[VSL] Võõrsõnade leksikon

aadlitiitel <+ t`iit|el -li 2e s> (< aadel + tiitel) • eriline nimetus (prints, hertsog, vürst, markii, krahv, parun, samuti von ja de perekonnanime ees), mis näitab aadliku asendit aadliseisuse hierarhias

agada [agadaa] (< aramea lugu, legend), hagada [hagadaa] (< hbr lugu, jutustamine) relig
1. jutustavad jm seadusandlusevälised tekstiosad rabiinlikus kirjanduses, eriti talmudis ja midrašis, vastand halaha
2. paasapühade legendi ja rituaali sisaldava raamatu nimetus juudi traditsioonis

agri decumates [agri dekumaates] (ld) • aj Doonau ülemjooksu ja Reini ülem- ning keskjooksu vahelise maa-ala nimetus Tacitusel

ahhailased pl <ahh`aila|ne -se -st 12~10? s> (< pn Ahhaia, Peloponnesose põhjaosas asunud maakond) • aj kreeklaste omaaegne nimetus, vanim Kreeka hõim

air [eer] (pr viis, meloodia < õhk) muus
1. aj mõningate vokaalvormide nimetus XVI–XVIII s
2. instrumentaalpala (nt süidi osa)

alfer (rts pl, sg alf), alfar (isl pl álfar, sg álfur) • müt muinaspõhja müt-s haldjate nimetus, edendasid taimekasvu ja viljakust

anonüümsus <anon`üümsus -e 11~9 s> (< anonüümne) • nimetus, tundmatus (nime poolest)

antifon <antifon -i 19 s> (keskld antiphona < kr antiphōnos vastukõlav), antifoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s>
1. muus vahelduslaul, mida protestantlikus liturgias vaimulik ja kogudus v katoliku kirikus kaks koori laulavad vaheldumisi
2. relig mitmesuguste katoliku liturgiliste tekstide nimetus (nt tunnipalves psalme ja hümne raamivad salmid)
3. (< anti- + kr phōnē hääl, heli) med, tehn kõrva tugeva v kestva müra v kahina eest kaitsev seade, mürakiiver v -klapid

apatiit <apat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr apatē pettus, eksitus, nimetus tuleneb sellest, et algul oli apatiiti raske eristada teistest mineraalidest) • miner mineraal, mille rikkalik esinemine on seotud pms leeliskivimitega (nt Koola poolsaarel), väga levinud aktsessoorne mineraal ka Eesti aluskorra kivimeis; koosneb kaltsiumfosfaadist, kloorist, fluorist vm lisandeist; töötatakse ümber superfosfaadiks

approbatur [approbaatur] (ld) • kiidetakse heaks, tunnistatakse kõlblikuks, mõne maa ülikoolides (ka Eestis) hinne (vastab u rahuldavale) v õppeaine alamastme nimetus

archi [arki] (it) • muus poognad, sümfooniaorkestri poogenpillide rühma nimetus

ars nova (ld uus kunst) • muus Ph. de Vitry muusikatraktaadi (u 1320) nimetus, oli XIV s Prantsuse ja Itaalia mitmehäälse muusika uute suundade valitsev üldnimetus

ars poetica [ars poeetika] (ld) • kirj luulekunst, Horatiuse värsivormilise luulekunsti nimetus

art nouveau [aar nuv·o] (pr uus kunst) • kunst Prantsusmaal ja anglosaksi maadel kasutatav juugendstiili nimetus

august <`august -i 2e s> (ld (mensis) Augustus < pn Augustus, Rooma keiser 27 eKr – 14 pKr; varasem nimetus Sextilis 'kuues') • lõikuskuu, kalendri 8. kuu, Vana-Roomas 154. a-ni eKr 6. kuu

bai <b`ai 26 s> (trg bay rikas, isand) • aj feodaalide, rikaste kaupmeeste ja karjapidajate nimetus endisajal Kesk-Aasias ja Altais

bairaam <bair|`aam -aami -`aami 22e s> (trg bayram) • relig kahe islami püha (suure ja väikese bairaami) nimetus

bandy [bändi] (ingl) • sport jääpalli rahvusvaheline nimetus. Vt ka hoki

baroskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< baro- + -skoop) • van baromeetri, samuti dasümeetri endisaegne nimetus

bastard <bastard -i 2e s> (keskld bastardus abieluväline poeg) • van värd, hübriid, pärilikelt omadustelt erinevate taimede v loomade ristsugutis; segavereline inimene; varem ka vallaslapse halvustav nimetus

basuuk <bas|`uuk -uugi -`uuki 22e s> (ingl bazooka) • sõj esimese USA granaadiheitja (1942) nimetus, kasut ka granaadiheitjate üldnimetusena

biidermeier <biidermeier -i 2e s> (< pn Gottlieb Biedermeier, 1855–57 ilmunud paroodialuuletuste autorite pseudonüüm) • algselt irooniline nimetus väikekodanluse elustiili ja -hoiaku kohta XIX s 1. poolel eeskätt Saksamaal, emantsipeerunud kodanluse eluhoiak
biidermeierstiil • mugavpraktiline stiil sise-, mööbli- ja rõivakujunduses; kunst, kirj kirjanduse ja maalikunsti suund eeskätt Saksamaal XIX s 1. poolel

bioflavonoidid pl <+ flavon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< bio- + flavonoidid) • farm puuviljades, eriti tsitruselistes, tomatis, paprikas jm leiduvad vitamiinid (endine nimetus vitamiin P)

bobby [bobi] (ingl, hellitusvorm nimest Robert) • politseiniku (pilke)nimetus Inglismaal

bojaar <boj|`aar -aari -`aari 22e s> (vn боярин)
1. aj kõrgfeodaal Venemaal (kuni XVIII s alguseni); feodaal kuningriiklikus Rumeenias (kuni 1945)
2. piltl kujundlik nimetus uusrikka ärimehe kohta

bokmål [bukmool] (norra raamatukeel) • lgv norra keele standardi nimetus, baseerub taani keelel, sarnane norra keele idamurdega. Vt ka riksmål, nynorsk

