[VSL] Võõrsõnade leksikon

aatrium <`aatrium -i 19~2e s> (ld atrium)
1. arhit Vana-Rooma elamu pearuum laeavaga, millest vihmavesi voolas põrandas olevasse basseini; elamu sammaskäiguga ümbritsetud haljastatud siseõu; basilikaalse kiriku kaevuga eesõu; sammaskäiguga ümbritsetud siseõu v -aed
2. anat (südame)koda

amfiibid pl <amf|`iib -iibi -`iibi 22e s> (< kr amphibios kahepaikne < amfi- + bios elu) • zool kahepaiksed, selgroogsete klass, palja limase nahaga kõigusoojased vee- ja niiskeõhuloomad, hingavad nooreas lõpustega, valmikutena kopsudega (nt konn, salamander, vesilik)

aškenazid pl <aškenazi 16 s> (hbr pn Aškenaz) • Kesk-Euroopa juudid, kes elasid või elavad Saksamaal, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus, ja nende järeltulijad; moodustavad praegu kuni 90% maailma juutidest; traditsiooniline keel oli jidiš. Vt ka sefardid

blankism <blank|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn L. A. Blanqui, Prantsuse ühiskonnategelane, 1805–81) • aj, pol vasakpoolne suund sotsialistlikus liikumises, pooldas vandenõutaktikat ühiskonna muutmisel

devon <devon -i 2e s> (pn Devon, Inglise krahvkond) • geol vanaaegkonna neljas ajastu ning ladestu, järgnes silurile

folvark <f`olv|`ark -argi -`arki 22e s> (poola folwark < sks Vorwerk abi- v karjamõis) • aj mõis Poolas või Poola valdusalal (nt Liivimaal XVI–XVII s)

hassidism <hassid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< hbr hasid vaga) • relig müstiline vool juudi usundis, tekkis XVIII s Poolas ja Ukrainas

husaar <hus|`aar -aari -`aari 22e s> (ung huszar) • aj kergerelvastusega ratsaväelane endisaegses Ungaris, Poolas, Austrias jm

industriaalne <industri`aal|ne -se 2 adj> (ingl industrial < industry tööstus < ld industria hoolas tegevus, virkus) • tööstuslik

industrialisatsioon <industrialisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr industrialisation < industrie tööstus < ld industria hoolas tegevus, virkus) • industrialiseerimine, suurtööstuse rajamine ja arendamine, tööstusliku tootmise juurutamine

industrialiseerima <industrialis|`eerima -eerib 28 v> (pr industrialiser < industrie tööstus < ld industria hoolas tegevus, virkus) • tööstuslikuks muutma

industrialism <industrial|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr industrialisme < industrie tööstus < ld industria hoolas tegevus, virkus) • tööstuse arendamisega seotud nähtuste üldnimetus

karnits <karnits -a 2 s> (poola garniec) • vana puisteainete ja vedelike mõõtühik, oli kasut Venemaal, Poolas ja Austrias; 1 karnits = 3,28 liitrit

karree <karr`ee 26i s> (pr carré ruut)
1. sõj jalaväe ruudukujuline lahingurivi, millel on rinne neljas küljes
2. tants mitme tantsu algfiguur, kus tantsijad seisavad ridades nelinurgi vastamisi
3. kok neljakandiline, hrl lamba- v seaseljatükist neeru kohalt raiutud lihatükk koos selgroo ja roietega
4. teatud teemandilihv

konföderatsioon <konföderatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld confoederatio liitlus, liiduleping < ld confoederare liituma) • lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit; organisatsioonide liit; aj aadlirühmade liit feodaalses Poolas teatavate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks

kroitser <kr`oitser -i 2e s> (sks Kreuzer < Kreuz rist, mündil kujutatud risti järgi) • aj Saksamaal, Austrias ja Poolas käibel olnud hõbedast v vasest väikemünt

ksjonds <ksj|`onds -ondsi -`ondsi 22e s> (poola ksiądz) • relig katoliku preester Poolas

kurioosne <kuri`oos|ne -se 2 adj> (ld curiosus hoolas, teadmishimuline) • veider, imelik, kentsakas

kvart <kv`art kvardi kv`arti 22e s> (< ld quartus neljas, quarta pars neljandik)
1. puisteainete (USA-s ka vedelike) mahu mõõtühik, nt Inglise kvart ¹/₄ gallonit, = 1,14 l
2. muus diatoonilise heliastmiku 4. aste, ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 4 diatoonilise heliastmiku astet e 5 pooltooni
3. sport üks vehklemisasendeid
4. trük → kvartformaat

kvartal <kv`artal -i 2e s> (keskld quartale (anni) < ld quartus neljas)
1. veerandaasta (algusega 1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli ja 1. oktoober)
2. (keskld quarterium) linnajagu, hrl ristuvate tänavatega piiratud linnaosa
3. mets ristuvate sihtidega piiratud metsaosa

kvartett <kvart|`ett -eti -`etti 22e s> (it quartetto < ld quartus neljas) • muus neljale (soolo)häälele v pillile määratud muusikapala; neljast lauljast v mängijast koosnev ansambel

kvartool <kvart|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Quartole < ld quartus neljas) • muus neljast võrdse vältusega helist koosnev suvajaotusega rütmikujund, mis asendab kolme sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 4). Vt ka duool, triool, kvintool, sekstool, septool

lineaalne <line`aal|ne -se 2 adj> (ld linealis < linea joon) • joonjas, joonetaoline; otsejooneline, otsene (põlvnemise kohta); bot lintjana pikk ja kitsas (lehe kohta)

lüüdia <l`üüdia 1 s> (< pn Lüüdia, piirkond vanaaja Väike-Aasias) • muus mažoorse kõlaga helilaad, millel on mažooriga võrreldes kõrgendatud neljas aste

magnaat <magn|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magnas, magnatus < magnus suur) • suurnik, suurfeodaal, eriti kõrgaadli liige endisaegses Ungaris ja Poolas; mõjukas rahandus- v tööstustegelane

mikroliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< mikro- + -liit)
1. geol mõningate purskekivimite peeneteralises v klaasjas põhimassis leiduv nõeljas, prismaline v plaatjas mikroskoopiline kristall
2. pl arheol väikesed kolmnurga-, ristküliku-, trapetsi- v segmendikujulised õhukestest tulekivilaastudest esemed, mille üks äär v mitu äärt on töödeldud retušštehnikas; tulid kasutusele hilispaleoliitikumis, kasutati nooleotstena ning luu- ja puitesemete servasoontesse kititud teradena

numeraal <numer|`aal -aali -`aali 22e s> (ld (nomen) numerale < numerus arv, hulk) • lgv arvsõna, nt kaks, kolmandik, neljas

pan <pan -i 19 s> (poola, tšehhi) • Poolas ja Tšehhis algselt aadlitiitel, hiljem kõnetlussõna: härra, isand

pani <pani 17~16 s> (poola, tšehhi paní) • proua, emand; (ka mitteabielus) daami kõnetlussõna Poolas ja Tšehhis

panna <panna 16 s> (poola, tšehhi) • preili; kõnetlussõna Poolas ja Tšehhis

pedagoog <pedag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr paidagōgos lapsejuhtija)
1. aj Vana-Kreekas ori, kes saatis vabade kodanike poegi kooliteel ja hooldas neid kodus; hellenismi ajal koduõpetaja
2. ped kasvataja; õpetaja; pedagoogika eriteadlane, kasvatusteadlane

porutšik <por´utšik -u 2 s> (vn поручик < поручить ülesandeks tegema) • sõj, aj (vanem)leitnandile vastav ohvitseri auaste mitmes Ida-Euroopa riigis (nt Tsaari-Venemaal, Poolas jm)

raada <raada 16 s> (ukr рада < sks Rat nõu(anne)) pol
1. rahvaesindajate kogu Poolas, Ukrainas ja Valgevenes erinevatel ajalooperioodidel
2. kasakate nõupidamine, rahvakoosolek Ukrainas XVI–XVIII s; taastati 1980ndate lõpus

reduktsioon <reduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld reductio tagasiviimine)
1. redutseerimine, redutseerumine
2. keem taandamine v taandumine, oksüdeerimisele vastupidine protsess, mille puhul väheneb keemilise elemendi oksüdatsiooniaste
3. biol elundi vähenemine, tema ehituse lihtsustumine seoses funktsiooni vähenemisega; kromosoomide hulga kahekordne vähenemine meioosis (1)
4. med murru, nihestuse vms paigaldamine
5. lgv hääliku artikulatsiooni (2) nõrgenemine
6. aj aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine (eriti XVI–XVII s Rootsis ja Poolas)

ringo <ringo 16 s> (ingl ring rõngas) • sport Poola päritolu ja pms Poolas mängitav võrkpallisarnane sportmäng, palli asemel visatakse kummist rõngast üle võrgu

seim <s`eim seimi s`eimi 22e s> (poola sejm, leedu seimas, läti saeima) • pol parlament Poolas, Leedus, Lätis

seimik <seimik -u 2 s> (poola sejmik) • aj šlahta maakondlik kogu Poolas

spiikul <sp`iikul -i 2e s> (< ld spiculum teravik) • zool okis, toese nõeljas osa (nt ümarussidel)

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkond • aj haldusüksus Poola kuningriigis

šlahta <šlahta 16 s> (poola szlachta, tšehhi šlechta) • aj XIV–XVI s Poolas ja Tšehhis kujunenud väikeaadel

tamuz [tam·uz] (hbr tammuz) • juudi kalendris kümnes (teise arvestuse järgi neljas) kuu (meie juuni/juuli)

tevet [tev·et] (hbr) • juudi kalendri neljas (teise arvestuse järgi kümnes) kuu (meie detsember/jaanuar)

tsitrus <ts`itrus -e 11~9 s> (< ld citrus sidrunipuu) • bot soojas kliimas kasvav igihaljaste lehtpuude v -põõsaste perekond (Citrus), tähtsaimad liigid on sidruni-, apelsini-, mandariinipuu

voit <v`oit voidi v`oiti 22e s> (poola wójt) • aj keskaja Poolas linnaelanikkonna ülem, hiljem gmina vanem

vojevood <vojev|`ood -oodi -`oodi 22e s> (vn воевода) aj
1. Venemaal X s vürsti družiina v maakaitseväe ülem
2. XVI–XVIII s Vene linna ja sellele alluva territooriumi haldusjuht
3. Poolas ja Leedus alguses kuninga asemik kohapeal (rahu ajal) ning väepealik (sõja ajal); XIV–XVIII s vojevoodkonna valitseja

vojevoodkond <vojev`oodk|`ond -onna -`onda 22i s> (poola wojewodztwo) • aj territoriaalne haldusüksus Poolas