[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

Sõnastikust • Pikem tutvustus • dict.vsl@eki.ee •

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

bermuudapuri <+ puri purje p`urje 24 s> • mer esiliigiga masti külge kinnitatud kolmnurkne puri

halss <h`alss halsi h`alssi 22e s> (holl hals kael) mer
1. tross v tali, mis hoiab kinni purje alumist, vastu taaki v masti olevat nurka
2. pikipurje alumisele vööripoolsele nurgale kinnitatud tross
3. kurss tuule suhtes: nt laev liigub vasakul halsil, kui tuul puhub peapurjele vasakult poolt
4. teekonnalõik, mille ühe kursiga läbib liikumissuunda korduvalt muutev laev

jaktaak <jakt|`aak -aagi -`aaki 22e s> (sks Jackstag < ingl pn Jack + holl, alamsks stag taak, vrd ingl jackstay), jahitaak <+ t`aak taagi t`aaki 22e s> • mer metallvarras v terastross purje kinnitamiseks raale, kahvlile v masti tagaküljele

kahvel <k`ahv|el -li 2e s> (holl gaffel) • mer purjelaeva masti küljes olev kahehaaraline põikpuu, mille külge kinnitatakse kahvelpurje ülaäär
kahvelpuri • mer nelinurkne pikipuri, mis on kinnitatud alumise äärega poomi külge, ülemise äärega kahvli külge ja eesmine äär on piki masti. Vt ka besaanpuri

klou <kl`ou 26 s> (holl klauw küünis, hark) • mer vastu masti toetuv kahvli ots

marss2 <m`arss marsi m`arssi 22e s> (holl mars korv) • mer platvorm masti alumise osa lõpul, kust algab marssteng; van mastikorv

marssteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (holl marsteng) • mer masti esimene pikend. Vt ka praamteng

mast2 <m`ast masti m`asti 22e s> (vn масть looma (karva) värvus) • sama eraldusmärgiga kaardid mängukaardipakis; on olemas neli masti: risti, poti e pada, ärtu ja ruutu

paktaak <p`akt|`aak -aagi -`aaki 22e s> (sks Backstag) • mer laeva masti, korstnat vm pooltagant hoidev tross; laeva kurss pooltagant puhuva tuule suhtes

praamteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (holl bramsteng) • mer masti teine pikend purjelaeval, s.o 3. mastiosa alt loetult. Vt ka marssteng

raa <r`aa 26 s> (holl ra) • mer keskkohast liikuvalt purjelaeva masti v tengi külge kinnitatud rõhtpuu
raapuri • mer nelinurkne raa külge kinnitatav puri
raapurjekas • mer üksnes raapurjedega purjekas

renonss <ren|`onss -onsi -`onssi 22e s> (pr renonce) • kaardimängus mingi masti lõppemine mängijal

saaling <saaling -u 2 s> (holl saling) • mer masti tengiga ühendav ristpuu

taak <t`aak taagi t`aaki 22e s> , staak <st`aak staagi st`aaki 22e s> (holl stag) • mer tross, mis hoiab laeva masti eestpoolt (purjejahtidel ka tagantpoolt); taakide külge kinnitatakse ka kolmnurksed purjed taakslid

topenant <topen|`ant -andi -`anti 22e s> (holl toppenant) • mer tross raa otstest üles masti v tengini; toetab raad ülalt

vant <v`ant vandi v`anti 22e s> (sks Want) • mer laeva seisevtaglase tross, mis hoiab masti v tengi parda poolt (vt ka vall); arhit tala v masti toetav tõmbevarras, hrl terastross; rippkonstruktsiooni eelpingestatud kandeelement
vantsild • eh rippsild, mille peakandurid moodustuvad sõidutee tasemel asuvast jäikustalast ja seda püloonidega ühendatavatest vantidest

veeblingud pl <veebling -u 2 s> (sks Webleinen, holl weeflijnen) • mer vantidele kinnitatud põiktrossid, puit- v metallastmed, mis võimaldavad kasutada vante masti ronimisel nagu redeleid


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur