[VSL] Võõrsõnade leksikon

autoripoogen <+ p`oog|en -na 2 s> (< autor + poogen) • trük trükiteose juures tehtava töö arvestusühik, = 40 000 täheruumi, kusjuures täheruumideks loetakse tähed, numbrid, kirjavahemärgid ja sõnavahed

binaarne <bin`aar|ne -se 2 adj> (ld binarius < bini kahekaupa) • kahest osast koosnev
binaarne arvusüsteem • info, mat kahendsüsteem, arvusüsteem, milles kõiki arve kirjutatakse kahe numbriga (nt 1 ja 0)
binaarne nomenklatuur • biol bioloogias nomenklatuur, mille järgi iga loom v taim varustatakse kahest ladinakeelsest v latiniseeritud sõnast koosneva nimega (esimene neist sõnadest tähistab perekonda, teine liiki)
binaarne sulam • tehn sulam, mis koosneb kahest osisest, eriti kahest metallist (nt vasest ja tinast) v metallist ja mittemetallist (nt rauast ja süsinikust)
binaarne süsteem • keem kahest komponendist koosnev füüsikalis-keemiline süsteem

digitaalne <digit`aal|ne -se 2 adj> (< ld digitalis sõrm-, sõrme- < digitus sõrm, varvas, vrd ingl digit number), digi-
1. anat sõrme-, sõrm-; varba-
2. numbriline, number-, digitaal-, numbritest koosnev v numbrilise kujuga opereeriv (nt arvuti, mõõteriist, kell)

duool <du`ool duooli du`ooli 22e s> (sks Duole < ld duo kaks) • muus kahest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab kolme sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 2 ja kaarega). Vt ka triool, kvartool, kvintool, sekstool, septool

épreuve d’artiste [epr·öv dart·ist] (pr), tähis E. A. • kunst kunstnikutõmmis, väljaspool tiraaži olev Rooma numbriga märgitud tõmmis graafikas

ideograafia <+ gr`aafia 1 s> (< ideo- + -graafia) • lgv mõistekiri, kiri, milles üks märk tähistab kogu mõistet (nt hiina kiri, egiptuse hieroglüüfid, numbrid ja matemaatilised märgid). Vastand fonograafia

kvartool <kvart|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Quartole < ld quartus neljas) • muus neljast võrdse vältusega helist koosnev suvajaotusega rütmikujund, mis asendab kolme sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 4). Vt ka duool, triool, kvintool, sekstool, septool

kvintool <kvint|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Quintole < ld quintus viies) • muus viiest võrdse vältusega helist koosnev suvajaotusega rütmikujund, mis asendab kolme v nelja sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 5). Vt ka duool, triool, kvartool, sekstool, septool

norm <n`orm normi n`ormi 22e s> (ld norma nurklaud, vinkel; reegel, eeskuju, mõõt) • väljakujunenud v kehtestatud reegel, ettekirjutus; standard või skaala, mille abil kontrollitakse, võrreldakse või mõõdetakse asju või hinnatakse inimeste tegusid; (piir)määr, ettenähtud tase, kogus, suurus vm

numeratsioon <numeratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld numeratio väljamaksmine < numerare loendama) • nummerdus, numbriline järjestus

pasigraafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr pasi kõigile + -graafia) • üldarusaadav kirjutussüsteem, nt noodikiri, numbrid

sekstool <sekst|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Sextole < ld sextus kuues) • muus kuuest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab nelja sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 6). Vt ka duool, triool, kvartool, kvintool, septool

septool <sept|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Septole < ld septimus seitsmes) • muus seitsmest võrdse vältusega helist koosnev rütmikujund, mis asendab 6 v 8 sama koguvältusega heli (märgitakse numbriga 7). Vt ka duool, triool, kvartool, kvintool, sekstool

trell1 <tr`ell trelli tr`elli 22e s> (< ingl trellis latt- v raudvõre < vanapr treliz kolmelõimeline)
1. raudvarb
2. info numbriosund, märk #
3. pl kõnek vangla

triool <tri|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Triole < tri-) • muus rütmikujund, mis koosneb kahe noodi asemel kolmest ühepikkusest noodist niisama pika koguvältusega (märgitakse numbriga 3). Vt ka duool, kvartool, kvintool, sekstool, septool

varietee <variet`ee 26i s> (< pr variété mitmekesisus < ld varietas erinevus, mitmesugusus)
1. mitmekesise kergesisulise segaeeskavaga kontsertetendus, mille eri numbrid pole süžeeliselt omavahel seotud, vt ka kabaree, muusikal, revüü
2. varieteekavaga lõbustuskoht