[VSL] Võõrsõnade leksikon

a-, täishäälikute ees an- (kr) • lgv eesliide pms kreeka päritolu sõnades, väljendab eitust v mingi omaduse puudumist, nt asümmeetria, anorgaaniline; vahel ka intensiivsust tähenduses väga, üpris

aadress <`aadr|`ess -essi -`essi 22e s> (pr adresse)
1. isiku elupaiga või asutuse asukoha osutus
2. van pidulik kirjalik õnnitlus ning tervitus mingi asutuse v kollektiivi poolt; kirjalik esitis
3. info seadme, mälupesa, võrguobjekti vms identifikaator
aadressbüroo • endisaegne kodanike elukoha kohta teateid andnud asutus
aadressikalender • aadressiraamat teatava ala isikute, ka asutuste ja ettevõtete kohta käivate andmetega

abduktsioon <abduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld abducere ära juhtima)
1. anat eemaldamine, jäseme eemaletõmbamine keha keskjoonest, vt ka aduktsioon
2. fil arutlus, mille eelduseks on fakt ning järelduseks oletus antud fakti parimal viisil seletava seaduspärasuse v mingi teise fakti kohta

abolitsionism <abolitsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl abolitionism < ld abolitio tühistamine, hävitamine) • pol mingi seaduse tühistamist taotlev ühiskondlik liikumine, eriti liikumine neegrite orjuse kaotamise eest (tekkis XVIII s lõpus USA-s, Prantsusmaal ja Inglismaal)

abolitsionist <abolitsion|`ist -isti -`isti 22e s> (< abolitsionism) • pol orjuse kaotamise pooldaja; mingi seaduse tühistamise pooldaja

adept <ad`ept adepti ad`epti 22e s> (uusld adeptus saavutanu < ld adipisci saavutama) • aj alkeemik, kes uskus olevat leidnud „tarkade kivi“; relig, fil mingi usulahu vm saladustesse pühendatu; mingi õpetuse v idee kindel pooldaja

administraator <administr`aator -i 2e s> (ld administrator juhtija < administrare abistama, korraldama, juhtima) • haldur, mingi asutuse tegevuse korraldaja; valitsemisalal tegutsev ametiisik

administratsioon <administratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld administratio abistamine, juhtimine < administrare abistama, korraldama, juhtima) • riigi haldusaparaat, haldus; valitsemisala ametiisikud, mingi asutuse v ettevõtte juhtkond; mingi suurema ürituse korraldajad ja vastutavad organiseerijad

ad modum (ld) • (millegi) taoliselt, (mingil) viisil, (mingi) meetodi järgi

afiks <afiks -i 2e s> (< ld affixus külge kinnitatud) • lgv liide, iseseisvusetu, ainult mingi sõnatüvega liitunult esinev keeleüksus (nt käändelõpp, tuletusliide). Vt ka infiks, prefiks, sufiks

aksiomaatika <aksiomaatika 1 s> • loog õpetus aksioomidest; aksioomide süsteem, mingi teooria osa, mis koosneb algmõisteist, ilma tõestuseta vastuvõetavaks tunnistatud väiteist (aksioomidest) ja reegleist teooria kõigi teiste väidete (teoreemide) tõestamiseks

aktiiv <akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s; `akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld activus tegev, toimekas < agere, perf partits actus tegutsema)
1. mingi organisatsiooni agaraimate tegevliikmete kogu
2. lgv tegumood, mille puhul lause alus tähistab verbiga väljendatud tegevuse tegijat, nt John ate the apple inglise keeles 'John sõi õuna', vastand passiiv

aktsent <akts|`ent -endi -`enti 22e s> (ld accentus)
1. rõhutamine, rõhuasetus
2. lgv rõhk, hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses; võõrapärane hääldusviis, mingi keele häälikute tahtmatu moonutamine isiku poolt, kellele see keel on võõras
3. muus rütmiline rõhk, üksikute helide v akordide rõhutamine
4. trük rõhumärk, liik diakriitilisi märke: akuut, graavis jt
5. kirj olulise esiletõstmine sõnastusliku rõhuasetusega

algoritm <algor|`itm -itmi -`itmi 22e s> (keskld algorismus < pn al-Horazmi, IX s araabia matemaatik) • mat korrastatud reeglikogum ülesande lahendamiseks
algoritmikeel • mingi ülesande lahendamise eeskirja ehk algoritmi formaalseks ülesmärkimiseks kasutatavate sümbolite ja reeglite kogum

amatörism <amatör|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr amateurisme < amatöör) • asjaarmastajalikkus, mingi tegevuse harrastamine mitte kutsetööna, vaid isikliku huvialana

anafoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (kr anaphora tagasitoomine, kordus)
1. kirj sõna v sõnarühma tunderõhuline kordus lausete v värsside alguses (esineb sageli rahvaluules)
2. lgv tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama, vt ka katafoor

analoog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (kr analogos vastav) • mingi teise eseme v nähtusega samalaadne, sarnane ese, nähtus vms

analoogia <+ l`oogia 1 s> (kr analogia)
1. sarnasus, taolisus, üldiselt erinevate esemete, nähtuste v mõistete teatavate tunnuste sarnasus v samalaadsus
2. biol erineva päritolu, kuid sarnase talitlusega elundite esinemine, vt ka homoloogilised elundid
3. loog kaudne järeldus üksikult üksikule, milles kahe eseme teatavate tunnuste sarnasusest järeldatakse teiste tunnuste sarnasust
õiguse analoogia • jur mingi seaduses mitte ettenähtud juhtumi puhul sellise õigusnormi rakendamine, mis hõlmab üldisi õiguspõhimõtteid

analüüs <anal|`üüs -üüsi -`üüsi 22e s> (< kr analysis lahutamine, lahendamine) • algosadeks v -tunnusteks lahutav uurimine, eritlus. Vt ka süntees
keemiline analüüs • keem mingi aine koostise määramine, kas ainult koostisosade (kvalitatiivne analüüs) v ka nende koguselise vahekorra kindlakstegemine (kvantitatiivne analüüs)
matemaatiline analüüs • mat matemaatika keskne haru, mis uurib funktsioone piirväärtuse meetodil

angiospasm <+ sp`asm spasmi sp`asmi 22e s> (< angio- + spasm) • med mingi veresoonepiirkonna lühiajaline ahenemine (kramp)

antimetaboliit <+ metabol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< anti- + kr metabolē vahetus) • biol auksotroofidel väliskeskkonnast elutähtsaid aineid omastamast takistav inhibiitor; aine, mis asub mingi normaalselt ainevahetuses osaleva aine asemele

antitoksiin <+ toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< anti- + toksiin) • füsiol, farm vastumürk, antikeha, mis sisaldub vereseerumis ja teeb kahjutuks mingi toksiini (loomse, taimse v bakteriaalse päritoluga mürgi)

antitsipatsioon <antitsipatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld anticipatio) • ennetamine; etteaimamine; nähtuse v toimingu enneaegne asetleidmine; mingi sündmuse mõtteline ennetamine; muus ennak, järgneva akordi ühe v mitme heli esinemine eelnevas akordis akordivälisena

antroponüümika <antroponüümika 1 s> (< antroponüüm) • õpetus isikunimedest; mingi paikkonna isikunimed

aplaasia <+ pl`aasia 1 s> (< a- + kr plasis kujundamine) • med mingi elundi v koe kaasasündinud puudumine v arenematus

