[VSL] Võõrsõnade leksikon

abstraheerima <abstrah|`eerima -eerib 28 v> (< ld abstrahere eemale tõmbama) • fil, loog abstraktseid mõisteid moodustama; eseme v nähtuse üksikuid tunnuseid v seoseid mõtteliselt eraldama ja üldistama; üksikuilt esemeilt ja nähtustelt üldistele mõistetele ja arenemisseadustele siirduma

anakronism <anakron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr anachronismos < ana- + chronos aeg) • eksimus ajaarvamise (kronoloogia) vastu; ühe ajajärgu nähtuse v sündmuse väär paigutamine teise ajajärku; oma aega sobimatu, iganenud nähtus, komme v vaade

antitsipatsioon <antitsipatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld anticipatio) • ennetamine; etteaimamine; nähtuse v toimingu enneaegne asetleidmine; mingi sündmuse mõtteline ennetamine; muus ennak, järgneva akordi ühe v mitme heli esinemine eelnevas akordis akordivälisena

antreprenöör <antrepren|`öör -ööri -`ööri 22e s> (pr entrepreneur < entreprendre ette võtma) • eraettevõtjast kontsertide, näituste, etenduste korraldaja

aspekt <asp|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld aspectus vaade)
1. vaatekoht, seisukoht, millelt käsitletakse esemeid, nähtusi, mõisteid; nähtuse üks külg
2. lgv grammatiline kategooria, mis näitab, kas sündmus, tegevus v protsess on lõpetatud v lõpetamata, hetkeline v kestev, vt ka perfektiivne aspekt, imperfektiivne aspekt
3. astr Päikese ja planeetide vastastikune asend Maalt vaadatuna
4. bot taimekoosluste erinev välisilme eri aastaaegadel

diplom <d`iplom -i 2e s> (pr diplôme < kr diplōma pooleks murtud leht, dokument)
1. eriharidust, teaduskraadi tõendav dokument (nt ülikoolidiplom, diplom teadusliku kraadi andmise kohta), vt ka diplomiõpe
2. autasuna antav tunnistus näitusel, võistlusel vm edukalt osalemise eest

dramatiseerima <dramatis|`eerima -eerib 28 v> (sks dramatisieren) • kirj (jutustavat teost) draamavormi seadma; piltl dramaatiliseks tegema, sündmusele liiga tõsist iseloomu omistama, nähtuse tõsidust suurendama

dünaamika <dünaamika 1 s> (< kr dynamikos võimas, võimalik < dynamis jõud)
1. (jõuline, hoogne) liikumine; arenemis‑ v muutumiskäik, vt ka staatika
2. füüs mehaanika haru, mis käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul
3. muus õpetus helitugevuse muutustest
dünaamikapiirkond • akustikas maksimaalse ja minimaalse helirõhu suhe detsibellides; piltl mingi nähtuse arenemis- v muutumiskäik; liikumise v tegevuse küllus

eksponaat <ekspon|`aat -aadi -`aati 22e s> (vn экспонат < ld exponere välja panema) • (muuseumis, näitusel vm) vaatamiseks väljapandud ese, toode v teos

eksponeerima <ekspon|`eerima -eerib 28 v> (sks exponieren < ld exponere välja panema)
1. vaatamiseks välja panema (nt esemeid muuseumis v näitusel)
2. hädaohtu saatma
3. fot säritama

eksponent <ekspon|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits exponens välja panev) • väljapanija, oma teoste v toodetega muuseumis v näitusel esineja; mat astendaja, nt n avaldises an
eksponentvõrrand • mat võrrand, milles otsitav suurus esineb astendajas, nt a^x = b

ekstrapolatsioon <+ polatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ekstra- + interpolatsioon) • nähtuse ühe osa jälgimisel tehtud järelduste laiendamine nähtuse teisele osale; mõiste v nähtuse ülekandmine teise aega v kohta; mat funktsiooni antud väärtusterea abil ta teiste, väljaspool seda rida asetsevate väärtuste leidmine, vt ka interpolatsioon

galerist <galer|`ist -isti -`isti 22e s> • kunst galerii (2) omanik, galeriipidaja; näituste korraldaja galeriides

grafeem <graf|`eem -eemi -`eemi 22e s> (pr graphème, ingl grapheme < kr graphē kirjutamine, kirjutatu) • lgv täht, tähe abimärk, täheühend vm kirjamärk mingi foneetilise nähtuse tähistajana; kirjasüsteemi väikseim tähendust eristav üksus; sõna kirjakuju

grand prix [gra(n)pr·i] (pr), lüh GP • suur v kõrgeim auhind (näitusel, konkursil vm)

hallutsinatsioon <hallutsinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld alucinatio, hallucinatio sonimine) • med, psühh viirastus; ebataju, ilma vastava välisärrituseta tekkiv, pms nägemis- ja kuulmis- (ka haistmis-, maitsmis- ja kompimis-) pettekujutlus, mis haige jaoks on reaalse nähtuse iseloomuga; esineb eriti vaimuhaiguste puhul

historism <histor|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Historismus < kr historia ajalugu)
1. ajalooteaduste printsiip, mille kohaselt iga asja v nähtust tuleb uurida ja hinnata selle tekkimises ning arenemises, selle konkreetsuses ja vastastikuses seoses teiste nähtustega
2. seisukoht, mille järgi sotsiaalteadused on ajaloolisi seaduspärasusi avastades võimelised ette nägema ajaloolisi protsesse
3. lgv sõna, mis on käibelt kadunud vastava eseme v nähtuse kadumise tõttu

hüperbool <hüperb|`ool -ooli -`ooli 22e s> (kr hyperbolē liiasus, liialdus)
1. mat kahest harust koosnev tasapinnaline kõver, mille iga punkti kauguste vahe kahest kindlast punktist (fookustest) on jääv
2. kirj kunstiline liialdus, kirjeldatava nähtuse v asja iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, vastand meioos, vt ka litootes (1), grotesk

hüpotees <hüpot|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr hypothesis ettepanek, oletus, eeldus)
1. oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ning tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teaduslikuks teooriaks
2. mat tõeseks loetav lause, nt teoreemi eeldus

indikaator <indik`aator -i 2e s> (< ld indicare näitama)
1. vahend mingi nähtuse olemasolu näitamiseks v mingi suuruse ligikaudseks mõõtmiseks
2. keem aine, mille kergesti jälgitava muutuva tunnuse (värvus, fluorestsents) järgi on võimalik kindlaks teha keemilise reaktsiooni lõppu mahtanalüüsis v määrata keskkonna mingit füüsikalis-keemilist näitajat
3. tehn seade indikaatordiagrammi saamiseks
indikaatordiagramm • indikaatori abil saadav diagramm, näitab rõhu muutumist sõltuvalt kolvi asendist sisepõlemismootori, aurumasina v mingi kolbmasina silindris
indikaatorlamp • märgulamp, signaali- v pingenäiturina kasutatav lamp, nt valgusdiood
indikaatorpaneel • kuvar v näidik, s.o seadis informatsiooni nähtavaks tegemiseks
indikaatortaim • bot taim, mille kasvukoht, keemiline koostis ja välisilme viitavad mingitele pinnase eriomadustele

individualisatsioon <individualisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr individualisation < individuaalne)
1. isiku, eseme v nähtuse eripära esiletoomine v arvestamine
2. kirj elunähtuste kujutamine konkreetsete karakterite, olukordade ja sündmuste kaudu; kirjandusteose tegelase kõne kujundamine tema iseloomu, päritolu, hariduse jms kohaseks
3. ped õpetuse kohandamine õpilase isiku iseärasustega

individualiseerima <individualis|`eerima -eerib 28 v> (pr individualiser < individuaalne) • üksikisiku, -eseme v -nähtuse erijooni esile tõstma v arvestama; omapäraste erijoontega varustama; erijuhtumi omapära silmas pidama

inversioon <inversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inversio) ümberpööramine v -tõstmine
1. biol mutatsioon, kromosoomisisene struktuurimuutus, mille puhul kromosoomisegment pöördub 180° võrra
2. geol vastandreljeefi teke, varasema vajumise asendumine kerkeliikumisega
3. füüs füüsikalise nähtuse märgi v tüübi muutumine kindlatel tingimustel
4. lgv pöördjärg, sõnade pöördjärjestus lauses
5. keem ühe struktuuritüübi või aine üleminek teiseks, sahharoosi hüdrolüüs
6. mat kombinatoorikas kahe elemendi järjestuse muutmine, matemaatilises loogikas eitustehe
7. anat ümberpöördumine, sissekäändumine, sissepöördumine, nt jalapöia inversioon
8. meteor nähtus, mille korral kõrgemates õhukihtides on temperatuur kõrgem kui madalamates
9. muus peegelkuju, motiivi v teema kordumine vastupidises liikumises, vt ka imitatsioon

isogloss <+ gl`oss glossi gl`ossi 22e s> (< iso- + kr glōssa keel, kõne) • lgv mingi samasuguse keelelise nähtuse levikuala piirjoon kaardil

kemism <kem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keemia) • keem mingi nähtuse v protsessi keemiline olemus; biol keemilise energia kogutoime reaktsioonides, ka taimedes ja loomades

