[VSL] Võõrsõnade leksikon

abordaaž <abord|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr abordage) • sõj, aj sõude- ja purjelaevastiku ajastu taktikalisi võtteid merelahingus: ründav laev kinnitati haakidega vaenlase laeva külge, et meeskond saaks tungida vastase laevale

avanport <avanp|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr avant-port < avant ees + port sadam) • mer eelsadam, muulide v lainemurdjatega lainete eest kaitstud osa reidist1 sadama ees laevade ankurdamiseks ja manööverdamiseks ning praamide kaasabil lastimiseks ja lossimiseks

avarii <avar`ii 26 s> (it avaria < keskld kahju < ar ‛awār viga, defekt) • laeva-, auto- v lennuõnnetus, milles saab kannatada veos v inimene; jur merikahju, laevale v laadungile tekitatud kahju; piltl õnnetusjuhtum, äpardus

ballast <ball|`ast -asti -`asti 22e s> (ingl < rts)
1. vajutis, raskus (nt kaasavõetavad liivakotid jm õhupallidel ja -laevadel)
2. mer raskus, mis paigutatakse laeva, et parandada laeva meresõiduomadusi
3. eh kruus, liiv, kivikillustik raudteetammil
4. piltl liigne v tülikas lisakoorem v ese
ballastaine • toidu koostisosa (tselluloos, ligniin jt), mis ei lõhustu seedimisel ning täidab seedetalitluses nn puhastusfunktsiooni

barkass <bark|`ass -assi -`assi 22e s> (holl barkas < hisp barcaza < barca paat) • mer merekindel kuni 22-aeruline sõjalaeva teeninduspaat; suur mootor- v aerupaat laevade pukseerimiseks v kaubaveoks sadama piirkonnas

barraaž <barr|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr barrage) • sõj tõke, tõkestus, nt õhubarraaž terastrossiga kokkuseotud õhupallid, mis takistavad vaenlase lennukite liikumist, merebarraaž miinid, võrgud jm vaenlase laevade vastu

barratry [bärətri] (ingl) • mer, jur kapteni v meeskonna poolt laevale (v lastile) tahtlikult kahju tekitamine

debarkaader <debark`aad|er -ri 2e s> (pr débarcadère < débarquer kaldale laadima) • mer kalda äärde kinnitatud pontoon, mida kasut laevade sildamiseks, lastimiseks ning lossimiseks

diisel <d`iis|el -li 2e s> , diiselmootor <+ m`ootor -i 2e s> (< pn R. Diesel, Saksa insener, 1858–1913) • tehn soojusjõumasin, milles raske mootorikütus süttib mootori silindris kokkusurutud õhu kõrgest temperatuurist; kasut laevades, mootorsõidukeis, lennukeis, elektrijaamades jm

dispositsioon <dispositsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dispositio asetus) korraldus, kava, järjestus, asetus, kalduvus
1. med eelsoodumus, vastuvõtlikkus (teatavaile haigustele)
2. kirj kirjandusteose põhiline, teemat arendav osa
3. sõj üksuste v laevade täpne paigutus v asetus; vägede v laevade paigutus lahinguks valmistumisel; van täpne kirjalik lahingu- v rännakukäsk vägedele
4. muus oreliregistrite loetelu
5. jur kriminaalseaduses kuritegu piiritlev osa
6. psühh kogemusel põhinev valmidus olukorda tajuda ja hinnata ning sellest tulenevalt käituda

dokk <d`okk doki d`okki 22e s> (holl dok, ingl dock)
1. mer sadamaehitis laevade remontimiseks ja nende veealuste osade ülevaatuseks, mõnikord ka laevade ehitamiseks; sadamaakvatooriumi osa, mis veetihedate väravatega on merest eraldatud
2. info vaheplokk kaasaskantava elektroonikaaparaadi ühendamiseks muude seadmetega, ka võrgutoitega

ejektor <ej`ektor -i 2e s> (ingl ejector < ld eicere välja viskama v ajama) • tehn imev jugapump; kasut laevadel, kaevandustes jm
suurtükiejektor • sõj seade suurtükiraua läbipuhumiseks

elling <elling -u 2 s> (holl helling) • mer kallakvundamendi, kraanade, vintside ja rööbasteedega rajatis veekogu kaldal laevade ehitamiseks ja remondiks

embargo <emb´argo 16 s> (hisp) maj, pol
1. riigivõimu keeld vedada välja v sisse toorainet, relvi vm väärtusi
2. välisriigile kuuluva vara (laevade, relvade jne) kinnipidamine; keeld teiste riikide laevadel tulla keelu kuulutanud riigi sadamaisse v väljuda neist

estakaad <estak|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estacade) • tehn sillataoline ehitis tee, torujuhtme vm üleviimiseks hõivatud maa-alast, liikluse hõlbustamiseks, laadimistöödeks kõrguses vm otstarbeks; vaisild laevade jaoks

faarvaater <f`aarv`aat|er -ri 2e s> (holl vaarwater) • mer sõiduvesi, (tähistatud) laevatee saarte, karide jms vahel

flotill <flot|`ill -illi -`illi 22e s> (pr flottille < flotte laevastik) • sõj, mer väiksemate (sõja)laevade üksus

kai <k`ai 26 s> (sks < pr quai) • mer sadamasild, rajatis sadamas reisijate maabumiseks ja laevale minekuks ning laevade lastimiseks ning lossimiseks

karronaad <karron|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< pn Carron) • sõj algselt Šotimaal Carronis valmistatud ning laevadel kasutatud lühike 6–9-kaliibriline suurtükk

kastell <kast|`ell -elli -`elli 22e s> (ld castellum kindlus) • ristkülikulise põhiplaaniga ringmüürlinnus v kindlustatud loss; mer reelingust kõrgem kindlustis laevalael

kidnapping [kidnäping] (ingl) • kõnek inimrööv, inimese, sageli lapse pantvangiks võtmine; meremeeste sundtoomine laevale, vt ka šanghaitamine

landgang <l`andg|`ang -angi -`angi 22e s> (sks Landgang < Land maa + Gang käimine, käik) • mer teisaldatav maabumissild laevalt kaile v kailt laevale minekuks

lastima <l`astima lastib 28 v> (sks lasten) • mer kaupa (lasti (1)) laevale laadima. Vastand lossima

lihter <l`iht|er -ri 2e s> (holl lichter) • mer pukseeritav alus lasti vedamiseks reidil v siseveekogul; reidil veest laevale tõstetav ujuvkonteiner

logiraamat <+ raamat -u 2 s> (ingl log book, vrd logi) • mer laevapäevik, laevale kohustuslik kindlavormiline raamat, kuhu kantakse andmed kursi, kiiruse, tuule jm kohta, samuti kõik olulised sündmused laeva elus

lootsilaev <+ l`aev laeva l`aeva 22u s> • mer abilaev lootsi viimiseks laevale ja laevalt kaldale, samuti lootsivahi pidamiseks teatud piirkonnas

manööver <man`ööv|er -ri 2e s> (pr manœuvre < ld manu käega + opera töö) • kavakindel liikumine v liikumiste kombinatsioon, ümberpaigutamine (nt transpordivahendi); sõj sõjaväeosade, ka laevade ja lennukite plaanipärane ümberpaigutus soodsama positsiooni saavutamiseks; rahuaegne taktikaline väeharjutus sõjaolukorraga võimalikult sarnanevais tingimusis; piltl kaval toimimisviis, osav võte

metatsenter <+ ts`ent|er -ri 2e s> (< meta- + tsenter) • füüs ujuvale kehale (nt laevale) mõjuva üleslükkejõu mõjusirge ja keha pikisümmeetriatasandi lõikepunkt; laeva stabiilsust määrav punkt

munsterdama <munsterdama 27 v> (holl monsteren, vrd keskalamsks munstern värbama) • mer munsterrolli kandma, laevale tööle vormistama

mündrik <m`ündr|`ik -iku -`ikku 25 s> (sks Mündrich van, keskalamsks mundreke) • aj sadama ja laevade vahel kaupa vedanud paadimees Läänemere sadamalinnades keskajal

