[VSL] Võõrsõnade leksikon

adenokartsinoom <+ kartsin|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr adēn nääre + kartsinoom) • med näärevähk, näärmekoest tekkinud pahaloomuline kasvaja

adverbiaalne <adverbi`aal|ne -se 2 adj> (ld adverbialis) • lgv määrsõnaline, adverbi omaduse v tähendusega; määruslik, määrus-

atribuut <atrib|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ld attributum < attribuere omistama, lisama)
1. juurdekuuluv ese, tarvik
2. fil substantsi lahutamatu omadus (nt liikumine on mateeria atribuut); oluline, iseloomulik tunnus
3. lgv täiend
adjektiivatribuut • lgv omadussõnaline täiend
adverbiaalatribuut • lgv määruslik täiend
genitiivatribuut • lgv omastavaline täiend; nimisõnaline täiend omastavas käändes

biee <bi`ee 26i s> (pr biais viltusus) • tekst viltu riiet lõigatud riba, mida pooleks murtult kasut kaunistava äärisena (kandina)

eksemplaarne <eksempl`aar|ne -se 2 adj> (ld exemplaris < exemplum eeskuju) • van näidislik; hoiatavaks eeskujuks olev; range

festoon <fest|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr feston < it festone < festa pidu)
1. lilledest, lehtedest jm punutud rippehis hoonete, auväravate jne kaunistamiseks
2. arhit lainjas v vanikutaoline kaunistus(motiiv) arhitektuuris
3. tekst lainjas v hambuline ääris rõivail, kardinail jm

flanš <fl`anš flanši fl`anši 22e s> (sks Flansch) • tehn äärik, otsaketas torude ühendamiseks poltide abil
flanšliide • äärikliide

gemm <g`emm gemmi g`emmi 22e s> (ld gemma pung) • kunst lõigatud piltkujutisega vääris- v poolvääriskivi (süvendkujutistega gemm on intaljo, kõrgkujutistega gemm on kamee); gemmide valmistamine saavutas juba antiikajal kõrge taseme; bot alamail seentel tekkiv plasmamoodustis

glebae adscriptus [gleebe adskr·iptus] (keskld) • pärisori

heterodoksia <heterod`oksia 1 s> (kr heterodoxia vale- või eriarvamus, vrd heterodoks) • teisitimõtlemine, väärusk

jaanuar <jaanuar -i 19 s; j`aanuar -i 2e s> (ld mensis (Ianuarius), arvatavasti Rooma jumala Januse järgi) • näärikuu, kalendri 1. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 11. kuu

kamass <kam|`ass -assi -`assi 22e s> (vn гамаша, камаша < pr gamache sääris < pn Ghadames, linn Liibüas) • tekst omaaegne nöörideta saabas, kummiriidest kiilud külgedel; meeste haakidega poolsaabas

kolektoomia <kolekt`oomia 1 s> (< kr kolon, kōlon käärsool + ektoomia) • med käärsoole-eemaldus

kolibakter <+ b`akter -i 2e s> (< kr kolon, kōlon käärsool + bakter) • biol soolekepike, jämesoole mikrofloora peamisi koostisosi; väga rohke paljunemise korral võib põhjustada haigusnähte

kolienteriit <+ enter|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr kolon, kōlon käärsool + enteriit) • med kolibakterite tekitatud peensoolepõletik väikelastel

kolifaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< kr kolon, kōlon käärsool + -faag) • biol kolibakterit hävitav bakteriviirus. Vt ka bakteriofaag

koliit <kol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr kolon, kōlon käärsool) • med jämesoolepõletik

kolitiiter <+ t`iit|er -ri 2e s> (< kr kolon, kōlon käärsool + tiiter) • vähim veehulk (milliliitreis), milles standardse määramismeetodiga saab kindlaks teha kolibakteri olemasolu

kolostoomia <+ st`oomia 1 s> (< kr kolon, kōlon käärsool + stoma ava, suue) • med kirurgiline operatsioon: uurise moodustamine käärsoolde, käärsoolelõikus