kognitiivne <kognit`iiv|ne -se 2 adj> (keskld cognitivus < ld cognitio teadmine, tunnetamine) • psühh tunnetuslik, tunnetatav
kognitiivne dissonants • psühh tunnetusebakõla, pingeseisund, mis tekib, kui inimesel on ühe ja sama nähtuse kohta korraga kaks v rohkem kooskõlatut teadmist
kognitiivne lingvistika, kognitiivlingvistika • lgv 1980ndatel aastatel tekkinud keeleteaduse suund, mis keskendub keele ja mõtlemise, keele ja maailma tajumise seostele
kognitiivne psühholoogia • psühh tunnetuspsühholoogia, psühholoogia suund, mis käsitab teadvuses peegelduvat tõeluse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutades tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises

kriitika <kriitika 1 s> (< kr kritikē (technē) otsustamiskunst)
1. arvustus; mingi eseme, nähtuse, teo, õpetuse, raamatu, kunstiteose jne hindav eritelu
2. eitav arvamus millegi kohta (teaduses, kunstis, kirjanduses, poliitikas jm), puuduste, vigade, vastuolude esitus
3. millegi usaldatavuse teaduslik kontroll (nt tekstikriitika)

kronoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< krono- + -skoop) • tehn täppisseade lühikeste ajavahemike mõõtmiseks ja kellade näitude võrdlemiseks üksteisega v raadio kaudu edastatavate signaalidega. Vt ka kronograaf (2)

kvantiteet <kvantit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld quantitas < quantus kui palju) • kogus, hulk; lgv vältus, (hääliku, silbi) pikkusjärk; fil eseme v nähtuse erinevus mingi ühe kvalitatiivse määratluse raames v identsus erisuguste kvalitatiivsete määratluste piires

mehhanism <mehhan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr mēchanē tööriist, masin)
1. mehaaniline süsteem, mis muundab vedava lüli liikumise veetava(te) lüli(de) etteantud liikumiseks, nt väntmehhanism, nukkmehhanism, tõstemehhanism, kellamehhanism
2. mingi protsessi v nähtuse toimimis- v toimumisviis

modulatsioon <modulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld modulatio mõõdupärasus, laulmine, meloodia)
1. muus siirdumine ühest helistikust v helilaadist teise
2. füüs, el info edastamiseks kasutatava füüsikalise nähtuse (elektrivoolu, elektromagnetvälja, valgus- v elektronkiire) mingi parameetri (nt kõrgsageduslike elektrivõnkumiste kandesageduse amplituudi, sageduse v faasi) muutmine vastavalt ülekantava signaali hetkväärtuse muutumisele

panoptikum <pan´optikum -i 19 s> (< pan- + kr optikos nägemis-) • haruldaste esemete, eriti vahakujude vaatekogu; süsteemitu huviväärsuste näitus

perifraas <+ fr`aas fraasi fr`aasi 22e s> (kr periphrasis) • kirj mõiste mitmesõnaline ümberütlus, kõnekujund, milles eseme v nähtuse nimetuse asemel mainitakse tema iseloomulikke tunnuseid v suhteid

personaalnäitus <+ n`äitus -e 11~9 s> (< personaalne) • isikunäitus, ühe (v kahe) kunstniku (ka fotograafi vm isiku) tööde näitus

psühhogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< psühho- + genees)
1. hingeelu (psüühika) teke ja areng (üksikisikul v liigil)
2. erandliku hingelise nähtuse tekkimine ja arenemine

psühromeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr psychros külm + -meeter) • tehn kahest termomeetrist koosnev hügromeeter õhu niiskuse määramiseks kuiva ja märja termomeetri näitude vahe järgi

psühromeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • psühromeetriga mõõtmisel põhinev, psühromeetri näitude vahes avalduv

rebound [riibəund] (ingl) • tagasilangemine, nähtuse ajutine tugevnemine pärast tõkke eemaldamist

sümptom <s`ümptom -i 2e s> (< kr symptōma juhtumus; sümptom) • mingi nähtuse tunnus, tundemärk; med haigustunnus, haigusnäht. Vt ka sündroom

sünekdohh <sünekd|`ohh -ohhi -`ohhi 22e s> (kr synekdochē) • kirj kõnekujund, mille puhul eseme v nähtuse tavaline nimetus asendatakse ühe tema olulisema tunnusega, nt sada mõõka (st ratsaväelast), v tähendus kantakse üle kvantitatiivse suhte alusel: osa terviku v tervik osa asemel. Vt ka antonomaasia, pars pro toto

trend <tr`end trendi tr`endi 22e s> (ingl)
1. kõnek suund, kallak, suunitlus, suundumus, mood
2. stat nähtuse (hinna, rahvaarvu jne) kvantitatiivse tunnuse pikemaajalise muutumise põhisuund, mida näitlikult kujutatakse (sirg)joonena graafikul
3. mat algrea keskväärtus aja funktsioonina
trendijoon • mat arvujada lähendfunktsiooni graafik