[VSL] Võõrsõnade leksikon

a-, täishäälikute ees an- (kr) • lgv eesliide pms kreeka päritolu sõnades, väljendab eitust v mingi omaduse puudumist, nt asümmeetria, anorgaaniline; vahel ka intensiivsust tähenduses väga, üpris

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergia • tuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsika • füüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipomm • sõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekter • atomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüs • aatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituum • aatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkell • täpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühik • aatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

abrasiiv <abras|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld abrado, perf partits abrasus maha kraapima), abrasiivaine <+ aine `aine 6 s> • tehn peeneteraline v pulberjas väga kõva aine (teemant, korund, smirgel, ränikivi, pimss jt), mida kasut metallide, klaasi, vääriskivide, puidu, naha jm pindade töötlemisel
abrasiivlõikeriist • abrasiivist ja sideainest lõikeriist (nt abrasiivketas v luisk) pindade viimistlemiseks, ka jämetöötlemiseks ja materjali tükeldamiseks

akonitiin <akonit|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr akoniton käoking) • farm käokingade perekonna (Aconitum) taimedes sisalduv väga mürgine alkaloid

antabusreaktsioon <+ reaktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< anti- + ld abusus kuritarvitus + reaktsioon) • med väga halb enesetunne, mida põhjustab alkoholismiravimi (nt disulfiraami) tarvitamine koos alkoholiga

apatiit <apat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr apatē pettus, eksitus, nimetus tuleneb sellest, et algul oli apatiiti raske eristada teistest mineraalidest) • miner mineraal, mille rikkalik esinemine on seotud pms leeliskivimitega (nt Koola poolsaarel), väga levinud aktsessoorne mineraal ka Eesti aluskorra kivimeis; koosneb kaltsiumfosfaadist, kloorist, fluorist vm lisandeist; töötatakse ümber superfosfaadiks

arter <`arter -i 2e s> (kr artēria) • anat tuiksoon; arterid on veresooned, mille kaudu südamest väljuv veri voolab mööda keha laiali; piltl tähtis liiklustee; väga elava liiklusega tänav

asovärvaine <+ aine `aine 6 s> (< aso-) • keem sünteesvärvaine, mis sisaldab aromaatseid radikaale siduvat üht v mitut asorühma, kasutusvaldkond väga lai

auctoritas nasum cereum habet [auktooritas naasum tseereum habet] (ld) • autoriteedil on vahast nina, st tema sõnu saab kasutada väga erinevate seisukohtade kasuks (tema nina võib pöörata kuhu tahes)

batübiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr bathys sügav + biont) • biol süvaveeorganism, veeorganism, kes elab ainult veekogude väga sügavates osades, kuhu päikesevalgus ei ulatu

belladonna <bellad´onna 16 s> (uusld belladonna < it bella donna kaunitar) • bot karumustikas, mustade marjadega ravimtaim maavitsaliste sugukonnast (Atropa belladonna); on väga mürgine, sisaldab atropiini

ben tenuto [ben tenuuto] (it) • muus väga pikalt, täit pikkust välja pidades

berüll <ber|`üll -ülli -`ülli 22e s> (kr bēryllos) • miner väga kõva mineraal silikaatide rühmast, hrl rohekas ning läbipaistmatu; läbipaistvad teisendid on vääriskivid smaragd ja akvamariin

bioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bioloogiasse puutuv v kuuluv
bioloogiline kell • füsiol füsioloogiline kell, loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal
bioloogiline kütus → biokütus
bioloogiline psühhiaatria • med uurib vaimse tervise ja selle häirete bioloogilist alust
bioloogiline ravi → immunoteraapia
bioloogiline sõda → biosõda
bioloogiline tasakaal • ökol ökosüsteemide võime säilitada oma tasakaaluseisundit iseregulatsiooniga
bioloogiline tõrje → biotõrje
bioloogilised katalüsaatorid pl, biokatalüsaatorid pl • füsiol bioloogiliselt aktiivsed elutegevust reguleerivad ained (ensüümid, hormoonid ja vitamiinid), mille manulus (väga väikestes kogustes) kiirendab rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone

bravissimo [brav·issimo] (it superl < braavo) • väga tubli!, väga tore! (vaimustus- v heakskiiduhüüd). Vt ka braavo

citissime [tsit·issime] (ld superl) • muus väga kiiresti

damask <dam|`ask -aski -`aski 22e s> , damaskus <dam`askus -e 11~9 s> (< pn Damaskus) • tehn damaskitud, väga sitke teras

deltaplaan <+ pl`aan plaani pl`aani 22e s> (< delta + -plaan) • lenn lohelennuk, puritiib: väga lihtsa konstruktsiooniga kerge purilennuk, mille kiirus on hrl 25–60 km tunnis

diatomeed pl <diatom`ee 26i s> (< kr diatomē poolekslõikamine) • biol ränivetikad, väga mitmekesise kujuga üherakulised, osalt kolooniaid moodustavad mere- ja mageveevetikad
diatomeeanalüüs • geol ränivetikate analüüs, settekivimite vanuse ja tekketingimuste uurimise meetod
diatomeemuda • geol pms ränivetikaist koosnev süvameresete

difusioon <difusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld diffusio levitamine, laialivalgumine) • laialivalgumine, hajumine; füüs, keem aineosakeste soojusliikumisest tulenev protsess, mille tagajärjel füüsikalise segu komponendid jaotuvad tasakaaluliselt; gaasides on difusioon suhteliselt kiire, vedelikes aeglasem ja tahkeis aineis väga aeglane
difusioonikamber • tehn, füüs aparaat ioniseerivate osakeste jälgede vaatlemiseks

