[VSL] Võõrsõnade leksikon

allitsiin <allits|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld pl Alliaceae laugulised) • biol bakteritsiidse toimega aine, mis annab küüslaugule eriomase lõhna ja kibeda maitse

ammoniaak <ammoni|`aak -aagi -`aaki 22e s> (< keskld sal ammoniacum ammooniumisool < pn Ammon, tänapäeva Siwa oaas Egiptuses) • keem lämmastiku ja vesiniku ühend, terava lõhnaga värvuseta gaas, tekib orgaaniliste ainete mädanemisel; tööstuses saadakse ammoniaaki sünteetiliselt lämmastikust ja vesinikust; ammoniaagi vesilahust nimet nuuskpiirituseks

aniliin <anil|`iin -iini -`iini 22e s> (< port, pr anil indigo < ar an-nīl < sanskr nīlī), fenüülamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< fenüül + amiinid), aminobenseen <+ bens|`een -eeni -`eeni 22e s> (< amino- + benseen) • keem omapärase lõhna ja terava maitsega mürgine värvuseta vedelik, valmistatakse nitrobenseenist; kasut aniliinvärvide, ravimite (antifebriin, fenatsetiin jt), lõhkeainete jm valmistamiseks

argoon <arg|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr argos tegevusetu), tähis Ar • keem keemiline element, järjenr 18, aatomm 39,994; värvuseta, lõhnata ja maitseta väärisgaas, leidub õhus (u 1%), mõnedes kivimeis; kasut metallurgias, valgustustehnikas jm

aromaatne <arom`aat|ne -se 2 adj> (kr arōmatikos) • (hea)lõhnaline, lõhnav
aromaatsed ühendid pl • keem pms benseenist tuletatud orgaanilised ühendid (nt naftaleen, antratseen, fenool)

aroom <ar`oom aroomi ar`oomi 22e s> (< kr arōma healõhnaline aine) • meeldiv lõhn
aroomteraapia • med lõhnravi, alternatiivmeditsiini ravimeetod, mis põhineb taimsete õlide ja ekstraktide lõhna toimel

aroomikas <aroomika|s - 2 adj> (< aroom) • lõhnav

atsetoon <atset|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld acetum äädikas) • keem eetri lõhnaga värvuseta vedelik; lahustab vaike, rasvu ja kautšukit; kasut lakkide, kloroformi, jodoformi jm valmistamiseks

basmati <basm´ati 16 s> (hindi bāsmatī aromaatne, lõhnav) • kok pikateraline peene maitsega aromaatne riis

bdellium <bd`ellium -i 19~2e s> (ld < kr bdellion) • relig vanas testamendis nimetatud kallihinnaline aine, mis meenutab kulda ja oonükseid; bot mõnest palmiliigist saadav lõhnav aine

bensaldehüüd <+ aldeh|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (< bensoe + aldehüüd) • keem fenüülmetanaal, meeldiva mandlilõhnaga vedelik; kasut värvainete valmistamiseks, lõhna- ja maitseainena jm

broom <br`oom broomi br`oomi 22e s> (< kr brōmos hais), tähis Br • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 35, aatomm 79,904; punakaspruun raske mürgine terava lõhnaga vedelik; broomi ühendeid (bromaadid, bromiidid) kasut arstiteaduses ja fotograafias
broomiarv keem • broomi kogus grammides, mis liitub 100 g orgaanilise ainega

bukett <buk|`ett -eti -`etti 22e s> (pr bouquet) • lillekimp; lõhna ja maitse kompleks (veinil, konjakil jt jookidel)

butanool <butan|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< butaan), butüülalkohol <+ alkohol -i 19 s> (< butüül + alkohol) • keem värvuseta, iseloomuliku lõhnaga vedelik; kasut floteerimisreagendina ning laki- ja tselluloositööstuses lahustina

deodorant <deodor|`ant -andi -`anti 22e s> , desodorant <desodor|`ant -andi -`anti 22e s> (< des- + ld odor lõhn) • lõhnaeemaldaja, ebameeldivast lõhnast vabastav keemiline vahend

desodoraator <+ odor`aator -i 2e s> (< des- + ld odor lõhn) • tehn desodoreeriv seade, halba lõhna kõrvaldav ja/või õhku steriliseeriv seade

desodoratsioon <+ odoratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< des- + ld odorare lõhnastama) • haisutustamine, halva lõhna kõrvaldamine keemiliste vahenditega

desodoreerima <+ odor|`eerima -eerib 28 v> (< des- + ld odorare lõhnastama) • desodoratsiooni teostama, ebameeldivat lõhna kaotama

dimetüülaniliin <+ anil|`iin -iini -`iini 22e s> (< di- + metüül + aniliin), dimetüülfenüülamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< di- + metüül + fenüül + amiinid) • keem tõrva lõhnaga värvuseta vedelik, saadakse aniliinist; kasut värvide, lõhkeainete, ilmutite jm tootmisel

durian <durian -i 19 s> (ingl < malai durian < duri okas, astel) • bot ogaline peasuurune tugeva spetsiifilise lõhnaga durianipuu vili; koosneb mitmest sektorist
durianipuu • bot villapuuliste sugukonda kuuluv puu (Durio zibethinus), kasvab peamiselt Kagu-Aasias

essents <ess|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld essentia olu, olemus) • keem eeterlike õlide kontsentreeritud alkohollahus; kok lõhna- v maitseainete kontsentraat; piltl olemus, tuum

etaan <et`aan etaani et`aani 22e s> (< kr aithēr eeter, õhk) • keem maagaasis ja naftas sisalduv värvuseta ja lõhnata hästi põlev gaas, kasut pms eteeni tootmiseks
etaandiaat, oksalaat • keem etaandihappe sool v ester
etaandihape • keem oksaalhape e oblikhape, lahustuv värvuseta kristalne aine, kasut värvainete ja tindi tootmisel, pleegitamisel jm
etaanhape • keem äädikhape, värvuseta hügroskoopne vedelik, saadakse alkoholi sisaldavate vedelike kääritamisel ja puidu utmisel; kasut mitme aine sünteesimiseks, söögiäädika valmistamiseks jm

etanaal <etan|`aal -aali -`aali 22e s> (< etaan), atseetaldehüüd <+ aldeh|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (< ld acetum äädikas + aldehüüd) • keem terava lõhnaga kergesti süttiv vedelik, kasut äädikhappe, butadieeni, aldehüüdvaikude jt ainete tootmiseks

fenool <fen|`ool -ooli -`ooli 22e s> • keem hüdroksübenseen, fenoolide lihtsaim esindaja; värvita, tahke, õhus roosaks tõmbuv iseloomuliku lõhnaga aine; esineb erinevates utmissaadustes, toodetakse sünteetiliselt ja kasut suurtes kogustes sünteesikeemias

fenüülmetanool <+ metan|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< fenüül + metanool) • keem bensüülalkohol, roosi-, nelgi- jt õlides leiduv meeldiva lõhnaga alkohol; kasut parfümeeriatööstuses

fluor <fl`uor fluori fl`uori 22e s> (< ld fluor vool < fluere voolama), tähis F • keem halogeenide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 9, aatomm 18,99; kollakasroheline terava lõhnaga gaas, looduses leidub ühendeina, ka mineraalides, nt fluoriidis, krüoliidis jm

gardeenia <gard`eenia 1 s> (< pn A. Garden, Šoti-Ameerika botaanik, 1730–91) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja -puude perekond (Gardenia) madaraliste sugukonnast; mõned eriti suurte ja lõhnavate õitega liigid on ilu- ja toataimed

hüdroksüülamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< hüdroksüülrühm + amiinid) • keem ammoniaagi lõhnaga värvuseta mürgine kristalne aine

idiosünkraasia <+ sünkr`aasia 1 s> (< idio- + kr synkrasis segamine) • med organismi suurenenud tundlikkus mõne ärrituse (toiduaine, ravimi, lõhna) suhtes; psühh iseloomulik käitumisviis, nt tugev kuni haiglane vastumeelsus millegi suhtes

iiriseõli <+ õli 17 s> • eeterlik õli, lõhnaaine, mida saadakse iirise (2) juurtest, kasut parfümeerias ja kosmeetikas

