[VSL] Võõrsõnade leksikon

alniko <alniko 1 s> {lüh sõnadest alumiinium, nikkel, koobalt} • tehn magnetsulam, milles on peale raua alumiiniumi, niklit ja koobaltit

alpaka2 <alp´aka 16 s> (it alpacca) • tehn uushõbe, hõbedasarnane vasesulam, milles on 5–30% niklit ja 10–35% tsinki

argentaan <argent|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld argentum hõbe) • tehn liik uushõbedat; vasest, niklist ja tsingist koosnev metallisulam

barüsfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< barü- + sfäär) • geol maakera sisemine, raskeist aineist (oletatavasti niklist ja rauast) koosnev osa, Maa tuum; barüsfääri raadius = u 3400–3500 km

brunch [brantš] (ingl < breakfast hommikueine + lunch keskpäevaeine) • keskhommik, hiline hommikueine, mis asendab ka keskpäevaeinet

delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektron • füüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihas • anat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametall • tehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses

DIP {lüh ingl sõnadest dual inline package} • tehn (integraalkomponendi) kahes reas viikudega korpus
DIP-lüliti • el väliselt DIP-korpusega sarnanev otse trükkplaadile joodetav lülitiplokk

elinvar <elinvar -i 19 s> (pr élinvar < élasticité invariable muutumatu elastsus) • tehn raua, nikli, kroomi ja süsiniku sulam, mille elastsus temperatuuri muutumisel peaaegu ei muutu; kasut heliharkide, membraanide, kellavedrude jm valmistamiseks

fibroosne <fibr`oos|ne -se 2 adj> (< fibro-) • med kiuline, sidekoeline, kiulisest sidekoest koosnev

hemotsütoblast <+ bl`ast blasti bl`asti 22e s> (< hemo- + tsüto- + blast) • füsiol vereliblemoodustis, mesenhüümilise päritoluga tüvirakk, millest võib areneda ükskõik milline vererakk

invar <`invar -i 2e s> (pr < invariable muutumatu < in- + ld variabilis muutuv) • tehn raua ja nikli (36%) sulam, millel on väga väike joonpaisumistegur

kabatšokk <kabatš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn кабачок < tat кабак) • bot suvikõrvits, melonkõrvits, puhmikkõrvits, hariliku kõrvitsa piklike viljadega teisend

keratiin <kerat|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr keras, gen keratos sarv) • biol sarvaine, sarvis, sarvede (ka küünte, sulgede, juuste, karvade) peamine koostisaine, lahustumatu kiuline valk

konstantaan <konstant|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Konstantan, kaubamärk < ld prees partits constans püsiv) • tehn vase (58%), nikli (41%) ja mangaani (1%) sulam, millel on suur ja temperatuurist vähe sõltuv eritakistus

kopell <kop|`ell -elli -`elli 22e s> (ingl coppel < copper vask + nikkel) • tehn eriline vase, nikli ja mangaani sulam, kasut termopaaride valmistamiseks

kromaal <krom|`aal -aali -`aali 22e s> (< kroom + alumiinium) • tehn suure eritakistusega kuumuspüsiv rauasulam, mis sisaldab 22–28% kroomi, 4–6% alumiiniumi ning vähesel määral räni, niklit ja mangaani; kasut küttekehade valmistamiseks

magniko <magn´iko 16 s> (vn магнико < magnet + nikkel + koobalt) • füüs ferromagnetiline kõvamagnetmaterjal, mis sisaldab põhikomponendina rauda ning lisandeid (koobaltit 24%, niklit 14%, alumiiniumi 8% ja vaske 3%)

manganiin <mangan|`iin -iini -`iini 22e s> • tehn mangaani ja niklit sisaldav vasesulam, millel on suur ja temperatuurist vähe sõltuv eritakistus, kasut pms täppistakistite valmistamiseks

melhior <m`elhior -i 19~2e s> (pr melchior < maillechort < pn Maillot ja Chorier, leidurid) • tehn vase ja nikli (kuni 30%) plastne ja korrosioonikindel hõbevalge sulam

Ni • keem nikli tähis

nife <nife 16 s> (< nikkel + ferrum) • geol Maa oletatavasti tahke sisetuum, mis koosneb valdavalt niklist ja rauast

nikeldama <nikeldama 27 v> • tehn esemeid galvaaniliselt v keemiliselt nikliga katma

nikeliin <nikel|`iin -iini -`iini 22e s>
1. tehn suure elektrilise eritakistusega vasesulam, mis sisaldab 25–35% niklit
2. vt nikoliit

nikroom <nikr|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< nikkel + kroom) • tehn suure elektrilise eritakistuse ning kuumuspüsivusega nikli ja kroomi sulam

nominaalne <nomin`aal|ne -se 2 adj> (pr nominal < ld nominalis nime-) • nimeline, nimi-; ainult nime poolest olemasolev, ebatõeline; lgv nimisõnaline

nominalisatsioon <nominalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld nominalis nimeline < nomen nimi, nimisõna) • lgv verbi, fraasi v lause muutumine nimisõnaliseks, nt lapsed mängivad › laste mängimine

-onüüm <+ on|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (kr -ōnymos -nimeline < onoma nimi) • nimi, nimetus, sõna, mõiste

pallasiit <pallas|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn P. S. Pallas, Saksa-Vene loodusteadlane, 1741–1811) • geol segameteoriit, raud- ja kivimeteoriidiga võrreldes vahepealse koostisega meteoriit, mille rauast ja niklist koosnevas põhimassis esinevad ümardunud oliviinikristallid

permalloi <permall`oi 26 s> (ingl permalloy < permeaabel + ingl alloy ligatuur) • tehn pms nikli ja raua sulam, suure magnetilise läbitavusega pehmemagnetmaterjal

permenorm <permen|`orm -ormi -`ormi 22e s> (< pn Permenorm, kaubamärk < sks permeabel läbitav + enorm tohutu) • tehn rauast, niklist ja mangaanist koosnev pehmemagnetmaterjal

platiniit <platin|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< plaatina) • tehn nikli ja raua sulam, millel on klaasiga võrdne joonpaisumistegur; kasut plaatina asemel hõõglampide ja elektrovaakumseadiste klaasdetailidesse läbiviikude tegemiseks

pürrotiin <pürrot|`iin -iini -`iini 22e s> , pürrotiit <pürrot|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr pyrrhotēs punasus < pyrrhos tulipunane) • miner metalse läikega magnetiline punakaskollane mineraal, raudsulfiid, vahel sisaldab ka niklit ja koobaltit; kristallub monokliinses v heksagonaalses süngoonias; Eestis esineb kristalse aluskorra moondekivimeis

rostraalne <rostr`aal|ne -se 2 adj> (< ld rostrum nokk, koon) • zool nokmine; koonupoolne; nokisepoolne; anat eespool v ülalpool asetsev

seleniit <selen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr selēnitēs < selēnē Kuu) • geol roosakaskollane kiuline kips

sferoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< sfero- + -liit) • miner kiirjalt asetunud piklike kristallide kera, võib esineda mitmesuguseis kivimeis

stelliit <stell|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld stella taevatäht) • tehn kõvasulam, mis koosneb pms koobaltist, niklist, kroomist ja volframist; stelliidiga kaetakse kiirelt kuluvaid pindu ja tööriistade lõikeservi

uraliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< pn Uural, mäestik) • miner amfiboolide rühma kuuluv mineraal, hrl küünekivi v aktinoliidi kiuline erim; esineb aluselistes tardkivimites