bolševism <bolšev|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn большевизм < большинство enamus) • aj, pol suund Venemaa kommunistlikus liikumises, 1952. a asendati nimetus kommunismiga

bonza [bondza] (vn бонза < pr bonze < jpn bo(n)zō preester) • relig Jaapani või Hiina buda munga nimetus Euroopas

boreas <bor`eas -e 9 s> (kr) • meteor külma põhjatuule nimetus vanaaja kreeklastel

brisa (hisp kirdetuul) • meteor kirdepassaadi nimetus Lõuna-Ameerika põhjarannikul, vt ka briis

brisantne <bris`ant|ne -se 2 adj> (pr brisant purustav) • löögitaoliselt mõjuv, pihustav, purustav
brisantmürsk • sõj van kild- v kildfugassmürsu endisaegne nimetus, brisantse lõhkeainega täidetud mürsk, mis on varustatud distantssütikuga lõhkamiseks õhus

bulett <bul|`ett -eti -`etti 22e s> (pr boulette) • kok hakkliha-, kala-, kartuli-, juurviljakotleti, -palli v -frikadelli nimetus klassikalises kulinaariakirjanduses

bundesveer <bundesv|`eer -eeri -`eeri 22e s> (sks Bundeswehr) • sõj Saksamaa Liitvabariigi relvajõudude nimetus

collège [kolleež] (pr) • Prantsusmaal põhikooli nimetus

comedia [komeedia] (hisp) • teater Hispaania teatri õitseaja kõikide ilmalike näidendite nimetus

count [kaunt] (ingl) • (mitteinglise) krahvi nimetus

defektoskoopia <+ sk`oopia 1 s> (< defekt + -skoopia) • ühine nimetus meetodeile (magnet(o)-, ultraheli-, röntgen- jm meetodid), mida kasut paljale silmale nähtamatute vigade avastamiseks materjalides v toodetes

departemang <departem|`ang -angu -`angu 22e s> (pr département)
1. suurim haldusüksus Prantsusmaal jm
2. aj revolutsioonieelsel Venemaal ja mõnes teises riigis kõrgemate haldus- ja kohtuasutuste (ministeeriumide, senati jm) osakonna nimetus
3. USA-s ja Šveitsis ministeeriumide nimetus
riigidepartemang • USA välisministeerium

diksiländ <diksil|`änd -ändi -`ändi 22e s> (< pn Dixieland, USA lõunaosariikide rahvapärane nimetus) • muus varaseim džässmuusika stiil, neegrite mängulaadi imiteerimine valgete muusikute poolt; ka kollektiivsele improvisatsioonile tuginev traditsiooniline džäss

diktüoneemaargilliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< diktüoneema + argilliit) • geol Põhja-Eestis oobolusfosforiidi katendina esinev peenekihiline põlevkivi, haruldaste elementide sisalduse ja kütteväärtuse tõttu kaevandamist vääriv maavara; vananenud nimetus diktüoneemakilt

do <d`o 26 s> (it) • muus alusastmiku 1. heli silpnimetus; kuni XVII s-ni oli nimetus ut; tähtnimetus c
do-võti vt aldivõti, tenorivõti

doodž <d`oodž doodži d`oodži 22e s> (it doge < ld dux juht) • aj riigipea nimetus Veneetsias (697–1797) ja Genova (1339–1797) vabariigis

doss <d`oss dossi d`ossi 22e s> (vn дос) {lüh sõnadest долговременное огневое сооружение pikaajaline tulepunkt} • sõj püsitulepunkt, punker vaenlase tulistamiseks, doti nüüdisaegne nimetus. Vt ka dzoss

dramma per musica [dramma per muuzika] (it) • muus muusikadraama, ooper, Itaalia ooperi varasem nimetus

dzoss <dz`oss dzossi dz`ossi 22e s> (vn дзос) {lüh sõnadest дерево-земляное огневое сооружение} • sõj puitmuldtulepunkt, dzoti nüüdisaegne nimetus. Vt ka doss

eau [o] (pr) • vesi
eau de Cologne [odökol·onj] (pr) vt odekolonn
eau-de-vie [odöv·i] (pr) • teatavat sorti kangete alkohoolsete jookide nimetus

elektron <elektron -i 19 s> (< kr ēlektron merevaik)
1. aj kulla ja hõbeda sulami nimetus Vana-Kreekas
2. füüs negatiivse elementaarlaenguga stabiilne elementaarosake; elektronid kuuluvad kõigi aatomite väliskatte koosseisu
3. tehn teatud magneesiumisulamite endisaegne nimetus

enstatiit <enstat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr enstatēs vastaline, nimetus on antud rasksulavuse tõttu) • miner rombiliste pürokseenide rühma kuuluv värvitu, hallikasvalge v rohekas mineraal, esineb paljudes tard- ja moondekivimites (Eestis rändkivides)

ensüüm <ens|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< en- + kr zymē juuretis, pärm) • biol, keem elusrakkudes sünteesitav valk, mis kiirendab ainevahetusreaktsioone; endine nimetus ferment

enterobiaas <enterobi|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< uusld Enterobius vermicularis naaskelsaba), oksüuriaas <oksüuri|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< uusld Oxyuris vermicularis naaskelsaba, vananenud teaduslik nimetus) • med naaskelsabatõbi, naaskelsaba (Enterobius vermicularis) tekitatud haigus, millele on iseloomulik pärakuümbruse tugev sügelus

esquire [iskw·aiə(r)] (ingl < vanapr esquier < ld scutarius kilbiga ihukaitsja < scutum kilp), lüh Esq. • aj Inglismaal algselt rüütli kannupoisi nimetus, hiliskeskajast alates rüütlimõisate valdajate ja aadlike poegade tiitel; XIX s-st alates kirjas perekonnanime järele asetatav viisakusväljend; nüüdisajal käibelt kadumas

etnarh <etn|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr ethnarchēs) • aj Rooma ülemvõimu ajal kohalik valitseja Süürias ja Palestiinas; relig (õigeusu kiriku) Konstantinoopoli patriarhi mitteametlik nimetus; alates XVI s-st Küprose peapiiskopi ametinimetus

etsiospoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (ingl aeciospore < uusld Oecidium, teatud seente vananenud teaduslik nimetus < kr dem oikidion majake + spoor) • bot kevadeos, tuulega edasikanduv, kaua idanemisvõimelisena püsiv seeneeos

evangeelne <evang`eel|ne -se 2 adj> • relig evangeeliumiga seotud, evangeeliumi(de)l põhinev
evangeelne kirik • relig teatud protestantlike kirikute ja usuvoolude nimetus, vt ka protestantism

fluaat <flu|`aat -aadi -`aati 22e s> (< fluor + silikaat) • keem kergesti lõhustuvate ränifluor-vesinikhappe soolade nimetus

frits <fr`its fritsu fr`itsu 22e s> (< sks pn Fritz, mehenimi, mugandus tüüpilisest saksa eesnimest Friedrich) • Saksa sõjaväelase halvustav nimetus

galantstiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> (pr style galant) • aj XVIII s alguses rokokoostiili kohta kasutatud nimetus

galmei <galm`ei 26 s> (sks Galmei < keskld calamina < kr kadmeia) • miner kalamiini ja smitsoniidi ühine nimetus

gaon [ga˛on] (hbr suursugusus, uhkus) • relig kõrgema talmudikooli juhi ametlik tiitel VI–XIII s; hiljem kõige autoriteetsemate talmudi tundjate ja tõlgendajate nimetus

generaalstaadid pl <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (holl Staten-Generaal < pr États généraux „ühendatud seisused“) aj
1. Prantsusmaal 1302–1614 vaimulike, aadli ja linnakodanluse seisuslik esinduskogu; 1789. a kokkukutsutud generaalstaatide kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks
2. Madalmaades 1465–1796 provintside seisuste (staatide), s.o vaimulike, aadli ja linnakodanluse valitud esinduskogu, 1814. a-st Hollandi parlamendi nimetus

geraanium <ger`aanium -i 19~2e s> (kr geranion < geranos kurg) • aiand kõnek pelargooni ebatäpne nimetus aianduses

gjaur <gj`aur gjauri gj`auri 22e s> (vn гяур, pr, ingl giaour < trg gâvur < vanaprs gawr) • uskmatu; kõigi mittemuslimite kohta tarvitatav halvustav nimetus islamiusulistel

gonokokk <+ k`okk koki k`okki 22e s> (< kr gonos järglane, seeme + kokk) • med tripperit e gonorröad tekitava gramnegatiivse diplokoki (Neisseria gonorrhoeae) vananenud, kuid tuntum nimetus

granaat2 <gran|`aat -aadi -`aati 22e s> (it granata granaatõun) • sõj granaadiheitjast tulistatav v käsitsi heidetav lõhkekeha; van kild- ja fugassmürsu endisaegne nimetus; sport kergejõustikus käsigranaaditaoline vahend kaugus- v täpsusviskeks

gümnosofist <+ sof|`ist -isti -`isti 22e s> (< kr gymnos paljas + sofist) • relig vanade kreeklaste nimetus India tarkuseõpetaja, kõrgeima preestrikasti liikme kohta, kelle elus olid olulised stuudium ja askees

haafiz <haafiz -i 2e s> (ar ḥāfiz vardja, kaitsja) • relig kogu koraani peast oskava muslimi austav nimetus

hadži <hadži 16 s> (ar ḥājī palverändur) • relig Mekasse palverännaku sooritanud muslimi austav nimetus

harta <harta 16 s> (keskld charta < ld papüüruseleht, kiri < kr chartēs) • pol mõnede ajalooliselt tähtsate dokumentide ja ürikute nimetus

hateeria <hat`eeria 1 s> (uusld Hatteria, vananenud teaduslik nimetus), tuataara <tuataara 16 s> (maoori tuatara < tua seljal + tara oga) • zool sisalikutaoline roomaja (Sphenodon punctatus), kärsspealiste ainus liik, nimet elusaks fossiiliks; nüüdisajal leidub veel paarikümnel väikesaarel Uus-Meremaa läheduses

hellenid pl <h`ellen -i 2e s> (kr sg hellēn) • kreeklased, nii vana- kui ka nüüdisaja kreeklaste nimetus

hellenism <hellen|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr Hellēnismos kreeklaste jäljendamine, kreekapärasus) • aj XIX s loodud nimetus, millega hrl tähistatakse antiikaja ajaloo- ja kultuuriperioodi alates a-st 323 eKr (Makedoonia Aleksandri surmast) kuni a-ni 30 eKr (Egiptuse langemiseni Rooma võimu alla); perioodi iseloomustab kreekalike ning idamaiste majanduselu-, ühiskonnakorra- ja kultuurielementide segunemine ning Vahemere maade idaosa ja Ees-Aasia orjandusliku ühiskonna kõrgem arenemistase Kreeka polisesüsteemiga võrreldes

homologumena [homologuumena] , ka homologoumena (kr heaks kiidetud) • relig filosoofi ning teadlase Origenese (u 185–254) antud nimetus algupärasteks tunnistatud uue testamendi kirjadele

homo sapiens (ld) • tark inimene, mõistusega inimene; biol inimese kui liigi teaduslik nimetus (Homo sapiens)

hovanštšina <hov`anštšina 1 s> (vn хованщина < pn) • aj kirjanduses kasutatud nimetus 1682. a Moskvas toimunud streletside ja soldatite ülestõusu kohta, mille eesotsas seisis vürst J. Hovanski

humaanmeditsiin <+ medits|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld humanus inimese- + meditsiin) • med (inimest käsitleva) arstiteaduse nimetus vastandina loomaarstiteadusele (veterinaarmeditsiinile)

hurrikaan <hurrik|`aan -aani -`aani 22e s> (ingl hurricane < hisp huracán < aravaki k-d) • meteor orkaani nimetus Põhja-Ameerikas ja Lääne-India saarestikus. Vt ka taifuun, tsüklon

iks <`iks iksi `iksi 22e s> (ld) • x-tähe nimetus

immaculata [immakulaata] (ld puutumatu, puhas) • relig neitsi Maarja austav nimetus