apologeet <apolog|`eet -eedi -`eeti 22e s> (sks Apologet < apologeetiline) • aj, relig varakristliku õpetuse kaitsja; nüüdisajal: mingi õpetuse, süsteemi vms kaitsja, õigustaja; tuline pooldaja

apopleksia <apopl`eksia 1 s> (kr apoplēxia) • med rabandus, elundi mingi osa talitluse järsk katkemine; hrl ajurabandus

apostel <ap`ost|el -li 2e s> (kr apostolos saadik) • relig Kristuse antud aunimetus 12 jüngrile; ristiusu esimestele kuulutajatele antud aunimetus; piltl mingi idee levitamisele pühendunud isik

apsiid <aps|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr hapsis võlv, kaar)
1. arhit pealtvaates poolringjas, harva hulknurkne eenduv hooneosa, hrl kaetud poolkupliga (ristiusu kirikuil)
2. astr tsentraalkehale lähim ja sellest kaugeim punkt (nt afeel ja periheel, apogee ja perigee, aposeleen ja periseleen) elliptilisel orbiidil, millel tiirleb mingi teine taevakeha

areaal <are|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld areale ala, väli < ld area täisehitamata ala) • biol asustusala, mingi looma- v taimerühma (liigi, perekonna jne) loomulik levila

argoo <arg`oo 26i s> (pr argot) • lgv erikeel, mingi sotsiaalse rühma eripärane kõnepruuk, släng, žargoon

argument <argum|`ent -endi -`enti 22e s> (ld argumentum)
1. loog loogiline põhjend, millele tugineb mingi otsustuse tõestus; tõestuse eeldus (alus)
2. mat sõltumatu muutuja; sõltuv muutuja on funktsioon
3. lgv seotud laiend; süntaktiline element lauses (fraasis), mille esinemise verb tingib (nt subjekt, objekt)

argumentatsioon <argumentatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld argumentatio) • argumentide esitamine, põhjendus; mingi väite (teesi) põhjendamine teiste väidete (argumentide) abil

aristokraatia <+ kr`aatia 1 s> (kr aristokratia parimate võim) • pol riigikorraldus, milles võim kuulub pärilike eesõigustega ülikute vähemusele; piltl mingi eesõigustatud klass v ühiskondlik rühmitus, ülemkiht

armee <arm`ee 26i s> (pr armée < ld armare relvastama) • sõj riigi relvajõud (v.a merejõud); kitsamas mõttes: maavägi; mitme väeliigi väekoondistest ja erivägede väeosadest koosnev operatiivkoondis; piltl suur inimeste hulk, kellel on mingi ühine tunnus (nt töötute armee)

astaasia <ast`aasia 1 s> (< a- + kr stasis seismine) • med mingi närvihaiguse tagajärjel tekkinud seismisvõimetus

atašee <ataš`ee 26i s> (pr attaché < attacher kinnistama, määrama) • dipl madalaima ametiastme diplomaat; mingi ala eriteadlasena diplomaatilise esinduse juurde arvatud ametiisik, kes kuulub diplomaatilise korpuse koosseisu, nt pressiatašee, sõjaväeatašee

atsiidsus <ats`iidsus -e 11~9 s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu) • keem happesus, mingi vedeliku (nt maomahla) happesusaste. Vastand anatsiidsus

baas <b`aas baasi b`aasi 22e s> (kr basis samm; alus)
1. alus, põhi; tugipunkt; lähteala
2. eh sokkel, samba, piilari v pilastri alumine profileeritud osa
3. kirj 2-silbiline eeltakt värsirea alguses
4. mat minimaalse koosseisuga osahulk, mille elementide kaudu avaldub antud hulga iga element
5. ladu v kogum ladusid, töökodasid jm, ka maa-ala ehitistega ja kindlaksmääratud varudega sõjaväe, ekspeditsioonide, mitmesuguste asutuste, kaubandusvõrgu jne varustamiseks, nt mereväebaas, lennuväebaas, kaubabaas
6. mingi haridus-, kultuuri- v spordiasutus, nt turismibaas, ratsabaas
baasjoon • geod maastikul täpselt mõõdetud 5–15 km pikkune joon, mis on aluseks geodeetilistel töödel kolmnurkvõrgu külgede arvutamisel
baaslaev • mer avamerel püügilaevu teenindav saaki vastuvõttev laev; sõj mereväe abilaev, mis teenindab allveelaevu jt väiksemaid sõjalaevu

bioindikaator <+ indik`aator -i 2e s> (< bio- + indikaator) • ökol bioindikatsioonil kasutatav organism v kooslus, mis on eriti tundlik mingi keskkonnailmingu suhtes

bioota <bioota 16 s> (< kr bios elu)
1. biol elustik, mingi ala loomastik ja taimestik koos
2. bot Põhja-Hiinast pärinev taimeperekond (Biota) küpressiliste sugukonnast

biootiline <biootili|ne -se -st 12 adj> (kr biōtikos) • biol mingi ala elusse v elusolendeisse puutuv, elutingimusi mõjutav; organismidele omane
biootilised tegurid pl • keskkonnategurid

bioproduktsioon <+ produktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< bio- + produktsioon) • biol mingi ala bioloogiline viljakus; seda iseloomustab biomass

boon <b`oon booni b`ooni 22e s> (pr bon) maj
1. lühiajaline tõend mingi väärtuse v teenuse saamiseks
2. aseraha (kohalike võimude v asutuste poolt väljaantud lühiajaline võlakohustis)
3. käibelt kõrvaldatud paberraha, mida koguvad kollektsionäärid, vt ka bonistika

bordüür <bord|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr bordure)
1. poort (4), mustriga ilustatud servmine riba v vööt rõival, käsitöödel, tapeeditud seinal jne
2. trük kaunistus teksti raamistusena trükitehnikas
3. aiand madal kitsas riba istutatud taimedest mingi ala raamimiseks aedades ja parkides
4. kok toidu raamkaunistus

Caesar citra Rubiconem [tseesar tsitra rubikoonem] (ld) • Caesar siinpool Rubicot (s.o inimene, kes on mingi julge sammuga midagi suurt korda saatnud)

crux interpretum [kruks int·erpretum] (ld) • nn uurijate rist, mingi teose (tõlgendaja jaoks) seletamatu probleem v koht

darvin <d`arvin -i 2e s> (pn Ch. Darwin, Inglise looduseuurija, 1809–82) • biol evolutsiooniliste muutuste kiiruse mõõtühik, vastab mingi morfoloogilise tunnuse muutumisele 0,1% võrra 1000 a kestel

deemon <d`eemon -i 2e s> (kr daimōn) • müt antiikmüt-s: hea v kuri võim v jumalus, mis avaldab mõju inimese saatusele; relig kuri vaim; info ooteolekus programm, mille käivitab mingi sündmus

degradatsioon <degradatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr dégradation < keskld degradatio < de- + ld gradus aste) • alandamine (teenistus- v auastmes); langus, mingi omaduse järkjärguline kahanemine, millegi muutumine halvenemise poole

dekompensatsioon <+ kompensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + kompensatsioon) • med mingi elundi talitluse puudulikkus organismi kompensatsioonimehhanismi mitteküllaldaseks muutumise tõttu. Vt ka kompensatsioon

demotoop <+ t`oop toobi t`oopi 22e s> (< kr dēmos rahvas + topos koht) • ökol populatsiooni eluruum, elamiskõlblik piirkond, mida asustab mingi kindel populatsioon

dendrofloora <+ floora 16 s> (< dendro- + floora) • bot mingi ala puittaimede (eriti puude) floora, puittaimede liigiline koosseis

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleid • arheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depooveksel • maj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood pl • füsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

deputatsioon <deputatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deputatio < ld deputare määrama) • saatkond, mingi organisatsiooni, asutuse v kogu poolt valitud rühm isikuid esindamiseks, taotluste esitamiseks jm pms kõrgemais instantsides

detail <det|`ail -aili -`aili 22e s> (pr détail < détailler (müügiks) tükeldama) • üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi, peensus
detailplaneering • mingi asumi v asumiosa kõige üksikasjalikum plaanilahendus, mis on lähiaastate ehitustegevuse juriidiliseks aluseks; detailplaneeringust kinnipidamine on maaomanikele kohustuslik
detailuuring • üksikasjalik uurimine; geol maardla tööstuslikku hõlvamist ettevalmistav uuring

detsimaalne <detsim`aal|ne -se 2 adj> (keskld decimalis kümnendiku < ld decima kümnendik < decem kümme) • kümnend-, arvul 10 põhinev
detsimaalne reduktsioon • biol bakterikogumi eksperimentaalne mõjutamine mingi faktoriga, kuni hävib 90% isendeid

devalvatsioon <devalvatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Devalvation < ingl devaluation < de- + value väärtus < ld valere tugev olema) • maj raha vahetuskursi odavnemine; raha väärtuse langus välisvaluuta suhtes, vastand revalvatsioon; piltl mingi vaimse väärtuse allakäik

dialektoloogia <+ l`oogia 1 s> (< dialekt + -loogia) • lgv murdeteadus, keeleteaduse osa, mis tegeleb mingi keele murrete uurimisega

diapasoon <diapas|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr diapasōn < dia pasōn (chordōn) läbi kõigi (keelte))
1. muus muusikariista v lauluhääle heliulatus; teatud oreliregister, vastab printsipaalile (2)
2. füüs piirkond, riba, vahemik, nt elektromagnetlainete sagedusvahemik
3. piltl mingi tegevuse v võimete ulatus, haare

dilatograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ld dilatare laiendama + -graaf) • füüs riist, mis registreerib mingi keha mahu muutusi

dimeer <dim|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< di- + -meer) • keem keemiline ühend, mis tekib mingi küllastumata ühendi (monomeeri) kahe molekuli liitumisel

direktoraat <direktor|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Direktorat) • mingi suurema asutuse v ettevõtte direktorite kogu eesotsas peadirektoriga

direktsioon <direktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld directio sirgeksajamine, juhatamine < dirigere suunama) • mingi asutuse v ettevõtte juhtkond eesotsas direktoriga
direktsioonijõud • füüs jõud v pöördemoment, mis sunnib võnkuvat v väänatavat keha minema tasakaaluasendi poole

diskriminaator <diskrimin`aator -i 2e s> (< ld discriminator eraldaja, eristaja) • el eristi, elektroonikalülitus elektrisignaalide selekteerimiseks mingi kindla parameetri, nt sageduse või faasi järgi

diskriminatsioon <diskriminatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld discriminatio eraldamine, lahutamine), diskrimineerimine <diskrimin`eerimi|ne -se -st 12 s>
1. sotsiol, pol eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel; õiguste vähendamine; alavääristamine
2. pol mingi riigi esindajaile v organisatsioonidele vähemate õiguste andmine, kui on kasutada teistel riikidel
3. psühh võime tajuda eraldi kaht ühesugust ärritust kahes teineteisest teatavas kauguses asetsevas punktis

diskussioon <diskussi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld discussio läbiuurimine) • mingi küsimuse arutlus (koosolekul, trükisõnas, vestluses), mõttevahetus, vaidlus, väitlus

displei <displ`ei 26 s> (ingl display) • info kõnek näitur mingi parameetri, teksti või liikumatu pildi näitamiseks; kuvar videokuva näitamiseks

dissotsiatsioon <dissotsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld dissociatio eraldamine, lahutamine)
1. keem molekulide lagunemine lihtsamateks molekulideks, aatomiteks, vabadeks radikaalideks v ioonideks keskkonna mõjul v kiirguse v soojuse toimel (elektrolüütiline, fotokeemiline ja termiline dissotsiatsioon)
2. biol mõnede bakterite muutlikkus, mis avaldub kolooniate välisvormi muutumises teiseks, vastandlikuks vormiks
3. psühh psüühiline kaitsemehhanism, mis eraldab mingi psüühilise funktsiooni teistest funktsioonidest
dissotsiatsiooniaste • keem arv (kümnendmurd või protsent), mis iseloomustab dissotsiatsiooni määra

dosaator <dos`aator -i 2e s> (< doos) • tehn annusti, seadis mingi aine väljamõõtmiseks kindlaksmääratud koguses

dossier [dosj·e] (pr) • dokumentide kogu mingi asja v küsimuse kohta, toimik

doyen [duaj·ä(n)] (pr < keskld decanus dekaan (2)) • dipl mingi riigi diplomaatilise korpuse vanem

dublett <dubl|`ett -eti -`etti 22e s> (pr doublet)
1. teisikeksemplar, mingi eseme teine eksemplar (kollektsioonis, muuseumis, raamatukogus), üks kahest samasugusest esemest
2. ilukivi, mille alumine pool on odavast kivimist, pealmine vääriskivist
3. lgv etümoloogiliselt sama sõna häälikuline teisend, hrl ka eri tähendusega, nt süütama – sütitama, mudel – modell
4. füüs spektri kaksikjoon (nt naatriumil)

ductus [duktus] (uusld < ld juhtimine) • anat juha, torukujuline kanalike mingi näärme nõre v eritise väljutamiseks

dünaamika <dünaamika 1 s> (< kr dynamikos võimas, võimalik < dynamis jõud)
1. (jõuline, hoogne) liikumine; arenemis‑ v muutumiskäik, vt ka staatika
2. füüs mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul
3. muus õpetus helitugevuse muutustest
dünaamikapiirkond • akustikas maksimaalse ja minimaalse helirõhu suhe detsibellides; piltl mingi nähtuse arenemis- v muutumiskäik; liikumise v tegevuse küllus

düsplaasia <+ pl`aasia 1 s> (< düs- + kr plasis kujundamine) • med väärareng, moodustumishäire (nt mingi elundi arenemisel)

efemeriid <efemer|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr ephēmeris päevaraamat)
1. zool ühepäevikuline (väga lühiealine putukas)
2. astr tabel, milles antakse taevakehade ettearvutatud asendid taevasfääril mingi aja vältel; astronoomiline kalender
efemeriidiaeg • ühtlaselt kulgev aeg, mis on aluseks astronoomiliste efemeriidide (2) koostamisel

ekskurss <eksk|`urss -ursi -`urssi 22e s> (ld excursus) • peateema käsitlusest kõrvalepõige mingi üksikküsimuse valgustamiseks v uurimiseks

eksliibris <eksliibris -e 9 s; eksl`iibris -e 11~9 s> , ex libris [eks libris] (ld „raamatute seast“) • kunst raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusmärk, hrl raamatu omaniku nime v nimetähtede ning mingi piltkompositsiooniga. Vt ka supereksliibris

ekspertiis <ekspert|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr expertise) • asjatundjate (ekspertide) poolt mingi erialaseid teadmisi nõudva küsimuse uurimine ja lahendamine v selle kohta arvamuse avaldamine (nt kohtuekspertiis, arstlik ekspertiis)

eksport <`eksp|`ort -ordi -`orti 22e s> (ingl export < ld exportare välja vedama) maj
1. kaupade v kapitali väljavedu, kauba müük välismaale
2. välismaale väljaveetud kaupade koguhulk ja väärtus, vastand import
ekspordilitsents • maj väljaveoluba
ekspordimaakler • maj isik v firma, kes vastava tasu eest juhib ostjad ja müüjad kokku, kuid ei osale müügitehingus
ekspordisubsiidiumid pl • maj, pol ekspordisoodustused, maksusoodustused ja sooduslaenud potentsiaalsetele eksportijatele
eksporditoll
1. maj maks v lõiv eksporditavate toodete v teenuste eest
2. info andmete salvestus mingi teise programmi jaoks sobivas vormingus

elementorgaanilised ühendid pl • keem orgaanilised ühendid, mille molekulis on süsiniku aatom vahetult seotud mingi teise elemendi aatomiga

emulaator <emul`aator -i 2e s> (ingl emulator jäljendaja < ld aemulator) • info seade v programm, mis võimaldab arvutil, printeril vms seadmel matkida mingi teise seadme tööd, ühildada eri seadmeid ja modelleerida projekteeritavate seadmete tööd

endeemiline <endeemili|ne -se -st 12 adj> , endeemne <end`eem|ne -se 2 adj> (< kr endēmos kohalik)
1. biol paiguline, päriskodune, mingi alaga seotud, seal püsivalt esinev
2. med endeemiast haaratud

ensümopaatia <+ p`aatia 1 s> (< ensüüm + -paatia) • med haigusseisund, mille on põhjustanud organismis mingi olulise ensüümi pärilik vaegus v puudumine

epikriis <+ kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (kr epikrisis lõppotsus < epi- + kriis) med
1. lõppotsus, mingi möödunud haigusjuhu kokkuvõte (haigusloo lõpus)
2. sekundaarne kriis, haiguse kulus tekkinud uus kriis

epüür <ep`üür epüüri ep`üüri 22e s> (pr épure < épurer puhastama, vabastama)
1. ruumilise kujundi tasapinnaline joonis ortogonaalprojektsiooni meetodil
2. mingi suuruse (jõu, mehaanilise pinge) muutumise graafiline esitus

eruditsioon <eruditsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld eruditio) • sügav õpetatus, teaduslik haritus, paljulugemus, mingi ala kirjanduse põhjalik tundmine; teadmised mingil teadusalal

etapp <et`app etapi et`appi 22e s> (pr étape)
1. ajavahemik mingi liikumise v protsessi arenemises, arenemisjärk
2. aj peatuskoht sõjateedel väeosadele puhkamiseks, toitlustamiseks ja ravimiseks; Venemaal enne 1917. a peatuspunkt sunnitööle v asumisele saadetavate vangide teel, tapp; ka vangide edasitoimetamise viis ja vangide salk
3. sport teatevõistluse v mitmepäevase võistluse järk; osa distantsist

etüüd <et`üüd etüüdi et`üüdi 22e s> (pr étude õppimine, harjutus)
1. harjutuspala, harjutustöö; lühiuurimus
2. muus instrumentaalpala mingi mängutehnilise võtte omandamiseks
3. kunst teose eeltööna tehtud visand v modelleering (maastikuetüüd, portreeetüüd)
4. teater improvisatsioonil rajanev lavaline õppeülesanne
5. sport males ja kabes lõppmänguülesanne

faktograafia <+ gr`aafia 1 s> (< fakt + -graafia) • faktide kirjeldamine; mingi alaga seotud faktide kogum

faktoloogia <+ l`oogia 1 s> (< fakt + -loogia) • mingi ala faktide uurimine, faktilugu

faktuur <fakt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld factura tegemine)
1. mingi materjali pinna ehituse v töötluse iseloom; muus heliteose tehnika omapära; kunst kunstiteose pinnastruktuur, töötluse iseloom ja omapära
2. maj saadetud kaupade nimestik koos arvega

fauna <fauna 16 s> (< pn Fauna, Rooma jumalanna, jumal Faunuse naisvaste) • zool mingi maa-ala v ajajärgu loomastik

fermaan <ferm|`aan -aani -`aani 22e s> (prs fermān < sanskr pramāṇa käsk) • aj islami usu valitsejate korraldus v käskkiri, millega hrl kingiti mõnele isikule mingi õigus

finitism <finit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < ld perf partits finitus lõpetatud) • mat suund matemaatikas, mis eitab lõpmatuse mõistet ning usub, et iga tõestuseni viib piiratud arv samme; fil uskumus mingi valdkonna (maailma, Jumala vms) piiritletusest

fluktuatsioon <fluktuatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld fluctuatio võnkumine) • mingi suuruse ajutine korrapäratu kõrvalekaldumine keskväärtusest; med kehavedeliku kaudu edasikanduv võdin, nt kõhuseina koputlemisel on vesitõve puhul fluktuatsiooni tunda

fumigatsioon <fumigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld fumigatio suitsetamine, lõhnastamine) • põll suitsutamine, mingi keemilise aine kasutamine gaasi, auru v suitsu kujul taimehaiguste ravimiseks, desinfektsiooniks v võitluseks kahjurite vastu

fännileht <+ l`eht lehe l`ehte 22i s> (ingl fanzine, lühend sõnadest fan magazine) • info kitsa huviala (elektron)ajakiri, eriti mingi ansambli fännidele

fülogeenia <+ g`eenia 1 s> (< kr phylē hõim, sugukond + -genēs, päritolu v liiki märkiv liide) • biol evolutsiooniteooria osa, mis käsitleb mingi liigi, perekonna, sugukonna vm rühma põlvnemist ning üksikelundite ajaloolist arengut

fülogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr phylē hõim, sugukond + genees) • biol põlvnemiskäik, mingi organismirühma, üksikelundi v elundkonna evolutsiooniline areng

garnituur <garnit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr garniture)
1. ühtekuuluvate esemete terviklik kogu, komplekt (nt mööbligarnituur)
2. mingi suurema eseme juurde kuuluvad lisandid, kaunistus
3. trük samanimeliste trükikirjade komplekt, mis sisaldab kõiki kirjasuurusi, -jämedusi ja -kujusid

genealoogia <+ l`oogia 1 s> (kr genealogia < genea päritolu, perekond + -loogia)
1. sugukonnateadus, ajaloo abiteadus, mis uurib pere- ja sugukondade ning üksikisikute põlvnemist ja sugulussuhteid
2. suguvõsalugu, põlvnemislugu, sugupuu; päritolu, põlvnemine
3. biol geneetikas kasutatav meetod: jälgitakse mingi (pms negatiivse) tunnuse edasikandumist suguvõsas v populatsioonis

generaator <gener`aator -i 2e s> (sks Generator < ld generator looja, sünnitaja)
1. tehn energia muundamise seade
2. seade mingi aine (nt auru, gaasi), energia (nt elektrienergia) v informatsiooni (nt signaali) tootmiseks, vt ka gaasigeneraator
3. info seade v programm tarkvaraobjekti tekitamiseks (nt märgigeneraator)
generaatorilukk • el, tehn kahesisendiline videoseade, mis ühe signaali töötluse ajaks blokeerib teise

genius (ld) • müt Rooma usundis inimese saatja ja kaitsevaim kogu elu kestel; ka perekondadel, kogukondadel, riikidel jm oli oma genius
genius loci [genius lotsi] (ld locus, gen loci koht) • müt mingi paiga kaitsevaim. Vt ka geenius

