[VSL] Võõrsõnade leksikon

ametroopia <ametr`oopia 1 s> (< a- + kr metron mõõt + opsis nägemine) • med nägemishäire (lühi- ja kaugnägevus). Vastand emmetroopia

chaldron [tšooldr(ə)n] (ingl) • kuivainete mõõt, 1 chaldron = 36 buššelit, = 13,09 hektoliitrit

dispersioon <dispersi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dispersio)
1. hajumine, hajustatus
2. füüs aine murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest; valguse lahutumine spektrivärvusteks erineva lainepikkusega kiirte erisuguse murdumise tagajärjel; spektraalaparaadi võime eraldada eri lainepikkusega kiirtekimpe
3. keem ühe aine pihustatus teises; keemiliste elementide jaotus maakoores
4. mat juhusliku suuruse hajuvuse mõõt

energia <en`ergia 1 s> (< kr energeia tegevus) • töövaru, töövõime; tarm; füüs mateeria liikumise üldine mõõt, üks mateeria põhiomadusi
energiajook • vitamiine, suhkrut, stimuleerivaid aineid jm sisaldav ergutav jook
energiamets, energiavõsa • ökol kultuurpuistu v -põõsastik, mis on rajatud biomassienergia saamiseks; selleks kasut kiirekasvulisi puittaimi (paju, lepp, eukalüpt)

entroopia <+ tr`oopia 1 s> (< kr entropē pöördumine) • süsteemi määramatuse v korrapäratuse määr (vt ka negentroopia); füüs termodünaamilise süsteemi energia pöördumatut hajumist iseloomustav suurus
informatsiooniline entroopia • info üksiksündmuste jaotuse ja sündmuste kogumi varieeruvuse mõõt

epee <ep`ee 26i s> (pr épée mõõk) • sport kolmetahulise teraga torkerelv vehklemises; vastav vehklemisala

ergomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr ergon tegu, töö + metron mõõt) • sport seade, millega saab registreerida lihaste koormust, mõõtmaks sooritatud lihastöö hulka

espaada <espaada 16 s> (hisp espada)
1. vt matadoor
2. matadoori mõõk

espadoon <espad|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr espadon < it spadone suur mõõk < spada mõõk) • sõj, aj lai ja raske kahekäelahingumõõk (XIV–XVI s)

est modus in rebus [est modus in reebus] (ld) • „asjades on mõõt“, s.o kõigel on piir (Horatius)

estuaar <estu|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld aestuarium tõusu ajal vee all olev merekallas) • geogr lehtersuue, lehtri- v lahekujuline jõesuue (moodustub pms tõusu ja mõõna uuristaval tegevusel)

gladiaator <gladi`aator -i 2e s> (ld gladiator < gladius mõõk) • aj kutseline Vana-Rooma võitlusmängudel amfiteatris teiste omasugustega v metsloomadega elu ja surma peale võitleja, pms selleks väljaõpetatud ori v sõjavang, kelle relvadeks olid kas kilp ja mõõk v heitevõrk, ahing ja pistoda

gladiool <gladi|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld dem gladiolus väike mõõk) • bot kuremõõk (Gladiolus), värviküllaste õitega aialill võhumõõgaliste sugukonnast

heksameeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (kr hexametros < heksa- + metron mõõt) • kirj Vana-Kreeka ja Rooma luules 6-jalaline värss, koosneb viiest daktülist, kuna kuues värsijalg on kahesilbiline; daktüli asemel võib olla ka spondeus; tsesuur on hrl 3. värsijalas pärast arsist; heksameetris on nt Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“

hüperoopia <hüper`oopia 1 s> , hüpermetroopia <hüpermetr`oopia 1 s> (< hüper- + kr metron mõõt, pikkus + ōps silm) • med kaugelenägevus

immensuraablus <immensur`aablus -e 11~9 s> (< im- + ld mensurabilis mõõdetav < mensura mõõt) • mõõtmatus, mõõdetamatus

inerts <in`erts inertsi in`ertsi 22e s> (< ld inertia loidus) • füüs keha omadus säilitada oma ühtlast sirgjoonelist liikumist v paigalseisu, kuni mõni jõud seda olekut ei muuda, vt ka inertne; piltl harjumus, rutiin
inertsimoment • füüs suurus, mis iseloomustab massi jaotust kehas ja on pöörleva keha inertsi mõõt

info <info 16 s> , informatsioon <informatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld informatio < ld kujustus, seletus)
1. teave; sõnum, teade, teated, andmed
2. fil peegeldus- ja regulatsiooniprotsessides esinev, ajas ja ruumis edasikanduv struktuursus v mitmekesisus
3. info informatsiooniteooria põhimõiste, kahe juhusliku muutuja statistilise sõltuvuse mõõt, ühik bitt

inkommensuraablus <inkommensur`aablus -e 11~9 s> (< keskld incommensurabilis ühismõõdutu < in- + commensurabilis samamõõduline < kom- + mensurabilis mõõdetav < ld mensura mõõt(mine)) • stat ühismõõdutus, kogumielementide omadus olla mittemõõdetav ühtedes ja samades ühikutes

isometroopia <isometr`oopia 1 s> (< iso- + kr metron mõõt + ōps silm) • anat mõlema silmaga võrdselt nägemine

jatagan <jatagan -i 19 s> (trg yatağan) • kõver idamaine mõõk

kalloosne <kall`oos|ne -se 2 adj> (ld callosus < callus kõva nahk, mõhn) • med mõhnaline, pahklik. Vt ka kallus

kallus <k`allus -e 11~9 s> (< ld callus mõhn)
1. bot taimel vigastatud kohas (lõikepinnal) moodustuv haavakude
2. med luumõhn, luuarm; luukude, mille abil murdunud luu otsad kokku kasvavad; nahamõhn, sarvestunud nahapaksend

kvadraat <kvadr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld quadratum < quadratus nelinurkne) • ruut, võrdkülgne täisnurkne nelinurk (nt kaardil); trük tüpograafiline mõõt: 1 kvadraat (4 tsiitserot) = 48 punkti, = u 18 mm

mahhairodus <mahh´airodus -e 11 s> (< kr machaira mõõk + odous hammas) • paleont mõõkhammastiiger, väljasurnud kiskja kaslaste sugukonnast, pikkade, suust väljaulatuvate kihvadega tiiger; elas neogeeni ajastul

mass <m`ass massi m`assi 22e s> (< ld massa taigen, aine, tomp, kogu < kr maza odrakakk)
1. vormitu aine, püdel v poolsula aine
2. suur hulk; kamp, salk, suur rahvahulk
3. füüs keha moodustava aine hulk, inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt

mastaap <m`ast|`aap -aabi -`aapi 22e s> (sks Maßstab mõõdulatt, mõõdupuu) • geogr mõõtkava, kaardimõõt; piltl mõõt, ulatus, haare
mastaabiefekt • maj olukord, kus kõigi tootmissisendite ühesugusel määral suurendamisel kasvab toodangu maht sellest vähem v rohkem

meeter <m`eet|er -ri 2e s> (pr mètre < kr metron mõõt), tähis m • meetermõõdustiku pikkusühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)
meetermõõdustik • mõõtühikute süsteem, mille põhiühikud on meeter ja kilogramm ning milles põhiühikust suuremate ja väiksemate ühikute nimetused moodustatakse kümnendkordsete eesliidete (nt deka-, detsi-) abil

-meeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr metron mõõt, metreō mõõdan)
1. -mõõdik, -mõõtur, -loendur
2. mõõt, teatav suurus, teatava mõõduga seotud
3. kirj (teatud mõõduga värsi kohta:) -jalaline värss, nt heksameeter

meetrika <meetrika 1 s> (kr metrikē < metron mõõt)
1. kirj värsiõpetus, õpetus värsimõõdust, rütmist, riimist, värsivormidest ja -liikidest
2. muus taktiõpetus, õpetus heliteose rõhutatud ja rõhutamata osade reeglipärase vaheldumise rütmist ja selle liikidest
3. relig, aj meetrikaraamat

meetrum <m`eetrum -i 2e s> (ld metrum < kr metron mõõt)
1. kirj värsimõõt, mõtteline võrdpikkade mõõtvältuste järgnevus
2. muus taktimõõt, takti rõhutatud ja rõhutamata osade jaotus

mensuur <mens|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld mensura mõõtmine, mõõt, suhe)
1. muus noodivältuste suhe
2. muus oreli ja puhkpillide toru pikkuse ja läbimõõdu suhe; poogenpillide keelte pikkuse mõõt
3. keem mensuurklaas, mõõteklaas, kriipsudega silindriline v kooniline anum vedeliku mahu mõõtmiseks
4. aj rapiiridega kahevõitlus isikliku auhaavamise korral (oli tavaks üliõpilaskorporatsioonides)

metroloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr metron mõõt + -loogia) • füüs mõõtesüsteeme, mõõtühikuid, mõõtemeetodeid ja -vahendeid käsitlev teadusharu

metronoom <metron|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr metron mõõt + nomos seadus) • muus riist tempo etteandmiseks; mehaaniline metronoom koosneb püramiidjast puitkastist ja selles olevast koputusseadisega pendlist, mille võnkesagedust saab muuta (40–208 rütmiüksust minutis)

modaalne <mod`aal|ne -se 2 adj> (keskld modalis < ld modus mõõt, määr; viis) • moodust väljendav; modaalsusse puutuv
modaalne loogika • matemaatilise loogika haru

modell <mod|`ell -elli -`elli 22e s> (it modello < ld modulus mõõt, rütm, viis)
1. kunst kunstnikule maalimisel v skulptuuri valmistamisel poseeriv (palgaline) isik
2. mannekeen (2), rõivamoodide, soengute, meigi demonstreerija
3. zool objekt (loom või taim), kellega mimeet e jäljendav loom püüab sarnaneda, vt ka mimetism
fotomodell • fot kutselisele fotograafile kommerts- v kunstfoto tegemiseks poseeriv isik, sageli moerõivaste demonstreerija

modellism <modell|`ism -ismi -`ismi 22e s> (it modellismo < modello < ld modulus mõõt, rütm, viis) • sport mudelisport. Vt ka aviomodellism

mood1 <m`ood m`oe m`oodi 22e s> (pr mode < ld modus mõõt, viis) • ajastu üldine maitselaad, mis määrab suuresti rõivastuse (jm inimese välimuse juurde kuuluva), samuti tarbeesemete, arhitektuuri, sisustuse, kirjanduse, kunsti vm laadi ja ilme; mingite väärtuste suhteliselt lühiajaline tunnustatus

mood2 <m`ood moodi m`oodi 22e s> (< ld modus mõõt, mõõdupärasus)
1. füüs võnkesüsteemis v lainejuhtmes leviv kindla ruumilise struktuuri ja sagedusega võnkumine v laine (nt võnkuva keele põhi- v ülemhelile vastav seisevlaine)
2. mat juhusliku suuruse tõenäoseim väärtus

moodul <m`oodul -i 2e s> (ld dem modulus mõõt, rütm < modus mõõt, mõõdupärasus)
1. arhit arhitektooniline mõõtühik ehituse üksikosade proportsioonide reguleerimiseks; klassikalises arhitektuuris on mooduliks pool samba läbimõõdust baasi juures mõõdetult
2. täppisteadustes mitmesuguseid koefitsiente, suurustevahelisi suhteid v leppeühikuid tähistav termin
3. tehn seadme v aparaadi terviklik, omaette ülesandega osa, nt kuumoodul, kosmoselaevaga ühendatud, kuid sellest eraldatav osa Kuul maandumiseks ja kosmoselaeva tagasipöördumiseks
4. füsiol kehaosa, mille pikkust kasut mõõtühikuna inimesel teiste kehaosade mõõtmiseks
5. info loogiliselt eristatav programmi osa