kolotoomia <+ t`oomia 1 s> (< kr kolon, kōlon käärsool + -toomia) • med käärsooleavamine, käärsoolelõikus

koolon2 <k`oolon -i 2e s> (ld colon käärsool < kr kolon, kōlon) • anat käärsool (jämesoole osa)

kraspedum <kraspedum -i 19 s> (< kr kraspedon ääris, serv) • zool ääris, puri

limbiline <limbili|ne -se -st 12 adj> (< ld limbus äär, palistus) • serva-, äärise-
limbiline süsteem • anat peaaju moodustiste kogum, mis äärestab rõngana suuraju poolkerade sisepinda

multipolaarne <+ pol`aar|ne -se 2 adj> (< multi- + polaarne) • anat mitmeharuline (närvirakk)

nelk <n`elk nelgi n`elki 22e s> (sks Nelke < keskülemsks dem negelkīn naelake)
1. bot näälike (metsik nelk); pms habenelgist aretatud lille kultuurvorm aednelk (Dianthus) on hinnatud ilutaim
2. kok nelgipuu kuivatatud õienuppudest vürts

neuron <n`euron -i 2e s> , neurotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< neuro- + -tsüüt) • füsiol närvirakk koos oma jätketega

paraad <par|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr parade)
1. rivistunud väeosade, sportlaste vm pidulik ülevaatus; lõpeb hrl möödamarsiga paraadi vastuvõtjaist; piltl uhkeldav esiletoomine
2. sport pareerimine, tõrje, kaitselöök (vehklemises, poksis, maadluses)
paraadportree • kunst väärika isiku portree, millel tema seisust ja suursugusust rõhutatakse piduliku rõivastuse ja aumärkidega

paroreksia <paror`eksia 1 s> (< par- + kr orexis isu) • med väärisu, väärmaitse, isu kõlbmatu toidu järele

plakeerima <plak|`eerima -eerib 28 v> (pr plaquer < holl plakken peale kleepima), plateerima <plat|`eerima -eerib 28 v> (sks plattieren) • tehn õhukese väärismetallikihiga (metallesemeid) v õhukeste vääris- v värvilisest puidust plaatidega (puidutooteid) katma

poort <p`oort poordi p`oorti 22e s> (sks Bord, ingl board parras)
1. mer parras, laeva (paadi) külg
2. autokasti külg või ots
3. ääris, (nt väljakut) ümbritsev madal sein
4. (sks Borte) tekst äärekaunistus, äärispael
poortauto • madelauto, liikumatu kastiga veoauto

rebord <reb|`ord -ordi -`ordi 22e s> (pr) • väljaulatuv serv, rant, ääris (nt vagunirattal)

reglement <reglem|`ent -endi -`enti 22e s> (pr règlement < régler korraldama, reguleerima < ld regula joonlaud; eeskuju, reegel) • eeskiri; määrustik, reeglite kogu; istungite, koosolekute ja sessioonide töökord; kodukorrareeglid; spordivõistluste jm ürituste korraldamise kord

servid pl <s`erv servi s`ervi 22e s> (pr serf pärisori < ld servus ori) • aj sõltuvad talupojad Lääne-Euroopas, eriti Prantsusmaal V–XIII s

spagaat <spag|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Spagat < it spaccata < spaccare lõhestama) • sport võimlemises isteasend, mille korral üks jalg on sirgelt ees ja teine taga v harkiste korral kumbki jalg sirgelt kõrval, kääriste

šokk <š`okk šoki š`okki 22e s> (pr choc, ingl shock) • med järsu ning tugeva vapustuse halvav, vahel ka surmav toime organismisse, eriti ajusse ja südamesse (nt tugevaist meeleliigutusist tekkiv närvišokk e närvivapustus, raskete kehavigastuste v operatsiooni puhul tekkiv haavašokk)

tress <tr`ess tressi tr`essi 22e s> (< pr tresse punutis, palmik)
1. arhit romaani arhitektuuris kiviribadest põimitud ornamendimotiiv
2. tekst kulla- v hõbedakarva ääris v pael pms vormirõivastel; põimpael, punutud ilupael rõivaste, mööbli jm kaunistamiseks