nautofon <nautofon -i 19 s> (< kr nautēs meremees + phōnē hääl, heli) • mer elektromagnetiline membraaniga udusignaaliaparaat, kasut tuletornides ja laevadel

paal <p`aal paali p`aali 22e s> (holl vai, post) • mer laevakinnituspost, post sadamasillas v kalda lähedal meres laevade kinnitamiseks

poi2 <p`oi 26 s> (holl boei < vanapr boie, boe) • mer ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike jm kohtade tähistamiseks

puksiir <puks|`iir -iiri -`iiri 22e s> (vn буксир < pukseerima) • tehn pukseerimissõiduk; mer puksiirlaev, abilaev teiste laevade ja ujuvobjektide vedamiseks v tõukamiseks

pund <p`und punna p`unda 22i s> (rts < ld pondus kaal) • aj laevanael, muistne Põhja-Euroopa mahu- ja massiühik, 1 pund = u 254–275 l v u 392–416 naela (= ¹/₁₂ säilitist e u 167,5 kg)

ramp <r`amp rambi r`ampi 22e s> (pr rampe, ingl ramp)
1. teater lavapõranda eesserv, mis varjab pealtvaatajate eest lava valgustavaid lampe; ka nende valgustite süsteem
2. tehn kaldtee eri kõrgusel olevate sõiduteede vahel nt mitmekorruselistes garaažides; liiklemist võimaldava kallakuga ehitis kahe eri tasandi vahel (nt metroos)
3. mer allalastav sild liikumiseks kaldalt laevale ja vastupidi
4. sport rulakauss, kallaku v kumera pinnaga rajatis rula-, jalgratta-, rulluisu- vms trikkide harjutamiseks ja esitamiseks

reid1 <r`eid reidi r`eidi 22e s> (holl rede) • mer sadamaesine kaldalähedane veeala laevade ankurdamiseks

shipchandler [šiptšandlə(r)] (ingl) • mer laevadele provianti, tehnilist jm varustust hankiv ettevõte või selle ettevõtte esindaja, kes tellimuste vormistamiseks ja täitmiseks käib laevadel

slipp <sl`ipp slipi sl`ippi 22e s> (ingl slip) mer
1. rööbastel liikuvate vankritega kaldtee laevade vette laskmiseks ja veest väljatõmbamiseks
2. veeliinilt algav kaldpind laeva ahtris, mida mööda tõmmatakse tekile traal

staapel <st`aap|el -li 2e s> (sks Stapel) • mer laevade ehitamise, remontimise ja vettelaskmise koht kaldal, vee poole kaldu plats

tent <t`ent tendi t`enti 22e s> (ingl telk < keskld tentum, tenta < ld tendere venitama, pingutama)
1. purjeriidest vari kaitseks vihma ja päikese eest plaažil, laevalael jm
2. (veoki) presendist vm tugevast materjalist kate

tonnaaž <tonn|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr tonnage < tonn) • mer laeva(de) veeväljasurve tonnides, ka mahutavus registertonnides; tehn vaguni, auto jm kandevõime tonnides

torpeedo <torpeedo 16 s> (ingl torpedo < ld kangestumus; elektrirai < torpere kangestunud olema) • sõj sigarikujuline vee all iseseisvalt mootoriga liikuv lõhkeseade laevade ja vesiehitiste purustamiseks
torpeedoaparaat • sõj torpeedode lahinguvalmis hoidmise ja väljalaskmise seade
torpeedokaater • sõj, mer väike sõjalaev, mille põhirelvastus on torpeedod
torpeedopaat • sõj, mer torpeedo- ja suurtükirelvastusega sõjalaev, vananenud nimetus miinilaev

waterway [wootə(r)wei] (ingl) mer
1. veetee, laevatee
2. mer laeva veejooksuplank, pardaäärne paksem tekiplank piimide otstel

verf <v`erf verfi v`erfi 22e s> (holl werf) • mer laevatehas, laevade ehituse v remondiga tegelev ettevõte

vimpel <v`imp|el -li 2e s> (sks Wimpel) • kitsas kolmnurkne v otsast kahestuv lipp eraldus- v tähistusmärgina (eriti laevadel)