ilang <il`ang ilangi il`angi 22e s> , ilang-ilang <+ il`ang ilangi il`angi 22e s> (tagalogi álang-ílang) • bot lõhnav kananga (Cananga odorata), Kagu-Aasias kasvav puu, mille õitest valmistatakse parfümeeriatööstusele õli

ipriit <ipr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Ieper (Ypres), Belgia linn, mille lähedal 1917. a sakslased ainet esmakordselt kasutasid) • keem, sõj õlitaoline lõhnata ja värvuseta mürgine vedelik, ründemürk; tekitab raskesti paranevaid haavandeid ja organismi üldmürgistust, sinepigaas

jonoon <jon|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr ion kannike) • keem kannikese lõhnaga õlitaoline vedelik, sünteetiliste vitamiinide A ja E ning karoteeni tootmise lähteaine, kasut parfümeerias

kakodüül <kakod|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< kako- + kr ozō lõhnan + -üül) • keem väga halvalõhnaline mürgine õhus süttiv vedelik

kamfeen <kamf|`een -eeni -`eeni 22e s> (< keskld camphora kamper) • keem terpeenne süsivesinik, kampri lõhnaga värvuseta kristalne aine; kasut laialdaselt tööstuses

kamper <k`amp|er -ri 2e s> (keskld camphora < ar kāfur) • keem terava omapärase lõhnaga valkjas kristalne aine, saadakse kampripuust v sünteetiliselt; kasut ravimina ja tehnikas
kampriõli • farm kampripuu eeterlik kamprit sisaldav õli, mida kasut ravimitööstuses

kaneel <kan|`eel -eeli -`eeli 22e s> (pr cannelle < ld canna pilliroog) • kok kaneelipuu okste kuivatatud aluskoor, kasut maitse-, lõhna- ja raviainena

karbol <k`arbol -i 2e s> (< karbo- + ld oleum õli), karbolhape <+ hape h`appe 6 s> • keem iseloomuliku lõhnaga kristalne antiseptiline aine; kasut lähteainena keemiatööstuses ja lahuse kujul desinfektsioonivahendina

kinoliin <kinol|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl quinoline < kiinakoor + ld oleum õli) • keem bensopüridiin, iseloomuliku lõhnaga värvuseta mürgine vedelik, saadakse kivisöetõrvast, kasut lahustina, ravimite ja värvainete lähteainena

kloroform <klorof|`orm -ormi -`ormi 22e s> (< kloro- + uusld (acidum) formicicum sipelghape) • keem lenduv uimastava lõhnaga värvuseta vedelik; varem kasutati sissehingatava uimastina

kseroform <kserof|`orm -ormi -`ormi 22e s> (< ksero- + uusld (acidum) formicicum sipelghape) • farm kollane pulber nõrga karbolhapet meenutava lõhnaga; kasut kootava ja antiseptilise ainena haavaravis

kumariin <kumar|`iin -iini -`iini 22e s> (pr coumarine < indiaani k-d) • keem meeldiva värske lõhnaga värvuseta kristalne aine, sisaldub paljudes taimedes, annab värskele heinale iseloomuliku lõhna; kasut tubaka lõhnastamiseks, parfümeerias ja kondiitritööstuses

lanoliin <lanol|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld lana vill + oleum õli) • keem villavaha, lambavillast saadav kollakas omapärase lõhnaga rasvataoline aine

levkoi <levk`oi 26 s> (vn левкой, sks Levkoje < kr leukoion < leukos valge) • bot ühe- v mitmeaastane taim (Matthiola) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere maades, Eestis ka meeldiva lõhnaga ilutaim

ljuisiit <ljuis|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ingl lewisite < pn W. L. Lewis, USA keemik, 1878–1943) • keem, sõj vänge lõhnaga sööbemürk, nahal haavandeid tekitav värvuseta vedelik

magnoolia <magn`oolia 1 s> (< pn P. Magnol, Prantsuse botaanik, 1638–1715) • bot suurte lõhnavate õitega igihaljas puu v põõsas (Magnolia); levinud Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas, kasvat pargipuuna ka Musta mere rannikul

marmelaad <marmel|`aad -aadi -`aadi 22e s> (port marmelada) kok
1. hoidis, suhkruga tihkeks keedetud puuvilja- v marjapüree
2. maiustus, suhkrust, agari, agaroidi v pektiini vesilahusest ja tärklisesiirupist valmistatud želee, millele on lisatud sidrun- v viinhapet ning lõhna- ja värvaineid

metaan <met|`aan -aani -`aani 22e s> (< metüül) • keem süsivesinik (CH₄), maa-, kaevandus-, soogaasis ja naftagaasides sisalduv põlev värvuseta ja lõhnata gaas
metaanhape • keem sipelghape

metanool <metan|`ool -ooli 22e s> (< metaan), metüülalkohol <+ alkohol -i 19 s> (< metüül + alkohol) • keem puupiiritus, väga mürgine etanooli lõhnaga värvusetu vedelik

metüülamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< metüül + amiinid) • keem vees kergesti lahustuv ammoniaagi lõhnaga gaas

metüülfenool <+ fen|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< metüül + fenoolid), kresool <kres|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kreosoot + ld oleum õli) • keem kivisöe-, turba- ja puutõrvast saadav fenooli lõhnaga värvuseta vedelik, kasut desinfektsiooniks, puidu immutamiseks ja toormena

mumio <mumio 1 s> (vn мумиё < prs mūm vaha) • Kesk-Aasia mäestikest kogutav mäevaik, mäevaha ehk mäepalsam, must v pruunikas meeldiva lõhnaga aine, kasut rahvameditsiinis

muskaat <musk|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr muscat < keskld muscatus muskuse lõhnaga < ld muscus muskus) • kok lõhnava muskaadipuu vilja tuumast (muskaatpähklist) või seemnerüüst (muskaatõiest) saadav vürts
muskaadipuu • bot troopikamaades kasvavate igihaljaste puude perekond (Myristica); lõhnava muskaadipuu seemneid (muskaatpähkleid) ja seemnerüüd (muskaatõit) tarvit vürtsina

muskus <m`uskus -e 11~9 s> (ld muscus < kr moschos < prs mušk < sanskr muṣka munand), biisam <b`iisam -i 2e s> (keskld bisamum < hbr basam), piisam <p`iisam -i 2e s> • biol tugevasti lõhnav loomne v taimne aine; tekib osal roomajail ja imetajail muskusnäärmes, taimedel leidub muskust nt hibiski seemneis, kikkaputke juurtes; loomsele muskusele annavad lõhna tsüklilised ketoonid, taimsele muskusele tsüklilised laktoonid; muskust kasut farmaatsias ja parfümeerias

naftool <naft|`ool -ooli -`ooli 22e s> • keem naftaleenist saadav fenooli lõhnaga kristalne värvuseta aine, kasut värvainete tootmisel, parfümeerias jm

odorant <odor|`ant -andi -`anti 22e s> (ingl < ld odorare lõhnavaks tegema) • (tugev) lõhnaaine

odoreerima <odor|`eerima -eerib 28 v> (ld odorare lõhnavaks tegema) • lõhnastama

odorimeetria <+ m`eetria 1 s> (< ld odor lõhn + -meetria) • lõhnamõõtmine, lõhnavate ainete lõhnavustugevuse määramine. Vt ka olfaktomeetria

odöör <od`öör odööri od`ööri 22e s> (pr odeur lõhn) • van hea lõhn; lõhnaõli, lõhnaaine

oktaanhape <+ hape h`appe 6 s> (< oktaan), kaprüülhape <+ hape h`appe 6 s> (< ld caper kits + -üül) • keem meeldiva lõhnaga värvuseta vedelik, leidub glütserooli estreina taimeõlides; kasut lahustite ja plastifikaatorite valmistamisel

oopium <`oopium -i 19~2e s> (ld opium magunamahl < kr opion) • farm unimaguna valmimata kupardest saadav kuivatatud piimmahl, tumepruun uimastava lõhnaga mürgine mass; sisaldab rohkesti alkaloide (üle 25); oopiumi ja selle alkaloide kasut valuvaigistite ja narkootikumidena; vananenud nimetused laudanum, mekoonium

