurgunibu) • lgv kurgunibu abil moodustatud