diifenbahhia <diifenb`ahhia 1 s> (< pn J. Dieffenbach, Austria aednik, 1796–1863) • bot igihaljaste rohtsete püsikute perekond (Dieffenbachia) võhaliste sugukonnast, u 30 liiki Kesk- ja Lõuna-Ameerikas; taime kõik osad on mürgised; toataimedena väga populaarsed

dioksiin <dioks|`iin -iini -`iini 22e s> (< di- + oxygenium) • keem heterotsükliline orgaaniline ühend C₄H₄O₂; dioksiinideks nimet ka teisi ühendeid, millest tuntuim on 2,3,7,8-tetraklorodibenso-1,4-d: väga tugev mürkaine, mis kahjustab inimese immuunsüsteemi ja soodustab paljude haiguste (sh vähi) teket

diplodookus <diplod`ookus -e 11~9 s> (< kr diploos kahekordne + dokos palk, tala) • paleont väljasurnud taimtoiduline hiidroomaja (kuni 25–26 m pikk) dinosauruste rühmast, väga pika kaela ja sabaga; elas juuraajastul Põhja-Ameerikas

dolcissimo [doltš·issimo] (it) • muus väga õrnalt, tundlikult

efemeriid <efemer|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr ephēmeris päevaraamat)
1. zool ühepäevikuline (väga lühiealine putukas)
2. astr tabel, milles antakse taevakehade ettearvutatud asendid taevasfääril mingi aja vältel; astronoomiline kalender
efemeriidiaeg • ühtlaselt kulgev aeg, mis on aluseks astronoomiliste efemeriidide (2) koostamisel

eklogiit <eklog|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr eklogē valimine) • geol pürokseenist ja granaadist koosnev väga tihe moondekivim

elastik <el´astik -u 2 s> (< elastne) • tekst väga elastne kiud ja sellest valmistatud kangas v kudum

epeirogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr ēpeiros maismaa, manner + genees) • geol mandrite ehituse ja paigutuse muutumine ning suurte pinnavormide kujunemine maakoore väga aeglaste horisontaalsete ja vertikaalsete liikumiste tagajärjel

epimorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< epi- + kr morphōsis kujundamine) • zool otsene lootejärgne arengujärk, milles vastne erineb täiskasvanust väga vähe (nt munast väljunud lülijalgsetel on keha segmentide ja jäsemete arv sama mis täiskasvanud isenditel). Vastand anamorfoos

eurübaatsus <eurüb`aatsus -e 11~9 s> (< eurü- + kr bathos sügavus) • biol (veeorganismi) suutlikkus elada väga erinevates sügavustes

fiiber <f`iib|er -ri 2e s> (< ld fibra kiud) • tehn keemiliselt töödeldud tselluloosist pressitud sitke, väga kerge ja vastupidav materjal

fluoriit <fluor|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner sulapagu, looduslik väga varieeruva värvusega (värvitu, violetne, kollane, roheline jne) kaltsiumfluoriid; kasut metallurgias ja optikas

fortissimo [fort·issimo] (it), lüh ff • muus väga valjusti

ftaleiin <ftale|`iin -iini -`iini 22e s> (< naftaleen) • keem väga püsiv sünteesvärvaine

gaas1 <g`aas gaasi g`aasi 22e s> (pr gaz, keemik J. B. van Helmonti (1579/80–1644) loodud oskussõna, arvatavasti kreeka sõnast chaos 'kaos') • aine, mille omavahel väga nõrgalt seotud molekulid peaaegu vabalt liikudes täidavad ühtlaselt mis tahes ruumala

geniaalne <geni`aal|ne -se 2 adj> (pr génial < ld genius kaitsevaim) • erakordselt andekas, väga suurte võimetega, loomeandeline; geeniuse andekusega, suurvaimule omane; piltl suurepärane, erakordselt vaimukas

grand vin [gra(n)v·ä(n)] (pr suur vein) • veinitootja parim vein, veiniaia esimene, mõisa nime kandev vein; muu väga kvaliteetne vein

granosaan <granos|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Granosan, kaubamärk < ld granum tera + sanus terve) • keem põllumajanduses kasutatud puhtimisvahend, milles on toimeainena 2–2,5% etüülelavhõbe(I)kloriidi; väga mürgise toimeaine tõttu paljudes riikides keelatud

gutta cavat lapidem [gutta kavat lapidem] (ld) • tilk uuristab kivi, s.o ka väga väike jõud võib visadusega võita tugeva vastupanu (Ovidius)

he-man [hiimän] (ingl < mask he tema + man mees) • (väga) mehine mees

humiin <hum|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld humus maa, muld) • keem humiinhapete laguprodukt
humiinained pl • keem orgaaniliste ainete, pms taimejäänuste lagunemisel moodustunud tumeda värvuse ja väga suure molekulmassiga ained, pms humiinhapped

hüdrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hüdro- + -füüt) • bot veetaim, vees v väga niiskes pinnases kasvav taim. Vt ka hüdatofüüt

hüdrosilinder <+ sil`ind|er -ri 2e s> (< hüdro- + silinder) • tehn edasi-tagasiliikumist tekitav hüdromootor, mis võimaldab saavutada väga suuri jõude; kasut pressides, tööpinkides, teede- ja ehitusmasinates; hüdromootori osa

hügrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hügro- + -füüt) • bot niiskustaim, väga niiske kasvukohaga kohastunud maismaataim (nt varsakabi, enamik sõnajalgu). Vastand kserofüüt

interferomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< interferents + -meeter) • füüs valguse interferentsil põhinev optiline mõõteriist valguse lainepikkuse ja murdumisnäitajate täpseks määramiseks; astr mõõteriist väga väikeste nurkade mõõtmiseks

intiimne <int`iim|ne -se 2 adj> (pr intime < ld intimus sisim, sügavaim) • väga lähedane, usalduslik; puhtisiklik, eraeluline, (võõraste eest) varjatud, hubane; tundmuslik, tundehell; sugueluline

invar <`invar -i 2e s> (pr < invariable muutumatu < in- + ld variabilis muutuv) • tehn raua ja nikli (36%) sulam, millel on väga väike joonpaisumistegur

isofoot <isof|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< iso- + kr phōs, gen phōtos valgus) • füüs, astr pinna väga tugevasti valgustatud punkte ühendav joon

kabinet <kabin|`et -eti -`etti 22e s> (pr cabinet)
1. töö- v vastuvõtutuba (arstil, teadlasel, ametiisikul); eriotstarbeline vastava sisseseadega ruum õppe- v raviasutuses; väikese kunstikogu hoiuruum; väikese seltskonna ruum restoranis
2. pol ministrite kogu nimetus mitmes riigis
3. kunstipärane paljude sahtlitega kapp
kabinetiteadlane • piltl eluvõõras, elukaugete v väga kitsaste teemadega tegelev teadlane
kabinetsüsteem • ped õppekorraldus, mille puhul enamikku aineid õpetatakse ainekabinettides, kuhu on koondatud erialane õppekirjandus, näitematerjal, tehnilised, labori- ja praktiliste tööde vahendid jms
kabinetkaust • fot van varem laialt levinud päevapildiformaat (10 × 14 cm)
kabinetklaver • muus väiksem klaver

kakodüül <kakod|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< kako- + kr ozō lõhnan + -üül) • keem väga halvalõhnaline mürgine õhus süttiv vedelik

karakurt <karak|`urt -urdi -`urti 22e s> (vn каракурт < tat каракорт < кара must + корт uss, putukas) • zool Aafrika ja Euraasia steppides ja kõrbetes elutsev väga mürgine must ämblik (Latrodectus tredecimguttatus), kelle hammustus võib põhjustada karilooma ja ka inimese surma

kasuariin <kasuar|`iin -iini -`iini 22e s> (< kaasuar) • bot Austraalias, Sunda saartel jm kasvav väga väikeste soomusjate lehtedega puu (Casuarina), mille koor sisaldab tanniini; kasuariini kõva puitu kasut mööblitööstuses

kašelott <kašel|`ott -oti -`otti 22e s> (pr cachalot) • zool võidisvaal (Physeter catodon), väga kõrge ja suure peaga hammasvaalaline

kataroob <katar|`oob -oobi -`oobi 22e s> (< kr katharos puhas + bios elu), katarobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr katharos puhas + biont) • biol organism, kes elab ainult väga puhtas, orgaaniliste reoainetega saastamata vees. Vastand saproob

kautšuk <kautšuk -i 2e s> (pr caoutchouc < indiaani k-d) • väga elastne kõrgmolekulaarne aine, mida saadakse mõnede troopikapuude piimmahlast (looduslik kautšuk) või valmistatakse sünteetiliselt (sünteeskautšuk)

kinoon <kin|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl quinone < kiinakoor) • keem kollase kuni punase värvusega väga reageerimisvõimeline kristalne aine, kasut ravimite ja värvainete sünteesimisel

klamüüdiad pl <klam`üüdia 1 s> (< kr chlamys kuub, mantel) • biol liikumatud, väga väikesed mikroobid (Chlamydia), mis paljunevad ainult elusrakus

klastrid pl <kl`ast|er -ri 2e s> (ingl cluster compounds) • keem mitmetuumalised kompleksühendid, mis koosnevad lähestikku asetsevatest, tihedalt üksteisega seotud aatomitest, molekulidest või ioonidest; levinumad klasterühendid on metalliklastrid, mille molekulis väga lähestikku asetsevad metalliaatomid moodustavad omavahelise keemilise sideme

klorella <klor´ella 16 s> (< kr chlōros rohekas, kollakas) • bot orgaanilist ainet väga kiiresti sünteesiv üherakuliste rohevetikate perekond (Chlorella)

kobra <kobra 16 s> (< port cobra madu) • zool Aafrikas, Kesk- ja Lõuna-Aasias elav väga mürgine madu (Naja) mürknastiklaste sugukonnast

kolibakter <+ b`akter -i 2e s> (< kr kolon, kōlon käärsool + bakter) • biol soolekepike, jämesoole mikrofloora peamisi koostisosi; väga rohke paljunemise korral võib põhjustada haigusnähte

komma <komma 16 s> (kr komma lõik) • muus väga väike intervall Pythagorase ja harmoonilises häälestuses

korallmadu <+ madu m`ao 18 s> (< korallid) • zool mürknastiklaste sugukonda kuuluv väga kirevate mürkmadude perekond (Micrurus)

kotinga <kot´inga 16 s> (< indiaani k-d) • zool troopilise levilaga linnuliik (Cotingidae) värvuliste seltsist; isaslinnud on väga värvikirevad

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

krestomaatiline <krestomaatili|ne -se -st 12 adj> (< krestomaatia) • klassikasse kuuluv, ametlikult väga heaks peetav; omas vallas oluline

kristalne <krist`al|ne -se 2 adj> • kristallist, kristallile omane, kristall-; füüs, keem kristallilise ehitusega; piltl kristallselge, väga puhas

kroom <kr`oom kroomi kr`oomi 22e s> (pr chrome < kr chrōma värvus), tähis Cr • keem keemiline element, järjenr 24, aatomm 52; väga kõva sinaka helgiga hõbevalge metall, ei oksüdeeru õhus ega vees; kasut teiste metallide pinna katmiseks, s.o kroomimiseks, legeerimiseks, sulamite (kromansiil, kromell, nikroom jt) koostisosana jm

kröösus <kr`öösus -e 11~9 s> (< pn Kroisos, legendaarse rikkuse poolest kuulus Lüüdia kuningas) • väga rikas inimene

krüsoberüll <+ ber|`üll -ülli -`ülli 22e s> (< krüso- + berüll) • miner kuldkollane v rohekas väga kõva mineraal, berülliumi ja alumiiniumi oksiid; puhtad erimid on vääriskivid, hinnalisim erim on aleksandriit

kvantkell <+ k`ell kella k`ella 22i s> (< kvant) • tehn aatomkell, täpseim ajamõõteseade, mille talitlus rajaneb ergastatud kvantsüsteemides (aatomites, molekulides) toimuvate kiirgus- v neeldumisprotsesside väga püsival sagedusel

küpress <küpr|`ess -essi -`essi 22e s> (kr kyparissos) • bot igihaljas koonusja v laiuva võraga okaspuu (Cupressus) Vahemere maadel jm; annab väärtuslikku, väga vastupidavat puitu

laim <l`aim laimi l`aimi 22e s> (ingl lime < pr < hisp lima < ar līma) • bot hapulaimipuu (Citrus aurantiifolia) rohekas väga hapu, kuid C-vitamiinirikas vili; laimidest valmistatakse sidrunhapet. Vt ka limett

largo (it laialt) • muus väga aeglaselt, kõige pikaldasem tempo muusikas; väga aeglases tempos muusikapala v heliteose osa

laser <laser -i 2e s> {lüh ingl sõnadest light amplification by the stimulated emission of radiation valguse võimendus stimuleeritud kiirgumise abil} • tehn optiline kvantgeneraator, aparaat väga intensiivsete ja kitsaste valgusvihkude tekitamiseks. Vt ka maser

laudatur [laudaatur] (ld kiidetakse) • ped kiiduväärt, mõne maa ülikoolides tarvitatav hinne (vastab „väga heale“) v õppeaine ülemastme nimetus

legatissimo [legat·issimo] (it) • muus väga seotult, üliseotult

liiga <liiga 16 s> (hisp liga, pr ligue) • liit, ühendus; aj paljude samasuunaliste toetajatega ühenduste liit; sport teatava mänguklassiga võistkondade sari pallimängudes, jäähokis jm

litofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< lito- + -füüt), petrofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< petro- + -füüt) • bot kaljutaim, väga kuival kaljusel pinnasel kasvav taim, mille juurte ja risoomide eritised lahustavad kivimeid, pannes aluse mulla tekkele

löss <l`öss lössi l`össi 22e s> (sks Löss) • geol kollakas ülipeentest saviterakestest, liivast ja lubjast koosnev pude kivim; moodustab suuri lademeid Hiinas, Kesk-Aasias, USA-s jm; on väga viljarikas muld

maagia <m`aagia 1 s> (kr mageia < maag) • nõiakunst, nõidus, kunst saavutada erakordseid tagajärgi mingi nõiaväe, surnute vaimude v üleloomulike olendite abil; piltl millegi v kellegi väga tugev, otsekui nõiduslik mõjujõud

magnettorm <+ t`orm tormi t`ormi 22e s> (< magnet) • füüs Maa magnetvälja väga tugev ja kiire korrapäratu muutumine, kestus mõni minut kuni paar ööpäeva; halvendab raadiosidet, bioloogiline toime väga nõrk

makaron <makaron -i 19 s> (it maccherone, macarone) • kok nisu- v muust jahust ja veest ning lisandeist valmistatud kuivtoiduaine, võib olla väga erineva kujuga

makrofüüsika <+ füüsika 1 s> (< makro- + füüsika) • füüs füüsika valdkond, milles käsitletakse makroskoopilisi, s.o väga paljudest aatomitest koosnevaid objekte, arvestamata nende atomaarset struktuuri. Vastand mikrofüüsika

maksi <maksi 16 s> (< ld maximus väga suur, kõige suurem) • ülipikk, maksimaalse pikkusega; rõiva maksipikkus; sellise pikkusega (st väga pikk) rõivas. Vastand mini

maksiim <maks|`iim -iimi -`iimi 22e s> (pr maxime < keskld maxima sententia „väga suur mõte“) • tarkussõna, elutarkus v käitumisreegel, hrl aforismilaadses vormis

mamba <mamba 16 s> (suulu, koosa imamba) • zool puudel elutsev väga mürgine Aafrika madu (Dendroaspis)

mammutipuu <+ p`uu 26i s> (< mammut) • bot hiidsekvoia (Sequoiadendron giganteum), Põhja-Ameerikas kasvav reliktne väikeste soomusjate okastega väga pikaealine hiiglaokaspuu

manilla <man´illa 16 s> (pr manille < pn Manila, Filipiinide pealinn), manillakanep <+ kanep -i 2e s> • tekst kanepbanaani lehetupekiududest saadav väga vastupidav materjal; kasut pms köite valmistamiseks

marli <marli 16 s> (pr marli) • tekst labase sidusega õhuke väga hõre puuvillriie, kasut steriliseerituna haavade sidumiseks jne

maxime sufficit [maksime suffitsit] (ld) • ped rahuldab ülimal määral, väga hea (eksamihinne)

megantroop <megantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< mega- + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr väga suur ahvinimene, kellest on mõningaid leide Jaava saarelt ja Ida-Aafrikast

merotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< mero- + kr topos koht) • biol pisielupaik, väga väikene eriliste elutingimustega biotoop (nt kõdunev puu)

metanool <metan|`ool -ooli 22e s> (< metaan), metüülalkohol <+ alkohol -i 19 s> (< metüül + alkohol) • keem puupiiritus, väga mürgine etanooli lõhnaga värvusetu vedelik

metasekvoia <+ sekv´oia 16 s> (< meta- + sekvoia) • bot Kesk-Hiinast pärit väga kiirekasvuline heitlehine okaspuu (Metasequoia glyptostroboides) sooküpressiliste sugukonnast, paleogeeni ajastu jäänuk

methemoglobiin <+ hemoglob|`iin -iini -`iini 22e s> (< meta- + hemoglobiin) • biol pruunikas verevärvnik, hemoglobiini ja hapniku väga püsiv ühend; normaalsetes tingimustes methemoglobiini veres ei leidu, kuid seda võib tekkida mürgistuste puhul

miinimum <miinimum -i 19 s> (keskld minimum < ld superl minimus väga väike, väikseim) • alammäär, vähim võimalik väärtus, ulatus v hulk. Vastand maksimum

mikroanalüüs <+ anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< mikro- + analüüs) • keem väga väikeste ainekoguste analüüs. Vastand makroanalüüs

mikroelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< mikro- + element) • keem organismi elutalitluseks väga väikeses koguses vajalik keemiline element; põhilised mikroelemendid on raud, mangaan, tsink, vask, koobalt, jood, seleen, molübdeen ja fluor. Vt ka makroelement

mikrokliin <mikrokl|`iin -iini -`iini 22e s> (< mikro- + kr klinō kallutan) • miner kaaliumpäevakivide hulka kuuluv roosa v punakas alumosilikaat, keemiliselt koostiselt sama mis ortoklass; kristallub trikliinses süngoonias; väga levinud mineraal graniitides ja gneissides

mini <mini 17~16 s> (< mini-) • tekst rõiva minipikkus; sellise pikkusega (st väga lühike) rõivas. Vastand maksi

mithraism <mithra|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Mithra) • relig esimestel sajanditel Rooma keisririigis väga levinud kultus, mille austusobjektiks oli muinasiraani valgusjumal Mithra

moka <moka 16 s> , mokakohv <+ k`ohv kohvi k`ohvi 22e s> (< pn Al-Mukhā (Mocha), linn Jeemenis) • tugeva aroomiga kohvioaliik; kok headest kohvisortidest valmistatud väga kange kohv

molübdeen <molübd|`een -eeni -`eeni 22e s> (uusld molybdenum < kr molybdaina pliimaak < molybdos plii), tähis Mo • keem keemiline element, järjenr 42, aatomm 95,94; hõbedaläikeline väga raskesti sulav kõva metall; kasut nt korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite legeerimiseks

naabob <naabob -i 2e s> , navab <navab -i 2e s> (urdu nawwāb < ar pl nawwāb esindaja) • aj Indias Mogulite riigis: provintsihaldur, hiljem islamiusulise vürsti tiitel; Indiast rikkana naasnud eurooplane; piltl väga rikas inimene

naatriumsulfiid <+ sulf|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< naatrium + sulfiid) • keem vees hästi lahustuv väga hügroskoopne kristalne aine; kasut värvainetööstuses, tselluloosi tootmisel, ravimite valmistamisel jm

nailon <n`ailon -i 2e s> (ingl nylon, kaubamärginimetus, tehissõna) • väga vastupidav polüamiidkiudaine. Vt ka kapron, perlon

nanotehnoloogia <+ l`oogia 1 s> (< nano- + tehnoloogia) • tehn kogum käitlusvõtteid väga väikeste (kuni 100-nanomeetriliste mõõtmetega) objektide loomiseks ja nendega töötamiseks

neutriino <neutriino 16 s> (it neutrino < neutro neutraalne) • füüs väga väikese massiga elektriliselt neutraalne elementaarosake
neutriinoastronoomia • astr astronoomia haru, mis uurib taevakehi kosmosest pärineva neutriinokiirguse registreerimise kaudu

nitroglütseriin <+ glütser|`iin -iini -`iini 22e s> (< nitro- + glütseriin)
1. keem glütserooli nitreerimisel saadav õlitaoline mürgine vedelik, väga kergesti plahvatav tugevajõuline lõhkeaine
2. farm kiiretoimeline veresooni laiendav raviaine

nukleiin <nukle|`iin -iini -`iini 22e s> (< nukleo-) • biol pms rakutuumas leiduv füsioloogiliselt väga oluline valkude hulka kuuluv fosforit sisaldav orgaaniline aine
nukleiinhape • biol geneetilist informatsiooni salvestav ja edastav kõrgmolekulaarne ühend elusrakkudes, viirustes ja bakteriofaagides, pikk paeljas molekul

obsidiaan <obsidi|`aan -aani -`aani 22e s> (ld obsidianus (lapis) < pn Obsius, kivi leidja) • geol vulkaaniline klaas, kiirel tardumisel klaasjaks muutunud laava; värvuselt väga mitmekesine, kõige sagedamini must; kasut ehete valmistamiseks

paraksiaalne kiirtekimp (< para- + aksiaalne) • füüs kiirtekimp, mis on optikasüsteemi teljele väga lähedal; seetõttu on saadav kujutis aberratsioonivaba

parmesan <parmesan -i 19 s> (pr), ka Parmesan pn (pr < it parmigiano < pn Parma, linn Itaalias) • kok Parma juust, kõva, maheda maitsega ja väga valgurohke Itaalia juust

paromomütsiin <+ müts|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr paromoios väga sarnane + mykēs seen) • farm aminoglükosiidide rühma kuuluv antibiootikum

pentaan <pent|`aan -aani -`aani 22e s> (< pent-) • keem naftas sisalduv (metaanile keemiliselt lähedane) küllastunud süsivesinik, väga kergesti lenduv ja süttiv värvuseta vedelik

per- (< ld per läbi, kaudu, jooksul, kestel)
1. läbi-
2. väga palju, põhjalikult
3. keem eesliide, millega anorgaaniliste ühendite triviaalnimetustes tähistatakse keemilise elemendi kõrgeimat oksüdatsiooniastet

pianissimo [pjan·issimo] (it), lüh pp • muus õige tasa, väga tasa

pimss <p`imss pimsi p`imssi 22e s> (sks Bims < ld pumex, gen pumicis), pimsskivi <+ kivi k`ivvi 17e s> • geol gaasirikka laava tardumisel tekkinud urbne ning väga kerge valge kuni must kivim, kasut lihvimis- ja puhastusvahendina

polüdipsia <+ d`ipsia 1 s> (< kr polydipsios väga janune < polü- + dipsa janu) • med suurenenud janutunne, haiglaslik joogijanu

polükarbonaadid pl <+ karbon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< polü- + karbonaat) • keem süsihappe ja dioksüühendite polüestrid; väga suure löögi- ja paindetugevusega, kasut paljudel tehnikaaladel

pomel <pomel -i 2e s> , pompelmuus <pompelm|`uus -uusi -`uusi 22e s> (holl pompelmoes) • bot pomelipuu (pompelmuusipuu) väga suur, paksu koorega vili
pomelipuu, pompelmuusipuu • bot Kagu-Aasiast pärit tsitruseline viljapuu (Citrus maxima)

popp1 <p`opp popi p`oppi 22e adj, s> (ingl pop < popular rahvalik < ld popularis rahva)
1. adj moekas, moe tipul olev, moeröögatuslik, väga populaarne
2. s popmuusika

presto (it) • muus väga kiiresti (kiiremini kui allegro)

ptomaiinid pl <ptoma|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr ptōma laip) • keem roisumürgid, laibamürgid, laiba roiskumisel tekkivad, elusolendeile väga mürgised ained

pulsar <p`ulsar -i 2e s> (ingl < puls(ating) (st)ar pulseeriv täht) • astr püsiva rütmiga kiirgusimpulsse tekitav ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht

puritaanlik <purit`aanl|`ik -iku -`ikku 25 adj> , puritaanne <purit`aan|ne -se 2 adj> • relig puritaanidele omane; usuliselt ning kõlbeliselt väga (v isegi liialdatult) range; vähenõudlik ja lihtne

puuder <p`uud|er -ri 2e s> (pr poudre < ld pulvis, gen pulveris tolm) • väga peenike pulber kosmeetika- ja ravivahendina

püknomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr pyknos tihe, paks + -meeter) • füüs väga täpse mahuga klaaskolb, millega määratakse aine tihedust

rapiidne <rap`iid|ne -se 2 adj> (pr rapide < ld rapidus kiire) • väga kiire, ülikiire

rapiidsus <rap`iidsus -e 11~9 s> (< rapiidne) • väga suur kiirus, hoogsus, ülim kiirus

rariteet <rarit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr rareté < ld raritas, gen raritatis vähesus, harv esinemine) • haruldus, haruldane ese, väga väheste eksemplaridena olemasolev ese

relish [reliš] (ingl) • kok Inglise vürtsikas kaste, võib olla väga erinevate maitsetega

rodamiin <rodam|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr rhodon roos + amiinid) • keem väga puhtaid ja eredaid, kuid mitte eriti valguskindlaid värve andev värvaine

rubiidium <rub`iidium -i 19~2e s> (< ld rubidus tumepunane), tähis Rb • keem keemiline element, leelismetall, järjenr 37, aatomm 85,4678; lihtainena hõbevalge pehme metall, keemiliselt väga aktiivne, süttib õhus iseeneslikult; kasut nt fotokordistites ja fotoelementides

rubiin <rub|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld rubinus < ld ruber punane) • miner punane korund, väga hinnaline vääriskivi, looduses haruldane; tänapäeval saadakse pms tehislikult

röntgenikiirgus <+ k`iirgus -e 11~9 s> (< röntgen) • füüs väga lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgus, mille avastas Saksa füüsik W. C. Röntgen 1895. a; röntgenikiirgusel on omadus läbi tungida paljudest läbipaistmatuist kehadest, võimaldades avastada nendes muutusi ja võõrkehi; kasut laialdaselt füüsikas, keemias, meditsiinis ja tehnikas

samurai <samur`ai 26 s> (jpn) • aj Jaapani üliku relvastatud kaaskonna liige; hiljem kutseline sõjaväelane, kes allus väga karmidele reeglitele

sapoonlakk <+ l`akk laki l`akki 22e s> (sks Zaponlack) • keem tselluloidist, nitrotselluloosist jm valmistatav lakk, katab puitu, metalle, paberit, nahka jm väga õhukese, hästi kleepuva püsiva kelmena

sariin <sar|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Sarin, tehissõna) • keem, sõj väga mürgine värvuseta vedelik, kesknärvisüsteemi kahjustav keemiline ründeaine

seedermänd <+ m`änd männi m`ändi 22e s> (< seeder) • bot rühm männi perekonna (Pinus) liike; seedermänni okkad asetsevad viiekaupa kimpudes; seedermänni puit on väga väärtuslik ning seemned on söödavad. Vt ka seeder

skviid <skv|`iid -iidi -`iidi 22e s> , SQUID {lüh ingl sõnadest superconducting quantum interference device} • füüs ülijuhtiv kvantinterferomeeter, seade väga nõrga elektrivoolu, pinge v magnetvälja mõõtmiseks

sormait <sorm|`ait -aidi -`aiti 22e s> (< pn Sormovo, endisaegne linn Venemaal) • aj, tehn endisajal kasutatud suure süsiniku- ja kroomisisaldusega, väga kõva valatav rauasulam

sotsiaalporno <+ porno 16 s> (< sotsiaalne + porno) • kõnek väljend väga masendava elu skandaalimaigulise käsitlemise kohta

staar <st`aar staari st`aari 22e s> (ingl star täht) • täht, väga kuulus, edukas näitleja, muusik, sportlane vms

statuaar <statu|`aar -aari -`aari 22e s> (< it statuario raidkuju valmistamiseks sobiv) • valge, väga kvaliteetne Carrara marmor, mida eelistasid kasutada renessansiaja kujurid

status nascendi [status nasts·endi] (ld tekkeseisund) • keem mõne keemilise elemendi monoaatomiline (atomaarne), väga reageerimisvõimeline olek enne molekuliks ühinemist

stringid plt <stringid str`ingide 22e s> (ingl pl strings < string nöör, pael) • tekst pepuvahepüksid; väga napid, osaliselt vaid ribadest koosnevad aluspüksid

stroboskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr strobos keerlemine + -skoop) • tehn optikariist stroboskoopilise efekti tekitamiseks (efekt seisneb liikuva eseme hetkelises nägemises liikumatuna, kui tema asend väga vähe muutub, v eseme nägemises liikuvana, kui tema liikumatud asendid kiiresti muutuvad); stroboskoobi põhimõtet rakendatakse kinematograafias ja televisioonis, samuti meditsiinilistes jm teadusuuringuis

strühniin <strühn|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld strychnos strühniinipuu < kr juustumari) • farm strühniinipuu seemneis sisalduv väga mürgine alkaloid; kesknärvisüsteemi stimuleeriv ja krampe põhjustav aine; meditsiinis enam ei kasutata

sublimaat <sublim|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld sublimatus ülestõstetud)
1. keem elavhõbedikloriid, vees lahustuv värvusetu väga mürgine kristalne aine, kasut desinfitseerimiseks jm
2. sublimatsiooni saadus

superstraat <superstr|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld superstratus peale laotatud < supersternere peale laotama) • pealiskiht; lgv domineeriva rahva keele elemendid madalama staatusega rahva keeles. Vt ka adstraat, substraat
superstraatkeel • lgv ühele keelele väga tugevat mõju avaldav keel; vaimselt, hariduslikult ja majanduslikult domineeriva rahva keel, mille mõju teisele keelele ületab tavalise laenamise. Vt ka adstraatkeel, substraatkeel

tabuun2 <tab|`uun -uuni -`uuni 22e s> (sks Tabun, tehissõna) • keem, sõj ründemürk, väga mürgine värvuseta v nõrgalt pruunikas vedelik, mis kahjustab kesknärvisüsteemi

taiji [taitšii] (hiina tàijíquán poksimise suur kunst), ka tai chi [taitšii] • sport Hiina võimlemis- ja enesekaitsesüsteem, rajaneb väga heal tasakaalul ja liigutuste koordinatsioonil

teleskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr tēleskopos kaugele vaatav)
1. astr taevapikksilm, optiline riist väga kaugel asetsevate esemete, pms taevakehade vaatlemiseks
2. tehn üksteise sisse lükatavate torudega seadmeosa

termobimetall <+ met|`all -alli -`alli 22e s> (< termo- + bi- + metall) • tehn kahest väga erineva joonpaisumisteguriga metallikihist koosnev elastne element, mille kuju temperatuurist sõltuvalt muutub

terpenoidid pl <terpen|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr terebinthos tärpentinipuu + -oid) • keem terpeenid ja nende hapnikuühendid (alkoholid, aldehüüdid, estrid jt); vedelad või tahked, looduses väga laialt (enamikus organismides) levinud ained

tetraetüülplii <+ pl`ii 26 s> (< tetra- + etüül + plii) • keem väga mürgine kergesti lenduv värvuseta vedelik; on lisatud bensiinile oktaaniarvu suurendamiseks, kuid keskkonnaohtlikkuse tõttu arenenud riikides enam ei kasutata

tiikpuu <+ p`uu 26i s> (ingl teak < port teca < malajalami tēkka), ka tekapuit <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> • bot suure tiikpuu (Tectona grandes) ja mõne teise Kagu-Aasias kasvava puu väga kaunis ja erakordselt tugev väärispuit; kasut laeva- ja vesiehituses, mööblitööstuses ja kunstiesemete valmistamiseks

tioplast <+ pl`ast plasti pl`asti 22e s> (< tio- + plast) • keem, tehn kautšukitaoline elastne polümeer; suure väävlisisalduse tõttu väga kulumiskindel, mistõttu kasut nt õlikindlate tihendite, voolikute vm valmistamiseks

titaan <tit|`aan -aani -`aani 22e s> (uusld titanium < kr pl Titanes titaanid, tegelased Kreeka müt-s), tähis Ti • keem keemiline element, järjenr 22, aatomm 47,88; hõbevalge plastne tugev ja korrosioonikindel metall, looduses leidub ainult ühenditena; titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad; kasut raketi- ja lennukitööstuses, aparaaditööstuses jm

titaanid pl <tit|`aan -aani -`aani 22e s> (kr pl Titanes) • müt Kreeka jumalate vanem põlvkond, Uranose ja Gaia lapsed; titaanid sümboliseerisid stiihilisi loodusjõude; piltl vägilased; väga mõjukad isikud

toriit <tor|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud, tooriumi sisaldav väga radioaktiivne mineraal (leidub Norras, Rootsis jm)

tridümiit <tridüm|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr tridymos kolmekordne) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud, väga varieeruva värvusega mineraal, üks kristalsete ränimuldade vorme; koostiselt ühtib kvartsiga

