[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

keerub <keerub -i 2e s> (hbr pl kerubim)
1. müt assüüria-babüloonia müt-s inimese pea ning härja v lõvi kehaga tiivuline olend, valvaja, kaitsja
2. relig vanas testamendis liik kõrgemaid olendeid (Jahve trooni kandjad, paradiisivalvur jne) (vt ka seerav)
3. kunst sagedasti esinev motiiv (lapsenäoline tiivuline olend) kujutavas kunstis

krüptosoiline <krüptos`oili|ne -se -st 12~10? adj> (< krüpto- + kr zōē elu) • zool peiduline, pimedaid kohti (nt auke, koopaid, kivialuseid) eelistav (eluviis)

lamassu <lam´assu 16 s> (akadi) • kunst, müt Assüüria ja Pärsia skulptuuris inimpäine, lõvi v härja kehaga tiivuline olend templi v palee ukse ees, nn väravavalvur

maskott <mask|`ott -oti -`otti 22e s> (pr mascotte < oksitaani mascoto nõidumine < masco nõid) • õnnetoojaks peetav ese (nt nukk), ka loom v isik, nt olümpiamaskott

momentaanne <moment`aan|ne -se 2 adj> , momentne <mom`ent|ne -se 2 adj> (ld momentaneus < moment) • hetkeline, viivuline, kohe mööduv

nümf <n`ümf nümfi n`ümfi 22e s> (kr nymphē neitsi, mõrsja, noorik)
1. müt Vana-Kreeka müt-s ilusa neitsina kujutatav haldjas v loodusvaim
2. zool neidis, putuka vastne, millest kujuneb tiivuline valmik

pegasus <pegasus -e 11 s> (< pn Pegasos, Kreeka müt-s tiivuline hobu, kelle kabjalöögist tekkinud allika vesi olevat luuletajale inspiratsiooni andnud) • piltl luulehobu, luuletajate inspiratsiooni sümbol

puto <puto 16 s> (it putto poisike), amorett <amor|`ett -eti -`etti 22e s> (it amoretto põgus armumine) • kunst lapsingel, armastusjumal Amori saatja, alasti v napis rõivas tiivuline (poiss)lapse kujutis barokk- ja rokokookunstis

sfinks <sf`inks sfinksi sf`inksi 22e s> (kr pn Sphinx)
1. müt Vana-Egiptuse skulptuuris vaaraod v päikesejumalat sümboliseeriv inimese peaga lõvi kuju, kuningavõimu sümbol; Kreeka müt-s naise pea ja rindadega ning lõvi kehaga tiivuline olend
2. zool karvutu kassi tõug
3. piltl mõistatuslik olend, arusaamatu inimene

-troofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< kr trophē toitmine, toit) • toiteline, toiduline, toitainetega seotud

-voor <+ v`oor voori v`oori 22e s> (< ld vorare õgima, neelama) • -toiduline, -sööja


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur