[VSL] Võõrsõnade leksikon
Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit
alveool <alve|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld alveolus väike süvend, õõnsus) • anat somp
hambaalveoolid pl • õõnsused lõualuus, milles asetsevad hambajuured
kopsualveoolid pl • muljad moodustised kopsus
näärmealveoolid pl • mullid sombuliste näärmete otstes
bakter <b`akter -i 2e s> (< kr baktērion kepike, sau) • biol pisik, hrl üherakuline ning eeltuumne organism, nähtav ainult mikroskoobi abil; rohkesti leidub baktereid õhus, vees, mullas jm, nad tekitavad mädanemis-, kõdunemis- ja käärimisprotsesse, rikastavad mullapinda lämmastikuga, nt asotobakterid, mügarbakterid; tekitavad ka mitmesuguseid nakkushaigusi, nagu tüüfus, koolera, tuberkuloos, katk jt
erosioon <erosi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld erodere läbi närima)
1. geol uuristus, vooluvee kulutav tegevus maapinnal
2. põll pealmise viljaka mullakihi eemaldumine vooluvee ja tuule toimel
3. med limaskesta, sarvkesta v seroosse kesta marrastus
4. tehn detaili pinnakihi järkjärguline purunemine (kulumine) tahke aine osakeste, vedeliku- v gaasivooluses v elektrilaengute toimel
flotatsioon <flotatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl flotation < float ujuma) • tehn, keem ainete erisugusel märgumisvõimel põhinev eraldamismeetod ja -protsess (kasut maagi rikastamisel, paberitööstuses); heljumi ujutamine vedeliku pinnale õhu vm gaasi mullide abil (kasut reoveepuhastuses)
glei <gl`ei 26 s> (vn глей) • põll gleimuld, liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas moodustunud sinakas v hele mullakiht
illuviaalne <illuvi`aal|ne -se 2 adj> (< ld illuvies üleujutus) • geol sisseuhteline (nt mullakiht)
illuviaalhorisont • geol sisseuhtekiht, pinnakiht, kuhu on nõrgunud ained ülemistest mullakihtidest
kessoontõbi <+ tõbi tõve tõbe t`õppe 21 s> (< kessoon), dekompressioontõbi <+ tõbi tõve tõbe t`õppe 21 s> (< dekompressioon) • med haigusseisund, mis tekib liiga kiirel siirdumisel tunduvalt madalama õhurõhuga keskkonda: keha kudedes lahustunud gaasid eralduvad mullidena verre või kudedesse; esineb nt tuukritel
pastörelloos <pastörell|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pn L. Pasteur, Prantsuse teadlane, 1822–95) • vet koduloomade nakkushaigus, mida tekitab bakter (Pasteurella multocida)
risosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< riso- + sfäär) • biol taimejuuri vahetult ümbritsev mullakiht v vesi
