[VSL] Võõrsõnade leksikon

ass <`ass assi `assi 22e s> (ld) • aj Rooma massiühik ning münt

avers <avers -i 2e s> (pr avers < ld adversus vastaspoolne) • mündi v medali (pildiga) esikülg. Vastand revers

brakteaat <brakte|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld bracteatus kullalehega kaetud < bractea kulla vm metalli leht) • aj ainult ühelt poolt vermitud õhuke keskaegne münt

demonetiseerima <demonetis|`eerima -eerib 28 v> (pr démonétiser) • maj metallraha maksvusetuks tunnistama (mistõttu mündi väärtus langeb temas sisalduva metalli väärtuseni)

denežka <denežka 1 s> (vn денежка < деньга münt) • aj Vene poolekopikane vaskraha, mida münditi a-tel 1849–67

denga <denga 16 s> (vn деньга < turgi k-d < prs dānag münt) • aj Vene hõbe- (XIV–XVIII s) ja vaskmünt (XVII– XIX s)

denjee <denj`ee 26i s> (pr denier < ld denarius denaar)
1. aj vana Prantsuse münt
2. tekst lõnga jämeduse mõõtühik, tähis den

floriin <flor|`iin -iini -`iini 22e s> (it fiorino < ld flos õis, mündil kujutatud liiliaõie järgi) aj
1. Firenze kuldmünt XIII s-st, mille järgi paljud Euroopa maad hakkasid vermima kuld-, hiljem hõbemünte
2. (ingl florin < it) 2-šillingiline münt Suurbritannias (1970. a-ni)

heller <h`eller -i 2e s> (sks Heller, tšehhi haléř, slovaki halier) • aj vanaaegne münt Lõuna-Saksamaal, 1892–1924 Austrias; Tšehhi ja endine Slovakkia väikemünt (¹/₁₀₀ krooni)

jukebox [džuukboks] (ingl < Ameerika ingl juke teeäärne söögi- ja meelelahutuskoht + box kast) • masingrammofon, mis mündi eest mängib valitud lugu

legend <leg|`end -endi -`endi 22e s> (keskld legenda lugemine < ld legere lugema)
1. folkl rahvapärimuslik jutt kellegi elust v mingist sündmusest; muistend mingist erakordsest sündmusest; usuline muistend, vagajutt; piltl ebausutav jutt, väljamõeldis
2. kunst kunstiteosele lisatud seletav tekst; mündi v medali pealiskiri
3. geogr kaardi v diagrammi seletuskiri, kaardimärkide seletus
4. muus ballaadilaadne vaba ülesehitusega lüürilis-eepiline instrumentaalteos
5. piltl silmapaistev, imetlusväärne, populaarne inimene

manat <manat -i 2e s> (aserbaidžaani manatı, türkmeeni manat < vn монета münt) • maj Aserbaidžaani rahaühik, lüh AZM; Türkmenistani rahaühik, lüh TMM

mentool <ment|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld mentha münt + oleum õli) • farm piparmündikamper, sünteetiline või mõne mündi õlis sisalduv antiseptiline, valuvaigistav ja ergutav kristalne aine; kasut muu hulgas nohuravimites

millim <m`illim -i 2e s> (pr millime tuhandik (franki)) • maj Tuneesias käibiv münt (1 millim = ¹/₁₀₀₀ dinaari)

milreis <m`ilr|`eis -eisi -`eisi 22e s> (port mil-réis tuhat reaali) • aj endine Portugali ja Brasiilia münt ning arvestusühik, asendatud Portugalis eskuudoga (1911) ja Brasiilias kruseiroga (1942)

mürt <m`ürt mürdi m`ürti 22e s> (kr myrtos) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja madalate lehtpuude perekond troopikas ja lähistroopikas, eriti Ameerikas; Vahemere rannikult pärit harilikku mürti (Myrtus communis) kasvat Eestis toataimena

nogaata <nogaata 16 s> (vn ногата < ar nakd täisväärtuslik münt) • aj algul araabia hõbemünt; Vana-Vene rahaühik, = XI–XV s ¹/₂₀ arvestusgrivnaga

numismaatika <numismaatika 1 s> (< ld numisma münt < kr nomisma) • münditeadus, mündindus; ajaloo abiteadus, mis uurib (vanaaegseid) münte, nende vermimist, käivet jm

numismatograafia <+ gr`aafia 1 s> (< ld numisma münt + -graafia) • kunst rahade ja medalite kujundamine

obool <ob`ool obooli ob`ooli 22e s> (kr obolos) • aj Vana-Kreeka massimõõt ja münt, 1 obool = ¹/₆ drahmi

poltina <polt´ina 16 s> (vn полтина pool (rubla)) • aj Vene münt, 1 poltina = 50 kopikat; vermiti esialgu vasest, hiljem hõbedast; oli käibel vaheaegadega a-tel 1654–1927

portmonee <p`ortmon`ee 26i s> (pr porte-monnaie < porter kandma + monnaie münt) • van väike rahakott, rahatasku

reaalväärtus <+ v`äärtus -e 11~9 s> (< reaalne) • maj rahamärgi, mündi, väärtpaberi ja pangatähe tegelik väärtus (nende nimiväärtus korrutatuna raha ostujõu indeksiga). Vt ka nominaalväärtus

remeedium <rem`eedium -i 19~2e s> (ld remedium vahend, ravim)
1. farm ravim, ravivahend
2. maj seadusega lubatud erinevus mündi ettenähtud ja tegeliku kaalu v väärismetallisisalduse vahel

revers <revers -i 2e s> (pr < ld revertere, perf partits reversus ümber pöörama)
1. mündi vapikülg, medali tagakülg, vastand avers
2. jur vastutõend, millega tühistatakse teatav kohustus
3. tehn tagurpidikäik, vastasuunaline liikumine või selle liikumissuuna ümberlülitusseadis

seekel1 <s`eek|el -li 2e s> (hbr šekel)
1. maj Iisraeli rahaühik, lüh ILS; 1 seekel = 100 agoraad2
2. aj vana Idamaade kaaluühik, = 16,83 g v 8,41 g; vanaheebrea münt (13,8 g) ja Foiniikia münt (14,5 g); vanaheebrea püha hõbeseekel kaalus 14,55 g, kuldseekel 16,37 g

skuudo <skuudo 16 s> (it scudo < ld scutum kilp) • aj vanaaegne Itaalia hõbe- ja kuldmünt; hiljem viieliirise mündi nimetus

soldo <soldo 16 s> (it < ld solidus solidus) • aj Itaalia münt kuni 1947, 1 soldo = ¹/₂₀ liiri

šilling <šilling -i 2e s> (ingl shilling) • aj endine Suurbritannia münt, 1 šilling = ¹/₂₀ naelsterlingit; endine Austria rahaühik 1 šilling = 100 krossi1, lüh ATS; maj Kenya, lüh KES; Tansaania, lüh TZS; Uganda, lüh UGX; Somaalia rahaühik, lüh SOS; 1 šilling = 100 senti

tael <t`ael taeli t`aeli 22e s> (port < malai tahil kaal) • maj münt ja peamine väärismetallide kaaluühik Hiinas

testone [testoone] (it < testa pea) • aj Milanos alates 1474. a vermitud hõbemünt müntija pea kujutisega; selle eeskujul hakati selliseid münte vermima ka mujal Itaalias ja naabermaades

tolerants <toler|`ants -antsi -`antsi 22e s> (< ld tolerantia kannatlikkus, taluvus)
1. tehn mingi parameetri lubatav hälve; rakendatakse pms mõõtmete, kuju ja asendi vajaliku täpsuse normimiseks
2. mündi puhasmetallisisaldus

tšervoonets <tšervoonets -i 2e s> (vn червонец < червонный punane, kuldne) aj
1. välismaiste kuldmüntide üldnimetus Venemaal kuni 1682
2. 1701. a esimest korda vermitud 3-rublane kuldmünt Venemaal; hiljem 5- ja 10-rublane münt
3. pangatäht endises Nõukogude Liidus a-tel 1922–47, 1 tšervoonets = 10 rubla

öör <`öör ööri `ööri 22e s> (rts öre, taani, norra øre, isl eyrir < ld aureus) • maj Rootsi, Norra, Taani ja Islandi münt, 1 öör = ¹/₁₀₀ krooni (2)