genus → geenus
genus proximum [genus proksimum] (ld lähim liik) • loog (lähim) soomõiste, laiem esemete v nähtuste klass, millesse mingi teine mõiste vahetult kuulub ühe liigina, vt ka definitsioon
genus utrum (ld kumbagi sugu) • lgv kahesooline sõna, samal ajal kahest soost olev sõna

glossaar <gloss|`aar -aari -`aari 22e s> (ld glossarium) • lgv glosside kogu, tundmatuid sõnu selgitav sõnastik mingi teksti juurde

glükosiid <glükos|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< glükoos) • keem orgaaniline liitühend, milles vähemalt üks komponent on mingi monosahhariidijääk ja milles komponendid seostuvad glükosiidsideme abil; enamasti mõru maitsega vees lahustuv aine, paljud on mürgised

grafeem <graf|`eem -eemi -`eemi 22e s> (pr graphème, ingl grapheme < kr graphē kirjutamine, kirjutatu) • lgv täht, tähe abimärk, täheühend vm kirjamärk mingi foneetilise nähtuse tähistajana; kirjasüsteemi väikseim tähendust eristav üksus; sõna kirjakuju

grammatika <gramm´atika 1 s> (kr grammatikē < gramma kirjatäht) lgv
1. keele grammatiline ehitus, mingi keele tähendusüksuste (sõnade, lausete) ehitus
2. keeleteaduse haru, mis uurib keele grammatilist ehitust
3. keeleõpetus, mingi keele sõnade muutmise ja lausete moodustamise reeglistik, koosneb hääliku- (foneetika), vormi- (morfoloogia), tuletus- (derivatsioon) ja lauseõpetusest (süntaks); vastav raamat v õpik

grand old lady [gränd ould leidi] (ingl suursugune vana daam) • mingi ala vanim ja auväärseim naisesindaja

grand old man [gränd ould män] (ingl suursugune vana mees) • eakas suurmees, mingi ala vanim ja auväärseim meesesindaja

graviteerima <gravit|`eerima -eerib 28 v> • füüs gravitatsioonile alluma, raskusjõu mõjul mingi punkti poole tõmbuma

happening [häpening] (ingl juhtum, sündmus) • kunst popkunsti liik; improviseeritud etendus v mingi idee kohane spontaanne provotseeriv etendus, mis hõlmab ühtaegu kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid

heureka <heureka interj> (kr heurēka leidsin) • Kreeka matemaatikule Archimedesele (287–212 eKr) omistatud hüüatus hüdrostaatika põhiseaduse avastamisel; rõõmuhüüatus mingi avastuse v äkki tärganud uue mõtte puhul

hodegeetika <hodegeetika 1 s> (< kr hodēgētikos teed näitav < hodos tee + hēgeomai käin ees, juhin) • sissejuhatus mingi teadusharu v tööala tundmaõppimisele

holotoopia <+ t`oopia 1 s> (< holo- + kr topos koht) • kehasuhtelisus, mingi kehaosa asetus kogu keha suhtes

homomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< homo- + -morfism) • mat mingi algebralise süsteemi (nt rühma) ühene kujutamine sama tüüpi süsteemiks, kusjuures säilivad kõik algebralised operatsioonid ja seosed

homonüümika <homonüümika 1 s> • lgv õpetus homonüümidest; mingi keele homonüümide kogum

horoskoop <horosk|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< kr hōroskopos tõusumärk, sünnihetkel tõusev taevakeha või tähtkuju < hōra tund + skopeō vaatlen) • taevakehade (eeskätt planeetide) seisu teatud ajahetkel (kellegi sünnimomendil v mingi sündmuse ajal) kujutav astroloogiline tabel v skeem; selle järgi astroloogi koostatud ennustus

hüdratatsioon <hüdratatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr hydōr vesi) • keem vee molekulide liitmine v liitumine mingi muu aine osakestega (ioonidega, molekulidega), solvatatsiooni erijuhtum

hüpertroofia <+ tr`oofia 1 s> (< hüper- + -troofia) • biol, vet, med liigkasv, mingi elundi v selle osa ülemäärane suurenemine rakkude suurenemise tagajärjel; piltl haiglane liialdus. Vt ka hüperplaasia

hüpostaas <hüpost|`aas -aasi -`aasi 22e s> (kr hypostasis alus, aluseks olek, loomus)
1. põhialus v -aines
2. med venoosne verepais (nt lamavatel haigetel kopsude seljapoolses osas) südamenõrkuse, punaliblede agregatsiooni ja gravitatsioonitungi tõttu
3. biol geneetikas ühe geeni talitluse pärssumine teise, mittealleelse geeni toimel; pärsitavat geeni nimet hüpostaatiliseks
4. fil antiikfilosoofias tegelikult ja üksikult olemasolev asi
5. relig jumala mingi omaduse v funktsiooni muutumine iseseisvaks

hüpsograafiline kõver (< hüpso- + kr graphō kirjutan, kujutan) • geogr graafik, mis kujutab eri kõrgusega maismaaosade ja eri sügavusega merepõhjaosade levimust; annab maakoore pinna üldistatud profiili, võib koostada ka mingi maa-ala v veekogu kohta

ideoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> • mingi ühiskonnaklassi v rühma ideoloogia väljendaja ning kaitsja

idiomaatika <idiomaatika 1 s> (< kr idiōmatikos omapärane) • lgv mingi keele idioomide kogum; õpetus mingi keele idioomidest. Vt ka fraseoloogia

immoralism <immoral|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< im- + moralism) • moraali eitamine. Vastand moralism
absoluutne immoralism • amoralism, igasuguse moraali eitamine
suhteline immoralism • mingi ajajärgu v sotsiaalse kihi moraaliprintsiipide ja -normide eitamine

impulsiselektor <+ sel`ektor -i 2e s> (< impulss + selektor) • el impulsieraldi, elektroonikalülitus, mis mingi tunnuse (amplituudi, polaarsuse, esinemishetke, kestuse) järgi eraldab impulsse sisendisse saabuvast impulsijadast

indeks <indeks -i 2e s> (ld index näitaja, tunnus, nimekiri, loend)
1. liiginumber, leppenumber; sihtnumber
2. tähestikuline aine- v nimeregister
3. mat mingi suuruse tähisele sellest madalamale (v ka kõrgemale) väikekirjas lisatud number, täht vm märk, nt a₁, v_t
4. maj suhtarv, mis väljendab mingi majandusnähtuse muutumist või majandusnähtuste vahelisi seoseid
5. info täisarv, mis identifitseerib massiivi elemendi; andmestruktuur, mis võimaldab teostada kiiret otsingut
6. antr kahe mõõdu suhe, väiksema mõõdu protsent suuremast
7. semiootikas: märk, mille sisu ja vorm on seotud järelduse kaudu, vt ka ikoon, sümbol
indeksiteooria • stat indeksite tuletamist, tõlgendamist ja rakendamist käsitlev majandusstatistika osa

indikaator <indik`aator -i 2e s> (< ld indicare näitama)
1. vahend mingi nähtuse olemasolu näitamiseks v mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks
2. keem aine, mille kergesti jälgitava muutuva tunnuse (värvus, fluorestsents) järgi on võimalik kindlaks teha keemilise reaktsiooni lõppu mahtanalüüsis v määrata keskkonna mingit füüsikalis-keemilist näitajat
3. tehn seade indikaatordiagrammi saamiseks
indikaatordiagramm • indikaatori abil saadav diagramm, näitab rõhu muutumist sõltuvalt kolvi asendist sisepõlemismootori, aurumasina v mingi kolbmasina silindris
indikaatorlamp • märgulamp, signaali- v pingenäiturina kasutatav lamp, nt valgusdiood
indikaatorpaneel • kuvar v näidik, s.o seadis informatsiooni nähtavaks tegemiseks
indikaatortaim • bot taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingitele pinnase eriomadustele

