[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

Sõnastikust • Pikem tutvustus • dict.vsl@eki.ee •

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit

alumell <alum|`ell -elli -`elli 22e s> (< pn Alumel, kaubamärk < alumiinium + nikkel) • tehn niklisulam, mis sisaldab 1,8–2,5% alumiiniumi, 1,8–2,2% mangaani ja 0,85–2% räni

aluminotermia <+ t`ermia 1 s> (< alumiinium + kr thermē kuumus) • tehn metalli taandamine selle oksiidist kõrgel temperatuuril alumiiniumi abil; kasut raskesti sulavate metallide (kroomi, mangaani jt) saamiseks

delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektron • füüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihas • anat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametall • tehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses

dendriit <dendr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr dendron puu)
1. mat võrreldavate objektide sarnasust väljendav arvjoonis
2. geol ebakivistis, puutaoliselt hargnenud, ka jäälilli meenutav kujund, mis tekib raua, mangaani jt ühendite eraldumise teel kivimite kihivahedes v aine kiirel kristallisatsioonil
3. anat oksisjätke, puuvõralaadselt hargnev v niitjas neuroni jätke, mis juhib erutust närviraku suunas

duralumiinium <+ alum`iinium -i 19~2e s> (< ld durus kõva + alumiinium), duraal <dur|`aal -aali -`aali 22e s> , duralumiin <duralum|`iin -iini -`iini 22e s> • tehn vaske, magneesiumi ja mangaani sisaldav kerge ja tugev alumiiniumisulam

everduur <everd|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ingl ever igavesti + ld durus kõva) • tehn suure kõvadusega happekindel vase, räni ja mangaani sulam

ferromangaan <+ mang|`aan -aani -`aani 22e s> (< ferro- + mangaan) • tehn raua ja mangaani sulam; kasut terase mehaaniliste omaduste parendamiseks

konstantaan <konstant|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Konstantan, kaubamärk < ld prees partits constans püsiv) • tehn vase (58%), nikli (41%) ja mangaani (1%) sulam, millel on suur ja temperatuurist vähe sõltuv eritakistus

kopell <kop|`ell -elli -`elli 22e s> (ingl coppel < copper vask + nikkel) • tehn eriline vase, nikli ja mangaani sulam, kasut termopaaride valmistamiseks

kromaal <krom|`aal -aali -`aali 22e s> (< kroom + alumiinium) • tehn suure eritakistusega kuumuspüsiv rauasulam, mis sisaldab 22–28% kroomi, 4–6% alumiiniumi ning vähesel määral räni, niklit ja mangaani; kasut küttekehade valmistamiseks

kromansiil <kromans|`iil -iili -`iili 22e s> {lüh sõnadest kroom, mangaan, silicium} • tehn legeeritud konstruktsiooniteras, mis sisaldab kroomi, mangaani ja räni (kõiki u 1%); kasut laeva-, lennuki- ja masinaehituses

magnaalium <magn`aalium -i 19~2e s> • tehn alumiiniumi ja magneesiumi sulam, sisaldab vähesel määral ka mangaani

manganiin <mangan|`iin -iini -`iini 22e s> • tehn mangaani ja niklit sisaldav vasesulam, millel on suur ja temperatuurist vähe sõltuv eritakistus, kasut pms täppistakistite valmistamiseks

Mn • keem mangaani tähis

monelmetall <+ met|`all -alli -`alli 22e s> (< pn A. Monell, Ameerika tööstur, 1873-1921 + metall) • tehn tugev korrosiooni- ja kuumuskindel niklisulam, mis sisaldab u 30% vaske, 2–3% rauda ja 1–2% mangaani

permangaanhape <+ hape h`appe 6 s> (< per- + mangaan) • keem mangaanhape, milles mangaani oksüdatsiooniaste on võimalikest kõrgeim (7)

psilomelaan <psilomel|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr psilos paljas + melas must) • miner tume mangaani sisaldav mineraal

resistiin <resist|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Resistin, kaubamärk) • tehn vase, mangaani ja raua sulam; kasut elektrisoojendus- jt aparaatides

rodokrosiit <rodokros|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< rodo- + kr chrōs nahk, naha värvus) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud roosa mineraal, mangaankarbonaat; kasut pms mangaani tootmiseks, keemiatööstuses ja metallurgias

rodoniit <rodon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< rodo-) • miner trikliinses süngoonias kristallunud roosa, punakas v pruunikas klaasiläikeline mineraal, mangaansilikaat; kasut dekoratiiv- ja poolvääriskivina, ka mangaani tootmiseks

spessartiin <spessart|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Spessart, mäestik Saksamaal) • miner tumepunane, oranž v pruun mineraal, mangaani sisaldav granaadi1 erim; kasut abrasiivmaterjalina, ilusamad eksemplarid on poolvääriskivid

tšugaal <tšug|`aal -aali -`aali 22e s> (< vn чугун malm + alumiinium) • tehn suure (kuni 30%) alumiiniumisisaldusega malm, milles on vähemal määral ka räni, mangaani jt legeerivaid2 (1) elemente


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur