[VSL] Võõrsõnade leksikon

aft <`aft afti `afti 22e s> (uusld aphtha < kr haptō kinnitan, puudutan, süütan) • med valuline haavand suu limaskestal

alkoholüüs <+ l`üüs lüüsi l`üüsi 22e s> (< alkohol + lüüs2) • keem orgaaniliste ühendite hajumine alkoholide mõjul

anesteesia <anest`eesia 1 s> (kr anaisthēsia tundetus < a- + aisthēsis tajumine, tundmine) • med tuimus, tundlikkuse täielik puudumine; tuimastus, tuimaks tegemine
lokaalanesteesia • med paikne tuimastus, üksiku kehaosa tuimastamine valuta operatsiooniks, tekitatakse tuimasti süstimisega kudedesse
üldanesteesia vt narkoos

angaaria <ang`aaria 1 s> (ld angaria < kr angaros käskjalg, kuller) • sõj sõdiva riigi võimu piires (sadamates, territoriaalvetes) olevate erapooletute riikide transpordivahendite ajutine hõivamine ja kasutamine sõja otstarbel

antropomorfne <+ m`orf|ne -se 2 adj> (< antropo- + -morfne) • inimesetaoline v -kujuline

apertseptsioon <apertseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ad- + perceptio käsitamine, tajumine) • psühh taju sõltuvus inimese psüühilisest seisundist, kogemustest jm

apnoe <apn`oe 26 s> (< a- + kr pnoē hingamine) • med (ajutine) hingamatus, hingamiskatkestus v -peetus

arütmia <ar`ütmia 1 s> (kr arrhythmia < a- + rütm) • rütmi puudumine, rütmitus; med ajutine korrapäratu südametegevus

astroid <astr|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< astro- + -oid) • mat nelinurkse tähe kujuline tasapinnaline kõver

atmosfäärioptika <+ optika 1 s> (< atmosfäär + optika) • meteor meteoroloogia haru, mis uurib valguse levimist Maa atmosfääris ja sellega kaasnevaid nähtusi, nagu valguse hajumine, neeldumine, peegeldumine, polariseerumine, refraktsioon ja difraktsioon

backwardation [bäkwə(r)d·eišn] (ingl) • maj negatiivne kursilisand (eelkõige futuurlepingute puhul), mille võrra kauba hind on tulevikus madalam; alusvara hetkelisest kõrgemast hinnast, võimalikust pakkumisšokist (ajutine pakkumise järsk vähenemine). Vastand kontango

blackout [bläkaut] (ingl) • täielik infosulg; üldine elektrikatkestus (linnas); ajutine mälukaotus; teater äkiline lava pimenemine teatris

blokaad <blok|`aad -aadi -`aadi 22e s> (ingl blockade)
1. pol, sõj mõne riigi (v selle osa v riikide rühma) isoleerimine v piiramine poliitiliste, majanduslike jm abinõude varal v sõjalise jõuga teatavate nõuete täitmisele v tingimuste vastuvõtmisele sundimiseks; linna, kindluse, sadama jne täielik sissepiiramine, vt ka kontinentaalblokaad
2. med mõne elundi v süsteemi tuimastamine v talitluse ajutine katkestamine

bola <bola 17 s> (hisp pall) • etn Lõuna-Ameerika indiaanlaste viskerelv: haruline rihm selle otstesse kinnitatud 2–3 metall- v kivikuuliga

buntšukk <buntš|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бунчук < trg boncuk helmed)
1. aj kepi otsa kinnitatud hobusesabajõhvist tutt, minevikus Poola ja Ukraina hetmani ja kasakaatamani ning Türgi paša võimutunnus
2. muus sõjaväeorkestris kasutatav löökpill, suure lüüra kujuline, otstest kaunistusena allarippuvate hobusesabajõhvidest tuttidega

dedikatsioon <dedikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dedicatio)
1. aj Vana-Roomas ühiskondlike hoonete pühitsemine
2. pühendus (nt raamatu algusesse kirjutatud v trükitud)
3. maj saadaolevate summade ja oma võlgade täpne ajaline kattumine

défense musculaire [def·a(n)s müsküleer] (pr) • med lihasekaitse, kõhuseina lihaste valuline pinevus mädapõletikus oleva kõhukelme kohal

delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektron • füüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihas • anat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametall • tehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses

diadeem <diad|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr diadēma)
1. aj Vana-Kreeka preestrite peaside seisusemärgina
2. kalliskividega ehitud laubapael v -võru, kuningate peaehe vana- ja keskajal, krooni eelkäija
3. väikese lahtise krooni kujuline naiste peaehe

difusioon <difusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld diffusio levitamine, laialivalgumine) • laialivalgumine, hajumine; füüs, keem aineosakeste soojusliikumisest tulenev protsess, mille tagajärjel füüsikalise segu komponendid jaotuvad tasakaaluliselt; gaasides on difusioon suhteliselt kiire, vedelikes aeglasem ja tahkeis aineis väga aeglane
difusioonikamber • tehn, füüs aparaat ioniseerivate osakeste jälgede vaatlemiseks

dispersioon <dispersi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dispersio)
1. hajumine, hajustatus
2. füüs aine murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest; valguse lahutumine spektrivärvusteks erineva lainepikkusega kiirte erisuguse murdumise tagajärjel; spektraalaparaadi võime eraldada eri lainepikkusega kiirtekimpe
3. keem ühe aine pihustatus teises; keemiliste elementide jaotus maakoores
4. mat juhusliku suuruse hajuvuse mõõt

dissipatiivne süsteem (< ld dissipatio hajumine) • füüs dünaamiline süsteem, mille mehaaniline energia (kineetilise ja potentsiaalse energia summa) liikumisel pidevalt väheneb (hajub), muundudes mittemehaaniliseks energiaks (nt soojuseks)

dissipatsioon <dissipatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dissipatio) • hajumine, kadumine

distants <dist|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld distantia < distare eraldi seisma)
1. ruumiline v ajaline vahemaa; pikivahe, vahekaugus
2. sõj rivis v lahingukorras üksteise taha paigutatud sõdurite v kolonniosade vahemaa; laskekaugus
3. sport vahemaa võistlejate vahel poksis, maadluses, vehklemises jm; võistlusmaa pikkus
4. piltl positsioonist, east vms tingitud reserveeritus, teatav tagasihoidlikkus suhtlemises
distantsjuhtimine • eemaltjuhtimine, seadmete elektriline juhtimine ja kontrollimine piiratud kauguselt
distantspolt • tehn mõlemast otsast keermestatud ja tugikraedega varustatud polt
distantssütik • sõj van viitsütik

divergents <diverg|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr divergence < diverger, vrd divergeerima)
1. lahknemine, lahkukulgemine, hajumine, hajuvus, vastand konvergents
2. biol organismi tunnuste lahknemine; suurendab organismide mitmekesisust, viies uute rasside, liikide, perekondade jne tekkimisele
3. mat vektorvälja skalaarne tuletisfunktsioon, tähis div
4. med silmade käändumine väljapoole nt kõõrituse korral
5. lgv keelte v murrete erinevaks muutumine keelekontaktide tõttu (kasut keelkondade tekke seletamisel)

doping <doping -u 2 s> (ingl) • sport sportlike võimete ajutine tõstmine mitmesuguste ergutitega (dopingained); on eetilistel ja tervislikel kaalutlustel keelatud

düsesteesia <düsest`eesia 1 s> (< düs- + kr aisthēsis tajumine, tundmine) • med väärtundlikkus, vääraisting; mittetundlikkus

-eeder <+ `eed|er -ri 2e s> (< kr hedra iste; alus; tahk) • -tahukas, tahuline vorm

empiiria <emp`iiria 1 s> (kr empeiria) • fil kogemus, välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes, loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile)

fiumara [fjumaara] (it) • geogr ajutine jõgi, milles vett on ainult pärast suuri sadusid v vihmaperioodi

fluktuatsioon <fluktuatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld fluctuatio võnkumine) • mingi suuruse ajutine korrapäratu kõrvalekaldumine keskväärtusest; med kehavedeliku kaudu edasikanduv võdin, nt kõhuseina koputlemisel on vesitõve puhul fluktuatsiooni tunda

foreesia <for`eesia 1 s> (< kr phorēsis kandmine) • biol väheliikuva liigi ajutine edasikandumine teise liigi isendi küljes, kusjuures kantav organism ei ole kandja parasiit. Vt ka sümforism

gastroptoos <+ pt`oos ptoosi pt`oosi 22e s> (< gastro- + ptoos) • med maovaje, mao allapoole vajumine kõhuõõnes

gradatsioon <gradatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld gradatio < gradus aste)
1. astendus, astmeline tõus v langus, järgustamine
2. biol loomaliikide isendite arvukuse ajutine suurenemine; elusolendite organisatsiooni astmeline keerustumine ajaloolise arengu vältel
3. kirj lausekujund, milles reastatakse tugevneva või nõrgeneva mõjuga sõnu v väljendeid, vt ka kliimaks (2), antikliimaks

hunta <hunta 16 s> (hisp junta ühendus, kogu) • pol ajutine täidesaatev riigiorgan Hispaanias, Portugalis ja Ladina-Ameerikas

händikäp <händik|`äp -äpi -`äppi 22e s> (ingl handicap)
1. sport ede, nõrgemaile võistlejaile antav soodustus (nt jooksudes lühem maa, mängudes lisapunktid) või ajaline edumaa võimete tasakaalustamiseks
2. med vaimse v kehalise puudega (inimene)

hüperesteesia <hüperest`eesia 1 s> (< hüper- + aisthēsis tajumine, tundmine) • med üli- e liigtundlikkus, meeleelundite (eriti naha) suurenenud ärrituvus. Vt ka hüperalgeesia

hüpesteesia <hüpest`eesia 1 s> (< hüpo- + kr aisthēsis tajumine, tundmine) • med vähetundlikkus, meeleelundite (eriti naha) tundevõime vähenemine

illusioon <illusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld illusio pilkamine; eksitus) • psühh meelepete, tajueksimus, objektide reeglipäraselt korduv teisiti tajumine, kui need on tõeliselt; piltl aluseta lootus, täitumatu unistus; pettekujutelm

interim (ld vahepeal, esialgu) • maj esialgne, ajutine kokkulepe

interimistlik <interim`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< ld interim vahepeal, esialgu) • esialgne, ajutine

kandelaaber <kandel`aab|er -ri 2e s> (pr candélabre < ld candelabrum küünlajalg < candela vahaküünal) • kõrge marmorist v metallist küünlajalg v küünlakujuliste elektrilampide alus, ka haruline seisulühter

karnet <karnet -i 2e s> (ingl carnet < pr märkmik) • maj näidiseluba, (kauba) ajutine tollilõivuta sisseveoluba

kassett <kass|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cassette < it cassetta kastike)
1. tehn lameda karbi kujuline heli- v videolindiga seadis
2. fot valgustihe mahuti plaatide v filmi asetamiseks fotoaparaati v filmikaamerasse
3. kartongist lahtise seljaga kaitsekarp raamatute, kirjapaberi vms jaoks
4. sõj seadis lennukilt seeriaviisi pommide heitmiseks; van laskurrelva padrunisalve endisaegne nimetus
5. (sks Kassette < it) arhit ruudukujuline laesüvend talastiku v võlviroodude vahel
kassettlagi (sks Kassettendecke) • arhit tihedasti kõrvuti paiknevate (ka rosettidega vm kaunistatud) kassettidega lagi

kessoon <kess|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr caisson kast)
1. hüdrol suur põhjata kasti kujuline tarind suruõhu abil veevaba kambri loomiseks veealuste tööde tegemisel
2. mer seadis laeva veealuse osa kuivatamiseks laevakere remontimisel
3. tehn metallisulatusahju osa: õõnsate seintega teraskarp, milles ringleb jahutusvesi
4. arhit → kassett (5)

kinesteesia <kinest`eesia 1 s> (< kr kinēsis liikumine, liigutus + aisthēsis tajumine, tundmine) • füsiol kineetiline taju, liigutustaju, oma keha liikumise v kehaosa liigutuse tajumine

klastokarst <+ k`arst karsti k`arsti 22e s> (< kr klastos tükkideks murenenud + karst) • geol poorsete purdkivimite vajumine ja lohkude ning lehtrite tekkimine mõningate kivimikomponentide lahustumise ja väljauhtumise tagajärjel

koalitsioon <koalitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld perf partits coalitus kokku kasvanud)
1. pol liitumine, vabatahtlik ühinemine ühiste eesmärkide saavutamiseks; mitme erakonna ajutine liitumine v kokkulepe ühiseks osavõtuks valitsusest; mitme riigi liit mingi teise riigi v riikide rühma vastu
2. mat mitme isiku mängus mängijate rühmitis, mille liikmed kooskõlastavad oma strateegiad rühmitise koguvõidu suurendamiseks, ka kooperatiivmäng
koalitsioonisõda • pol riikide koalitsiooni sõda ühe v mitme vaenlasriigi vastu
koalitsioonivalitsus • pol mitme erakonna koalitsiooni moodustatud valitsus parlamentaarses riigis
koalitsiooniõigus • jur õigus ühineda oma kutsealaste ja majanduslike huvide kaitseks

komedoon <komed|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld comedo õgija) • med rasunäärme ava ummistusest tingitud musta täpikese kujuline rasukork (eriti näonahal)

komisjon <komisjon -i 19 s> (< keskld commissio ülesandeks tegemine, saatkond < ld committere kokku viima v saatma, usaldama)
1. alatine v ajutine mitmeisikuline organ mingite ülesannete täitmiseks v otsustamisele tulevate küsimuste ettevalmistamiseks
2. haldus- v ühiskondlik organ (nt revisjonikomisjon)
3. komisjonikaubandus, kaubandus, kus üks isik ostab ja müüb enda nimel, kuid teise isiku ülesandel ja arvel, saades selle eest komisjonitasu

konjugatsioon <konjugatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld coniugatio ühendamine)
1. lgv pööramine, tegusõna muutmine; pöördkond
2. biol rakuühe; sugurakkude ühinemine viljastumisel; kahe ainurakse ajutine liitumine, mille jooksul toimub tuumaaine vahetus; homoloogiliste kromosoomide paarumine; geneetilise materjali kandumine ühest bakterirakust teise

kooniline <koonili|ne -se -st 12 adj> • kuhikjas, koonusetaoline v -kujuline
kooniline pind • mat pind, mis moodustub, kui ühendada sirgjoonte abil mingi joone punktid ühe kindla punktiga (tipuga)

kronoloogia <+ l`oogia 1 s> (< krono- + -loogia)
1. sündmuste ajaline järjestus v ajalises järjestuses antud sündmuste loend
2. aj ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajalooallikate tekkeaja ja sündmuste toimumisaja määramisega
3. biol õpetus looduse arengujärkude dateerimisest ning järjestamisest
4. astr aja mõõtmise ja jaotamise õpetus

kroonika <kroonika 1 s> (keskld chronica < kr chronikos ajaline, aja- < chronos aeg)
1. aj ajaraamat, ajaloolisi sündmusi nende toimumise järjekorras esitav jutustav teos, keskaegse ajalookirjanduse peamine vorm
2. päevasündmusi registreeriv ajalehe teadeteosa v päevasündmusi kujutav film

krooniline <kroonili|ne -se -st 12 adj> (ld chronicus < kr chronikos ajaline) • pikaajaline, pikaldane, kauemat aega kestev (hrl haiguse kohta)

krummhorn <kr`ummh|`orn -orni -`orni 22e s> (sks Krummhorn < krumm kõver + Horn sarv) • muus J-tähe kujuline topeltlesthuulikuga puhkpill, mida kasut pms XV–XVII s muusikas

laava1 <laava 16 s> (it lava < ld labes vajumine, häving) • geol tulemäest väljavoolav hõõguv kivimite sulam

lüüra <lüüra 16 s> (kr lyra) muus
1. Vana-Kreeka kitarataoline keelpill
2. XV–XVII s tarvit olnud pirnikujuline vibupill
3. puhkpilliorkestris Vana-Kreeka lüüra kujuline metallplaatidega löökpill

maatriks <maatriks -i 2e s> (ingl matrix < ld suguloom, sünnitaja, emakas < mater ema) • mat arvude, funktsioonide vm elementide ridade ja veergudena korraldatud kogum (tabel)
maatriksbilanss • maj ristbilanss; selle põhiosa moodustava maatrikstabeli ridade ja veergude summad on võrdsed
maatriksmudel • maj maatrikstabeli kujuline mudel
maatriksorganisatsioon • maj organisatsioon, milles allüksuste struktuuri kujundamisel on korraga kasutatud mitut tüüpi liigendust
maatriksprinter • tehn nõelmaatriksprinter, printer, mis tekitab märke maatriksina paigutatud nõelte valikulise löömisega vastu värvilinti

-morfne <+ m`orf|ne -se 2 adj> (< kr morphē kuju, vorm) • -kujuline, -taoline, -sarnane

-oid <+ `oid oidi `oidi 22e s> (< kr -oeidēs < eidos kuju) • -kujuline, -sugune, sarnane

okupatsioon <okupatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld occupatio omastamine) • võõra riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt

opalestsents <opalests|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr opalescence < opaal) • küütlemine, siramine; füüs keskkonna helendus, mille põhjustab valguse tugev hajumine keskkonna mikroskoopilistel mittehomogeensustel

operatiivgrupp <+ gr`upp grupi gr`uppi 22e s> (< operatiivne + grupp) • mingi kiireloomulise ülesande täitmiseks (nt kurjategijate püüdmiseks, loodusreostuse likvideerimiseks) määratud ajutine inimeste rühm

palliatiiv <palliat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< keskld palliativus sümptomeid leevendav < palliare katma, peitma < ld pallium mantel) • farm ajutiselt kergendav, sümptomeid leevendav ravim; piltl poolik abinõu, ajutine abivahend

paresteesia <parest`eesia 1 s> (< par- + kr aisthēsis tajumine, tundmine) • med vääraisting, haiguslik tundeaisting, nt ebameeldiv kirvendus, sipelgajooksutunne nahal jne

paviljon <paviljon -i 19 s> (pr pavillon < ld papilio liblikas, telk)
1. arhit ümara v hulknurkse põhiplaaniga kerge ehitis aias v pargis
2. kerge tarindusega, hrl ajutine ehitis näituseväljakul väljapanekute jaoks
3. film eriseadmetega varustatud hoone filmivõtete tegemiseks (võttepaviljon) v helisalvestamiseks (helipaviljon)
4. suure hoone ehituskompleksi suhteliselt iseseisev eenduv osa

pax [paks] (ld) • rahu; relig katoliku liturgias rahusuudlus vm väline märk rahusoovist
pax Dei [paks de˛i] (ld) • relig jumalarahu, vaenutegevuse ajutine katkestamine usulistel põhjustel
pax huic domui [paks h¸uik dom¸ui] (ld) • relig rahu sellele majale (katoliiklaste kodusse siseneva vaimuliku tervitussõnad)
pax Romana [paks romaana] (ld) • aj Rooma rahu, Rooma keisririigi suhteline stabiilsusperiood I – II s pKr
pax tecum [paks teekum] (ld) • rahu sulle!
pax vobiscum [paks vob·iskum] (ld) • rahu teile!

pellagra <pell´agra 16 s> (it < pelle nahk + agra kare) • med karenahksus, nikotiinhappe ja mõnede B-rühma vitamiinide puudusest tekkiv krooniline haigus; haigusnähtudeks on valuline nahalööve, seederikked, kehvveresus ja psüühilised häired

pertseptiivne <pertsept`iiv|ne -se 2 adj> (< ld perceptio käsitamine, tajumine) • tajutav, tajumis-

pertseptron <perts`eptron -i 2e s> (ingl perceptron < ld perceptio käsitamine, tajumine) • tajutava vastuvõtuga tegelev element pms tehisnärvivõrkudes

