[VSL] Võõrsõnade leksikon

aktsia <`aktsia 1 s> (sks Aktie, vn акция < ld actio tegevus, toiming) maj
1. osak, mille väärtuse ulatuses maksab aktsionär aktsiaseltsi asutamisel v laiendamisel selle põhi- e aktsiakapitali rahalisi vahendeid
2. osatäht, väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist
aktsiaportfell • maj investori kõigi aktsiate kogum

akvamaniil <+ man|`iil -iili -`iili 22e s> (keskld aqua(e)manile < ld aquaemanalis < akva- + manus käsi) • aj keskaegne, hrl lõvi-, hirve- v koerakujuline metallist kann kätele vee valamiseks

ametroopia <ametr`oopia 1 s> (< a- + kr metron mõõt + opsis nägemine) • med nägemishäire (lühi- ja kaugnägevus). Vastand emmetroopia

anosmia <an`osmia 1 s> (< an- + kr osmē lõhn) • med haistmisvõimetus

aroom <ar`oom aroomi ar`oomi 22e s> (< kr arōma healõhnaline aine) • meeldiv lõhn
aroomteraapia • med lõhnravi, alternatiivmeditsiini ravimeetod, mis põhineb taimsete õlide ja ekstraktide lõhna toimel

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

bentaal <bent|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr benthos meresügavus) • biol, hüdrol veekogu põhi organismide elukeskkonnana

bottengarn <b`otteng|`arn -arni -`arni 22e s> (rts < botten põhi + garn võrk) • mer suur võrkkastiga süvaveemõrd

brahhü- (kr brachys lühike) • lühi-

brahhüloogia <+ l`oogia 1 s> (< brahhü- + -loogia) • lgv lühi- v napisõnalisus

deodorant <deodor|`ant -andi -`anti 22e s> , desodorant <desodor|`ant -andi -`anti 22e s> (< des- + ld odor lõhn) • lõhnaeemaldaja, ebameeldivast lõhnast vabastav keemiline vahend

desodoraator <+ odor`aator -i 2e s> (< des- + ld odor lõhn) • tehn desodoreeriv seade, halba lõhna kõrvaldav ja/või õhku steriliseeriv seade

diastaas <diast|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr diastasis eraldamine) • biol, med (tavaliselt koos olevate osade, nt luude) eemaldumus, lõhe. Vt ka amülaas

dipool <dip|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< di- + kr polos telg, poolus) • el kahe suuruselt võrdse ja lähestikku asetseva vastasnimelise elektrilaengu süsteem
dipoolantenn • el lühi- ja ultralühilainel kasutatav sümmeetriline vibraator, mille kumbki haru on veerandlainepikkune

duplekstrükk <+ tr`ükk trüki tr`ükki 22e s> (< dupleksne) • trük ühevärviliste toonillustratsioonide trükkimine tumeda põhi- ja heleda kaasvärviga kaht võrkklišeed kasutades

düsosmia <düs`osmia 1 s> (< düs- + kr osmē lõhn) • med haistmismeele häire, väärhaistmine

elementaarne <element`aar|ne -se 2 adj> (ld elementarius < element) • algeline, alg-, lihtne; põhiline, põhi-; ürg-

ex ungue leonem [eks ungve leoonem] (ld) • küüniste järgi (tuntakse) lõvi (s.o osa järgi tuntakse ära tervik v meistrit tuntakse ta võtete järgi)

fissuur <fiss|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld fissura < findere lõhestama) • anat lõhe; med lõhe, pakatis, mõra

foon1 <f`oon fooni f`ooni 22e s> (pr fond < ld fundus alus, põhi) • tagapõhi, taust, nt maalil

forell <for|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Forelle) • zool lõhe perekonda (Salmo) kuuluv kala: hõrnas e jõeforell, iherus e meriforell (Salmo trutta), vikerhõrnas e vikerforell (Salmo irideus)

fundamentaalne <fundament`aal|ne -se 2 adj> (ld fundamentalis < fundamentum põhi, alus) • põhjapanev, põhiline, põhi-

fundamentum [fundam·entum] (ld) • põhi, alus

fundus (ld)
1. põllumaa; maavaldus; krunt, mõis
2. alus, põhi
3. anat põhimik (silmal, emakal jne)
4. teater dekoratsioonide, rekvisiitide, kostüümide, parukate jne põhikogu

glisseerima <gliss|`eerima -eerib 28 v> (pr glisser) • mer mööda vett libisema, sõitma nii, et sõiduki (glisseri) põhi liuglema veepinnal

globaalprobleem <+ probl|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< globaalne) • ülemaailmne probleem, inimkonna ühisprobleem, mille lahendamisest oleneb kogu inimkonna saatus lähi- ja eriti kaugemas tulevikus (energiakriis, taastumatute toorainevarude kahanemine, sõda ja rahu jne)

greif <gr`eif greifi gr`eifi 22e s> (sks Greif < ld gryphus < kr), grüps <gr`üps grüpsi gr`üpsi 22e s> (kr gryps) • müt antiikmüt-s kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom

grotesk <grot|`esk -eski -`eski 22e s> (it grottesca < grotta koobas)
1. esteetiline tajumis- ja kujutamisviis, mis kõrvutab vastandnähtusi (ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist jne) ning toob karikatuurselt esile mingit elulist tähelepanekut; sõnakunstivõttena sai teadlikult kasutatavaks renessansiajal, eriti omane olnud romantikuile, ekspressionistidele, sürrealistidele, absurdistidele
2. kunst ornament, milles domineerib väänlamotiiv; tekkis renessansiajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemetes ja grottides avastatud seinamaalide eeskujusid
3. trük ühejämeduste põhi- ja sidejoontega trükikiri

hiaatus <hi`aatus -e 11~9 s> (ld hiatus avatud suu, avatus)
1. avaus, lõhe, ava
2. lgv kahe täishääliku kõrvuti sattumine ühe silbi lõpus ja sellele järgneva silbi alguses; eelneva sõna lõpptäishääliku ja järgneva sõna algustäishääliku kõrvuti sattumine, nt poeem, video, ma olen
3. anat lahi
4. geol settelünk

hüposmia <hüp`osmia 1 s> (< hüpo- + kr osmē haistmine, lõhn) • med haistmisnõrkus

investeering <investeering -u 2 s> (sks Investierung < investeerima), investitsioon <investitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Investition < investeerima) • maj pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav kapitalimahutus
finantsinvesteering • maj raha paigutamine väärtpabereisse (aktsiatesse, obligatsioonidesse), ka deposiitidesse, väärisesemeisse jm
reaalinvesteering • maj raha suunamine ettevõtte põhi- ja käibevahendite suurendamiseks

keerub <keerub -i 2e s> (hbr pl kerubim)
1. müt assüüria-babüloonia müt-s inimese pea ning härja v lõvi kehaga tiivuline olend, valvaja, kaitsja
2. relig vanas testamendis liik kõrgemaid olendeid (Jahve trooni kandjad, paradiisivalvur jne) (vt ka seerav)
3. kunst sagedasti esinev motiiv (lapsenäoline tiivuline olend) kujutavas kunstis

kimäär <kim|`äär -ääri -`ääri 22e s> (kr Chimaira)
1. müt Vana-Kreeka müt-s tuld sülgav koletis – lõvi, kelle seljast ulatub esile kitse pea ja kelle sabaks on madu
2. piltl metsik fantaasiakuju, ebatõeline pettekuju, teostamatu unistus
3. biol erineva genotüübiga organismidest pärit rakkudest koosnev organism

krunt <kr`unt krundi kr`unti 22e s> (sks Grund pinnas, maatükk, alus, põhi)
1. maalritöödel värvitavale pinnale kantav ettevalmistuskiht
2. maali alus v alusvärv
3. piiristatud maatükk

krüptodepressioon <+ depressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< krüpto- + depressioon) • geogr veega täitunud nõgu, mille põhi kas täielikult v osaliselt on maailmamere tasemest madalamal, kuid veepind kõrgemal

lamassu <lam´assu 16 s> (akadi) • kunst, müt Assüüria ja Pärsia skulptuuris inimpäine, lõvi v härja kehaga tiivuline olend templi v palee ukse ees, nn väravavalvur

leev <l`eev leevi l`eevi 22e s> (bulgaaria лев lõvi) • maj Bulgaaria rahaühik, lüh BGN; 1 leev = 100 stotinkat

leoniidid plt <leon|iidid -`iidide 22e s> (< ld pn Leo Lõvi, tähtkuju) • astr iga aasta novembri keskel Lõvi tähtkujus asetsevast radiandist ilmnev meteoorivool

leoone <leoone 16 s> (ingl leone < hisp león lõvi) • maj Sierra Leone rahaühik, lüh SLL

leu <l`eu 26 s> (rumeenia lõvi) • maj Rumeenia rahaühik, lüh RON; Moldova rahaühik, lüh MDL; 1 leu = 100 banit

manufaktuur <manufakt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr manufacture < ld manus käsi + facere tegema)
1. käsitööl ja tehnilisel tööjaotusel rajanev kooperatsioon, suurtööstuse varasem vorm; lõi eeldused üleminekuks masinalisele suurtootmisele
2. van tekstiilivabrik (tänapäeval mõne tekstiilikäitise nime osa)

minimalistlik <minimal`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • minimalistile iseloomulik, väheldane, napp; pisiformaadis, lühi-

mood2 <m`ood moodi m`oodi 22e s> (< ld modus mõõt, mõõdupärasus)
1. füüs võnkesüsteemis v lainejuhtmes leviv kindla ruumilise struktuuri ja sagedusega võnkumine v laine (nt võnkuva keele põhi- v ülemhelile vastav seisevlaine)
2. mat juhusliku suuruse tõenäoseim väärtus

N
1. {lüh sks sõnast Nord, ingl sõnast north} geogr põhi, põhjakaar
2. {lüh sõnast nitrogenium} keem lämmastiku tähis
3. füüs njuutoni tähis

nord <n`ord nordi n`ordi 22e s> (sks Nord), lüh N • geogr põhi, põhjakaar

odmihnioonid pl <odmihni|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr odmē lõhn + ichnion jälg) • zool loomade eritatavad ained, mis aitavad neil ümbruskonnas orienteeruda, nn lõhnajäljed

odorimeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld odor lõhn + -meetria) • lõhnamõõtmine, lõhnavate ainete lõhnavustugevuse määramine. Vt ka olfaktomeetria

odoroloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld odor lõhn + -loogia)
1. lõhnaõpetus
2. jur kriminalistikas lõhnajälgede uurimine

odöör <od`öör odööri od`ööri 22e s> (pr odeur lõhn) • van hea lõhn; lõhnaõli, lõhnaaine

osmium <`osmium -i 19~2e s> (< kr osmē lõhn), tähis Os • keem plaatinametallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 76, aatomm 190,2; kasut vastupidavate metallisulamite valmistamisel, katalüsaatorina jm

osmofoorid pl <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< kr osmē lõhn + phoros kandev) • keem orgaanilised aatomirühmad, mis ühenditena lisavad põhiühenditele tugeva lõhna

osmoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr osmē lõhn + -loogia) • lõhnaaineõpetus

padespann <padesp|`ann -anni -`anni 22e s> (pr pas d’Espagne hispaania tants) • tants endisaegne elavaloomuline hispaaniapärane ¾-taktimõõdus seltskonnatants, mille lõi XIX s lõpus Vene koreograaf A. Tsarman

panter <p`ant|er -ri 2e s> (kr panthēr) • zool suurte kaslaste perekond (Panthera), kuhu kuuluvad lõvi, tiiger, leopard ja jaaguar; kõnek (must) leopard

parfüüm <parf|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (pr parfum) • hea lõhn, lõhnaaine, lõhnaõli

parosmia <par`osmia 1 s> (< par- + kr osmē haistmine, lõhn) • med väärhaiste, haistmishallutsinatsioon. Vt ka pseudosmia

peri- (< kr peri ümber, lähedal, juures) • ümber-, lähi-

piment <pim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr piment < ld pigmentum värvaine, lõhnaaine) • kok vürts- e Jamaika pipar, nelkpipar, pimendipuu vili; kasut maitsestamiseks
pimendipuu • bot Jamaikal kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Pimenta) mürdiliste sugukonnast; puu poolvalminult kuivatatud viljadel on tugev vürtsikas lõhn ja terav maitse

püramiid <püram|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pyramis)
1. mat hulktahukas, mille üks tahk (põhi) on hulknurk, teised tahud ühise tipuga kolmnurgad
2. arhit Vana-Egiptuse monumentaalne ruudukujulise põhjaga ja längus külgedega teravatipuline kivist haudehitis, mille sisemuses asus kuninga (vaarao) hauakamber; ka muud püramiidjad ehitised
3. sport võimlejate rühmmoodustis mitmekordse ülalt kitseneva tornina, kus ülemised seisavad alumiste õlgadel

quia nominor leo [kvia noominor le˛o] (ld) • sellepärast, et mu nimi on lõvi (Phaedrus); st tugevamal on õigus

raadioamatörism <+ amatör|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< raadioamatöör)
1. raadiotehnikaharrastus, nt raadiovastuvõtjate, heliaparatuuri jms ehitamine ja täiustamine
2. organiseeritud raadioamatöörside sportlik harrastamine rahvusvahelise kokkuleppega eraldatud lühi- ja ultralühilainealal

ragaad <rag|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< kr rhagas pragu, lõhe) • med naha, huulte, rinnanibude jne pakatis, nahalõhe

sekstiin <sekst|`iin -iini -`iini 22e s> (pr, ingl sextine < it sestina, ld sex kuus) • kirj keerulise riimiga 6-värsiline stroof; kuuest 6-värsilisest põhi- ja 3-realisest lõppstroofist koosnev luuletus on liitsekstiin

sfinks <sf`inks sfinksi sf`inksi 22e s> (kr pn Sphinx)
1. müt Vana-Egiptuse skulptuuris vaaraod v päikesejumalat sümboliseeriv inimese peaga lõvi kuju, kuningavõimu sümbol; Kreeka müt-s naise pea ja rindadega ning lõvi kehaga tiivuline olend
2. zool karvutu kassi tõug
3. piltl mõistatuslik olend, arusaamatu inimene

skisma <skisma 16 s> (kr schisma lõhe)
1. relig kirikulõhe, organisatsiooniline eraldumine ühtsest kirikust; katoliku kirikus paavstile allumisest keeldumine
2. piltl lahkheli, arusaamatus

splint <spl|`int -indi -`inti 22e s> (sks Splint) • tehn lõhis, poolümartraadist kokkupainutatud detail mutri lahtikeerdumise v poldi väljakukkumise takistamiseks

ši-tsu <+ ts`u 26 s> (hiina shīzigǒu < shī lõvi + zǐ poeg + gǒu koer) • zool Tiibetist pärit väike lühikese koonu ja tiheda pika sirge karvaga koeratõug

tetramorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< tetra- + kr morphē kuju) kunst, aj
1. arvatavasti Süüriast pärit varakeskaja ja Bütsantsi kunstis esinev tiibadega olend, kellel on neli nägu (ingli, härja, lõvi ja kotka)
2. varakristlikus kunstis nelja evangelisti sümboolne kujutis – neljapealine v neljatiivaline ingel

vagant <vag|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld vagans, gen vagantis rändav < vagari rändama) • aj, muus XII–XIII s Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal rändlaulik, kes lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid v antiikluulest inspireeritud ladinakeelseid elurõõmsaid laule; Prantsusmaal nimetati goljaarideks

verb <v`erb verbi v`erbi 22e s> (ld verbum (tegu)sõna; ütlus) • lgv tegusõna, pöördsõna; sõnaliik, mis väljendab tegevust, olemist v seisundit
verbifraas • lgv tegusõnafraas, fraas, mille põhi on verb, lüh VP, vt ka noomenifraas

vulkaan <vulk|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Vulcanus, Vana-Rooma tulejumal) • tulemägi, maakoores oleva lõõri v lõhe peale purskesaadustest (kivid, laava, tuhk jne) moodustunud koonusjas v kuplitaoline mägi

vundament <vundam|`ent -endi -`enti 22e s> (ld fundamentum) • eh ehitise (ka seadme) alumine osa, millega ehitis toetub alusele (pinnasele, kivimile); piltl alus, põhi