[VSL] Võõrsõnade leksikon

akolaad <akol|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr accolade embus)
1. pidulik toiming rüütliks löömisel
2. muus noodijoonestikke v teksti ühendav sulg

buntšukk <buntš|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бунчук < trg boncuk helmed)
1. aj kepi otsa kinnitatud hobusesabajõhvist tutt, minevikus Poola ja Ukraina hetmani ja kasakaatamani ning Türgi paša võimutunnus
2. muus sõjaväeorkestris kasutatav löökpill, suure lüüra kujuline, otstest kaunistusena allarippuvate hobusesabajõhvidest tuttidega

campanelli [kampan·elli] (it) • muus kellamäng, löökpill, mis koosneb klaviatuurina puitraamil asetsevaist metallplaadikestest; mängitakse väikeste puuhaamritega

cinelli [tšin·elli] (it) • muus taldrikud (löökpill orkestris)

claves [klaaves] (Ameerika hisp pl < ld clavis, pl claves võti, pulk) • muus Kuuba löökpill: kaks u 20 cm pikkust pulka, mida teineteise vastu lüüakse

crush proof [krašš pruuf] (ingl) • purustuskindel, lööke taluv

doira <doira 16 s> (prs dayereh) • muus Kesk-Aasia ja Kaukaasia rahvaste tamburiinikujuline löökpill

dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogia • geol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogia • meteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeerimine • mat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programm • info programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogia • psühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüp • psühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad

flagellantism <flagellant|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< flagellant), flagellomaania <+ m`aania 1 s> (< ld flagellum piits + maania) • psühh enesepiitsutushullus, iha löökide saamise v enesepiitsutamisega saavutada religioosset v seksuaalset rahuldust

gong <g`ong gongi g`ongi 22e s> (malai) • muus kettakujuline metallist löökpill kaua kumiseva heliga, kasut helisignaalide andmiseks (gongilöök), alates XVIII s ka ooperi- ja sümfooniaorkestris

hitt <h`itt hiti h`itti 22e s> (ingl hit löök, tabamus) • kõnek edetabelite tippu jõudnud lööklaul v singelplaat

idiofon <idiofon -i 19 s> (< idio- + kr phōnē hääl, heli) • muus „iseheliseja“, korpuspill, löökpill, kus heli tekib kogu instrumendi võnkumisest, nt gong, kastanjetid, triangel

ksülofon <ksülofon -i 19 s> (< ksülo- + kr phōnē hääl, heli) • muus löökpill, koosneb kromaatilise heliastmikuna häälestatud puuplaatidest, heli tekib spetsiaalsete puupulkadega plaatidele lüües

kümbal <k`ümbal -i 2e s> (kr kymbalon) • muus Vana-Kreeka ja -Rooma löökpill (vasktaldrikud). Vt ka simbel

lood <l`ood loodi l`oodi 22e s> (keskalamsks lode, holl lood, sks Lot plii)
1. tehn seade püst- ja rõhtsihi kindlaksmääramiseks ja kontrollimiseks
2. mer seade veekogu sügavuse mõõtmiseks
3. aj endine massimõõt, 1 lood = ¹/₃₂ naela, = 12,8 g
käsilood • mer meetrijaotistega nöör (loodliin) koos selle otsas oleva pliiraskusega
kajalood • mer riist, millega määratakse vee sügavust löökheli tekitamise ja selle kajana tagasipeegeldumise vahelise ajavahemiku järgi, vt ka hüdrolokaator
vesilood • tehn vaaderpass, riist rõhttasandi v -sihi määramiseks ja kontrollimiseks

lüüra <lüüra 16 s> (kr lyra) muus
1. Vana-Kreeka kitarataoline keelpill
2. XV–XVII s tarvit olnud pirnikujuline vibupill
3. puhkpilliorkestris Vana-Kreeka lüüra kujuline metallplaatidega löökpill

marimba <mar´imba 16 s> , marimbafon <mar´imbafon -i 19 s> (< it, port marimba < bantu k-d + kr phōnē hääl, heli) • muus puitplaatidega ja metalltorukestest resonaatoritega madalakõlaline ksülofon, mida mängitakse nuiakestega; algselt Lõuna-Aafrika ja Kesk-Ameerika neegrite löökpill

membranofon <membr´anofon -i 19 s> (< ld membrana kile + kr phōnē hääl, heli) • muus nahaga kaetud löökpill, nt trumm, timpan

metallofon <met´allofon -i 19 s> (< metallo- + kr phōnē hääl, heli) • muus vasarakestega mängitav löökpill, koosneb heliastmikuna häälestatud metallplaatidest v -torudest

mikrolülitus <+ lülitus -e 11 s> (< mikro-) • el väike ja eriti töökindel elektroonikakomponent, kasutatavaim mikrolülitus on integraallülitus

retušštehnika <+ tehnika 1 s> (< retušš) • arheol kivi- ja tulekiviesemete töötlemise viis, väikeste kildude eemaldamine nõrkade löökide v surumise abil

simbel <s`imb|el -li 2e s> (ld cymbalum < kr kymbalon) muus
1. aj antiikaja löökpill (vasktaldrikud)
2. (ung cimbalom < ld) XVI s tarvitusele tulnud lameda trapetsikujulise kõlapõhjaga teraskeeltega pill, mida mängiti puuvasarakestega; kasutati eriti rahvamuusikas

šlaager <šl`aag|er -ri 2e s> (sks Schlager < schlagen lööma) • muus lööklaul, kuplee- v tantsuviis, mis on võitnud laialdase menu; piltl äraleierdatud meloodia

tamtamm <tamt|`amm -ammi -`ammi 22e s> (hindi tamtam) muus
1. gongitaoline kindla helikõrguseta löökpill: raamil rippuv suur metallketas, mida lüüakse nuiaga
2. loodusrahvaste primitiivne puutrumm

templiplokid pl <+ pl`okk ploki pl`okki 22e s> (sks Tempelblocks) • muus Korea päritolu löökpill, mis koosneb 3–5 pirnikujulisest jalandile kinnitatud puitplokist; mängitakse pulkadega

timbalid pl <t`imbal -i 2e s> (hisp timbal) • muus Kuuba päritolu löökpill, koosneb kahest teineteisega ühendatud väikesest metallkestaga ja kitsenahast membraaniga silindertrummist; mängitakse enamasti puitkepikestega

timpan <t`impan -i 2e s> (it timpani < kr tympanon), litaur <lit|`aur -auri -`auri 22e s> (< kr (po)ly palju + taure(i)a teatud trumm) • muus suur katlakujuline, pealt nahaga kaetud häälestatav löökpill, mida mängitakse kahe viltpäise nuiakesega

triangel <tri`ang|el -li 2e s> (< ld triangulum kolmnurk) • muus löökpill kolmnurgaks painutatud terasvardast, millele pulgakesega lüües saadakse heledaid metalseid helisid; kõnek möll, mäsu, melu

tšelesta <tšel´esta 16 s> (it celesta < ld caelestis taevalik, taevane) • muus harmooniumikujuline klahvistiku ja haamermehhanismiga löökpill, valmistatakse alates XIX s lõpust

tulumbass <tulumb|`ass -assi -`assi 22e s> (trg tulumbaz) • muus vanaaegne pööratud nahast löökpill, trumm

vender <v`end|er -ri 2e s> (ingl fender < fend van kaitsma) • mer sadamakai külge kinnitatav v üle parda riputatav lööke pehmendav vahend; valmistatakse kummist, korgist, puidust v punutud trossist

vibrafon <vibrafon -i 19 s> (< ld vibrare raputama, värisema + kr phōnē hääl, heli) • muus kindla häälestusega, vibreerivaid helisid tekitav löökpill, mida mängitakse 2–4 kummist v plastist südamikuga nuiakesega vastu metallplaate lüües