[VSL] Võõrsõnade leksikon

ammoniaak <ammoni|`aak -aagi -`aaki 22e s> (< keskld sal ammoniacum ammooniumisool < pn Ammon, tänapäeva Siwa oaas Egiptuses) • keem lämmastiku ja vesiniku ühend, terava lõhnaga värvuseta gaas, tekib orgaaniliste ainete mädanemisel; tööstuses saadakse ammoniaaki sünteetiliselt lämmastikust ja vesinikust; ammoniaagi vesilahust nimet nuuskpiirituseks

argoon <arg|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr argos tegevusetu), tähis Ar • keem keemiline element, järjenr 18, aatomm 39,994; värvuseta, lõhnata ja maitseta väärisgaas, leidub õhus (u 1%), mõnedes kivimeis; kasut metallurgias, valgustustehnikas jm

atsetoon <atset|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld acetum äädikas) • keem eetri lõhnaga värvuseta vedelik; lahustab vaike, rasvu ja kautšukit; kasut lakkide, kloroformi, jodoformi jm valmistamiseks

broom <br`oom broomi br`oomi 22e s> (< kr brōmos hais), tähis Br • keem keemiline element, mittemetall, järjenr 35, aatomm 79,904; punakaspruun raske mürgine terava lõhnaga vedelik; broomi ühendeid (bromaadid, bromiidid) kasut arstiteaduses ja fotograafias
broomiarv keem • broomi kogus grammides, mis liitub 100 g orgaanilise ainega

butanool <butan|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< butaan), butüülalkohol <+ alkohol -i 19 s> (< butüül + alkohol) • keem värvuseta, iseloomuliku lõhnaga vedelik; kasut floteerimisreagendina ning laki- ja tselluloositööstuses lahustina

dimetüülaniliin <+ anil|`iin -iini -`iini 22e s> (< di- + metüül + aniliin), dimetüülfenüülamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< di- + metüül + fenüül + amiinid) • keem tõrva lõhnaga värvuseta vedelik, saadakse aniliinist; kasut värvide, lõhkeainete, ilmutite jm tootmisel

durian <durian -i 19 s> (ingl < malai durian < duri okas, astel) • bot ogaline peasuurune tugeva spetsiifilise lõhnaga durianipuu vili; koosneb mitmest sektorist
durianipuu • bot villapuuliste sugukonda kuuluv puu (Durio zibethinus), kasvab peamiselt Kagu-Aasias

etaan <et`aan etaani et`aani 22e s> (< kr aithēr eeter, õhk) • keem maagaasis ja naftas sisalduv värvuseta ja lõhnata hästi põlev gaas, kasut pms eteeni tootmiseks
etaandiaat, oksalaat • keem etaandihappe sool v ester
etaandihape • keem oksaalhape e oblikhape, lahustuv värvuseta kristalne aine, kasut värvainete ja tindi tootmisel, pleegitamisel jm
etaanhape • keem äädikhape, värvuseta hügroskoopne vedelik, saadakse alkoholi sisaldavate vedelike kääritamisel ja puidu utmisel; kasut mitme aine sünteesimiseks, söögiäädika valmistamiseks jm

etanaal <etan|`aal -aali -`aali 22e s> (< etaan), atseetaldehüüd <+ aldeh|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (< ld acetum äädikas + aldehüüd) • keem terava lõhnaga kergesti süttiv vedelik, kasut äädikhappe, butadieeni, aldehüüdvaikude jt ainete tootmiseks

fenool <fen|`ool -ooli -`ooli 22e s> • keem hüdroksübenseen, fenoolide lihtsaim esindaja; värvita, tahke, õhus roosaks tõmbuv iseloomuliku lõhnaga aine; esineb erinevates utmissaadustes, toodetakse sünteetiliselt ja kasut suurtes kogustes sünteesikeemias

fenüülmetanool <+ metan|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< fenüül + metanool) • keem bensüülalkohol, roosi-, nelgi- jt õlides leiduv meeldiva lõhnaga alkohol; kasut parfümeeriatööstuses

fluor <fl`uor fluori fl`uori 22e s> (< ld fluor vool < fluere voolama), tähis F • keem halogeenide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 9, aatomm 18,99; kollakasroheline terava lõhnaga gaas, looduses leidub ühendeina, ka mineraalides, nt fluoriidis, krüoliidis jm

haltuura <haltuura 16 s> (vn халтура < van peied, peietoit < keskld chartularium (mälestatavate surnute) nimekiri) • juhutöö, rahateenimiseks tehtav kõrvaltöö; lohakas, ülepeakaela tehtav, hrl oskamatu töö; sellise töö tulemus, vusserdis

hüdroksüülamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< hüdroksüülrühm + amiinid) • keem ammoniaagi lõhnaga värvuseta mürgine kristalne aine

ipriit <ipr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Ieper (Ypres), Belgia linn, mille lähedal 1917. a sakslased ainet esmakordselt kasutasid) • keem, sõj õlitaoline lõhnata ja värvuseta mürgine vedelik, ründemürk; tekitab raskesti paranevaid haavandeid ja organismi üldmürgistust, sinepigaas

