Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit
dia- (< kr dia) • läbi-, pooleks-, laiali-, lahku-
dis- (ld) • lahku-, vastu-, eba-. Vt ka des-
distraheerima <distrah|`eerima -eerib 28 v> (ld distrahere) • lahku tõmbama, lahutama; hajutama, hälvitama
diversioon <diversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Diversion < ld diversus vastupidine, vaenulik < divertere kõrvale pöörama, lahku minema) • sõj üksikisiku v grupi kahjustav tegu vastase tagalas; pol (riiki) kahjustav salajane tegu
doliin <dol|`iin -iini -`iini 22e s> (< sloveeni, serbia-horvaadi dolina org) • geol karstilehter, sisselangemise teel tekkinud lehterjas lohk
ekskavatsioon <ekskavatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr excavation < ld excavatio lohk, õõnsus) • mäend maavara väljakaevamine (lõhkamistööde v sobivate masinate abil); med õõnestis, süvend
foraminifeerid pl <foraminif|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< ld foramen ava, mulk, lohk + ferre kandma) • zool kambrilised, lubi- v räniainest ühe- v mitmekambrilise kojaga mereainuraksed
fossa
(ld) • anat auk, süvend, lohk
fovea
[fove˛a] (ld) • anat lohk; süvend
karr <k`arr karri k`arri 22e s> (sks Karre uure (kivimite pinnal) < Kar kivine lohk mäejalamil) • geol vaolaadne uure karstuva kivimi pinnal, tekkinud voolava vee, harvem järve- v merelainete lahustaval toimel; mets vaigutuslõige puutüves
piting <piting -u 2 s> (ingl pitting < pit auk, lohk, rõugearm) • füüs, tehn pindväsimus, kontaktväsimus; kõrgemates kinemaatilistes paarides tööpindade sagedasel kokkupuutumisel vahelduva koormuse mõjul tekkiv väsimusmurenemine
sebha <sebha 16 s> (ar) • geogr sooldunud äravooluta lohk Põhja-Aafrika kõrbetes ja Araabia poolsaare rannikutasandikel; äkkvihma järel moodustub selles järv, mille kuivamisel jääb maha soolakoorik
termokarst <+ k`arst karsti k`arsti 22e s> (< termo- + karst) • geol põhiliselt negatiivsete pinnavormide (nt lohk, nõgu) teke igikülmunud pinnase sulamise tagajärjel; iseloomulik igikeltsaaladele