[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

Sõnastikust • Pikem tutvustus • dict.vsl@eki.ee •

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

areaal <are|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld areale ala, väli < ld area täisehitamata ala) • biol asustusala, mingi looma- v taimerühma (liigi, perekonna jne) loomulik levila

foramen [foraamen] (uusld < ld auk, mulk) • anat mulgutaoline loomulik avaus luudes

füsioplastika <+ plastika 1 s> (< kr physis loodus + plastika) • kunst primitiivsete rahvaste kunstis objekti vahetu ning loomulik kujutamine

füüsiline <füüsili|ne -se -st 12 adj> (< kr physikos looduslik, loomulik < physis loodus)
1. kehaline, vastand psüühiline
2. looduslik
3. geogr geomorfoloogiaga, klimatoloogiaga v hüdroloogiaga seonduv (nt füüsiline geograafia)
4. info seotud tegeliku realisatsiooniga, vt ka virtuaalne
füüsiline kirje • info (füüsilise asukohaga) kirje andmekandjal v mäluseadmes

genuiinne <genu`iin|ne -se 2 adj> (ld genuinus) • med sünnipärane, kaasasündinud; algupärane, põline, ehtne, loomulik
genuiinne sõnavara, genuiinsõnavara • lgv põlissõnavara; vanade oma keele sõnatüvede kogum ühes keeles
genuiinne tüvi, genuiintüvi • lgv vana oma keele sõnatüvi

naiivne <na`iiv|ne -se 2 adj> (pr naïf < ld nativus loomulik, kaasasündinud, algeline < perf partits natus sündinud) • lihtsameelne, kergeusklik, lapselik, lapsik

natiivne <nat`iiv|ne -se 2 adj> (ld nativus) • kaasasündinud, sünnipärane, loomulik

naturaalne <natur`aal|ne -se 2 adj> (ld naturalis < natura loodus, loomus) • looduslik, loodus-; loomulik, ehtne, loomutruu; maj aineline, esemeline, naturaalmajanduslik

naturalisatsioon <naturalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr naturalisation < ld naturalis sünnipärane, loomulik, keskld kodanik), naturaliseerimine <naturalis`eerimi|ne -se -st 12 s>
1. biol inimese vahendusel uude piirkonda sattunud taimede ja loomade kohanemine uue keskkonnaga, nii et nad on võimelised normaalselt arenema, paljunema ja levima inimese abita ning saama selles piirkonnas loodusomaseks
2. jur välismaalasele v kodakondsuseta isikule kodakondsuse andmine (tema avalduse v perekonnaseisu alusel)

naturaliseerima <naturalis|`eerima -eerib 28 v> (pr naturaliser < ld naturalis sünnipärane, loomulik, keskld kodanik)
1. biol võõrpäritoluga looma v taime kodustama, koduseks tegema, (uue elupaigaga jne) kohandama
2. jur naturalisatsiooni teel kodanikuõigusi andma

naturalism <natural|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld naturalis looduslik, loomulik)
1. fil maailmakäsitus, mis taotles kõigi nähtuste, sh ka inimese ja tema sisemaailma seletamist ainuüksi loodusseadustega, vastand supranaturalism
2. kirj 1860–70ndatel Prantsuse kirjanduses tekkinud ja sealt mujale levinud realismi äärmuslik kirjandusvool, mille järgi peab kirjanik tegelikkust kirjeldama objektiivselt ning kiretu täpsusega
3. kunst kujutusviis, mis seisneb tegelikkuse võimalikult truus jäljendamises; näiteid leidub kõigi aegade kunstis

naturalist <natural|`ist -isti -`isti 22e s> (pr naturaliste < ld naturalis looduslik, loomulik)
1. kirj, kunst naturalismi viljeleja v pooldaja kirjanduses v kunstis
2. looduseuurija, loodusteadlane; loodusteadusega asjaarmastajana tegeleja, loodusesõber

natural selection [nätš(ə)r(ə)l sel·ekš(ə)n] (ingl) • biol looduslik valik (ka loomulik valik), Ch. Darwini teooria olulisi mõisteid; mõiste sisu on selles, et keskkonnatingimused määravad, kui hästi organismide tunnused aitavad kaasa organismi ellujäämisele ja paljunemisele; organismid, kellel need tunnused puuduvad, võivad surra enne paljunemist või olla vähem viljakad

normaalne <norm`aal|ne -se 2 adj> (keskld normalis < ld norma reegel, eeskuju, mõõt) • normikohane, normile vastav; tavaline, loomulik

ventilatsioon <ventilatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr ventilation < ld ventilatio < ventilare loopima, tuulama, õhutama < ventus, dem ventulus tuul) • õhuvahetus, tuulutus, õhustus, ruumide õhu asendamine puhta välisõhuga; loomulik ventilatsioon toimub jaheda ja sooja õhu erisuguse tiheduse mõjul, sundventilatsiooni puhul liigub õhk ventilaatorite toimel
ventilatsioonišaht • eh püstõõs hoone ventileerimiseks; mäend tuulutusšaht


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur