[VSL] Võõrsõnade leksikon

aatom <`aatom -i 2e s> (< kr atomos jagamatu) • füüs keemilise elemendi väikseim iseseisev osake, koosneb positiivse laenguga tuumast ja elektronkattest, mille moodustavad negatiivse laenguga elektronid
aatomienergia • tuumaenergia, osakeste vastastikuse mõjutamise energia aatomituumas
aatomifüüsika • füüsika haru, mis uurib aatomi elektronkatte ehitust
aatomipomm • sõj tuumapomm, millel on suur plahvatusjõud aatomituuma energia väga kiire vabanemise tõttu
aatomispekter • atomaarse gaasi v auru kiirgus- v neeldumisspekter
aatomispektraalanalüüs • aatomi omadusi kirjeldav eritlus
aatomituum • aatomi positiivselt laetud keskosa, koosneb prootoneist ja neutroneist
aatomkell • täpseim ajamõõteseade, mille töötamine põhineb aatomites toimuvatel võnkumistel
aatommassiühik • aatomite jt mikroosakeste massi mõõtühik, tähis Ar

abduktsioon <abduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld abducere ära juhtima)
1. anat eemaldamine, jäseme eemaletõmbamine keha keskjoonest, vt ka aduktsioon
2. fil arutlus, mille eelduseks on fakt ning järelduseks oletus antud fakti parimal viisil seletava seaduspärasuse v mingi teise fakti kohta

adiabaatiline protsess (< kr adiabatos ületamatu < a- + diabainō ületan) • füüs termodünaamiline protsess, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga

aditiivsus <adit`iivsus -e 11~9 s> (< aditiivne) • mat liidetavus, suuruste omadus, mille korral terviku suurus võrdub tema osade suuruste summaga, sõltumata selle terviku tükeldamise viisist

ad usum delphini [ad uusum delfiini] , in usum delphini [in uusum delfiini] (ld kasutamiseks dofäänile) • aj algselt märkus Prantsuse kuninga Louis XIV poja jaoks välja antud ladina klassikute teoste kohta, kust ebasündsad kohad olid kõrvaldatud; piltl pilkav märkus väljaannete kohta, mille sisust on ebasoovitavad kohad välja jäetud

aeratsioon <aeratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr aération < aer-) • õhustus, õhuvahetus (nt mulla, veini, hoonete aeratsioon)
aeratsioonivöönd • geol maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui ka vett; põhjavee tasemest kõrgemale jääv pinnas ja kivimid

agamogoonia <+ g`oonia 1 s> (< a- + kr gamos abielu + -goonia) • biol sugurakkudeta sigimine, suguta sigimine kitsamas mõttes (vegetatiivne ja eoseline sigimine), mille puhul lisandumine toimub üheainsa mittesugulise raku, nn agameedi vahendusel

agnoosia <agn`oosia 1 s> (kr agnōsia teadmatus)
1. med tajumisvõimetus, tajumishäire, mille puhul inimene ei tunne ära tuttavaid esemeid ja olukordi, kuigi ta meeleelundid toimivad normaalselt
2. fil sokraatilise filosoofia lähtepunkt; antiikaja skeptitsismis igasuguse filosoofilise mõtiskluse lõpptulemus

agrofoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s> (< agro- + foon1) • põll saagikust mõjutav mulla omaduste seisund, mille loomisel on oluline osa inimtegevusel

akadeemia <akad`eemia 1 s> (< kr pn Akadēmeia, heeros Akademose pühamu, mille lähedal Platon õpetust jagas)
1. aj Platoni (IV s eKr) asut filosoofiline kool Ateena lähedal, filosoofiakeskus Vana-Kreekas, tegutses 529. a-ni pKr
2. teaduslik uurimisasutus v kõrgkool

akreditiiv <akredit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr accréditif < ad- + ld credere, perf partits creditus (välja) laenama, usaldama) • maj maksekäsund, mille kohaselt pank teeb makseid kliendi kontolt tema korralduste järgi

akridiin <akrid|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld acer terav, sööbiv) • keem kivisöetõrvast toodetav lämmastikku sisaldav heterotsükliline ühend, mille derivaate kasut värvainetena ja ravimitena

akriibia <akr`iibia 1 s> (kr akribeia rangus, täpsus) • relig ortodokssest seisukohast lähtuv kirikuküsimuste lahendamise põhimõte, mille kohaselt rakendatakse kiriku liikme suhtes kirikudistsipliini nõudmisi kogu nende ranguses, ilma mööndusteta. Vastand oikonomia

akrokefaalia <+ kef`aalia 1 s> (< akro- + kr kephalē pea) • med kolju sünnipärane väärmoodustis, mille korral kolju ülaosa on kõrge ja koonusekujuline

akroliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (kr akrolithos < akro- + -liit) • kunst Vana-Kreeka raidkuju, mille katmata osad (nägu, käed, jalad) on tehtud marmorist, kaetud osad värvitud v kullatud puust

akromaat <akrom|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr achrōmatos värvusetu) • tehn liitlääts, mille kromaatiline aberratsioon on väike ning kahe värvuse (nt punase ja rohelise) puhul puudub täiesti; kasut teleskoopide, binoklite jm objektiividena

akromonogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< akro- + monogramm) • kirj luuletus, mille iga järgmine värss algab eelmise värsi lõpusilbiga

akrostihhon <akr´ostihhon -i 19 s> (< akro- + kr stichos rida, värss) • kirj luuletus, mille ridade algustähed moodustavad sõna v lause

aksonomeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr axōn telg + -meetria) • mat kujutise ilmekust taotlev kujutamismeetod, mille puhul kujutis konstrueeritakse eseme punktide koordinaatide järgi

aktiiv <akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s; `akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld activus tegev, toimekas < agere, perf partits actus tegutsema)
1. mingi organisatsiooni agaraimate tegevliikmete kogu
2. lgv tegumood, mille puhul lause alus tähistab verbiga väljendatud tegevuse tegijat, nt John ate the apple inglise keeles 'John sõi õuna', vastand passiiv

aktiivmaatrikskuvar <+ kuvar -i 2e s> (< aktiivne + maatriks) • info vedelkristallkuvar, mille igale pildipunktile vastab üks juhtimistransistor

aktinomükoos <+ mük|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< aktino- + mükoos) • vet, med kiirikseentõbi, koduloomade (eriti veiste) ja inimeste nakkushaigus, mille tekitajaks on suuõõnes parasiteeriv kiirikseen

aktseptor <akts`eptor -i 2e s> (ld acceptor vastuvõtja) • keem aineosake, mis võib endaga liita ioone, molekule, aatomeid v aatomiosi; võõraine, mille aatomid võivad hõivata pooljuhi kristallivõres elektrone

aktsessorid pl <akts`essor -i 2e s> (< keskld accessor saatja, abiline < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma), aktsessoorsed mineraalid pl • miner mineraalid, mille hulk kivimeis on väike (alla 3%), kuid mis on olulise tähtsusega kivimite geneesi ja klassifitseerimise seisukohalt; levinumad aktsessorid on apatiit, tsirkoon, monatsiit jt