oseena <oseena 16 s> (< ld ozaena polüüp < kr ozaina < ozō lõhnan, haisen), oseen <os`een oseeni os`eeni 22e s> • med vinanohu, kroonilise nohu vorm, mille puhul ninaõõne limaskest, limanäärmed ja ninakarbikud kõhetuvad; tekivad roiskuvad koorikud, mis levitavad imallääget vina

osmofoorid pl <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< kr osmē lõhn + phoros kandev) • keem orgaanilised aatomirühmad, mis ühenditena lisavad põhiühenditele tugeva lõhna

osokeriit <osoker|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr ozō lõhnan + kēros vaha) • miner maavaha, bituumenite rühma kuuluv kollakaspruun kuni must mineraal. Vt ka tseresiin

osoon <os`oon osooni os`ooni 22e s> (< kr prees partits ozōn lõhnav) • keem omapärase lõhnaga gaas, hapniku teisend, mille molekulis on kolm aatomit; tekib elektrilaengute lahenemisel õhus (nt äikese ajal), ultraviolettkiirte toimel jne

palsam <p`alsam -i 2e s> (kr balsamon)
1. teatav kosmeetikavahend, nt juuksepalsam
2. farm valuvaigisti, ravimtaimedest valmistatud lõhnav salv, tinktuur vm
3. biol mitmesuguste puude koorest v noorest puidust saadav eeterlikest õlidest ja vaikudest koosnev lõhnav, seistes tihkenev mahl, kasut lõhnaõlide ja ravimite valmistamisel
4. piltl kosutus, lohutus
palsamiäädikas • kok maitseäädikas, saadakse viinamarjamahla kääritamisel tammevaatides, tavalisest veiniäädikast magusama ja pehmema maitsega

paraldehüüd <+ aldeh|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (< para- + aldehüüd) • farm omapärase lõhna ning kõrvetava maitsega selge värvuseta vedelik; kasut unerohuna ja rahustina

parfümeeria <parfüm`eeria 1 s> (pr parfumerie < parfüüm) • lõhna- ning kosmeetikakaubad ja nende tootmine
parfümeeriatööstus • looduslikest ja tehisainetest parfüüme, kosmeetika- ja hügieenivahendeid, eeterlikke õlisid jms valmistav tööstusharu

parfüüm <parf|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (pr parfum) • hea lõhn, lõhnaaine, lõhnaõli

pentaanhape <+ hape h`appe 6 s> (< pentaan), palderjanhape <+ hape h`appe 6 s> (< palderjan) • keem ebameeldiva lõhnaga värvuseta vedelik, sisaldub palderjanijuurtes, saadakse ka sünteetiliselt; kasut farmaatsias, parfümeerias ja toiduainetööstuses

piment <pim|`ent -endi -`enti 22e s> (pr piment < ld pigmentum värvaine, lõhnaaine) • kok vürts- e Jamaika pipar, nelkpipar, pimendipuu vili; kasut maitsestamiseks
pimendipuu • bot Jamaikal kasvav igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Pimenta) mürdiliste sugukonnast; puu poolvalminult kuivatatud viljadel on tugev vürtsikas lõhn ja terav maitse

piperonaal <piperon|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld piper pipar), heliotropiin <heliotrop|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr hēlios Päike + tropos pööre, suund) • keem parfümeerias ja toiduainetetööstuses kasutatav orgaaniline kristalne ühend, heliotroobi lõhnaga aine, mis sisaldub vanillikaunades, heliotroobi ja sireli õites ning mõnedes eeterlikes õlides

pot-pourri [popur·i] (pr pot-pourri ühepajatoit) • õhu värskendamiseks kasutatavad (avadega) lõhnanõud, mille sisuks on aroomitaimed. Vt ka popurrii

propaan <prop|`aan -aani -`aani 22e s> (< propüül) • keem küllastunud süsivesinik, värvuseta ning lõhnata põlevgaas, mida saadakse maagaasist ja naftatöötlemisgaasidest; kasut nt kütusena (vedelgaas), propellendina (aerosooliballoonides), samuti kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimisel

propüül <prop|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< pro- + kr piōn paks, rasvane + -üül) • keem ühevalentne orgaaniline radikaal, sisaldub propüleenis; kasut kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimisel
propüülalkohol • keem iseloomuliku lõhnaga mürgine värvuseta vedelik; tarvit nt lahustina

pseudosmia <pseud`osmia 1 s> (< pseudo- + kr osmē haistmine) • med ebahaistmine, olematu lõhna haistmine

pürrool <pürr|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr pyrrhos tulipunane + ld oleum õli) • keem punaõli, värvuseta, terava lõhnaga, õhuhapniku toimel pruunistuv vedelik, kivisöetõrvas sisalduv orgaaniline aine; kasut mitmesuguste ravimite valmistamiseks

rosmariin <rosmar|`iin -iini -`iini 22e s> (ld ros marinus mere kaste) • bot Vahemere maadelt pärinev igihaljaste põõsaste perekond (Rosmarinus) huulõieliste sugukonnast; lõhna-, maitse- ja ilutaim

rumm <r`umm rummi r`ummi 22e s> (ingl rum) • kääritatud suhkruroomahlast v melassist destilleeritud kange alkohoolne jook, omandab värvuse ja lõhna tammevaatides laagerdumisel

sachet [saš·e] (pr < sac kott) • lõhnastatud v tugevate aromaatsete ainetega täidetud padjake, mis pannakse meeldiva lõhna saamiseks pesu vahele

sandarakk <sandar|`akk -aki -`akki 22e s> (kr sandarakē punane arseensulfiid) • sandarakiküpressi koorest saadav lõhnav klaasjas vaik; kasut plaastrite, lakkide, suitsutusvahendite jm valmistamisel
sandarakipuu • bot okaspuu Lõuna-Hispaanias, Põhja-Aafrikas ja Austraalias (Tetraclinis articulata)

sandlipuit <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> • sandlipuu jt troopikapuude lõhnav väärispuit

skatool <skat|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr skōr, gen skatos sõnnik) • keem valkude lagunemisel tekkiv ebameeldiva lõhnaga orgaaniline ühend

sulfonaal <sulfon|`aal -aali -`aali 22e s> (< sulphur) • farm värvusetu ja lõhnata kristalne aine, tarvit uinutina

teofülliin <teofüll|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld thea tee < hiina te mrd + kr phyllon leht) • farm teepõõsa lehtedes, kohvis jm sisalduv alkaloid, lõhnata, vees raskesti lahustuv valge kristalne pulber, toimelt sarnaneb teobromiiniga

terpeen <terp|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr terebinthos tärpentinipuu) • keem polüisopreen, terpenoidide hulka kuuluv pms tsüklilise ehitusega süsivesinik, meeldiva lõhnaga aine, mida leidub paljudes taimedes

tiool <ti`ool tiooli ti`ooli 22e s> (< kr theion väävel) • keem ebameeldiva lõhnaga, vees lahustumatu nõrgalt happeline orgaaniline ühend, nt merkaptaan, tioalkohol; kasut tarbegaasile lõhna andmiseks, värvainete, ravimite ja sünteeskautšuki tootmisel

tsitronellaõli <+ õli 17 s> (ingl citronella (oil) < uusld citronella < ld citrus sidrunipuu) • lõhnavast sidrunheinast (Cymbopogon nardus) saadav õli, mida kasut parfümeerias, desinfektsioonivahendite tootmisel jm

tsüaan <tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • keem süsiniku ja lämmastiku ühend, terava lõhnaga väga mürgine värvusetu gaas

tüümian <t`üümian -i 19~2e s> (sks Thymian < ld thymum < kr thymon) • bot aed-liivatee (Thymus vulgaris), lõhnav taim huulõieliste sugukonnast; lehtedest saadakse eeterlikku õli, mida kasut parfümeerias; lehti ja varsi kasutatakse maitse- ja ravimtaimena

viiruk <viiruk -i 2e s> (keskalamsks wirōk viiruk, pühitsetud suits) • lõhnav vaik, mida saadakse mitmelt troopiliselt v lähistroopiliselt lehtpuult ja -põõsalt, eriti Aafrikas, Aasias ja Araabia poolsaarel kasvavalt viirukipuult; tarvit igivanast ajast usutalitustel lõhnava suitsu saamiseks (ka kristlikes kirikutes)