Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 22 artiklit
alumell <alum|`ell -elli -`elli 22e s> (< pn Alumel, kaubamärk < alumiinium + nikkel) • tehn niklisulam, mis sisaldab 1,8–2,5% alumiiniumi, 1,8–2,2% mangaani ja 0,85–2% räni
aluminotermia <+ t`ermia 1 s> (< alumiinium + kr thermē kuumus) • tehn metalli taandamine selle oksiidist kõrgel temperatuuril alumiiniumi abil; kasut raskesti sulavate metallide (kroomi, mangaani jt) saamiseks
delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektron • füüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihas • anat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametall • tehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses
dendriit <dendr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr dendron puu)
1. mat võrreldavate objektide sarnasust väljendav arvjoonis
2. geol ebakivistis, puutaoliselt hargnenud, ka jäälilli meenutav kujund, mis tekib raua, mangaani jt ühendite eraldumise teel kivimite kihivahedes v aine kiirel kristallisatsioonil
3. anat oksisjätke, puuvõralaadselt hargnev v niitjas neuroni jätke, mis juhib erutust närviraku suunas
duralumiinium <+ alum`iinium -i 19~2e s> (< ld durus kõva + alumiinium), duraal <dur|`aal -aali -`aali 22e s> , duralumiin <duralum|`iin -iini -`iini 22e s> • tehn vaske, magneesiumi ja mangaani sisaldav kerge ja tugev alumiiniumisulam
everduur <everd|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ingl ever igavesti + ld durus kõva) • tehn suure kõvadusega happekindel vase, räni ja mangaani sulam
ferromangaan <+ mang|`aan -aani -`aani 22e s> (< ferro- + mangaan) • tehn raua ja mangaani sulam; kasut terase mehaaniliste omaduste parendamiseks
konstantaan <konstant|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Konstantan, kaubamärk < ld prees partits constans püsiv) • tehn vase (58%), nikli (41%) ja mangaani (1%) sulam, millel on suur ja temperatuurist vähe sõltuv eritakistus
kopell <kop|`ell -elli -`elli 22e s> (ingl coppel < copper vask + nikkel) • tehn eriline vase, nikli ja mangaani sulam, kasut termopaaride valmistamiseks
kromaal <krom|`aal -aali -`aali 22e s> (< kroom + alumiinium) • tehn suure eritakistusega kuumuspüsiv rauasulam, mis sisaldab 22–28% kroomi, 4–6% alumiiniumi ning vähesel määral räni, niklit ja mangaani; kasut küttekehade valmistamiseks
kromansiil <kromans|`iil -iili -`iili 22e s> {lüh sõnadest kroom, mangaan, silicium} • tehn legeeritud konstruktsiooniteras, mis sisaldab kroomi, mangaani ja räni (kõiki u 1%); kasut laeva-, lennuki- ja masinaehituses
magnaalium <magn`aalium -i 19~2e s> • tehn alumiiniumi ja magneesiumi sulam, sisaldab vähesel määral ka mangaani
manganiin <mangan|`iin -iini -`iini 22e s> • tehn mangaani ja niklit sisaldav vasesulam, millel on suur ja temperatuurist vähe sõltuv eritakistus, kasut pms täppistakistite valmistamiseks
Mn • keem mangaani tähis
monelmetall <+ met|`all -alli -`alli 22e s> (< pn A. Monell, Ameerika tööstur, 1873-1921 + metall) • tehn tugev korrosiooni- ja kuumuskindel niklisulam, mis sisaldab u 30% vaske, 2–3% rauda ja 1–2% mangaani
permangaanhape <+ hape h`appe 6 s> (< per- + mangaan) • keem mangaanhape, milles mangaani oksüdatsiooniaste on võimalikest kõrgeim (7)
psilomelaan <psilomel|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr psilos paljas + melas must) • miner tume mangaani sisaldav mineraal
resistiin <resist|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Resistin, kaubamärk) • tehn vase, mangaani ja raua sulam; kasut elektrisoojendus- jt aparaatides
rodokrosiit <rodokros|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< rodo- + kr chrōs nahk, naha värvus) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud roosa mineraal, mangaankarbonaat; kasut pms mangaani tootmiseks, keemiatööstuses ja metallurgias
rodoniit <rodon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< rodo-) • miner trikliinses süngoonias kristallunud roosa, punakas v pruunikas klaasiläikeline mineraal, mangaansilikaat; kasut dekoratiiv- ja poolvääriskivina, ka mangaani tootmiseks
spessartiin <spessart|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Spessart, mäestik Saksamaal) • miner tumepunane, oranž v pruun mineraal, mangaani sisaldav granaadi1 erim; kasut abrasiivmaterjalina, ilusamad eksemplarid on poolvääriskivid
tšugaal <tšug|`aal -aali -`aali 22e s> (< vn чугун malm + alumiinium) • tehn suure (kuni 30%) alumiiniumisisaldusega malm, milles on vähemal määral ka räni, mangaani jt legeerivaid2 (1) elemente