jonoon <jon|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr ion kannike) • keem kannikese lõhnaga õlitaoline vedelik, sünteetiliste vitamiinide A ja E ning karoteeni tootmise lähteaine, kasut parfümeerias

kamfeen <kamf|`een -eeni -`eeni 22e s> (< keskld camphora kamper) • keem terpeenne süsivesinik, kampri lõhnaga värvuseta kristalne aine; kasut laialdaselt tööstuses

kamper <k`amp|er -ri 2e s> (keskld camphora < ar kāfur) • keem terava omapärase lõhnaga valkjas kristalne aine, saadakse kampripuust v sünteetiliselt; kasut ravimina ja tehnikas
kampriõli • farm kampripuu eeterlik kamprit sisaldav õli, mida kasut ravimitööstuses

karbol <k`arbol -i 2e s> (< karbo- + ld oleum õli), karbolhape <+ hape h`appe 6 s> • keem iseloomuliku lõhnaga kristalne antiseptiline aine; kasut lähteainena keemiatööstuses ja lahuse kujul desinfektsioonivahendina

karunkul <kar`unkul -i 2e s> (< ld caruncula lihatükike < caro liha) • anat, zool lihake, lihajas kõrgend v nibuke; bot seemne lihakas väljakasv

kinoliin <kinol|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl quinoline < kiinakoor + ld oleum õli) • keem bensopüridiin, iseloomuliku lõhnaga värvuseta mürgine vedelik, saadakse kivisöetõrvast, kasut lahustina, ravimite ja värvainete lähteainena

kloroform <klorof|`orm -ormi -`ormi 22e s> (< kloro- + uusld (acidum) formicicum sipelghape) • keem lenduv uimastava lõhnaga värvuseta vedelik; varem kasutati sissehingatava uimastina

kseroform <kserof|`orm -ormi -`ormi 22e s> (< ksero- + uusld (acidum) formicicum sipelghape) • farm kollane pulber nõrga karbolhapet meenutava lõhnaga; kasut kootava ja antiseptilise ainena haavaravis

kumariin <kumar|`iin -iini -`iini 22e s> (pr coumarine < indiaani k-d) • keem meeldiva värske lõhnaga värvuseta kristalne aine, sisaldub paljudes taimedes, annab värskele heinale iseloomuliku lõhna; kasut tubaka lõhnastamiseks, parfümeerias ja kondiitritööstuses

lanoliin <lanol|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld lana vill + oleum õli) • keem villavaha, lambavillast saadav kollakas omapärase lõhnaga rasvataoline aine

levkoi <levk`oi 26 s> (vn левкой, sks Levkoje < kr leukoion < leukos valge) • bot ühe- v mitmeaastane taim (Matthiola) ristõieliste sugukonnast pms Vahemere maades, Eestis ka meeldiva lõhnaga ilutaim

ljuisiit <ljuis|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ingl lewisite < pn W. L. Lewis, USA keemik, 1878–1943) • keem, sõj vänge lõhnaga sööbemürk, nahal haavandeid tekitav värvuseta vedelik

metaan <met|`aan -aani -`aani 22e s> (< metüül) • keem süsivesinik (CH₄), maa-, kaevandus-, soogaasis ja naftagaasides sisalduv põlev värvuseta ja lõhnata gaas
metaanhape • keem sipelghape

metanool <metan|`ool -ooli 22e s> (< metaan), metüülalkohol <+ alkohol -i 19 s> (< metüül + alkohol) • keem puupiiritus, väga mürgine etanooli lõhnaga värvusetu vedelik

metüülamiin <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< metüül + amiinid) • keem vees kergesti lahustuv ammoniaagi lõhnaga gaas

metüülfenool <+ fen|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< metüül + fenoolid), kresool <kres|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kreosoot + ld oleum õli) • keem kivisöe-, turba- ja puutõrvast saadav fenooli lõhnaga värvuseta vedelik, kasut desinfektsiooniks, puidu immutamiseks ja toormena

mumio <mumio 1 s> (vn мумиё < prs mūm vaha) • Kesk-Aasia mäestikest kogutav mäevaik, mäevaha ehk mäepalsam, must v pruunikas meeldiva lõhnaga aine, kasut rahvameditsiinis

muskaat <musk|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr muscat < keskld muscatus muskuse lõhnaga < ld muscus muskus) • kok lõhnava muskaadipuu vilja tuumast (muskaatpähklist) või seemnerüüst (muskaatõiest) saadav vürts
muskaadipuu • bot troopikamaades kasvavate igihaljaste puude perekond (Myristica); lõhnava muskaadipuu seemneid (muskaatpähkleid) ja seemnerüüd (muskaatõit) tarvit vürtsina

naftool <naft|`ool -ooli -`ooli 22e s> • keem naftaleenist saadav fenooli lõhnaga kristalne värvuseta aine, kasut värvainete tootmisel, parfümeerias jm

odorant <odor|`ant -andi -`anti 22e s> (ingl < ld odorare lõhnavaks tegema) • (tugev) lõhnaaine

odoreerima <odor|`eerima -eerib 28 v> (ld odorare lõhnavaks tegema) • lõhnastama

oktaanhape <+ hape h`appe 6 s> (< oktaan), kaprüülhape <+ hape h`appe 6 s> (< ld caper kits + -üül) • keem meeldiva lõhnaga värvuseta vedelik, leidub glütserooli estreina taimeõlides; kasut lahustite ja plastifikaatorite valmistamisel

oopium <`oopium -i 19~2e s> (ld opium magunamahl < kr opion) • farm unimaguna valmimata kupardest saadav kuivatatud piimmahl, tumepruun uimastava lõhnaga mürgine mass; sisaldab rohkesti alkaloide (üle 25); oopiumi ja selle alkaloide kasut valuvaigistite ja narkootikumidena; vananenud nimetused laudanum, mekoonium

osoon <os`oon osooni os`ooni 22e s> (< kr prees partits ozōn lõhnav) • keem omapärase lõhnaga gaas, hapniku teisend, mille molekulis on kolm aatomit; tekib elektrilaengute lahenemisel õhus (nt äikese ajal), ultraviolettkiirte toimel jne

pentaanhape <+ hape h`appe 6 s> (< pentaan), palderjanhape <+ hape h`appe 6 s> (< palderjan) • keem ebameeldiva lõhnaga värvuseta vedelik, sisaldub palderjanijuurtes, saadakse ka sünteetiliselt; kasut farmaatsias, parfümeerias ja toiduainetööstuses

piperonaal <piperon|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld piper pipar), heliotropiin <heliotrop|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr hēlios Päike + tropos pööre, suund) • keem parfümeerias ja toiduainetetööstuses kasutatav orgaaniline kristalne ühend, heliotroobi lõhnaga aine, mis sisaldub vanillikaunades, heliotroobi ja sireli õites ning mõnedes eeterlikes õlides

portulak <portul|`ak -aki -`akki 22e s> (ld portulaca) • bot, kok lõunamaine üheaastane lihakas köögiviljataim (Portulaca oleracea), mille lehti kasut salatina ja suppides

propaan <prop|`aan -aani -`aani 22e s> (< propüül) • keem küllastunud süsivesinik, värvuseta ning lõhnata põlevgaas, mida saadakse maagaasist ja naftatöötlemisgaasidest; kasut nt kütusena (vedelgaas), propellendina (aerosooliballoonides), samuti kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimisel

propüül <prop|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< pro- + kr piōn paks, rasvane + -üül) • keem ühevalentne orgaaniline radikaal, sisaldub propüleenis; kasut kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimisel
propüülalkohol • keem iseloomuliku lõhnaga mürgine värvuseta vedelik; tarvit nt lahustina

pürrool <pürr|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr pyrrhos tulipunane + ld oleum õli) • keem punaõli, värvuseta, terava lõhnaga, õhuhapniku toimel pruunistuv vedelik, kivisöetõrvas sisalduv orgaaniline aine; kasut mitmesuguste ravimite valmistamiseks

skatool <skat|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr skōr, gen skatos sõnnik) • keem valkude lagunemisel tekkiv ebameeldiva lõhnaga orgaaniline ühend

sulfonaal <sulfon|`aal -aali -`aali 22e s> (< sulphur) • farm värvusetu ja lõhnata kristalne aine, tarvit uinutina

teofülliin <teofüll|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld thea tee < hiina te mrd + kr phyllon leht) • farm teepõõsa lehtedes, kohvis jm sisalduv alkaloid, lõhnata, vees raskesti lahustuv valge kristalne pulber, toimelt sarnaneb teobromiiniga

terpeen <terp|`een -eeni -`eeni 22e s> (< kr terebinthos tärpentinipuu) • keem polüisopreen, terpenoidide hulka kuuluv pms tsüklilise ehitusega süsivesinik, meeldiva lõhnaga aine, mida leidub paljudes taimedes

tiool <ti`ool tiooli ti`ooli 22e s> (< kr theion väävel) • keem ebameeldiva lõhnaga, vees lahustumatu nõrgalt happeline orgaaniline ühend, nt merkaptaan, tioalkohol; kasut tarbegaasile lõhna andmiseks, värvainete, ravimite ja sünteeskautšuki tootmisel

tsitronellaõli <+ õli 17 s> (ingl citronella (oil) < uusld citronella < ld citrus sidrunipuu) • lõhnavast sidrunheinast (Cymbopogon nardus) saadav õli, mida kasut parfümeerias, desinfektsioonivahendite tootmisel jm

tsüaan <tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr kyanos lasuurkivi, tumesinine) • keem süsiniku ja lämmastiku ühend, terava lõhnaga väga mürgine värvusetu gaas

viiruk <viiruk -i 2e s> (keskalamsks wirōk viiruk, pühitsetud suits) • lõhnav vaik, mida saadakse mitmelt troopiliselt v lähistroopiliselt lehtpuult ja -põõsalt, eriti Aafrikas, Aasias ja Araabia poolsaarel kasvavalt viirukipuult; tarvit igivanast ajast usutalitustel lõhnava suitsu saamiseks (ka kristlikes kirikutes)