Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
agressiivne <agress`iiv|ne -se 2 adj> (pr agressif < ld aggressio rünnak < aggredi lähenema, ründama) • agressiooni rakendav, ründav, pealetungiv, anastuslik, vallutushimuline
agressioon <agressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aggressio rünnak, pealetung < aggredi lähenema, ründama) • pol, sõj ühe v mitme riigi relvastatud kallaletung teistele maadele (vm jõu kasutamine) eesmärgiga anastada nende territoorium, alistada nende rahvastik, muuta nende poliitilist v ühiskondlikku korda jne; zool looma rünne pms liigikaaslase vastu, looma käitumise vorme, mõjutab järglaskonna käekäiku
aksessuaar <aksessu|`aar -aari -`aari 22e s> (pr accessoire < keskld accessorius lisand, lisa- < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma) • lisand rõivaste juures, nt käekott, vöö vms
aktsessoorne <aktsess`oor|ne -se 2 adj> (< keskld accessorius lisand, lisa- < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma) • lisanduv, täiendav (nt lepingu v kohustuse kohta)
aktsessoorsed mineraalid pl vt aktsessorid
aktsessorid pl <akts`essor -i 2e s> (< keskld accessor saatja, abiline < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma), aktsessoorsed mineraalid pl • miner mineraalid, mille hulk kivimeis on väike (alla 3%), kuid mis on olulise tähtsusega kivimite geneesi ja klassifitseerimise seisukohalt; levinumad aktsessorid on apatiit, tsirkoon, monatsiit jt
aproksimatiivne <aproksimat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld approximare lähenema) • mat ligikaudne (avaldise v arvu kohta juhtumil, kui see ei esita silmaspeetavat suurust täpselt)
aproksimeerima <aproksim|`eerima -eerib 28 v> (< ld approximare lähenema) • mat lähendama
échappé
[ešap·e] (pr < échapper põgenema) • tants balletis väike kiire liigutus: tõus varvastele ja tagasipöördumine algpositsiooni
ekstemporeerima <ekstempor|`eerima -eerib 28 v> (< ex tempore) • ette valmistamata kõnet pidama, laulma, mängima v kirjutama; näitelaval „oma teksti“ kõnelema
eskapism <eskap|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl escapism < escape põgenema) • tõelisusest põgenemine, tõelisuse pelgus
hüperboliseerima <hüperbolis|`eerima -eerib 28 v> • liialdama, liialdusi (hüperboole) kõnelema
konvergeeruma <konverg`eeruma 27 v> (keskld convergere < kon- + ld vergere kalduma, kallutama) • üksteisele lähenema, koonduma
konvergentsiteooria <+ te`ooria 1 s> (< konvergents + teooria) • majandus- ja ühiskonnateooria, mille järgi erineva majandusega ühiskonnakorrad hakkavad kõrvuti rahulikult eksisteerides lähenema ja võivad liituda riiklik-monopolistlikuks kapitalismiks
parlament <parlam|`ent -endi -`enti 22e s> (ingl parliament, pr parlement < parler kõnelema) • pol riigi v omavalitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandlik organ, koosneb ühest v kahest kojast
parlatoorium <parlat`oorium -i 19~2e s> (keskld parlatorium < it parlare kõnelema) • relig vestlusruum kloostris
petrifitseeruma <petrifits`eeruma 27 v> (< petri- + ld facere tegema) • med kivistuma, lubjasoolade ladestumisest kõvenema (mingi elundi kohta)
retraheeruma <retrah`eeruma 27 v> (< ld retrahere kokku tõmbama) • med kootuma, kokku tõmbuma, kortsuma, lühenema
tsentrifugaaljõud <+ j`õud j`õu j`õudu 22e s> (< ld centrum keskpunkt + fugare põgenema sundima) • füüs kesktõukejõud, püüab ringliikumises olevat keha viia tiirlemise keskpunktist eemale. Vastand tsentripetaaljõud
tsentrifugaalne <tsentrifug`aal|ne -se 2 adj> (< ld centrum keskpunkt + fugare põgenema sundima) • keskpunktist eemale tungiv v suunduv, keskpunktist lähtuv. Vastand tsentripetaalne
ventrilokvism <ventrilokv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld venter, gen ventris kõht + loqui kõnelema) • kõnelemine huuli peaaegu liigutamata, nn kõhurääkimine; ventrilokvism oli tuntud juba Vana-Kreekas, Hiinas ja Indias ning suulude, maooride ja eskimote seas
volapük <volap|`ük -üki -`ükki 22e s> (ingl world maailm + speak kõnelema, tehissõna) • lgv nn maailmakeel, J. M. Schleyeri 1879. a loodud tehiskeel, mida esperanto loomiseni kasut rahvusvahelise suhtluskeelena