troppo (it) • muus väga, liiga. Vt ka adagio non troppo, allegro non troppo

tsesalpiinia <tsesalp`iinia 1 s> (< pn A. Cesalpino, Itaalia loodusteadlane, 1519–1603) • bot heitlehiste v igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste ning puitliaanide perekond (Caesalpinia), troopikas ja lähistroopikas u sada liiki; tsesalpiiniad on väga dekoratiivsed, paljudest liikidest saab väärtuslikku puitu, park- ja värvaineid

tsinkfosfiid <+ fosf|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< tsink + fosfiid) • keem tsingi ja fosfori ühend, küüslaugulõhnaline tumehall pulber, hapetes lahustudes eraldab väga mürgist ja plahvatusohtlikku fosforvesinikku; tsinkfosfiidist valmistatakse mürkhõrgutisi näriliste tõrjeks

tsüaan <tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • keem süsiniku ja lämmastiku ühend, terava lõhnaga väga mürgine värvusetu gaas

tsüklotron <tsüklotron -i 19 s> (< kr kyklos ring + elektron) • füüs raskete laetud osakeste resonantskiirendi mitte väga suurte energiate piirkonnas; kasut aatomituuma lõhustamisel, ka lühiajaliste radioaktiivsete isotoopide valmistamiseks meditsiinilistel eesmärkidel

tsütomegaalia <+ meg`aalia 1 s> (< tsüto- + kr megas, fem megalē suur) • med rakusuurenemus, tsütomegaloviiruse tekitatud haigus, mis tervel täiskasvanul kulgeb väga väheste sümptomitega, kuid lootel ning immuunpuudulikkusega haigel võib tekitada raskeid kesknärvisüsteemi kahjustusi

tšilli <tšilli 16 s> (hisp chile, chili < nahua chilli)
1. bot Kesk-Ameerikast pärit paprikasort (Capsicum annuum), mille vili on väga teravamaitseline
2. kok tšillipulber v seda sisaldav maitseainesegu

turmaliin <turmal|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Turmalin, pr, ingl tourmaline < singali tòramalli karneool) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud, keerulise koostise ja väga mitmekesise värvusega mineraal; Eestis leidub rändkivides; kasut raadiotehnikas ja poolvääriskivina

ultratsentrifuug <+ tsentrif|`uug -uugi -`uugi 22e s> (< ultra-) • tehn eriti kiiresti pöörlev tsentrifuug, lahuses sisalduvate väga väikeste aineosakeste (nt viiruste) eraldamise ja uurimise seade

unikaalne <unik`aal|ne -se 2 adj> (sks unikal < ld unicus ainus, ainulaadne) • ainus oma liigis; ainulaadne, ainuline, erandlik, väga haruldane, ainsana esinev. Vt ka uunikum

uunikum <uunikum -i 19 s> (< ld unicus ainus; erakordne) • ainik, ainus omalaadne ese v nähtus; väga haruldane ese, haruldus

valiin <val|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Valin < Valeriansäure palderjanhape) • keem peaaegu kõikides valkudes väga vähesel hulgal sisalduv asendamatu neutraalne aminohape

vanaadium <van`aadium -i 19~2e s> (uusld vanadium < pn Vanadis, muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja lisanimi), tähis V • keem keemiline element, järjenr 23, aatomm 50,9415; väga kõva, tugev ja plastne metall; vanaadiumisulameist valmistatakse nt reaktiivmootorite düüse ja põlemiskambreid, lõiketeri ning tööriistu

wannabe [wanabii, vannabii] (< ingl want to be) • kõnek isik, kes ihkab olla keegi teine v väga kellegi teise moodi

vasabi <vasabi 1e s> (jpn wasabi) • kok Jaapani mädarõika juurest valmistatud väga terava maitsega pulber või pasta (2), mida kasut nt sushi ja sashimi maitsestamisel

velveton <velveton -i 19 s> (ingl velveteen < velvet) • ühelt poolt karvastatud väga tihe ja vastupidav puuvillriie; kasut jalatsivoodriks ja tehniliseks otstarbeks. Vt ka moleskiin

vermikuliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (ingl vermiculite < ld dem vermiculus ussike) • miner ehitus- ja isoleermaterjalina kasutatav tulekindel mineraal hüdrovilkude rühmast; väga kõrge temperatuurini (kuni 1000 °C) kuumutamisel pundub ja lõheneb pikkadeks usjateks niitideks, kusjuures tema mass suureneb 15–20 korda
vermikuliitbetoon • eh kergbetoon, mille täitematerjal on pundunud vermikuliit, sideaine tsement, bituumen, vesiklaas vms

VIP {lüh ingl sõnadest very important person} • vipp, väga tähtis isik. Vt ka prominent

vitamiin <vitam|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld vita elu + amiinid) • keem, biol heterogeenne bioaktiivne madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb organismi ainevahetuse regulatsioonis; vitamiine vajab organism ööpäevas väga väikestes kogustes, kuid nende puudus põhjustab raskeid haigusnähte; tavakasutuses märgitakse vitamiine tähtedega A, B, C jne
vitamiinipreparaat • farm üht v mitut vitamiini sisaldav profülaktiline v ravimpreparaat, mis saadakse looduslikest ainetest v valmistatakse sünteetiliselt

vivacissimo [vivatš·issimo] (it) • muus väga elavalt

V.O. {lüh ingl sõnadest very old väga vana} • konjaki vm joogi vanuse tähistus pudelil

V.S.O.P. {lüh ingl sõnadest very superior old pale väga kvaliteetne vana hele} • konjaki vm joogi vanuse (keskmiselt 20 a) tähistus pudelil

XL {lüh ingl sõnadest extra large} • tekst väga suur (rõivasuuruse tähistamiseks)

XS {lüh ingl sõnadest extra small} • tekst väga väike (rõivasuuruse tähistamiseks)