aktsia <`aktsia 1 s> (sks Aktie, vn акция < ld actio tegevus, toiming) maj
1. osak, mille väärtuse ulatuses maksab aktsionär aktsiaseltsi asutamisel v laiendamisel selle põhi- e aktsiakapitali rahalisi vahendeid
2. osatäht, väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist
aktsiaportfell • maj investori kõigi aktsiate kogum

aktsiaselts <+ s`elts seltsi s`eltsi 22e s> (< aktsia), lüh as, AS • maj suurettevõte, mille põhikapitali moodustavad osanike e aktsionäride sissemaksed

aktualism <aktual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< aktuaalne) • geol õpetus, mille järgi maakeral asetleidnud muutusi on alati tinginud needsamad geoloogilised jõud, mis toimivad nüüdki

akvarell <akvar|`ell -elli -`elli 22e s> (it acquerello, acquarello < acqua vesi) kunst
1. vesivärv, läbipaistev värv, mis ei kata maalitud pinda (pms paberit) täiesti, vaid annab sellele ainult värvitooni
2. vesivärvimaal
3. maalitehnika, mille puhul vesivärv kantakse alusele läbipaistvate kihtidena

album <`album -i 2e s> (ld album < albus valge)
1. aj Vana-Roomas valge tahvel avalike teadaannete jaoks
2. hiliskeskajal külalisraamat
3. raamat v kaustik fotode, markide, mälestussalmide vms kogumiseks
4. trük trükiteos, mille sisu moodustavad kunstiteoste, joonistuste, fotode jm reproduktsioonid, hrl koos lühikese seletava tekstiga
5. muus kogumikheliplaat, vt ka LP

albumiin <album|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld albumen munavalge < albus valge) • füsiol vereplasmas ja piimas sisalduv kõrgeväärtuslik valk
albumiinpiim • imetajate piim, mille üldvalgust moodustab albumiin üle 50%

albuminuuria <albumin`uuria 1 s> (< ld albumen munavalge + kr ouron kusi) • med valkkusesus, seisund, mille korral uriinis sisaldub normaalsest rohkem albumiine

alea iacta est [aalea jakta est] (ld) • liisk on heidetud (sõnad, mille Caesar olevat lausunud, tungides oma vägedega üle Rubico jõe Itaaliasse 49. a eKr)

algraafia <+ gr`aafia 1 s> (< alumiinium + -graafia) • trük ofsettrüki meetod, mille korral trükivormiks on õhuke alumiinium- v tsinkplaat

alkeemia <alk`eemia 1 s> (ld alchimia < ar al-kīmiyā’ < kr chymeia metallide segamise kunst v chēm(e)ia Egiptuse (kunst)) • algselt müstiline, teaduse-eelne vaimne õpetus, mille kohaselt selle järgija (alkeemik) saavutab vaimse täiuslikkuse ja omandab seetõttu võime muuta välist (materiaalset) maailma, nt valmistada kulda või surematuse eliksiiri

alkohol <alkohol -i 19 s> (keskld alcohol < ar al-kuḥl antimoniidipulber < kaḥala värvima) • etanool e etüülalkohol e piiritus, ka seda sisaldav joovastav jook; keem süsivesinike derivaat, mille molekulid sisaldavad hüdroksüülrühma –OH, nt metanool, etanool

alküünid pl <alk|`üün -üüni -`üüni 22e s> (< alkohol) • keem küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside

allergoos <allerg|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med allergiahaigus, mille puhul allergiline reaktsioon põhjustab erinevaid tervisehäireid

allopatria <+ p`atria 1 s> (< allo- + kr patris isamaa) • biol nähtus, mille puhul lähedased liigid v ühe liigi populatsioonid asustavad eraldi paiknevaid piirkondi. Vastand sümpatria

alternaat <altern|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld alternare vaheldama) • jur, pol rahvusvaheliste lepingute vormistamisel ja allakirjutamisel kehtiv põhimõte, mille kohaselt lepingu tekstis, mis jääb antud riigile, nimetatakse esimesena selle riigi nimi ning tema esindaja kirjutab lepingule alla esimesena

alumosilikaat <+ silik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< alumiinium + silikaat) • keem maakoores kõige enam levinud ränihappe sool, mille kristallstruktuuris on alumiiniumi aatomid osaliselt asendunud räni aatomitega; levinumad alumosilikaadid on päevakivid, vilgud, tseoliidid jms

alveolaar <alveol|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld alveolus väike süvend, õõnsus) • lgv somphäälik, konsonant, mille hääldamisel läheneb keeletipp ülemistele hambasompudele

ambient [ämbient] (ingl ümbritsev) • muus algselt tavapärase popmuusika skeeme ignoreeriv muusikavool, mille kompositsioonides puudub nii salmi-refräänilisus, kulminatsioon kui ka traditsiooniline lõpposa; hiljem üks elektronmuusika popharudest, millel on rõhutatult ruumiline kõlapilt

amfiprostüül <+ prost|`üül -üüli -`üüli 22e s> (< amfi- + prostüül) • arhit Kreeka tempel, mille jumalakujuga siseruumi cella ees ja taga on (reas) neli sammast

amiinid pl <am`iin amiini am`iini 22e s> (< ammoniaak) • keem ühendid, mille molekulis on ammoniaagi vesinikuaatomid asendunud süsivesinikradikaaliga

aminosuhkur <+ s`uhk|ur -ru 2 s> (< amino-) • keem monosahhariid, mille üks hüdroksüülrühm on asendunud aminorühmaga

amüloidoos <amüloid|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< amüloid) • med, vet valguainevahetuse häire, mille puhul kudedes tekib amüloid (täheldatav nt pikaldase mädapõletiku korral)

anakoluut <anakol|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< kr anakolouthos ebajärjekindel) • kirj ebakorrapärane lause, mille lõpposa ei seondu oodataval viisil algosaga

analogism <analog|`ism -ismi -`ismi 22e s> • lgv antiikaja suund, mille järgi analoogia on tähtsaim keelemoodustuse põhimõte

analüütiline <analüütili|ne -se -st 12 adj> (kr analytikos) • analüüsisse puutuv, sellele omane v seda rakendav, eritlev
analüütiline filosoofia • fil neopositivismilähedane filosoofia suund, mille järgi filosoofia ainus ülesanne on mõtlemistüüpide kindlakstegemine
analüütiline funktsioon • mat funktsioon, mida on võimalik esitada koonduva astmereana
analüütiline geomeetria • mat matemaatika osa, mis uurib geomeetriliste kujundite (punktide, joonte, pindade ja kehade) omadusi koordinaatide vahendusel algebra meetoditega
analüütiline keemia • keem keemia haru, mis tegeleb ainete koostise määramisega
analüütiline otsustus • fil otsustus, mille saab kindlaks teha mõistete analüüsi teel
analüütiline psühholoogia • psühh psühhoanalüüsi erikuju, milles individuaalsest alateadvusest eristatakse kollektiivne alateadvus – ajus säiliv eelmiste põlvkondade kogemuse peegeldus
analüütilised kaalud plt • tehn tundlikud ning täpsed võrdõlgsed kangkaalud hrl teaduslikuks otstarbeks
analüütiline keel • lgv keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad pms abisõnad ja sõnajärg (nt inglise keel, romaani keeled jt), vt ka sünteetiline keel

anamorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr anamorphōsis ümbervormimine)
1. tehn optilise kujutise (joonise v pildi) erinev suurendus ristsihtides silinderläätsede abil; kasut laifilmitehnikas
2. zool lülijalgsete moone, mille puhul munast koorunud vastsel on keresegmente ja jalgu vähem kui täiskasvanul. Vastand epimorfoos

anaplaasia <+ pl`aasia 1 s> (< ana- + kr plasis kujundamine) • med, vet rakkude ehituse ja talitluse taandareng, mille tagajärjel tekivad kiiresti jagunevad rakud; on iseloomulik enamikule pahaloomulistele kasvajatele

andesiit <andes|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Andid) • miner tume(hall) klaasjas purskekivim, mille peamineraal on plagioklass (vt ka andesiin); kasut happekindla ehitusmaterjalina

aneroid <aner|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< a- + kr nēros niiske + -oid), aneroidbaromeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> • füüs baromeeter, mille rõhutajuri (õhutühja lameda metallkarbi) paksus muutub sõltuvalt õhurõhust

a nescire ad non esse [a nestsiire ad noon esse] (ld teadmatusest olematuseni) • loogikaviga, mille puhul millegi mitteteadmisest järeldatakse, et seda ei ole olemas

anood <an`ood anoodi an`oodi 22e s> (< kr anodos tee ülespoole, ülesminek) • el elektriseadise elektrood, mille potentsiaal on vastaselektroodi – katoodi suhtes positiivne
anoodkiired pl • el anoodilt lähtuv positiivsete ioonide voog gaaslahendus- v elektronlambis

anoreksia <anor`eksia 1 s> (< an- + kr orexis himu, isu) • med neurogeenne söögiisutus; psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Vt ka buliimia

antiaatom <+ `aatom -i 2e s> (< anti- + aatom) • füüs aatom, mille tuum koosneb antiprootonitest ja antineutronitest ning kate positronidest

antibioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< anti- + -bioos) • biol organismidevaheline suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt. Vt ka sümbioos

antifraas <+ fr`aas fraasi fr`aasi 22e s> (kr antiphrasis) • kirj kujundlik, tihti iroonilise varjundiga väljend, mille sõnastus on vastupidine mõeldule

antipoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr antipodes < anti- + pous, gen podos jalg) • maakera kahe diametraalselt vastastikku asetseva koha elanikud; bot teatavad lootekoti rakud seemnepungas; piltl kaks loomult v vaateilt teravalt erinevat isikut
optilised antipoodid pl • keem ühesuguste füüsikaliste omaduste ja keemilise struktuuriga ained, mille molekulid on üksteise peegelpildid

antiromaan <+ rom|`aan -aani -`aani 22e s> (< anti- + romaan) • kirj XX s keskpaiku tekkinud proosažanr, mille viljelejad (pms Prantsuse kirjanike seast), hüljates realistliku romaani, loobuvad süžee arendamisest, tervikliku iseloomuga kangelastest jm romaanile omasest

antitsüklon <+ ts`üklon -i 2e s> (< anti- + tsüklon) • meteor kõrgrõhkkond; õhukeeris, mille keskmes on õhurõhk kõrgem kui servadel

antiviirus <+ v`iirus -e 11~9 s> (< anti- + viirus) • farm, med ravim, mikroobikultuuride filtraat, mille omaduseks on tõkestada just selle viiruse paljunemist, millest see antiviirus on saadud; info tarkvara arvutiviiruste tõrjeks

antropologism <antropolog|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< antropoloogia) • fil õpetus, mille lähtepunkt ja objekt on inimene; metodoloogilise printsiibina on omane paljudele nüüdisfilosoofia suundadele

antropotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< antropo- + ld centrum keskpunkt < kr kentron) • fil maailmavaade, mille kohaselt inimene on maailmaruumi keskpunkt ja kogu universumi olemasolu eesmärk

anttempel <+ t`emp|el -li 2e s> (< ant + tempel1) • arhit Vana-Kreeka lihtne tempel, mille eesruumi moodustasid pikendatud, antidega külgseinad ja kaks sammast nende vahel

aparaat <apar|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld apparatus ettevalmistus(ed), varustus)
1. keeruka ehitusega riist, mis teeb teatavat tööd osalt v täiesti iseseisvalt
2. seade, mille ülesanne on pms informatsiooni hankida, töödelda ja inimesele v tehnosüsteemile kasutatavaks muundada
3. mingit haldus- vm ala teenindavad asutused v nende süsteem
4. inimese, looma v taime üht talitlust teostav elundkond, nt kuulmisaparaat, seedeaparaat
teaduslik aparaat • selgitavad märkused ja materjalid teadusliku töö v teostekogu juurde

apatiit <apat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr apatē pettus, eksitus, nimetus tuleneb sellest, et algul oli apatiiti raske eristada teistest mineraalidest) • miner mineraal, mille rikkalik esinemine on seotud pms leeliskivimitega (nt Koola poolsaarel), väga levinud aktsessoorne mineraal ka Eesti aluskorra kivimeis; koosneb kaltsiumfosfaadist, kloorist, fluorist vm lisandeist; töötatakse ümber superfosfaadiks

apeks <apeks -i 2e s> (ld apex tipp) • astr punkt taevalaotuses, mille suunas liigub Maa v Päike; anat (keele)tipp

apofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< apo- + -füüt) • bot pärismaine taimeliik, mille levikule on soodsat mõju avaldanud inimtegevus

apokromaat <+ krom|`aat -aadi -`aati 22e s> (< apo- + kr chrōma värvus) • füüs objektiiv, mille kromaatiline aberratsioon on eriti väike

apokrüüfid plt <apokr|üüfid -`üüfide 22e s> (< kr apokryphos salajane, peidetud), apokriiva <apokriiva 16 s> • relig ristiusus jt religioonides vanad raamatud, mille sisu ei ühtinud täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peetud pühadeks raamatuteks (piibli täielikes väljaannetes vana testamendi lisas ilmunud mittekanoonilised apokriiva raamatud); piltl ehtsate pähe esitatavad võltsitud teosed

aposiopees <aposiop|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr aposiōpēsis vaitjäämine) • kirj lausekatkestus, mille puhul mõte jäetakse lõpuni välja ütlemata, nt „Küll ma teid..."

apotsenter <+ ts`ent|er -ri 2e s> (< apo- + tsenter) • astr taevakeha orbiidi punkt, mille kaugus tsentraalkehast on maksimaalne; Maa tehiskaaslaste ja Kuu puhul nimet seda apogeeks

arahnoos <arahn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr arachnē ämblik, ämblikuvõrk) • med, zool inimese ja loomade parasitaarhaigus (nt sügelised), mille tekitajad kuuluvad ämblikulaadsete klassi (lestalised, puugid)

arbor vitae [arbor viite] (ld elu puu)
1. müt paljude rahvaste müt-s müstiline puu, mille viljad, lehed v mahl annavad surematuse
2. anat väikeaju poolitamisel tekkiv puutaoline kujund

arcanum [arkaanum] (ld saladus) • salajane aine v ravim, mille koostist ei avaldata

argument <argum|`ent -endi -`enti 22e s> (ld argumentum)
1. loog loogiline põhjend, millele tugineb mingi otsustuse tõestus; tõestuse eeldus (alus)
2. mat sõltumatu muutuja; sõltuv muutuja on funktsioon
3. lgv seotud laiend; süntaktiline element lauses (fraasis), mille esinemise verb tingib (nt subjekt, objekt)

argumentum ad populum [argum·entum ad populum] (ld rahvast, avalikkusest lähtuv argument) • argument, mille kohaselt enamuse arvamus on tõene

arlekiin <arlek|`iin -iini -`iini 22e s> (it arlecchino) teater
1. lihtsameelne häbematu pilkaja ja naljahammas Itaalia commedia dell’arte’s, esines hrl kirjus kuues ja mustas poolmaskis, vt ka pantaloone, tartaglia, kolombiin; piltl narr, veiderdaja, koomik
2. külgedelt ja ülalt näitelava raamiv eesriie (mille voltides arlekiin end varjas)
3. lavaava kõrgust reguleeriv seade

aromorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr airō tõstan + morphōsis kujundamine), arogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr airō tõstan + genees) • biol progressiivne morfoloogilis-füsioloogiline muutus loomadel v taimedel, mille tõttu nende elutegevus tõuseb kvalitatiivselt kõrgemale tasemele

arrenotookia <arrenot`ookia 1 s> (< kr arrhen isane + tokos sünd, sünnitus) • biol partenogeneesi vorm, mille korral munarakkudest tekivad ainult isasloomad. Vastand telütookia

arteesia vesi (< ld pn Artesium, Artesia, Prantsusmaa Artois’ maakond) • geol maakoore kihtide vahel surve all olev põhjavesi, mis avamise korral ise maapinnale voolab
arteesia kaev • hüdrol puurkaev, mille vesi rõhu tõttu tõuseb maapinnani (kohati ka kõrgemale)

arter <`arter -i 2e s> (kr artēria) • anat tuiksoon; arterid on veresooned, mille kaudu südamest väljuv veri voolab mööda keha laiali; piltl tähtis liiklustee; väga elava liiklusega tänav

aspergilloos <aspergill|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld) • med, vet inimese, lindude, mesilaste, harvem teiste loomade nakkushaigus, mille tekitajaks on hallitusseen (Aspergillus)

aspiraat <aspir|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld aspirare peale puhuma) • lgv hõngushäälik; kaashäälik, mille hääldamine lõpeb hõngusega, nt th, kh

astigmatism <+ stigmat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< a- + stigmatism)
1. füüs läätse v peegli ebatäiuslikkusest põhjustatud hälve, mille puhul punkti kujutiseks on ellips (3)
2. med nägemishäire, mille puhul ühest punktist lähtuvad valguskiired ei fokuseeru silmas punktina, vaid tekib ebaselge kujutis, vastand stigmatism. Vt ka aberratsioon

astronoomiline <+ noomili|ne -se -st 12 adj> • astr astronoomiasse puutuv v kuuluv; piltl tohutu suur
astronoomiline aasta • astr ajavahemik, mille kestel Maa sooritab ühe tiiru ümber Päikese
astronoomiline kompass • navigatsiooniriist ilmakaarte määramiseks taevakehade (nt Päikese) asendi ja kellaaja järgi
astronoomiline laius • astr nurk, mille moodustab taevakeha ja vaatleja (v Maa keskpunkti) ühendav sirgjoon ekliptika tasandiga
astronoomiline pikkus • astr ekliptika kaar kevadpunktist suurringini, mis on tõmmatud läbi taevakeha ja ekliptika pooluse
astronoomiline ühik → astroühik

asünkroonne <+ sünkr`oon|ne -se 2 adj> (< a- + sünkroonne), asünkrooniline <+ sünkroonili|ne -se -st 12 adj> • mittesünkroonne, mitteüheaegne
asünkroonmasin • el vahelduvvoolumasin (enamasti mootor), mille rootori pöörlemissagedus ei võrdu (on asünkroonne) staatori magnetvälja pöörlemissagedusega ja sõltub koormusest
asünkroonsidur • el elektromagnetiline libistussidur, sidur pöörlemise ülekandmiseks ühelt võllilt teisele ilma mehaanilise ühenduseta

ažuur <až`uur ažuuri až`uuri 22e s> (< pr à jour jooksvalt) • maj arvepidamise seisund, mille puhul sissekanded on tehtud tehingute sooritamise päeval

atmosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< kr atmos aur + sfäär)
1. meteor õhkkond, Maad ümbritsev gaasikiht, mille ülapiiri kõrguseks loetakse hrl 1000–1200 km
2. piltl õhkkond, mingis keskkonnas, kollektiivis valitsev meeleolu
normaalatmosfäär, füüsikaline atmosfäär • füüs rõhuühik, tähis atm; rõhk, mis võrdub 760 mm kõrguse elavhõbedasamba rõhuga temperatuuril 0 °C ja raskuskiirendusel 9,80665 m/s², 1 atm = 1,01325·105 Pa
tehniline atmosfäär • füüs, tähis at; rõhk 1 kgf/cm²; 1 at = 0,980665·105 Pa

atoll <at`oll atolli at`olli 22e s> (maldiivi atoḷu) • geol rõngassaar, rõngakujuline korallrahu, mille keskel on laguun

atomism <atom|`ism -ismi -`ismi 22e s> , atomistika <atom´istika 1 s> • füüs õpetus, mille kohaselt mateeria koosneb igavestest ja jagamatutest aatomitest; nüüdisaegne atomism on kindlaks teinud, et aatomid on keeruka ehitusega, jagatavad ning neid moodustavad osakesed võivad muunduda

audiogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< audio- + -gramm) • med audiomeetri abil saadud andmete põhjal koostatud graafik, mille alusel diagnoositakse kõrvahaigusi, määratakse sobiv ravi v kuuldeaparaat

aura <aura 16 s> (ld aura tuuleõhk; sära)
1. parapsühholoogias: inimkeha ümbritsev oletatav eriline kiirgusvöönd v mõjuväli
2. med langetõvehoo eelnäht, mille puhul langetõbine tajub nagu tuulepuhangut
3. kunst kunstiteose v artefakti unikaalsust väljendav kvaliteet kunstikriitilises analüüsis

autofoonia <+ f`oonia 1 s> (< auto- + kr phōnē hääl, heli) • med sisekõrvakahjustusest tekkinud kuulmishäire, mille puhul oma hääl kuuldub liiga tugevana

autogravüür <+ grav|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< auto- + gravüür) • kunst gravüür, mille originaalkavandi autor (kunstnik) ja graveerija (teostaja) on sama isik

autolito <+ lito 16 s> , autolitograafia <+ gr`aafia 1 s> (< auto- + litograafia) • kunst litograafia, mille puhul kujutise kannab kivile kunstnik ise

automaatkontroll <+ kontr|`oll -olli -`olli 22e s> (< automaatne + kontroll) • tehn automaatika haru, mille ülesanne on avastada tootmisprotsessi hälbeid selle iseloomulike suuruste, nt rõhu v temperatuuri automaatse jälgimise abil

automatism <automat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< automaatne) • liigutuste iseeneslikkus; med psüühikahäire, mille puhul haige teadvuses on tahtest sõltumatuid v vastu tahtmist tekkivaid mõtteid, tundmusi, liigutusimpulsse vm, mis pole reaalsed; harjutuste varal saavutatav inimorganismi võime täpselt sooritada teatud korduvaid liigutusi ilma nende teadliku juhtimiseta; kunst vt spontanism

autopsühhoos <+ psühh|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< auto- + psühhoos) • med vaimuhaigus, mille puhul teadmine iseendast on häiritud

autoregulatsioon <+ regulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< auto- + regulatsioon) • iseregulatsioon, mille puhul juhtiv mõju pärineb süsteemist enesest

autorieksemplar <+ eksemplar -i 19 s> • trük eksemplar, mille autor saab oma teose ilmumisel kirjastuselt tasuta

autožiiro <autožiiro 16 s> (pr autogire < hisp autogiro < auto- + kr gyros ring) • tehn, lenn rootormudellennuki liik; õhusõiduk, mille tõstejõu tekitab vastuvoolava õhu toimel rõhttasandis vabalt pöörlev tiivik ja edasiliikumine toimub hariliku lennukipropelleri abil. Vt ka helikopter

autotoomia <+ t`oomia 1 s> (< auto- + -toomia) • zool eneseköndistus, mõne looma (nt sisaliku, jõevähi) võime kinnihaaramise v mõne muu ohu puhul heita ära üksikuid kehaosi või karvu, mille asemele hiljem kasvavad uued

autotrafo <+ trafo 16 s> , autotransformaator <+ transform`aator -i 2e s> (< auto-) • el ühe mähisega ja ühe v mitme harundiga transformaator, mille madalama pinge mähis on osa kõrgema pinge mähisest

autotroofia <+ tr`oofia 1 s> (< auto- + -troofia) • biol organismide, enamasti roheliste taimede assimilatsiooni vorm, mille puhul nad sünteesivad eluks vajalikku orgaanilist ainet lihtsamatest anorgaanilistest ühenditest pms päikesekiirguse varal; tulemuseks on nt tselluloos, tärklis, suhkrud

autotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< auto- + tüüp) • trük võrkklišee, läbi rastri pildistamisel saadud negatiivi kopeerimisel valmistatud klišee, mille trükielemendid koosnevad erisuguse suurusega punktidest

avanss <av`anss avansi av`anssi 22e s> (pr avance) • maj ettemakse, tulevase makse arvel ette tasutav summa, mille suurus, maksetähtaeg jm määratakse kindlaks lepinguga

avoirdupois [ävədəp·oiz] (ingl < vanapr aveir de peis kaalukaup), lüh avdp. • maj Inglise ja Ameerika kaubanduslik kaalusüsteem, mille mõõtühikuks on nael (453,6 g)

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

babassupalm [bab·assupalm] <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (port babaçú < tupii) • bot palm (Orbignya), mille pähklitest saadakse margariini- ja seebitootmises kasutatavat rasva

backwardation [bäkwə(r)d·eišn] (ingl) • maj negatiivne kursilisand (eelkõige futuurlepingute puhul), mille võrra kauba hind on tulevikus madalam; alusvara hetkelisest kõrgemast hinnast, võimalikust pakkumisšokist (ajutine pakkumise järsk vähenemine). Vastand kontango

bakalaureus <bakal`aureus -e 11 s> (keskld baccalaureus)
1. esimese astme akadeemiline kraad ülikoolides, vt ka Bachelor of Arts, Bachelor of Science
2. Prantsusmaal ja mõnes teises riigis isik, kes on õiendanud sisseastumiseksami ülikooli
3. Venemaal vaimuliku akadeemia õppejõud
4. aj keskajal alamvasall, hiljem rüütlikslöömise taotleja
bakalaureuseõpe • õppetsükkel, mille läbija omandab bakalaureusekraadi

ballett <ball|`ett -eti -`etti 22e s> (pr ballet < it balletto < keskld ballare tantsima) • teater, tants lavakunsti liike, koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil; ka tantsustseen

ballism <ball|`ism -ismi -`ismi 22e s> (uusld ballismus < kr ballō viskan, heidan) • med aju läätsja tuuma kahjustustele iseloomulik sümptom, mille korral patsient teeb kramplikke tahtmatuid pallivisketaolisi liigutusi

baobab <b`aobab -i 19 s> (Aafrika k-d) • bot ahvileivapuu (Adansonia digitata), hiiglapuu troopilises Aafrikas; vili pikk kupar, mille viljaliha ja seemned on söödavad

barkantiin <barkant|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl barquentine), kuunarpark <+ p`ark pargi p`arki 22e s> (< kuunar + parklaev) • mer kolme- v enama mastiga purjelaev, mille 1. mast on raapurjestusega, järgmised kahvelpurjedega

barohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< kr baros raskus + kr chōra asukoht) • bot taim, mille levised on nii rasked, et kukuvad maha ja tagavad (paikse) uuenduse pms vanemtaimede hävimise korral

baroteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< baro- + teraapia) • med füsioteraapia liik, mille puhul inimene pannakse raviseanssideks üle- v alarõhuga barokambrisse

barüonid pl <barüon -i 19 s> (< barü-) • füüs raskete fermionide klassi kuuluvad elementaarosakesed
barüonlaeng • füüs barüone iseloomustav arv, mis on elementaarosakeste kõigis protsessides jääv
barüontähed pl • astr pms barüonidest koosnevad tähed, mille tihedus on võrreldav aine tihedusega aatomituumades

bebee <beb`ee 26i s> (< pr bébé imik) • kok suhkrukreemiga kaetud kook, mille täidiseks on vahukoor

beetli-areekapalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (< beetel + port areca < malajalami áḍekka), beetlipalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> • bot kuni 30 m kõrguseks ja 20–30 cm jämeduseks kasvav oksteta palm (Areca catechu), mille vili on beetlipähkel. Vt ka beetel

bell <b`ell belli b`elli 22e s> (< pn A. Bell, Šoti teadlane, 1847–1922), tähis B • füüs hääle valjuse ühik, üheliigiliste akustiliste ja elektriliste suuruste suhte mõõtühik; muutus 1 B vastab sellisele füüsikalise suuruse ja samanimelise lähtesuuruse suhtele, mille kümnendlogaritm on 1; praktikas on kasut detsibell (dB) = 0,1 B

benefiss <benef|`iss -issi -`issi 22e s> (< pr bénéfice kasu, tulu < ld beneficium heategu) • tuluõhtu, teatrietendus v kontsert, mille sissetulek tervikuna v osaliselt läheb ühe näitleja, solisti toetuseks vm heategevaks otstarbeks. Vt ka benefitsiant

bergamott <bergam|`ott -oti -`otti 22e s> (it bergamotto < pn Bergamo, linn Itaalias) • bot bergamotipuu pirnjas vili, mille kollasest viljakestast saadavat eeterlikku bergamotiõli tarvit parfümeerias, likööride valmistamisel ja tee maitsestamiseks
bergamotipuu • bot igihaljas lehtpuu tsitruseliste perekonnast (Citrus bergamia), viljeldakse Lõuna-Itaalias, Brasiilias ja Lääne-Indias

berüllimine <ber`üllimi|ne -se -st 12 s> • tehn termokeemiline töötlemine, mille puhul metalldetailide pinnakihti rikastatakse difusiooniliselt berülliumiga

bhikšu <bhikšu 16 s> (sanskr bhikṣú kerjus) • relig buda munk; braahmani elu viimane etapp, mille ta saadab mööda kerjusmungana

bifokaalklaas <+ kl`aas klaasi kl`aasi 22e s> (< bi- + fokaalne) • med kahefookuseline prilliklaas, mille ülemine osa on kaugele ja alumine lähedale vaatamiseks

bigaat <big|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld bigatus < bigae paarisrakend < bi- + iugum rakend) • aj Vana-Rooma hõberaha (denaar), mille esiküljel oli paarisrakend

bilabiaal <+ labi|`aal -aali -`aali 22e s> (< bi- + labiaal) • lgv häälik, mille moodustamisest võtavad osa teineteisele lähenedes ja sulgu moodustades mõlemad huuled, nt p, b, m

bilateraal <+ later|`aal -aali -`aali 22e s> (< bi- + lateraal) • lgv kaks-külghäälik, häälik, mille moodustamisel pääseb õhk välja mõlemalt poolt keelt, nt L

bilateraalne <+ later`aal|ne -se 2 adj> (< bi- + lateraalne) • kahe poolega, kahekülgne, kahepoolne (nt leping)
bilateraalne sümmeetria • sümmeetria liik, mille puhul on ainult üks sümmeetriatasand, mis jagab keha, kujundi vms kaheks ühesuguseks pooleks – paremaks ja vasakuks; anat, med, zool kahepoolne, mõlemapoolne

biljoon <bilj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr billon) • aj vanaaja madalaprooviline hõbe (õieti vask vähese hõbedasisaldusega) vahetusraha müntimiseks
biljoonmünt • vahetusraha (hrl vasest v pronksist), mille nominaalväärtus ületab mündis sisalduva metalli reaalväärtuse

bimolekulaarne <+ molekul`aar|ne -se 2 adj> (< bi- + molekul) • keem kahe molekuli osavõtul toimuv
bimolekulaarne reaktsioon keem • kahe molekuli osavõtul toimuv reaktsioon, mille kulgemise vältimatuks eelduseks on kahe molekuli kokkupõrge reaktsioonimomendil

binaarne <bin`aar|ne -se 2 adj> (ld binarius < bini kahekaupa) • kahest osast koosnev
binaarne arvusüsteem • info, mat kahendsüsteem, arvusüsteem, milles kõiki arve kirjutatakse kahe numbriga (nt 1 ja 0)
binaarne nomenklatuur • biol bioloogias nomenklatuur, mille järgi iga loom v taim varustatakse kahest ladinakeelsest v latiniseeritud sõnast koosneva nimega (esimene neist sõnadest tähistab perekonda, teine liiki)
binaarne sulam • tehn sulam, mis koosneb kahest osisest, eriti kahest metallist (nt vasest ja tinast) v metallist ja mittemetallist (nt rauast ja süsinikust)
binaarne süsteem • keem kahest komponendist koosnev füüsikalis-keemiline süsteem

biogeneetiline <+ geneetili|ne -se -st 12 adj> (< bio- + geneetiline) • biol organismide pärilikku teket ja arengut selgitav
biogeneetiline reegel • biol seaduspärasus, mille järgi isendi arengus (ontogeneesis) kordub lühendatult liigi ajalooline areng (fülogenees)

bioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bioloogiasse puutuv v kuuluv
bioloogiline kell • füsiol füsioloogiline kell, loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal
bioloogiline kütus → biokütus
bioloogiline psühhiaatria • med uurib vaimse tervise ja selle häirete bioloogilist alust
bioloogiline ravi → immunoteraapia
bioloogiline sõda → biosõda
bioloogiline tasakaal • ökol ökosüsteemide võime säilitada oma tasakaaluseisundit iseregulatsiooniga
bioloogiline tõrje → biotõrje
bioloogilised katalüsaatorid pl, biokatalüsaatorid pl • füsiol bioloogiliselt aktiivsed elutegevust reguleerivad ained (ensüümid, hormoonid ja vitamiinid), mille manulus (väga väikestes kogustes) kiirendab rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone

biopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< bio- + psühholoogia) • psühh suund psühholoogias, mille järgi on hingelised nähtused eeskätt üldiste elujuhtumite ilmingud

biotelemeetria <+ m`eetria 1 s> (< bio- + tele- + -meetria) • biol, tehn bioloogilistes, meditsiinilistes jm uuringutes kasutatav mõõtmisviis, mille korral teave edastatakse objektilt uurijale kaugelt, keskkonna kaudu (pms raadio teel)

bipolaartransistor <+ transistor -i 19 s;+ trans`istor -i 2e s> (< bipolaarne + transistor) • el kahe pn-siirdega transistor, mille talitluses osalevad kaht liiki laengukandjad – elektronid ja augud

black box [bläk boks] (ingl) • teater tumedate seintega teatriruum, mille vaatajakohti ja mängupaika saab vabalt muuta

blastees <blast|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr blastos idu, võrse, pung) • geol süvamoonde põhiprotsess, mille vältel tahkes olekus mineraalid ja kivimid kristalluvad uuteks

bodmerii <bodmer`ii 26 s> (sks Bodmerei) • mer kiiluraha, laen, mille teeb laevajuht laeva v lasti pantides, et hankida merereisi lõpetamiseks vajalik raha

body-art [bodiaa(r)t] (ingl) • kunst kehakunst, 1960–70ndatel tekkinud performance’i erikuju, mille puhul kunstiteos luuakse inimkehale v loob kunstnik teose lõuendile oma värvitud keha v mõnda selle osa kasutades

borgis <borgis -e 9 s> (sks < pr bourgeois linnakodanik) • trük liik trükikirja, mille kirjakraadi suurus (keegel (1)) on 9 punkti (u 3,38 mm)

borrelioos <borreli|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pn A. Borrel, Prantsuse bakterioloog, 1867–1936) • med Lyme’i tõbi, puukide levitatav inimeste nakkushaigus, mille tekitajaks on spiroheet (Borrelia burgdorferii)

botrüomükoos <+ mük|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr botrys viinamarjakobar + mükoos) • vet pms hobustel esinev nakkushaigus, mille puhul täheldatakse nahas hernetera- kuni rusikasuurusi sõlmekesi

bronhopneumoonia <+ pneum`oonia 1 s> (< kr bronchos kopsutoru + pneumoonia) • med koldeline kopsupõletik, mille puhul on põletikust haaratud väikesed kopsutorud ja neile vastavad alveoolid

buffet [büf·e] (pr) • kok Rootsi laud, serveerimisviis, mille puhul toidud ja joogid pannakse lauale, kust iga sööja valib endale soovitu ise

bulee <bul`ee 26i s> (kr boulē) • aj Vana-Kreeka linnriikides kõrgeim valitsusorgan, mille ülesandeks oli seaduseelnõude ettevalmistamine rahvakoosolekule

burger <b`urger -i 2e s> (< hamburger) • kok hamburger, poolitatud kukkel, mille vahel on kotlet v muu lisand

cabochon [kaboš·o(n)] (pr) • miner vääriskivide ümarlihv; ümaraks lihvitud kalliskivi, mille ülemine pind on kumer

cash and carry [käšš änd käri] (ingl maksa ja vii) • maj selvehulgimüük, ostu-müügi viis, mille järgi ostja maksab sularahas ja hoolitseb ise kauba äraveo eest

casus foederis [kaasus feederis] (ld casus juhtum + foederis lepingu) • liidulepingus ettenähtud juhtum, mille puhul lepingulised kohustused jõustuvad

clausula rebus sic stantibus [klausula reebus siik stantibus] (ld klausel asjade nõnda püsides) • jur rahvusvahelistes lepetes klausel, mille kohaselt lepe kehtib seni, kuni püsivad selle sõlmimist eeldanud asjaolud

consecutio temporum [konsekuutsio temporum] (ld aegade järjestus) • lgv ajavormide ühtlustus, ladina keele grammatika reegel, mille järgi põimlause kõrvallause öeldise ajavorm sõltub alistava lause öeldise ajavormist

conto a metà [konto a metaa] (it) • maj äritehing, millest võtab osa kaks v rohkem partnerit ja mille tulud ja kulud jagatakse võrdselt

cookie [kuki] (ingl „kook, küpsis“) • info lühike fail, mille kirjutavad kodulehekülje serverid kasutaja kõvakettale, et seda järgmise külastuse ajal identifitseerida, nn küpsis v präänik

cordon sanitaire [kord·o(n) saniteer] (pr sanitaarkordon) • aj, pol ühisnimetus, mille all tunti kahe maailmasõja vahepeal Lääne-Euroopa ja Nõukogude Venemaa vahele jäänud riike, sh Eestit

cuius regio, eius religio [kuius regio eius rel·igio] (ld) • kelle maa (v võim), selle usk (1555. a sõlmitud Augsburgi usurahu tingimus, mille järgi elanike usutunnistuse määrab nende maaisand)

cup-süsteem [kapsüsteem] <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< cup) • sport süsteem, mille järgi võistlejad v võistkonnad kohtuvad vastavalt loosimise tulemustele, kusjuures kaotaja langeb välja ja võitja pääseb edasi, kuni kaks edukamat jõuavad finaali, mille võitja on ühtlasi võistluste võitja

daatum <d`aatum -i 2e s> (keskld < ld datum antud), lüh dat. • kalendriaeg, kuupäev, eriti kirjal v üldse dokumendil
daatumiraja • kuupäevaraja, kokkuleppeline joon maakeral (läheb ligikaudu 180° meridiaani mööda), mille ületamisel nädala- ja kuupäev muutub

darvinism <darvin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Charles Darwin, Inglise looduseuurija, 1809–82) • fil evolutsiooniteooria, mille järgi on elusa looduse arenemise aluseks looduslik valik, s.o protsess, mille tulemusena antud keskkonnas eluks enam kohanenud organismid jäävad püsima, vähem kohanenud aga hävivad või ei anna järglasi

deduktsioon <deduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deductio < ld äraviimine, vähendamine < deducere kõrvale v ära viima) • loog arutlus, mille eelduste tõesuse korral järeldus on paratamatult tõene; sageli (kuid mitte alati) on see järeldus üldisemalt vähem üldisele. Vt ka induktsioon

deemon <d`eemon -i 2e s> (kr daimōn) • müt antiikmüt-s: hea v kuri võim v jumalus, mis avaldab mõju inimese saatusele; relig kuri vaim; info ooteolekus programm, mille käivitab mingi sündmus

definiitne <defin`iit|ne -se 2 adj> (ld perf partits definitus piiratud, määratletud) • lgv määratud. Vt ka indefiniitne
definiitne nimisõnafraas • lgv nimisõnafraas, mille referent on kõnelemise hetkel kuulajale üheselt tuvastatav

deflatsioon <deflatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + ld flare puhuma)
1. maj üldine hinnataseme alanemine ning rahaühiku ostujõu suurenemine; enamasti tuleneb majandusliku aktiivsuse langusest, vastand inflatsioon
2. geol tuulekanne, pudeda sette ärakanne hõreda taimkattega alalt, mille tagajärjel tekivad piklikud nõod

deiktik <de´iktik -u 2 s> (kr deiktikos näitav < deiknymi näitan) • lgv sõnarühm, mille referent (ese v isik), millele sõna viitab, selgub alati ainult kasutusolukorras. Vt ka deiktiline, deiksis

deiktiline <de´iktili|ne -se -st 12 adj> (kr deiktikos näitav < deiknymi näitan) • ped näitlik, näiteid esitav (õppeviisi kohta); lgv ümbrusele viidata võimaldav; deiktilised võivad olla nii grammatilised morfeemid kui ka leksikaalsed üksused
deiktiline sõna • lgv sõnad, mille abil on võimalik viidata ümbrusele, eelkõige pronoomen v adverb, mis sisaldab oma kirjelduses kõneleja kategooriat, vt ka deiksis, deiktik

delikt <del|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld delictum) • jur õigusrikkumine, seadusest üleastumine; kitsamas mõttes: õigusrikkumine, mille eest ei karistata, ainult kohustatakse kahju hüvitama

deltaplaan <+ pl`aan plaani pl`aani 22e s> (< delta + -plaan) • lenn lohelennuk, puritiib: väga lihtsa konstruktsiooniga kerge purilennuk, mille kiirus on hrl 25–60 km tunnis

demultiplekser <demultipl`ekser -i 2e s> (ingl demultiplexer) • info, tehn seade, mille abil eraldatakse eri signaalidest ja/või andmevoogudest multiplekseri abil moodustatud digitaalsest transportvoost e multipleksist selles sisalduvad üksikud signaalid või andmevood

desoksüribonukleiinhape <+ hape h`appe 6 s> (< des- + oxygenium + riboos + nukleiinhape), tähis DNA • biol nukleiinhape, mille sahhariidiks on desoksüriboos; on organismides pärilikkusinfo kandjaks

desoksüriboos <+ rib|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< des- + oxygenium + riboos) • keem C₅H₁₀O₄, pentoos, mille molekulis teise süsinikuaatomi juures puudub hapnikuaatom; magusa maitsega kristalne aine, desoksüribonukleiinhappe koostisosa

determinatsioon <determinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld determinatio)
1. piiristamine, piiritlemine; tingimine, põhjustamine; ette äramääramine
2. biol munaraku v loote osade edasise arengusuuna ettemääratus
3. loog ahendus, tunnuse lisamine mõistele, mille sisu sellega muutub rikkamaks, maht seevastu piiratumaks

detsentralism <+ tsentral|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< de- + tsentralism) • pol valitsemissüsteem, mille puhul riigivõimu kohalikel organitel on laialdased õigused küsimuste lõplikul otsustamisel. Vastand tsentralism

detsimaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< detsimaal- + süsteem) • mat kümnendsüsteem, nüüdisajal üldiselt kasutatav arvusüsteem, mille alus on kümme: 10 teatava järgu ühikut moodustavad ühe kõrgema järgu ühiku

diafoor <diaf|`oor -oori -`oori 22e s> (< kr diaphora erinevus) • kirj kõnekujund, mille puhul sõna on samas lauses eri tähenduses

diagnostika <diagn´ostika 1 s> (< kr diagnōstikos eristamisvõimeline) • med õpetus, mis uurib haiguste tunnuseid, samuti meetodeid ja põhimõtteid, mille varal pannakse diagnoos

diagramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (kr diagramma joonis < dia- + -gramm) • joonis, mille abil näitlikult esitatakse arve, sõltuvusi ja seoseid eri suuruste vahel
õiediagramm • bot õieosade asetuse skeem

diamant <diam|`ant -andi -`anti 22e s> (pr diamant teemant) • trük liik väikseimat trükikirja, mille kirjakraadi suurus (keegel (1)) on 3–4 punkti (1,128–1,504 mm)

diamiinid pl <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< di- + amiinid) • keem süsivesinike derivaadid, mille igas molekulis on kaks aminorühma (–NH₂)

diapaus <+ p`aus pausi p`ausi 22e s> (kr diapausis peatus) • zool puhkeseisund, füsioloogiline seisund v arengujärk loomadel, pms putukail, mille puhul ainevahetus on aeglustunud ja arenemine soikunud; esineb selgroogsetel loomadel talve- ja suveunena

diasoühend <+ ühend -i 2e s> (< di- + aso-) • keem orgaaniline ühend, mille molekulis sisalduv kahest lämmastikuaatomist koosnev rühm on seotud ühe süsinikuaatomiga; kasut orgaanilises sünteesis

diaspoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (< kr diaspora levi(ta)mine)
1. miner harva esinev mineraal, keemiliselt alumiiniumhüdroksiid
2. bot levis, taimeosa (eos, seeme, vili, mugul), mille abil toimub taimeliigi levimine looduses

dieenid pl <di`een dieeni di`eeni 22e s> (< di-) • keem orgaanilised ühendid, mille molekulides on süsinikuaatomite vahel kaks kaksiksidet

diferentsiaalne <diferentsi`aal|ne -se 2 adj> (uusld differentialis < ld differentia erinevus), diferentsiaal- • (tingimustest olenevalt) erinev, eristav
diferentsiaaldiagnoos • med eristusdiagnoos, haiguse eristamine teistest, sarnastest haigustest
diferentsiaalliik • bot liik, mis kuulub kahte v enamasse sarnaste taimekoosluste tüüpi (assotsiatsiooni (3))
diferentsiaalmeetod • füüs mõõtemeetod, mis põhineb mõõdetava ja suure täpsusega teada oleva suuruse väärtuste erinevuse mõõtmisel
diferentsiaalpsühholoogia • psühh psühholoogia haru, mis uurib isikute v inimühenduste (vanuse-, rahvus-, sotsiaalsete, rassiliste jm gruppide) psüühilist erinevust
diferentsiaalvõimendi • el kahe sisendiga võimendi, mille väljundpinge on võrdeline kummalegi sisendile rakendatud pingete vahega

difusioon <difusi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld diffusio levitamine, laialivalgumine) • laialivalgumine, hajumine; füüs, keem aineosakeste soojusliikumisest tulenev protsess, mille tagajärjel füüsikalise segu komponendid jaotuvad tasakaaluliselt; gaasides on difusioon suhteliselt kiire, vedelikes aeglasem ja tahkeis aineis väga aeglane
difusioonikamber • tehn, füüs aparaat ioniseerivate osakeste jälgede vaatlemiseks

difuusor <dif`uusor -i 2e s> (< difusioon) tehn
1. ekstraheerseade, mille abil saadakse nt parkainet tammekoorest, suhkrut peedilõikudest jne
2. valjuhääldi kooniline membraan
3. kanali v toru kooniliselt laienev osa, milles toimub voolu aeglustumine ja rõhu suurenemine; kasut vedeliku- ja gaasitorustikes jm

digitaalside <+ side 16 s> (< digitaalne) • info elektronside, mille puhul kõik sõnumid edastatakse signaalidena, mis esitavad numbrijadasid

diglossia <+ gl`ossia 1 s> (< di- + kr glōssa keel) • lgv nähtus, mille korral sama keelt kõnelevas kogukonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on ühiskonnas oma selgelt välja kujunenud sotsiaalse funktsiooniga kasutusalad

dihübriid <+ hübr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< di- + hübriid) • biol segavorm, mille vanemad erinevad teineteisest kahe päritava omaduse poolest

dikotüledoonid pl <+ kotüled|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< di- + kotüledoon) • bot kaheidulehelised taimed, õistaimed, mille seemnes peituv idu on kahe idulehega

dilemma <dil´emma 16 s> (kr dilēmma) • loog arutlus, mille eeldusteks on kaks tingivat ja üks liigitav väide (tingivliigitava süllogismi erijuhtum); piltl vajadus valida kahe enam-vähem võrdse (sageli ebasoovitava) võimaluse vahel, sundseis

diofantiline võrrand [diof·antiline] (< pn Diophantos, Vana-Kreeka III s matemaatik) • mat mitme tundmatuga, täisarvuliste kordajatega algebraline võrrand, mille puhul otsitakse ratsionaalarvulisi lahendeid

dioksiid <+ oks|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< di- + oksiid) • keem oksiid, mille molekulis on kaks hapnikuaatomit, nt süsinikdioksiid, vääveldioksiid

dioraam <dior|`aam -aami -`aami 22e s> (< kr dia läbi + horama vaade) kunst
1. läbipaistvale õhukesele riidele, matile klaasile jm mõlemalt poolt maalitud pilt, mille erinev valgustamine toob esile kord maalingu ühe, kord teise külje; vanemas Idamaade kunstis läbipaistva pinna (õhuke siidriie, lõuend, mattklaas) mõlemale poolele maalitud pilt, mida täiendati valgusefektidega
2. maalitud taustaga plastiline kujutis näitusesaalis v muuseumis, kus kaarjal v lamedal taustal on foto v maal, mille ette on asetatud üksikuid esemeid, luues sel moel ruumiillusiooni, vt ka panoraam

diploid <dipl|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr diploos kahekordne + -oid) • biol organism, mille keharakkudes on kahekordne (diploidne) homoloogiline kromosoomigarnituur

dipool <dip|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< di- + kr polos telg, poolus) • el kahe suuruselt võrdse ja lähestikku asetseva vastasnimelise elektrilaengu süsteem
dipoolantenn • el lühi- ja ultralühilainel kasutatav sümmeetriline vibraator, mille kumbki haru on veerandlainepikkune