[VSL] Võõrsõnade leksikon

ad spectatores [ad spektatoores] (ld vaatajatele) • teater tegelase otse saali (publikule) suunatud kõne näidendis

antrakt <antr|`akt -akti -`akti 22e s> (pr entracte < entre vahel + acte vaatus) muus
1. muusikapala (intermeedium) näidendi, ooperi v balleti vaatuste vaheaegadel
2. vaheaeg lavaetenduse vaatuste, kontserdi osade jm vahel

comedia [komeedia] (hisp) • teater Hispaania teatri õitseaja kõikide ilmalike näidendite nimetus

coup [ku] (pr) • löök, tõuge; võte
coup de grâce [ku dögr·as] (pr „halastuslöök“) • surmahoop, otsustav v viimane löök
coup de maître [ku döm·eetr] (pr) • meisterlik võte, tegu v samm
coup d’état [ku det·a] (pr) • pol riigipööre
coup de théâtre [ku döte·atr] (pr) • kirj üllatav, enamasti vähe põhjendatud pööre näidendi tegevuskäigus v tegelase iseloomus

dramatis personae [draamatis persoone] (ld) • näidendi tegelased

dramaturgia <dramat`urgia 1 s> (< kr dramatourgia draamateos) • teater draamateose ülesehituse ja lavastamise teooria, näidendi- ja lavastamisõpetus

duoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (< ld duo kaks + -loog) • kirj, teater kahe tegelase vaheline kõnelus näidendis ja eepilistes žanrides, dialoogi erijuhtum

ekraniseerima <ekranis|`eerima -eerib 28 v> (< ekraan) • kirjandusteose (romaani, näidendi) alusel filmi v telelavastust looma

intermeedium <+ m`eedium -i 19~2e s> (< ld intermedius vahepealne) muus
1. intermetso, kerge lõbus muusikaline vahepala tõsise iseloomuga näidendi vaatuste vahel XVI–XVII s, draama v ooperi vaatuste vahel XVII–XVIII s, millest kasvas välja opera buffa
2. vahemäng fuuga osade v teema esituste vahel

intriig <intr|`iig -iigi -`iigi 22e s> (pr intrigue < intrigeerima) • salasepitsus; kirj kirjandusteose (pms näidendi) tegevuskäik, mida iseloomustab tegelaste pinev võitlus ja süžee keerukus

malapropism <malaprop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Malaprop, R. B. Sheridani (1751–1816) näidendi „Rivaalid“ tegelane < pr mal à propos halvasti sobiv) • lgv nähtus, kus mingi sõna asemel kasut mõnd teist, lähikõlalist sõna, eriti võõrsõna. Vt ka solötsism, spoonerism

monoloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (< mono- + -loog) • ühekõne; kirj näidendis vm kirjandusteoses pikem kõne iseendaga v publiku poole pöördudes. Vt ka dialoog, triloog

müsteerium <müst`eerium -i 19~2e s> (ld mysterium < kr mystērion)
1. aj Vana-Kreekas ja -Roomas salajane usukultus, millest võisid osa võtta ainult pühitsetud (müstid)
2. relig tõde, mida saab mõista üksnes Jumala ilmutuse abiga, ususaladus
3. teater liik keskaja vaimulikke näidendeid Lääne-Euroopas; müsteeriume etendati esialgu kirikuis ladina keeles, hiljem linnaväljakuil rahvakeeles
4. piltl miski saladuslik, mõistatuslik

polüloog <+ l`oog loogi l`oogi 22e s> (< polü- + -loog) • kirj mitme tegelase vaheline kõnelus (eepilistes žanrides, näidendis), dialoogi erijuhtum

protagonist <protagon|`ist -isti -`isti 22e s> (kr prōtagōnistēs < prōtos esimene + agōnistēs võistleja, näitleja)
1. aj esinäitleja, näidendi peategelane Vana-Kreeka tragöödias (algselt ainus näitleja)
2. kirj kirjandusteose tegelane, kes väljendab autori ideid

raadioteater <+ t`eat|er -ri 2e s> (< raadio + teater) • teater raadio sõnakunstisaadete liik, mis hõlmab näidendite jt kirjandusteoste seadeid, dokumentaariume, kuuldemänge, teatrietenduste ülekandeid jm; ringhäälinguasutuse teaterstuudio, kus salvestatakse raadiosaateid v tehakse otseülekandeid

repeteerima <repet|`eerima -eerib 28 v> (< ld repetere kordama) • teater, muus näidendit jms enne esitamist korrates selgeks õppima; ped õpinguis järele aitama

repetitsioon <repetitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld repetitio)
1. läbivõetu kordamine, selgeks harjutamine; õppetöös järeleaitamine
2. näidendi, kontserdi, filmistseeni jne proov
3. muus klaveri haamermehhanismi mängutundlikkus sama heli kiirel kordamisel

resonöör <reson|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr raisonneur) • targutaja, juurdleja; kirj näidendi v romaani tegelane, kes esitab autori hinnanguid toimuvate sündmuste, tegelaste jne kohta

robot <robot -i 2e s> (< tšehhi robota orjus, orjatöö)
1. tehn ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasut inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavatel töödel; nimetus pärineb Tšehhi kirjaniku K. Čapeki 1920. a ilmunud näidendist „RUR“, kus märgib tehisinimest
2. info kasutaja sekkumiseta rutiinseid ülesandeid täitev programm; ka programmeeritud käitumisega olem kuval
3. piltl masinlikult ülesandeid täitev isik

tekst <t`ekst teksti t`eksti 22e s> (< ld textus kude, struktuur < texere kuduma)
1. kirjutise sõnaline osa ilma selle juurde kuuluvate illustratsioonideta; teose (laulu, ooperi, näidendi vm) sõnad
2. ka lgv teatavas märgisüsteemis kodeeritud ning kindla alguse ja lõpuga sõnum (informatsioon), keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest
3. trük 20-punktine trükikiri