impeerium <imp`eerium -i 19~2e s> (ld imperium käsk, võim)
1. aj Vana-Roomas kõrgema magistraadi käsklusvõim; Rooma keisririigi (Imperium Romanum), hiljem monarhistliku hiidriigi (keisririigi) v koloniaalriigi nimetus
2. piltl tootmist ja turustamist valitsev hiigelettevõte v ettevõtete ühendus, turuliider mingil alal

incorporated [ink·o(r)pəreitid] (ingl ühinenud, liitunud), lüh Inc. • maj liitunud suurettevõtete organisatsioonilise vormi (aktsiaseltsi) nimetus USA-s jm. Vt ka limited, GmbH

infinitesimaalarvutus <+ arvutus -e 11 s> (< ld infinitus piiramata, piiritu) • mat van diferentsiaal- ja integraalarvutuse endine nimetus

inkunaabel <inkun`aab|el -li 2e s> (< ld pl incunabula häll; varane lapseiga) • trük esitrükis, hällitrükis, trükikunsti leiutamisest kuni 1500. a-ni trükitud teoste (arvult u 40 000) nimetus. Vt ka paleotüüp

iriidium <ir`iidium -i 19~2e s> (< kr iris vikerkaar, nimetus tuleneb iriidiumi soolade mitmevärvilisusest), tähis Ir • keem keemiline element, järjenr 77, aatomm 192,2, plaatinametall; kasut sulameis

ismid pl <`ism ismi `ismi 22e s> (pr -isme < kr -ismos) • kõnek teatud ism-lõpuliste kunsti-, kirjandus-, filosoofia-, poliitika- jm suundade, voolude, koolkondade ühine nimetus

justiitsia <just`iitsia 1 s> (< pn J. Justice, Šoti botaanik, 1698–1763) • bot troopilises ja subtroopilises Ameerikas kasvav igihaljaste taimede perekond (Jucticia) akantuseliste sugukonnast; vananenud nimetus jakobiinia

juuli <juuli 16 s> (ld (mensis) Iulius Juliuse kuu, nimetatud G. Julius Caesari auks 44. a eKr, varasem nimetus Quintilis 'viies') • heinakuu, kalendri 7. kuu; Vana-Roomas kuni 154. a eKr 5. kuu

kabinet <kabin|`et -eti -`etti 22e s> (pr cabinet)
1. töö- v vastuvõtutuba (arstil, teadlasel, ametiisikul); eriotstarbeline vastava sisseseadega ruum õppe- v raviasutuses; väikese kunstikogu hoiuruum; väikese seltskonna ruum restoranis
2. pol ministrite kogu nimetus mitmes riigis
3. kunstipärane paljude sahtlitega kapp
kabinetiteadlane • piltl eluvõõras, elukaugete v väga kitsaste teemadega tegelev teadlane
kabinetsüsteem • ped õppekorraldus, mille puhul enamikku aineid õpetatakse ainekabinettides, kuhu on koondatud erialane õppekirjandus, näitematerjal, tehnilised, labori- ja praktiliste tööde vahendid jms
kabinetkaust • fot van varem laialt levinud päevapildiformaat (10 × 14 cm)
kabinetklaver • muus väiksem klaver

kankroid <kankr|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld cancer vähk + -oid) • med van teatava nahavähivormi nimetus

kanna2 <kanna 16 s> (uusld Oreas canna, vananenud süstemaatiline nimetus) • zool suurim Aafrika antiloop (Taurotragus oryx)

kantsler <k`antsler -i 2e s> (sks Kanzler < keskld cancellarius < ld kohtu uksehoidja, kohtusekretär < cancelli võre, tõke, piire)
1. aj keskajal kuningliku kantselei ja arhiivi ülem, riiklike dokumentide koostaja ja pitsatihoidja
2. sõj, aj Venemaal endisaegne kõrgeim tsiviilauaste
3. pol mõnedes riikides kõrgemate riigiametnike nimetus, nt liidukantsler Šveitsi kantonite nõukogu kantseleiülem, Austrias ja Saksamaal valitsusjuht (vastab peaministrile), lordkantsler Inglismaal Lordide Koja esimees, riigikantsler Saksamaal (1871–1945) valitsusjuht; Eestis ministeeriumi kõrge ametnik
4. mõnede maade ülikoolides: tegevjuht

karbinool <karbin|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld carbo süsi) • keem puupiirituse (metüülalkoholi) vähem tarvitatav nimetus

karoteen <karot|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld carota porgand) • bot, keem oranžpunane v kollakasruuge pigment, leidub taimede lehtedes, õites, viljades jm, provitamiin karotenoidide rühmast; vananenud nimetus karotiin

kartaun <kart|`aun -auni -`auni 22e s> (sks Kartaune < it cortana van lühike suurtükk) • sõj, aj suuremakaliibrilise suurtüki nimetus kuni XVIII s keskpaigani

kassett <kass|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cassette < it cassetta kastike)
1. tehn lameda karbi kujuline heli- v videolindiga seadis
2. fot valgustihe mahuti plaatide v filmi asetamiseks fotoaparaati v filmikaamerasse
3. kartongist lahtise seljaga kaitsekarp raamatute, kirjapaberi vms jaoks
4. sõj seadis lennukilt seeriaviisi pommide heitmiseks; van laskurrelva padrunisalve endisaegne nimetus
5. (sks Kassette < it) arhit ruudukujuline laesüvend talastiku v võlviroodude vahel
kassettlagi (sks Kassettendecke) • arhit tihedasti kõrvuti paiknevate (ka rosettidega vm kaunistatud) kassettidega lagi

katjuuša <katjuuša 16 s> (vn Катюша „Katjakene“) • sõj kõnek mitmikmürsuheitja II maailmasõjas Nõukogude armees (sõdurikeelne nimetus)

killing <killing -i 2e s> (rts skilling, keskalamsks schillinc) • aj algselt Bütsantsi kuldmündi soliduse nimetus germaanlastel; Läänemere-äärsetes riikides XIII–XVII s käibinud hõbemünt

kinaver <kinaver -i 19 s> (kr kinnabari) • geol elavhõbesulfiid, tähtsaim elavhõbedamaak, punane mineraal, millest valmistatakse ka punast värvi; vananenud nimetus tsinnoober

klann <kl`ann klanni kl`anni 22e s> (ingl clan < keldi) • aj Briti saarte keldi aladel esiaegne sugukond, hiljem sugukondlik kogukond; etn eksogaamse sugukonna kohta kasutatav nimetus. Vt ka klikk1

klarett <klar|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl claret < pr bordeaux clairet) • klassikalise punase bordoo veini nimetus Inglismaal; Prantsusmaal heledam bordoo vein

klubi <klubi kl`uppi 17 s> (ingl club) • ühise huviala, elukutse v maailmavaatega isikute seltskond ja kooskäimiskoht; pol, aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal poliitiliste erakondade nimetus

kolleegium <koll`eegium -i 19~2e s> (ld collegium < kolleeg)
1. aj ühise ameti v elukutsega seotud isikute kogu Vana-Roomas; riigivalitsemisorgan Venemaal XVIII s, asut Peeter I ajal, 1802. a asendati kolleegiumid ministeeriumidega
2. ped mõnede internaadiga õppeasutuste nimetus (nt jesuiitide kolleegium)
3. administratiivne v nõuandev organ, mille liikmed otsustavad arutusel olevaid asju ühiselt

komparatiiv <komparat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld (gradus) comparativus < comparare võrdlema) • lgv keskvõrre, omadussõna v määrsõnaga väljendatu suhtelist enamolu tähistav vorm (nt suurem); käände nimetus mõnes keeles (nt ersa keeles kydoшka majasuurune)

kongress <k`ongr|`ess -essi -`essi 22e s> (< ld congressus kokkusaamine)
1. partei, seltsi vm organisatsiooni, ka mingi eriala esindajate suur, sageli rahvusvaheline kokkutulek nõupidamiseks ja otsuste tegemiseks
2. partei vm organisatsiooni kõrgeim organ
3. kahekojalise seadusandliku kogu nimetus mitmes riigis, nt USA-s

kordeljee <kordelj`ee 26i s> (pr cordelier < corde nöör) aj
1. relig Prantsuse frantsisklase nimetus
2. aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1790. a asut demokraatliku poliitilise klubi, Inimese ja Kodaniku Õiguste Sõprade Ühingu liige

korpus <k`orpus -e 11~9 s> (< ld corpus keha)
1. (masina, aparaadi, laeva jms) kere
2. arhit teatavasse hoonerühma kuuluv üksikhoone
3. ühiste ülesannete v ühise kutsega seotud isikute kogu, nt diplomaatiline korpus, ohvitseride korpus
4. sõj mitmest diviisist ja eriüksusest koosnev väekoondis
5. aj Venemaal mõnede sõjaväeliste õppeasutuste nimetus, nt kadetikorpus, paažikorpus
6. trük vt korpuskiri
7. lgv keelematerjali kogu

krambambuli <kramb`ambuli 1e s> (sks Krambambuli, algselt kadakamarjaviina nimetus) • van mitme alkohoolse joogi nimetus; saksa üliõpilasargoos Goethe aegadel kirsiviin, hõõgvein; piltl mürgel

kreis <kr`eis kreisi kr`eisi 22e s> (sks Kreis ring, ringkond) • haldusüksus Saksamaal; aj maakonna tsaariaegne nimetus, eriti Baltimail
kreisfiskaal • aj maakonna rahaasjade järelevalve ametnik

krititsism <kritits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr kritikos otsustusvõimeline) • fil nimetus, mille I. Kant andis oma tunnetusteooriale, seades selle peaeesmärgiks inimese tunnetusvõime, s.o tunnetuse eelduste, põhiprintsiipide, piiride, päritolu ja eesmärkide üldise kriitika. Vt ka kantiaanlus

kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekanne • tehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast

kultuurtreeger <+ tr`eeger -i 2e s> (sks Kulturträger kultuurikandja) • kultuurikandja, halvustav nimetus nende kohta, kes nagu oleksid vallutades kultuuri (1) levitanud

kursor <k`ursor -i 2e s> (< ld cursor jooksja) • mõne ülikooli komandandi nimetus; info osutusmärk arvutikuvaril

kvaternaar <kvatern|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld quaternarius neljast koosnev) • geol uusaegkonna uusim, praegugi jätkuv ajastu ja sellele vastav ladestu; vananenud nimetus alluuvium

kviriit <kvir|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld pl Quirites) • aj Vana-Rooma riigi täieõigusliku kodaniku vanim, ametlik nimetus

küree <kür`ee 26i s> (pr curé < ld curare hoolitsema) • relig katoliku vaimuliku, eriti külavaimuliku nimetus Prantsusmaal, Belgias jm

landsmål [lansmool] (norra maakeel) • lgv van rahvamurretel põhinev Norra teise riigikeele, uusnorra keele ehk nynorsk’i endine nimetus. Vt ka riksmål, bokmål

Landtag pn (sks maapäev)
1. aj keskajast pärinevate vabade seisuste ühisesinduse nimetus; valitud rahvaesinduste nimetus Saksamaa ja Austria-Ungari endistes üksikmaades
2. pol tänapäeval mõnes riigis, sh Saksamaal ja Austrias, kohalike valitavate rahvaesinduste nimetus

laudatur [laudaatur] (ld kiidetakse) • ped kiiduväärt, mõne maa ülikoolides tarvitatav hinne (vastab „väga heale“) v õppeaine ülemastme nimetus

lavra <lavra 16 s> , laura <laura 16 s> (< kr laura tänav, käik) • relig suurklooster, pms Vene õigeusu suurimate mungakloostrite nimetus

legislatiiv <legislat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr (assemblée) législative seadusandlik kogu) • seadusandlik võim v kogu; aj 1791–92 ja 1849–51 tegutsenud Prantsusmaa rahvaesinduste nimetus

lettres [letr] (pr pl) • humanitaarteaduste üldine nimetus Prantsusmaal

liikvida <liikvida 1 s> (< ld fem liquida vedel) • lgv sulahäälik, vanemates grammatikates tarvitatud heliliste konsonantide l ja r nimetus

lopariit <lopar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< vn лопари, laplaste venekeelne nimetus) • miner monokliinses süngoonias kristallunud must metalliläikeline mineraal, koostiselt oksiid, mitme haruldase elemendi (tseerium, nioobium jt) tooraine; esmasleid Koola poolsaarelt

madonna <mad´onna 16 s> (it „mu emand“) • relig jumalaema nimetus, ka tema kuju v pilt; aj daami kõnetlussõna Itaalias; piltl ülimalt vooruslik naine

maestra <ma`estra 1 s> (it õpetajanna, meistrinna) • teeneka naiskunstniku (-helilooja jne) austav nimetus. Vt ka maestro

maestro <ma`estro 1 s> (it õpetaja, meister) • helikunstniku v mõne muu kunstniku austav nimetus. Vt ka maestra

magister <mag`ist|er -ri 2e s> (ld ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Roomas mõne kõrgema ametniku nimetus
2. aj keskajal õpetaja nimetus ja akadeemiline kraad, ka ilmaliku v usuühingu eestseisja
3. paljudes riikides, ka Eestis, doktorikraadist madalam teaduskraad, lüh mag; magistrikraad omandatakse pärast magistriõppe läbimist ja magistritöö kaitsmist

mahatma <mah´atma 16 s> (sanskr mahātman suur hing < mahā suur + aatman) • relig hinduismis üleloomuliku vaimukõrgusega isik, jumalik üliinimene; lugupeetuimate vaimsete juhtide austav nimetus tänapäeva Indias

malaaria <mal`aaria 1 s> (it malaria < fem mala halb + aria õhk) • med pms inimese, ahvide, lindude ja roomajate vere punalibledes nugivate plasmoodiumide põhjustatud haigus, mida levitab hallasääsk e malaariasääsk (nakatub haige verd imedes); haigust iseloomustab kõrge hooti puhkev palavik; levinud eriti troopilistel aladel; rahvalik nimetus halltõbi

melafüür <melaf|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< mela- + kr porphyra purpur) • geol tertsiaarist (1) vanemate basaltide nimetus

melamiin <melam|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Melamin, keemik J. Liebigi (1803–73) loodud nimetus) • keem uureast saadav valge kristalne aine, levinud tööstuskemikaal (1,3,5-triasiin-2,4,6-triamiin); melamiinvaikudest valmistatakse plaste, lakke ja liime

metalloidid pl <metall|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< metallo- + -oid) • van mittemetallide ebatäpne nimetus

metonüümia <meton`üümia 1 s> (kr metōnymia) • kirj ümbernimetus, kõnekujund, kus stiilivõttena asendatakse tavaline nimetus ebatavalisega mingi ajalise, ruumilise, põhjusliku vm suhte alusel, nt hallid juuksed = vanadus

mikado <mik´ado 16 s> (jpn kõrgeauline värav) • Jaapani keisri arhailine nimetus eurooplaste keelepruugis

minjoon <minj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr mignon pisike, armsake)
1. tants endisaegne seltskonnatants
2. trük van 7-punktise trükikirja endine nimetus

mirabiliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< ld mirabilis imelik, imeline) • miner glaubrisoola nimetus mineraloogias

mirza <mirza 16 s> (prs mīrzā < amīrzāda emiiri poeg, prints)
1. Iraanis valitseva dünastia liikmete tiitel
2. aj turgi rändhõimudel hõimupealikute tiitel
3. Iraanis, Pakistanis, Indias nime ees õpetlase v tsiviilametniku austav nimetus

molokaan <molok|`aan -aani -`aani 22e s> (vn молоканин < молоко piim, ilmselt õigeusklike antud nimetus, viitab sellele, et jõid paastuajal piima, st ei paastunud õigesti) • relig XVIII s lõpus tekkinud Vene usuliikumise osaline

molübdeniit <molübden|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< molübdeen) • miner pehme tinahall mineraal, molübdeensulfiid, tähtsaim molübdeenimaak; vananenud nimetus molübdeenläik

moskoovium <mosk`oovium -i 19~2e s> (pn, Moskva lähedal asuva Dubna tuumauuringute keskuse järgi, kus moskoovium esimest korda sünteesiti) • keem kunstlik keemiline element, järjenr 115; varasem nimetus ununpentium, moskooviumi looduses ei leidu, kõik tema isotoobid on ebastabiilsed, tähis Mc

naatriumkarbonaat <+ karbon|`aat -aadi -`aati 22e s> (< naatrium + karbonaat) • keem värvuseta kristalne aine, kasut klaasi, värvipigmentide ning seebi jt pesemisainete tootmisel, paberi- ja tekstiilitööstuses; vananenud nimetus kaltsineeritud sooda

naftaleen <naftal|`een -eeni -`eeni 22e s> (ingl naphthalene < kr naphtha maaõli) • keem kivisöetõrvast saadav tugevalõhnaline, vees lahustumatu valge kristalne aine; tarvit koitõrjevahendina, värv- ja lõhkeainete valmistamiseks jm; vananenud nimetus naftaliin

negatron <negatron -i 19 s> (< negatiivne + elektron) • füüs elektroni nimetus, mida võidakse kasutada tema eristamiseks positronist

nilsboorium <nilsb`oorium -i 19~2e s> (< pn Niels Bohr, Taani füüsik, 1885–1962), tähis Ns • van dubniumi vananenud nimetus

nitron <n`itron -i 2e s> (< nitro-) • tekst NSV Liidus toodetud polüakrüülnitriilkiudaine nimetus. Vt ka orlon

nitt <n`itt niti n`itti 22e s> (pr nit < ld nitere helendama, särama), tähis nt • füüs van heledusühiku (kandelat ruutmeetri kohta, cd/m²) endine nimetus

normannid pl <norm|`ann -anni -`anni 22e s> (keskld sg Normannus < vanapõhja Norðmaðr põhjainimene) • aj Skandinaavia meresõitjate-vallutajate kohta Lääne-Euroopas VIII–XI s keskpaigani kasutatud nimetus; ise kutsusid end viikingiteks, Vana-Vene allikais tuntud varjaagidena

oganessoon <oganess|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pn, Vene füüsiku Juri Oganesjani järgi) • keem kunstlik keemiline element, järjenr 118, aatomm 294, varasem nimetus ununoktium, oganessooni looduses ei leidu, kõik tema isotoobid on ebastabiilsed, tähis Og

omnibuss <+ b`uss bussi b`ussi 22e s> (< ld omnibus kõigile) • (auto)bussi endisaegne nimetus; algselt tähendas mitmeistmelist hobusõidukit

onomasioloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr onomasia nimi, nimetus + -loogia) • lgv lähenemisviis leksikaalses semantikas, uurib mõistete nimetamist keeles. Vt ka semasioloogia