indikatriss <indikatr|`iss -issi -`issi 22e s> (< pr fem indicatrice näitaja < ld mask indicator) • mat joon v pind, mis näitlikult esitab mingi sihist sõltuva suuruse muutumise seaduspärasust

indikatsioon <indikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld indicatio näitamine, teadaandmine)
1. osutus, tunnus
2. med ravinäidustus
3. ökol keskkonna raskesti hinnatavate omaduste v seisundite määramine mingi abivahendi v organismi hõlpsasti tuvastatavate omaduste kaudu

induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopia • defektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperiood • keem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogi • mer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor → asünkroonmasin
induktsioonregulaator • el pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo

indult <ind|`ult -uldi -`ulti 22e s> (< ld indultum luba < indulgere leebe olema, lubama) jur
1. mingi kohustuse täitmiseks määratud tähtaeg
2. relig katoliku õiguses: vaimulikule antav (kirjalik) privileeg
3. rahvusvahelises õiguses: vaenlasriigi kaubalaevade õigus sõja puhkemisel veel sadamaist lahkuda

inherents <inher|`ents -entsi -`entsi 22e s> (keskld inhaerentia < ld inhaerere paigal rippuma, kinnituma) • fil mingi omaduse (aktsidentsi) püsisisaldumine asjas (substantsis), mille omadus see on

initsiatsioon <initsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld initiatio salariitustes osalemine < initiare algama, (salariitustesse) pühitsema)
1. antr suguküpseks saanud noorukite täieõiguslikuks ühiskonnaliikmeks tunnistamise kombetalitus loodusrahvastel; lõpptseremooniale eelnes õppe- ja katseaeg, mõningaid initsiatsiooni rudimente on ka tänapäeva usundeis (nt leeriõpetus)
2. biol, med esimeste vähitekke tunnuste ilmnemine rakus (mingi aine toimel)

inkorporatsioon <inkorporatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld incorporatio)
1. liitmine, (maa-ala vm) oma koosseisu lülitamine
2. jur mingi õigusala seaduste süstematiseerimine ühes kogus ilma seaduste sisu muutmata
3. lgv keele elementide seostusviis: sõnajuured liituvad grammatiliseks tervikuks, mis on nii sõna kui ka lause
4. psühh teadvustamata psüühiline kaitsemehhanism, mille abil inimene ühildab end mõne tähtsa isikuga v tema omadustega

innovatsioon <innovatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld innovatio < in- + novus uus) • uuendus, mingi teadusliku, tehnilise v organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine; etn mingis kultuuris leviv uus nähtus (arusaam, komme, ese), mis ei tulene vahetult selle kultuuri arengust

instruktor <instr`uktor -i 2e s> (< ld instructor korraldaja) • instruktsioone andev isik, juhendaja; mingi erioskuse õpetaja

insufitsientsus <insufitsi`entsus -e 11~9 s> (ld insufficientia < in- + sufficientia jätkumine, piisamine) • puudulikkus; med mingi elundi puudulik talitlusvõime
südame insufitsientsus • med südameklappide puudulik sulgumisvõime

interdikt <interd|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld interdictum keeld) aj
1. Rooma õiguses preetori käsk, mis antud vahetult protsessivatele pooltele; sisaldas kas mingi tegevuse keeldu v käsku välja anda vara v esitada mõni ese
2. keskajal paavsti keeld pidada teatud kohtades v karistatud isikuile jumalateenistusi

interjektsioon <interjektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld interiectio vahelepanemine) • lgv hüüdsõna, liik muutumatuid sõnu mingi tunde v tahte väljendamiseks, nt hõissa!, hei!

interpretatsioon <interpretatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld interpretatio seletus), interpreteering <interpreteering -u 2 s> (< interpreteerima)
1. (kirjandusliku teose, heliteose, seaduse vm) tõlgendus, lahtimõtestus; (teksti) seletus
2. ettekandekunstis: mingi kunstiteose loov, iseseisval tõlgendusel põhinev ettekandmine

intolerantsus <+ toler`antsus -e 11~9 s> (< intolerantne)
1. sallimatus, talumatus, mõistmatus
2. med talumatus mingi aine suhtes

introduktsioon <introduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld introductio sissejuhatamine)
1. muus suurema heliteose lühike instrumentaalne sissejuhatus
2. biol mingi taime- v loomaliigi (ka sordi, tõu) sisseviimine aklimatiseerimiseks alale, kus seda varem polnud
3. relig vaimuliku ametisseseadmine, vt ka installatsioon (3)

invasioon <invasi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr invasion < ld invasio sissetung)
1. pol, sõj mingi riigi sõjaväe sissetung teise riigi territooriumile
2. biol paiksete loomade (eriti lindude ja putukate) mingi aja tagant korduv hulgaline ränne alale, kus neid harilikult pole v on vähe, vastand evasioon
3. med mikroorganismide v vähirakkude tungimine kudedesse

isogloss <+ gl`oss glossi gl`ossi 22e s> (< iso- + kr glōssa keel, kõne) • lgv mingi samasuguse keelelise nähtuse levikuala piirjoon kaardil

isopleet <isopl|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< iso- + kr plethos hulk) • meteor joon, mis diagrammil näitab mingi meteoroloogilise elemendi sõltuvust kahest muutujast (nt ajast ja kõrgusest)

isotahh <isot|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (< iso- + kr tachos kiirus)
1. samakiirusjoon, mis kaardil ühendab punkte, kus mingi liikumise kiirus on ühesugune
2. füüs joon, mis vedeliku- v gaasivoolu ristlõikes ühendab punkte, kus vedeliku v gaasi liikumise kiirus on ühesugune

juubel <j`uubel -i 2e s> (< ld iubilare rõõmsalt hüüdma v iubilaeus juubeliaasta < kr iōbēlaios < hbr jobel) • tähtpäev, mida tähistatakse hrl ümmarguse aastaarvu möödumisel isiku, asutuse v organisatsiooni sünnist v tegevuse algusest v mingi sündmuse toimumisest
juubeliaasta
1. aj ka joobeliaasta, vana testamendi järgi iga 50. aasta, mil pidi võlakohustused tühistatama ja iisraellastest orjad vabaks lastama
2. relig katoliku kirikus ka püha aasta, 1300. a-st iga 50., 33. v 25. aasta, mil võimaldatakse erilisi patuandestusi
3. mõne suure juubeli üldrahvalik tähistamisaasta

kaasus <k`aasus -e 11~9 s> (ld casus kukkumine; juhus, juhtum)
1. juhtum, üksikjuhtum
2. jur mingi tüüpiline üksikjuhtum kohtupraktikas, vt ka casus belli
3. lgv kääne

kalkulatsioon <kalkulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld calculatio arvutamine < calculare, vrd kalkuleerima) • maj täpne (majanduslik) arvestus, arvutlus; toodangu v kauba omahinna ja müügihinna arvestus; mingi perioodi kaubakäibele langevate kulude kindlaksmääramine; piltl kaalutlus

kampaania <kamp`aania 1 s> (pr campagne)
1. aktsioon mingi eesmärgi saavutamiseks, nt valimiskampaania, müügikampaania
2. sõj sõjakäik v -retk, võitlusretk

