[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit

alumiinium <alum`iinium -i 19~2e s> (< ld alumen maarjas), tähis Alkeem keemiline element, järjenr 13, aatomm 26,98; hõbevalge kerge metall, looduses leidub ainult ühendeis

aluniit <alun|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr alunite < alun maarjas) • miner maarjaskivi, mineraal, millest saadakse maarjast, alumiiniumoksiidi, kaaliumisooli jm

assumptsionist <assumptsion|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld assumptio taevaminek < saamine, vastuvõtmine) • relig Neitsi Maarja taevassevõtmisest nime saanud katoliku vennas- ja õeskondade liige

Ave Maria (ld ole tervitatud, Maarja) • relig katoliku palve, Neitsi Maarja palve; inglitervitus; muus muusikateos selle palve sõnadele

Ave Maris Stella (ld ole tervitatud, mere täht) • relig varakeskaegne hümn Neitsi Maarja auks, kasut ka liturgiates

beata virgo [be˛aata virgo] (ld õnnis neitsi), lüh B. V.relig Püha Neitsi (Maarja)

bellis <bellis -e 9 s> (ld) • bot kirikakar e maarjalill (Bellis), aiailutaim korvõieliste sugukonnast

eksaratsioon <eksaratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld exaratio üleskündmine) • geol jääkünd, liikuva liustiku v mandrijää purustav tegevus

glatsiaalne <glatsi`aal|ne -se 2 adj> (< ld glacialis jää-, jäine < glacies jää) • jäätekkeline, liustikuline
glatsiaalsed pinnavormid plgeol liustikulised pinnavormid, mandrijää v mäeliustike kujundatud pinnavormid (otsamoreenid, künklik moreenreljeef, voored, ruhiorud, orvandid jt)
glatsiaalsed setted plgeol liustikusetted

immaculata [immakulaata] (ld puutumatu, puhas) • relig neitsi Maarja austav nimetus

interstadiaal <+ stadi|`aal -aali -`aali 22e s> (< inter- + staadium) • geol sadu v tuhandeid aastaid kestnud ajavahemik mandrijää ajutise taandumise ja uue pealetungi vahel

maestà [maestaa] (it majesteetlikkus) • kunst kunstis Kristuse v Neitsi Maarja kujutamine troonil inglite v pühakute keskel

Magnificat [magn·ifikat] (ld ülistab) • relig Neitsi Maarja ülistuslaul, katoliku tunnipalves vespri igapäevane osa

mandorla <mandorla 1 s> (it mandel < keskld amandula) • relig, kunst kristlikus kunstis Jeesuse Kristuse v Maarja kujutist ümbritsev mandlikujuline pühapaiste. Vt ka oreool

marialaatria <+ l`aatria 1 s> (< kr pn Maria + -laatria) • relig Neitsi Maarja palumine, palve Neitsi Maarja poole

marioloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Maria + -loogia) • relig Neitsi Maarjat käsitlev dogmaatika osa

marionett <marion|`ett -eti -`etti 22e s> (pr dem marionnette < pn Marie, Neitsi Maarja järgi) • teater liigendnukk, niitide v traatidega juhitav nukk; piltl teiste poolt juhitav tahtejõuetu isik
marionettvalitsuspol nn nukuvalitsus, teise riigi kuuleka tööriistana toimiv riigivalitsus

mater [maater] (ld) • ema
Mater dolorosa [maater doloroosa] (ld) • relig Valuema, kurvastav v leinav ema (üks Neitsi Maarja nimetusi)
mater familias [maater fam·ilias] (ld) • pereema, majaperenaine

moreen <mor|`een -eeni -`eeni 22e s> (pr moraine) • geol jääliustike kantud v mandrijää sulamisel selle sulavete kuhjatud purdmaterjal (rähksavi, kruus ja liiv segatult muude kivimitega)

oos <`oos oosi `oosi 22e s> (taani, norra, rts ås) • geol vallseljak, jääajal mandrijää servaalal tekkinud pikk kitsas seljak

panaagia <pan`aagia 1 s> (vn панагия < kr fem panagia üleni püha) • relig õigeusu kirikus Neitsi Maarja aunimi; õigeusu piiskopi rinnaehe Neitsi Maarja kujutisega

periglatsiaalne <+ glatsi`aal|ne -se 2 adj> (< peri- + glatsiaalne) • geol mandrijää v jääliustikuga piirnev

pietà [pietaa] (it vagadus, hardus) • kunst surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis; eriti omane XIV–XV s kunstile

santa conversazione [santa konversatsioone] (it püha jutuajamine) • kunst kunstiteoste tüüpsüžeid: Maarja ja Jeesuslaps pühakute keskel

varv <v`arv varvi v`arvi 22e s> (rts kord, lade) • geol aastas kevadise ja sügisese mandrijää sulamisveega jääjärvedesse kandunud kahekihiline peeneteraline sete, aastakiht


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur