[VSL] Võõrsõnade leksikon

amba <amba 16 s> (amhari āmbā < mägikindlus) • geogr tompjas lavaja tipuga mägi Etioopia mägismaal

beštauniit <beštaun|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Beštau, mägi Põhja-Kaukaasias) • miner pms kvartsist ja leelispäevakividest koosnev happekindel tardkivim

bremsberg <br`emsb|`erg -ergi -`ergi 22e s> (sks Bremsberg < Bremse pidur + Berg mägi) • mäend kallakas rööbastee raskuste allalaskmiseks (nt kaevanduses)

diktamnus <dikt`amnus -e 11~9 s> (kr diktamnon < pn Dikte, mägi Kreetal) • bot moosesepõõsas (Dictamnus), Lõuna-Euroopas ja Aasias levinud ligi meetri kõrgune mürgine rohttaim ruudiliste sugukonnast; eritab eeterlikke õlisid, mida võib taime kohal põlema süüdata

dinas <dinas -e 9 s> (< ingl pn Dinas Rock, mägi Walesis) • eh tulekindel tellis, koosneb pms ränimullast; kasut tööstusahjude müüritistes

duniit <dun|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Dun, mägi Uus-Meremaal) • geol kristalne ultraaluseline tardkivim, koosneb pms oliviinist

helikon <helikon -i 19 s> (< kr pn Helikōn Helikoni mägi, Kreeka müt-s muusade asupaik, vrd ka helix keerd, spiraal) • muus suur kaelaskantav vaskpuhkpill; kuulub bassirühma

itakolumiit <itakolum|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Itacolomi, mägi Brasiilias) • geol kiltjas, vilgukivi sisaldav liivakivi

karmeliit <karmel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Karmel, mägi Palestiinas) • relig XII s Palestiinas asut kerjusmunkade ordu liige

klint <kl`int klindi kl`inti 22e s> (rts, taani mägi, kalju) • geol kulumisjärsak, rannikumadalikku paelavast eraldav astang; tuntud on Põhja-Eesti klint e pankrannik

langšan <l`angšan -i 2e s> (< pn Langshan, mägi Hiinas) • põll Põhja-Hiinast pärinev lihakanatõug

loti <loti 16 s> (sesoto < leloti mägi) • maj Lesotho rahaühik, lüh LSL

montaanne <mont`aan|ne -se 2 adj> (ld montanus < mons mägi) • mäe-, mäestiku-, mäestike keskmisele kõrgusvööndile omane

montikool <montik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld mons mägi + colere harima, elama) • zool mäestikuloom

olümplane <ol`ümpla|ne -se -st 12~10? s>
1. (< olümpiamängud) sport vt olümpialane
2. (< pn Olympos, mägi Kreekas) müt Olümpose elanik, olümposlane

oreaadid pl <ore|`aad -aadi -`aadi 22e s> (kr Oreiades < oros mägi) • müt mäenümfid Vana-Kreeka müt-s

oro-, oreo- (< kr oros, gen oreos mägi) • mäe-, mägis-, mäestiku-

sopka <sopka 16 s> (vn сопка) • geogr küngas, ümara tipuga mägi v metsatu mäetipp Siberis ja Kaug-Idas; väike kustunud vulkaan Kamtšatkal ja Kuriilidel; arheol kuplikujuline kõrge kääbas, mille jalamil on kiviring

tundur <t`und|ur -ru 2 s> (soome tunturi < saami duoddȃr), fjeld <fj`eld fjeldi fj`eldi 22e s> (taani mägi) • geogr Skandinaavia mägitundra

vulkaan <vulk|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Vulcanus, Vana-Rooma tulejumal) • tulemägi, maakoores oleva lõõri v lõhe peale purskesaadustest (kivid, laava, tuhk jne) moodustunud koonusjas v kuplitaoline mägi