kandidaat <kandid|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld candidatus valgesse riietatu, Vana-Roomas riietusid riigiameti taotlejad valgesse toogasse < candidus lumivalge), lüh cand.
1. isik, kes on esitatud mingile kohale valimiseks v määramiseks, mingi organisatsiooni liikmete hulka vastuvõtmiseks jne
2. aj nõuk madalaim teaduskraad Nõukogude Liidus, mis anti pärast väitekirja kaitsmist

karkass <kark|`ass -assi -`assi 22e s> (pr carcasse luustik, toes) • (hoone, laeva) kandesõrestik, tugiraamistik; mingi eseme (traat)toestik

katapleksia <katapl`eksia 1 s> (< kr kataplēxis ehmumine, kohkumine) • psühh hirmutardumus; med lihaskonna toonuse järsk lõtvumine, enamasti tugeva afekti v mingi ootamatu ärriti toimel. Vt ka katalepsia

kategooria <kateg`ooria 1 s> (kr katēgoria süüdistus, predikaat, kategooria)
1. järk, liik, rühm
2. mingi teadusala (nt filosoofia, esteetika) v valdkonna (moraali, stiili) põhimõiste

kavern <kav|`ern -erni -`erni 22e s> (ld caverna koobas, õõs)
1. med tühik, õõs, mis tekib elundi kudede lagunemise tõttu mingi haiguse, nt tuberkuloosi, mädapõletiku vm tagajärjel
2. geol tühik kivimis

kemism <kem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keemia) • keem mingi nähtuse v protsessi keemiline olemus; biol keemilise energia kogutoime reaktsioonides, ka taimedes ja loomades

klassika <klassika 1 s> (< ld classicus esmaklassiline) • antiikne Kreeka-Rooma kunst ja kultuur, mida renessansiajal peeti Lääne-Euroopas kultuuri kõrgeimaks saavutuseks; inimkonna v mingi rahva kultuuriloos eriti tähtsaid traditsioone ja eeskujusid rajanud loomesaavutused; klassikute loodud teosed

kleptomaania <+ m`aania 1 s> (< kr kleptō varastan + maania) • med vargushullus, impulsiivselt tekkiv vastupandamatu tung varastada esemeid ilma mingi vajaduseta

kliimaks <kliimaks -i 2e s> (< kr klimax redel)
1. biol püsikooslus, mingi maa-ala taimkate v ökosüsteem, mis on pika aja kestel keskkonnategurite (eriti kliima) toimel tasakaalustunud
2. kirj gradatsiooni liik, lausekujund, milles väljenduse tõhustamiseks reastatakse üha tugevama jõuga sõnu v väljendeid, vastand antikliimaks
3. füsiol vt klimakteerium

klimatograafia <+ gr`aafia 1 s> • meteor mingi paikkonna kliimat kirjeldav klimatoloogia osa

koalitsioon <koalitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld perf partits coalitus kokku kasvanud)
1. pol liitumine, vabatahtlik ühinemine ühiste eesmärkide saavutamiseks; mitme erakonna ajutine liitumine v kokkulepe ühiseks osavõtuks valitsusest; mitme riigi liit mingi teise riigi v riikide rühma vastu
2. mat mitme isiku mängus mängijate rühmitis, mille liikmed kooskõlastavad oma strateegiad rühmitise koguvõidu suurendamiseks, ka kooperatiivmäng
koalitsioonisõda • pol riikide koalitsiooni sõda ühe v mitme vaenlasriigi vastu
koalitsioonivalitsus • pol mitme erakonna koalitsiooni moodustatud valitsus parlamentaarses riigis
koalitsiooniõigus • jur õigus ühineda oma kutsealaste ja majanduslike huvide kaitseks

kodifikatsioon <kodifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr codification < koodeks + -fikatsioon), kodifitseerimine <kodifits`eerimi|ne -se -st 12 s> • jur õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks e koodeksiks

kohort <koh|`ort -ordi -`orti 22e s> (ld cohors) • aj, sõj Vana-Rooma väeüksus, kümnendik leegioni (u 500 meest); sotsiol, stat inimrühm, kes on samal ajavahemikul läbi elanud mingi samalaadse sündmuse

komandant <komand|`ant -andi -`anti 22e s> (pr commandant)
1. sõj mingi piirkonna, asula v objekti sõjaväeline ülem
2. ühiskondliku hoone valitseja
komandanditund • sõj keelutund, liikumiskeeld

komitee <komit`ee 26i s> (pr comité < ingl committee < ld committere ülesandeks tegema) • mitmest isikust moodustatud organ mingi eluala v töölõigu juhtimiseks; valitav juhtimisorgan

kommentaar <komment|`aar -aari -`aari 22e s> (ld commentarius märkmik, visand)
1. selgitav märkus mingi teksti v raamatu juurde
2. arvamusavaldus mingi sündmuse, kellegi sõnavõtu vms kohta

kommunaar <kommun|`aar -aari -`aari 22e s> (pr communard)
1. aj Pariisi kommuunist (a 1871) osavõtnu
2. mingi kommuuni liige

kommunikatsioon <kommunikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld communicatio jagamine, ühiseks tegemine)
1. informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine, suhtlus
2. ühendustee
3. mingi ühendustorustik v -kaabel

kommutatsioon <kommutatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld commutatio)
1. vahetamine, muutmine
2. el vooluahelate käsitsi v automaatne ümberlülitamine; voolu suuna perioodiline muutumine kommutaatoriga elektrimasina ankru poolides ja sellega kaasnevad nähtused
3. lgv mingi keelelise väljenduselemendi muutmine keele ühel tasandil (nt hääldamises), millega kaasneb vastav muutus teisel tasandil (nt sõna tähenduses)
4. aj naturaalkohustuste v teoorjuse muutmine raharendiks keskaja lõpul, eriti Inglismaal

kompendium <komp`endium -i 19~2e s> (< ld compendium säästmine, lühendamine)
1. mingi teadustöö v uurimuse kokkuvõtlik esitus; kokkuvõtlik käsiraamat
2. tehn, film filmikaamera lisaseadis, mis koosneb varjukist ja filtrihoidikust

kondenseeruma <kondens`eeruma 27 v> (< kondenseerima) • füüs gaasilisest olekust vedelasse (v tahkesse) üle minema; keem mingi lihtsa aine eraldumisel liituma

kongress <k`ongr|`ess -essi -`essi 22e s> (< ld congressus kokkusaamine)
1. partei, seltsi vm organisatsiooni, ka mingi eriala esindajate suur, sageli rahvusvaheline kokkutulek nõupidamiseks ja otsuste tegemiseks
2. partei vm organisatsiooni kõrgeim organ
3. kahekojalise seadusandliku kogu nimetus mitmes riigis, nt USA-s

konkordantsus <konkord`antsus -e 11~9 s> (keskld concordantia üksmeel < ld concordare kokku sobima v sobitama)
1. ühtesobivus, kooskõla
2. geol (kihistuste) rööpsus, kihi asetsemisviis: lasuv kiht asetseb enda all olevaga rööpselt ning on olulise settelüngata
3. biol mingi genotüübitunnuse sarnasus kaksikuil

konkretsioon <konkretsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld concretio tihenemine; ollus)
1. geol setendis leiduv ümardunud mineraalne mügar, tekib settimisel mingi kindla keskkoha, tavaliselt liivatera v orgaanilise jäänuse ümber
2. med kokku- v kinnikasvamine, kiviteke

konkurss <k`onk|`urss -ursi -`urssi 22e s> (pr concours < ld concursus kokkujooks, kogunemine)
1. võistlus parima selgitamiseks kunstis, teaduses, majanduses vm alal; võistlus mingi koha, auhinna, tasu vms saamiseks v õppeasutusse pääsemiseks, vt ka konkurents
2. jur kohtumenetlus (concursus creditorum) maksujõuetuks tunnistatud võlgniku vara jaotamiseks võlausaldajate vahel

kontsentraat <kontsentr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ingl concentrate) • kontsentratsiooni saadus, mingi aine tihendatud v rikastatud kujul, nt lahus, millest osa vett on välja aurutatud, kuiv pressitud toiduaine, jõusööt; mäend maavara rikastamise saadus, milles väärtusliku komponendi sisaldus on suurem kui lähteaines

kontsentratsioon <kontsentratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl concentration < kontsentreerima) • koondumus; tihendus, tihedusaste; keem, tehn mingi koostisosa suhteline sisaldus ainesegus v lahuses; lahuse v maagi rikastusaste; maj koondumine, keskendumus, nt kapitali kontsentratsioon (tootmisvahendite koondumine väheste omanike kätte), tootmise kontsentratsioon (tootmise keskendumine suurematesse ettevõtetesse v linnadesse)
kontsentratsioonilaager • koonduslaager, suur vangilaager (Saksamaal, Venemaal jm)

kooniline <koonili|ne -se -st 12 adj> • kuhikjas, koonusetaoline v -kujuline
kooniline pind • mat pind, mis moodustub, kui ühendada sirgjoonte abil mingi joone punktid ühe kindla punktiga (tipuga)

korner <k`orner -i 2e s> (ingl corner nurk)
1. maj mingi kauba või väärtpaberi kokkuost eesmärgiga saavutada positsioon hinnaga manipuleerimiseks
2. maj monopoolse turuosa omamine, mis võimaldab hinnaga manipuleerida
3. sport nurgalöök jalgpallis

korüfee <korüf`ee 26i s> (kr koryphaios pealik, juht)
1. aj koori juht Vana-Kreeka tragöödias
2. väljapaistev v juhtiv tegelane teaduse, kunsti, spordi jne alal, mingi ala suurkuju

kosmoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • astr kosmoloogiaga seotud, maailma terviklikkusest lähtuv
kosmoloogiline paradoks • ületamatu vasturääkivus v selgitamata asjaolu vaadeldava universumi ja mingi kosmoloogilise kontseptsiooni vahel

kriitika <kriitika 1 s> (< kr kritikē (technē) otsustamiskunst)
1. arvustus; mingi eseme, nähtuse, teo, õpetuse, raamatu, kunstiteose jne hindav eritelu
2. eitav arvamus millegi kohta (teaduses, kunstis, kirjanduses, poliitikas jm), puuduste, vigade, vastuolude esitus
3. millegi usaldatavuse teaduslik kontroll (nt tekstikriitika)

krokii <krok`ii 26 s> (pr croquis) • geod silmamõõduliselt visandatud maakohaplaan, kuhu on märgitud mingi ülesande täitmiseks olulised objektid; tehn joonestusriistade abita käsitsi tehtud joonis masinast v masinaosast; kunst natuurist joonistatud üldjooneline visand, vt ka skits

kronogramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< krono- + -gramm)
1. kronograafi (2) abil tehtud üleskirjutis; lühikeste, üksteisele järgnevate v korduvate sündmuste ajagraafik
2. fraas, milles on varjatud kujul antud mingi aastaarv (hrl Rooma numbrites, mis on suurtähekujulised)

krüoteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< krüo- + teraapia) • med külmaga ravimine; mingi kehapiirkonna mõõdukas jahutamine pealeasetatud jääkotiga v jäävees; kudede kohalik külmutamine pihustatud kloroetaaniga lühiajalise tuimastuse tekitamiseks, mis võimaldab teha väikesi kirurgilisi operatsioone

kupong <kup|`ong -ongi -`ongi 22e s> (pr coupon < couper lõikama)
1. mingi dokumendi äralõigatav v rebitav osa
2. tekst millekski valmislõigatud tükk kangast

kuraator <kur`aator -i 2e s> (ld curator eestkostja, hooldaja, ülevaataja)
1. kõrgem järelevalveametnik mõne maa autonoomse kõrgkooli juures, vt ka kuratoorium
2. med arstiteaduse üliõpilane, kelle ülesandeks on kliinikus lamava haige haiguskäiku jälgida
3. kunst kunstinäituse koostaja mingi kontseptsiooni alusel

kursus <k`ursus -e 11~9 s> (pr cours < ld cursus jooks)
1. õppeaine terviklik järk
2. kõrgema v eriõppeasutuse õppeaste
3. rida loenguid mingilt alalt
4. mingi loengusarja kuulajaskond

kurtaaž <kurt|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr courtage) • maj vahendustasu, nt tasu maaklerile mingi tehingu sobitamise eest

kvantiteet <kvantit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld quantitas < quantus kui palju) • kogus, hulk; lgv vältus, (hääliku, silbi) pikkusjärk; fil eseme v nähtuse erinevus mingi ühe kvalitatiivse määratluse raames v identsus erisuguste kvalitatiivsete määratluste piires

kvoot <kv`oot kvoodi kv`ooti 22e s> (keskld quota < ld quota pars mitmendik < quotus mitmes)
1. terviku jagamisel iga üksiku kohta tulev määrosa v jagu, nt mingi kauba tootmises, välja- v sisseveos, ka kasumi, pärandi ja kohustuste jaotamises
2. hääletusprotseduuris igale üksusele kehtestatud häälte arv

lakuun <lak|`uun -uuni -`uuni 22e s> (ld lacuna süvend) • lünk, tühik; laugas; anat mingi elundi (nt kurgumandli) pindmine süvend; pol vahelejätt v teema, mida ei hõlma rahvusvaheline õigus v teooria

liider <l`iid|er -ri 2e s> (ingl leader juht) • juht, eriti poliitilise erakonna v mingi muu organisatsiooni juht; sport juhtija, vedaja, võistlustel esikohal olija

liising <liising -u 2 s> (ingl leasing rentimine, üürimine) • maj üürimisvahendus v üürimismüük, varade üürile v rendile andmine mitmesuguste lisatingimustega; kasutusliisingu puhul ei näe liisinguleping ette liisitava vara väljaostu; kapitaliliisingu e üürimismüügi puhul läheb liisingutähtaja lõpus vara omandiõigus liisinguvõtjale
liisingulaen • maj laen, mille korral pank ostab mingi vara (nt auto) ja liisib selle kliendile renditasu eest välja

likvoristiline tüli (< ld liquor vedelik) • aj, relig XVI s keskpaiku toimunud vaidlus võimaluse üle asendada armulauavein mingi muu joogiga

lodža <lodža 16 s> (it loggia < keskld lobia, lobium eeskoda, sammaskäik) arhit
1. ühest v mitmest küljest lahtine sammas- v kaarkoda, hrl mingi lossi osana
2. taandrõdu, vähemalt osaliselt maja välisseina pinnast seespool asuv lahtine rõdu

logo <logo 17~16 s> (ingl logo < logotype < kr logos sõna, kõne + tüüp) • asutuse graafiline embleem (3), firmamärk kasutamiseks reklaamis, kirjablanketil, ka kaubamärgina; mingi üksuse (nt linna) märk v tunnuslause