pertseptsioon <pertseptsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld perceptio vastuvõtt; tajumine) • psühh taju, objektiivse tegelikkuse peegeldumine psüühikas meelte kaudu

pertseptuaalne kaitse (< ld perceptio käsitamine, tajumine) • psühh tõrje, psüühiline kaitsemehhanism, mille puhul inimene ei teadvusta ohusignaale, ei märka teda puudutavaid teateid v tõlgendab neid vääralt

priapism <priap|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Priapos, Vana-Kreeka aia- ja viljakusjumal, keda kujutati kõvastunud fallosega) • med suguti püsiv ja valuline erektsioon, mis tekib mõne haiguse, harvem sugutungi toimel

prostitutsioon <prostitutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld prostitutio) • tasuline seksuaalpartnerlus, oma keha müümine seksuaalvahekorraks; piltl oma talendi, au v väärikuse müümine raha eest

provisoorne <provis`oor|ne -se 2 adj> (< keskld provisorius hoolitsev < ld perf partits provisus ette hoolitsetud) • esialgne, oletatav; ajutine

pseudodementsus <pseudodem`entsus -e 11~9 s> (< pseudo- + dementsus) • med ebanõdrameelsus, ajutine psüühilise talitluse pidurdusseisund

ptoos <pt`oos ptoosi pt`oosi 22e s> (< kr ptōsis langus) • med vaje, mingi elundi haiguslik vajumine allapoole, eriti ülemise silmalau allavajumine tõstelihaste halvatuse tõttu

radiesteesia <radiest`eesia 1 s> (< radio- + kr aisthēsis tajumine, tundmine) • õpetus oletatavatest kiirgus- ja infoväljadest, mida tekitavad elusa ja eluta looduse objektid ning mida sensitiivid on võimelised tajuma; levinud rahvameditsiinis, kadunud esemete, hukkunute, veesoone jm otsinguil

radiopaakne <radiop`aak|ne -se 2 adj> (< radio- + ld opacus varjuline, pime) • radioaktiivset kiirgust mitteläbilaskev

rebound [riibəund] (ingl) • tagasilangemine, nähtuse ajutine tugevnemine pärast tõkke eemaldamist

regent <reg|`ent -endi -`enti 22e s> (pr < ld regens, gen regentis valitsev, valitseja)
1. pol monarhistliku riigi ajutine valitsev riigipea; monarhi asetäitja (asevalitseja, riigihoidja) selle alaealisuse, vaimuhaiguse vm korral
2. muus kirikukoori juht

rekvisitsioon <rekvisitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld requisitio < ld uurimine, jälitamine) • sundvõtmine, vara v teatud esemete (ajutine) võõrandamine riigile, hrl tasu eest

remissioon <remissi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld remissio tagasisaatmine, vähendamine, nõrgendamine)
1. tagasisaatmine, vähendamine, ärajätmine
2. maj hinnaalandus summa ümardamiseks
3. med haigusnähtude ajutine vähenemine v nõrgenemine

reservatsioon <reservatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld reservatio < ld reservare hoidma, säilitama)
1. varutingimus, lisatingimus; mittenõustumine v kahtlus mingis väites ning sellest tulenevalt endale jäetud õigus millekski
2. (metsa)kaitseala; zool mõnede loomade, eriti putukate ajutine kogunemiskoht

rubor <rubor -i 2e s> (ld puna, punetus) • med veresoonte laienemisest tingitud naha ajutine punetus, nt põletiku puhul

sekvester <sekv`est|er -ri 2e s> (< ld sequestrum vahendaja, sequester volinik)
1. med organi v koe kärbunud osa, hrl luuird
2. jur riigiorgani kehtestatud ajutine keeld v kitsendus, mis piirab omandiõigust; ka hoiulepingu liik

sensor <s`ensor -i 2e s> (ingl < ld sensus tundmine, tajumine) • tehn andur, füüsikalistele v keemilistele välisteguritele reageeriv ning välistoimet mõõtev ning infotöötluseks v automaatseadme töölerakendamiseks muundav seadis
sensorlüliti • el puudutusele, helile, valgusele vm mittemehaanilisele toimele reageeriv kontaktitu lüliti

sesoon <ses|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr saison < ld satio külvamine, keskld külviaeg) • hooaeg
sesoonränne • hooajaline ränne, inimeste ajutine ümberasumine seoses hooajatöödega

solifluktsioon <solifluktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld solum maapind + fluctio voolamine) • geol maavoole, sulavetest läbiimbunud pinnase allapoole libisemine igikeltsa alal
solifluktsiooniterrass • geol kallakul maapinnal maavoole toimel tekkinud madala astme v väikese astangu kujuline pinnavorm

somesteesia <somest`eesia 1 s> , ka somatesteesia <somatest`eesia 1 s> (< kr sōma keha + aisthēsis tajumine, tundmine) • psühh oma keha tunnetamine

streik <str|`eik -eigi -`eiki 22e s> (ingl strike) • töötajate ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada oma nõudmiste täitmine

submersioon <submersi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld submersio < ld submergere sukeldama, uputama) • uputamine; uppumine, vee alla vajumine

sünesteesia <sünest`eesia 1 s> (< kr synaisthēsis eri meeltega koos tajumine < sün- + aisthēsis tajumine, tundmine) • psühh erutuse levimine mingi teise närvikeskuse alale, nt nägemisaistingu tekkimine kuulmismeele ärritamisel, st värvi tajumine helide puhul; kirj eri meelte aistinguid märkivate sõnade tavavastane ühendamine, nt helisev vaikus

sünöökia <sün`öökia 1 s> (< sün- + kr oikos maja, kodu) • zool sallusmanulus, kahe loomaliigi kooselu, millest saab peremeest kahjustamata kasu vaid manulane

tautokrooniline <+ kroonili|ne -se -st 12 adj> (< kr tauto- sama- + chronikos ajaline) • samaaegne

tempestoso [tempestoozo] (it) • muus tormiliselt, marulise hooga

temporaalne <tempor`aal|ne -se 2 adj> (ld temporalis < tempus aeg; oim)
1. ajaline, aega määrav, aja-
2. anat oimuga seonduv, oimu-

temporaarne <tempor`aar|ne -se 2 adj> (ld temporarius < tempus aeg) • ajutine, lühiajaline, mööduv

terrestriline <terr`estrili|ne -se -st 12 adj> (ld terrestris < terra maa) • maaline, maasse puutuv, maa-

tiigel <t`iig|el -li 2e s> (sks Tiegel)
1. tehn tulekindlast ja keemiliselt vastupidavast materjalist, hrl silindri- v ülalt laieneva tüvikoonuse kujuline anum ainete kuumutamiseks; eristatakse tööstuslikke ja laboratoorseid tiigleid
2. trük trükimasina (tiigelpressi) osa, metallplaat, mis surub paberi vastu värviga kaetud trükivormi

traditsioon <traditsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld traditio < tradere üle v edasi andma) • pärimus, põlvest põlve edasiantu; pärandatud komme, tava; ajaline pidevus

transitoorne <transit`oor|ne -se 2 adj> (ld transitorius < transire üle minema) • mööduv, ajutine

trikonh <+ k`onh konhi k`onhi 22e s> (< tri- + konh) • arhit ristikujuline kirik, mille ristlöövi otsad ja idakoor lõpevad ühesuguse apsiidiga, nii et põhiplaan on korrapärase kolmiklehe kujuline

trombotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< tromb1 + -tsüüt) • füsiol vereliistak, vere väikseim rakuline koostisosake; trombotsüüdid võtavad osa verejooksu sulgemisest ja vere hüübimisest

tsellulaarne <tsellul`aar|ne -se 2 adj> (< uusld cellula rakk < ld väike ruum) • biol raku-, rakuline, rakkudest koosnev

turlok <turlok -i 2e s> (ingl turlough < iiri turloch < tur kogu, terve + loch järv) • geogr pms põhjaveetoiteline muutuva veetasemega ajutine veekogu Iirimaal

viigileht <+ l`eht lehe l`ehte 22i s> • hariliku viigipuu leht; kunst selle lehe kujuline katteelement kunstiteostel (nt alasti skulptuurid); piltl silmakirjalik kate