-onüüm <+ on|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (kr -ōnymos -nimeline < onoma nimi) • nimi, nimetus, sõna, mõiste

ordinatuur <ordinat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld ordinare korrastama, korraldama) • med van residentuuri endine nimetus

orlon <`orlon -i 2e s> (< pn Orlon, tootenimi) • tekst sünteeskiudaine, polüakrüülnitriilkiudainete nimetus eeskätt USA-s. Vt ka nitron

osmanid pl <`osman -i 2e s> (trg Osmanlı Hanedanı, Osmanlılar, Osmanoğulları) • aj Türgi sultanidünastia (1299–1922) järgi tuletatud türklaste endisaegne nimetus

pansatanism <+ satan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + saatan) • fil A. Schopenhaueri filosoofia kohta kasutatud nimetus

panseksualism <+ seksual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + seksuaalne) • fil S. Freudi psühhoanalüüsi kohta kasutatud poleemiline nimetus, mille järgi inimese tegutsemise põhijõuks (tõukejõuks) on sugutung

pantonaalsus <+ ton`aalsus -e 11~9 s> (< pan- + tonaalsus) • muus kõikide helide võrdväärsus; A. Schönbergi kasutatud nimetus atonaalsuse kohta. Vt ka atonaalne

patres (ld pl isad) • aj Vana-Roomas senaatorite nimetus; relig kirikuisad

piaster <pi`ast|er -ri 2e s> (it piastra)
1. väikemünt Türgis (¹/₁₀₀ liiri), Egiptuses, Süürias, Liibanonis ja Sudaanis (¹/₁₀₀ naela)
2. peeso endine nimetus

platsenta <plats´enta 16 s> (< ld placenta kook) • anat, zool imetajail (ka inimesel) tiinus- ja rasedusajal emakas kujunev lootekesti ja emaka limaskesta ühendav loote hingamis-, toitumis-, sisesekretsiooni ja erituselund; vananenud nimetus emakook; bot seemnealgme kinnituskoht sigimikus

plii <pl`ii 26 s> (keskalamsks bli), tähis Pb • keem keemiline element, järjenr 82, aatomm 207,19; mürgine pehme hall raskmetall; vananenud nimetus seatina

polüüp <pol|`üüp -üübi -`üüpi 22e s> (< kr polypous paljujalgne < polü- + pous jalg)
1. zool ainuõõssete kinnistunud põlvkonna üldnimetus; mõnede kaheksahaarmeliste vananenud nimetus
2. med hrl jala abil kinnituv healoomuline naha- v limaskestakasvaja

possaad <poss|`aad -aadi -`aadi 22e s> (vn посад) • aj Vana-Venes (väljaspool linnamüüre olev) kaubanduslik ja käsitöönduslik linnaosa; hiljem mõningate linna tüüpi asulate nimetus

postkubism <+ kub|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + kubism) • kunst ühine nimetus 1910–20ndatel esinenud geomeetrilis-abstraktsete kunstisuundade kohta

professor <prof`essor -i 2e s> (ld õpetaja), lüh prof • kõrgkooli õppejõu kõrgeim teaduslik kutsenimetus; mõnel maal ka kesk- vm kooli õpetaja nimetus; aj Vana-Roomas grammatika- ja retoorikakooli õpetaja; keskajal vaimulike koolide õpetaja

protestantism <protestant|`ism -ismi -`ismi 22e s> , protestantlus <protest`antlus -e 11~9 s> (< ld protestans avalikult tunnistav) • relig reformatsiooni tulemusena XVI s katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usuvoolude (luterluse, kalvinismi jt) ühine nimetus

Q-riketsioos <+ riketsi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< ingl query küsitav, nimetus tulenes sellest, et haiguse põhjustaja oli kaua aega teadmata + riketsioos) • vet, med Q-palavik, varasemail andmeil riketsiate, tegelikult Coxiella burnetii põhjustatud palavik; levib koduloomadelt inimestele

quattrocento [kwattrotš·ento] (it nelisada) • kunst XV s nimetus Itaalia kunsti- ja kultuuriloos, stiilimõiste Itaalia vararenessansi tähistamiseks

radža <radža 16 s> (sanskr rājā kuningas, valitseja) • aj valitseja nimetus Indias; kasut ka mehenime osana. Vt ka rani, maharadža

reaktiivmürsk <+ m`ürsk mürsu m`ürsku 22e s> • sõj reaktiivmootoriga mittejuhitava raketi nimetus mõne riigi, sh Nõukogude sõjaväes

rector magnificus [rektor magn·ifikus] (ld õilis juht) • ülikooli rektori nimetus paljudes maades

regulatiiv <regulat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (sks Regulativ eeskiri, korraldus < keskld regulare korda seadma) aj
1. kirikukoormiste loend Balti kubermangudes a-tel 1842–1919
2. Eestimaa 1802. ja 1804. a talurahvaseaduse nimetus

rentei <rent`ei 26 s> (sks Rentei < pr rente aastatulu) • aj riigikassa osakonna nimetus endisaegsel Eesti- ja Liivimaal

riksmål [riksmool] (norra riigikeel) • lgv van taanipärase norra kirjakeele, nn raamatukeele endine nimetus; alates 1929. aastast ametlik nimetus bokmål. Vt ka landsmål, nynorsk

rinascimento [rinašim·ento] (it < rinascere uuesti sündima) • renessansi itaaliakeelne nimetus

robot <robot -i 2e s> (< tšehhi robota orjus, orjatöö)
1. tehn ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasut inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavatel töödel; nimetus pärineb Tšehhi kirjaniku K. Čapeki 1920. a ilmunud näidendist „RUR“, kus märgib tehisinimest
2. info kasutaja sekkumiseta rutiinseid ülesandeid täitev programm; ka programmeeritud käitumisega olem kuval
3. piltl masinlikult ülesandeid täitev isik

saaga <saaga 16 s> (isl saga) • folkl Islandi muistendite rahvusvaheliselt levinud nimetus; germaani muistne kangelaslaul; piltl ühe suguvõsa lugu (ka kirjandusteos)

salpeeter <s`alp`eet|er -ri 2e s> (keskld salpetra < ld sal petrae kivisool) • keem leelis- ja leelismuldmetallide nitraatide ja ammooniumnitraadi nimetus, nt naatriumsalpeeter e Tšiili salpeeter (naatriumnitraat), kaaliumsalpeeter (kaaliumnitraat), ammooniumsalpeeter (ammooniumnitraat)

sankülott <sankül|`ott -oti -`otti 22e s> (pr sans-culotte põlvpüksteta) • (pikki pükse kandva) demokraatliku rahvakihi, eriti Pariisi alamrahva hulka kuuluva inimese nimetus suure Prantsuse revolutsiooni ajal XVIII s

servus servorum Dei [servus servoorum de˛i] (ld) • relig Jumala sulaste sulane (alates Gregorius I-st (VI s) tarvitusele võetud paavstide enda kasutatav nimetus)

sial <s`ial siali s`iali 22e s> {lüh sõnadest silicium, alumiinium} • van litosfääri räni- ja alumiiniumirikka ülaosa endisaegne nimetus. Vt ka sima

sibilant <sibil|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld sibilans vilistav) • lgv sisihäälik, ahtushäälikute s, z, š, ž ühine nimetus

sima <sima 17 s> {lüh sõnadest silicium, magneesium} • van litosfääri alumise, magneesiumirikka osa endisaegne nimetus. Vt ka sial

skuudo <skuudo 16 s> (it scudo < ld scutum kilp) • aj vanaaegne Itaalia hõbe- ja kuldmünt; hiljem viieliirise mündi nimetus

smerd <sm`erd smerdi sm`erdi 22e s> (vn смерд) • aj esialgu vaba, hiljem feodaalsõltuvuses olev Vana-Vene kogukonnatalupoeg; nimetus kadus käibelt XIV s

soccer [sokə(r)] (ingl < (The Football) Association (jalgpalli)liit) • sport Euroopa jalgpalli nimetus Ameerikas (ametlikult association football)

sooma2 <sooma 16 s> (sanskr sōma) • taim, mille mahlast valmistati Indias kultustoiminguis pruugitavat uimastavat jooki; selle joogi nimetus

spektroliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< spekter + -liit) • miner aluselise plagioklassi labradori (1) kaubanduslik nimetus

spirant <spir|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld spirans, gen spirantis puhuv, (välja) hingav) • lgv ahtushäälik, piluhäälikute f, v, h ühine nimetus

stanniin <stann|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld stannum tina) • miner rohekashall tina sisaldav sulfiidmineraal; vananenud nimetus tinapüriit

stratisfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< strati- + sfäär) • van settekivimitest koosneva litosfääri osa endine nimetus

studium generale [studium generaale] (ld) • aj mõnede ülikoolide keskaegne nimetus

sukulent <sukul|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld suculentus mahlane < sucus mahl) • bot turdtaim (vananenud nimetus lihaktaim), lihakate lehtede, varte v tüvega rikkaliku veesäilituskoega kserofüüt; sukulendid kasvavad pms palavvöötme kõrbetes; mõned liigid on toataimed

summus episcopus [summus ep·iskopus] (ld kõrgeim piiskop) • relig evangeelses kirikus kõrgeimat kiriklikku võimu kandva valitseja nimetus; katoliku kirikus paavst

sündikaat <sündik|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr syndicat < kr syndikos õigusekaitsja)
1. müügikartell, ettevõtete ühendus, mis on loodud konkurentsi piiramiseks tootmise ja turustamise kooskõlastamise kaudu
2. konsortsium, investeerimispankade vm finantsasutuste rühm, mis tagab firma väärtpaberiemissiooni v suure krediidi saamise
3. mõnede Lääne-Euroopa maade ametiühingute nimetus XX s alguses

sünekdohh <sünekd|`ohh -ohhi -`ohhi 22e s> (kr synekdochē) • kirj kõnekujund, mille puhul eseme v nähtuse tavaline nimetus asendatakse ühe tema olulisema tunnusega, nt sada mõõka (st ratsaväelast), v tähendus kantakse üle kvantitatiivse suhte alusel: osa terviku v tervik osa asemel. Vt ka antonomaasia, pars pro toto

süsüügia <süs`üügia 1 s> (< kr syzygia ühendus) • astr ühine nimetus Kuu v planeedi ühenduse ja vastasseisu kohta
süsüügialooded plt • hüdrol maksimaalsed merepinna deformatsioonid, mis tekivad siis, kui Päike, Kuu ja Maa asetsevad ühel sirgel, nii et Päikese ja Kuu gravitatsiooniline koosmõju Maale on kõige suurem

zoofüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (zoo- + -füüt) • zool van taimloom, mitmesuguste taimelaadsete kinnitunud loomade, eriti ainuõõssete endisaegne nimetus

taifuun <taif|`uun -uuni -`uuni 22e s> (hiina dai-fung mrd suur tuul) • meteor Aasia idaranniku troopilise tsükloni (1) nimetus. Vt ka hurrikaan, orkaan

tanah <tanah -i 2e s> (hbr) • relig vana testamendi osade nimetus judaismis; nimetus tanah on akronüüm, mille alus on teksti jaotus kolme suurde ossa: toora ehk seadus, neviim ehk prohvetid ja ketuvim ehk kirjad

tarhaan <tarh|`aan -aani -`aani 22e s> (vn тархан < tat) aj
1. keskajal türgi-tatari rahvastel feodaali nimetus
2. feodaalide maksuvabad valdused ja varad
3. liik Vene ürikuid XIV–XVII s