moodus <moodus -e 9 s; m`oodus -e 11~9 s> (ld modus mõõt, määr, viis, harmoonia, meloodia) viis, laad
1. fil olemise laad, viis, kuidas atribuut avaldub (nt kui ruumiline ulatuvus on materiaalse asja atribuut, siis konkreetne kuju on moodus)
2. lgv kõneviis, näitab kõneleja suhet öeldavasse ja öeldava suhet tegelikkusega, vt ka indikatiiv, konditsionaal, imperatiiv, konjunktiiv1, optatiiv, potentsiaal
3. muus helilaad; keskaegne diatooniline helilaad v hilisemas muusikas selle analoog; XX s muusika kõrgusvormel; modaalnoodikirjas rütmivormel; seeriamuusikas kõrgus-, vältus-, tugevus- vm rida

nor-
1. (ld norma õige mõõt) farm eesliide, mis kirjeldab ühendit, mille ehitus on n-ö normaalne võrreldes selle isomeeridega (nt ühend, millel on alifaatne süsivesinikahel hargneva asemel)
2. {lüh sks sõnadest Nitrogen ohne Radikale} keem eesliide, mis tähistab ühendit (nt noradrenaliin), kus on metüleeni rühm (CH₂) lähemal kui selle lähteainel (adrenaliin)

norm <n`orm normi n`ormi 22e s> (ld norma nurklaud, vinkel; reegel, eeskuju, mõõt) • väljakujunenud v kehtestatud reegel, ettekirjutus; standard või skaala, mille abil kontrollitakse, võrreldakse või mõõdetakse asju või hinnatakse inimeste tegusid; (piir)määr, ettenähtud tase, kogus, suurus vm

normaal <norm|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld normalis täisnurgi olev < norma reegel, eeskuju, mõõt)
1. mat ristsirge, antud joone v pinnaga risti olev sirge
2. normiks olev suurus

normaalne <norm`aal|ne -se 2 adj> (keskld normalis < ld norma reegel, eeskuju, mõõt) • normikohane, normile vastav; tavaline, loomulik

palašš <pal|`ašš -aši -`ašši 22e s> (poola pałasz < ung pallos) • aj pika sirge teraga mõõk

peltast <pelt|`ast -asti -`asti 22e s> (kr peltastēs) • aj, sõj Vana-Kreeka jalaväelane, kelle relvadeks olid nahkkilp, mõõk ja viskoda

piesomeetriline tase (< pieso- + kr metron mõõt) • hüdrol põhjavee kõrgus survelisse v surveta põhjaveekihti paigutatud, maapinnani ulatuvas alt ja pealt lahtises torus

portupee <portup`ee 26i s> (pr porte-épée < porter kandma + épée mõõk) • õla- v vöörihm relva, välitasku vm kinnitamiseks

rütm <r`ütm rütmi r`ütmi 22e s> (kr rhythmos korrapärane liikumine, kord, mõõt) • igasugune korrapärane vaheldumine v kordamine; muus kõigi muusikaelementide reeglipärane vaheldus; kirj kõneüksuste (nt rõhuliste ja rõhutute silpide) vaheldumine; luuletuse, kõne jms rütmi laad
rütmifiguur • muus tänapäeva noodikirjas kasutatav noodivältuste rühm, milles tavajaotuse kõrval kasut kokkuleppelise tähistusega suvajaotusi

saabel <s`aab|el -li 2e s> (ung szablya < trg sapla torkama) • kõver mõõk, pms ratsaväerelv

standardhälve <+ hälve h`älbe 6 s> (< standard) • stat (mingi suuruse) keskmine kõrvalekalle e hälve; mat juhusliku suuruse hajuvuse mõõt

svert <sv`ert sverdi sv`erti 22e s> (sks Schwert mõõk) • mer jahi raskuskiil, triivimist vähendav vette lastav ja väljatõmmatav plaat

tüloos <tül|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr tylos paisunud koht kehal, mõhn) • med mõhnumus

tülopoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr tylos mõhn + pous, gen podos jalg) • zool mõhnjalalised, kuivadel v mägistel aladel elutsev imetajate selts kahe perekonnaga: kaamel ja laama

vormel <v`ormel -i 2e s> (< ld formula vorm, mõõt, eeskiri)
1. valem
2. teatud suhtlussituatsioonis, rituaalis vm kasut kinnistunud väljend v ütlus
3. folkl rahvaluules püsiv sõnaühend, mis kordub eri teostes samas funktsioonis
4. sport üks võidusõiduauto liike