[VSL] Võõrsõnade leksikon

aksiomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld axis telg + -meeter) • mer rooliseadme näitur, mis näitab, millise nurga all asub laeva pikitasandi suhtes roolileht

amblügoniit <amblügon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr amblygōnios nürinurkne < amblys nüri, tömp + gōnia nurk) • miner valge v heleroheline mineraal, tähtis liitiumimaak

apertuur <apert|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld apertura ava < aperire avama) • füüs valgust läbilaskev ava optikasüsteemis; tehn raadiotehnikas antenni efektiivne pindala
apertuurnurk • füüs optikasüsteemi läbiva kiirtekimbu äärmiste kiirte vaheline nurk

asimuut <asim|`uut -uudi -`uuti 22e s> (pr azimut < ar as-sumūt teed) • astr vaatluskoha astronoomilise meridiaani tasandi ja vaadeldavat taevakeha läbiva vertikaaltasandi vaheline nurk (loetakse lõunapunkti suunast lääne poole)
magnetiline asimuut • geogr magnetilise meridiaani põhjapunkti suuna ja antud suuna vaheline nurk (loetakse päripäeva)
tõeline asimuut • geogr astronoomilise meridiaani tasandi ja antud punkti läbiva vertikaaltasandi vaheline nurk (loetakse põhjapunkti suunast ida poole)

astronoomiline <+ noomili|ne -se -st 12 adj> • astr astronoomiasse puutuv v kuuluv; piltl tohutu suur
astronoomiline aasta • astr ajavahemik, mille kestel Maa sooritab ühe tiiru ümber Päikese
astronoomiline kompass • navigatsiooniriist ilmakaarte määramiseks taevakehade (nt Päikese) asendi ja kellaaja järgi
astronoomiline laius • astr nurk, mille moodustab taevakeha ja vaatleja (v Maa keskpunkti) ühendav sirgjoon ekliptika tasandiga
astronoomiline pikkus • astr ekliptika kaar kevadpunktist suurringini, mis on tõmmatud läbi taevakeha ja ekliptika pooluse
astronoomiline ühik → astroühik

basaar <bas|`aar -aari -`aari 22e s> (prs bāzār) • turg, müügikoht v kaubatänav pms Idamaades; van heategevus-näitemüük

bisektor <+ s`ektor -i 2e s> (< bi- + sektor) • mat tasand, mis jagab kahetahulise nurga pooleks

dekanteerima <dekant|`eerima -eerib 28 v> (pr décanter < keskld decanthare < de- + canthus kannu tila < kr kanthos silma nurk)
1. nõrutama, vedelikku sette pealt eemaldama
2. veini dekanteris hoidma veinile õhu andmise eesmärgil

deklinatsioon <deklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld declinatio kõrvalekaldumine, kallak; sõnavormide muutmine)
1. astr taevakeha nurkkaugus taevaekvaatorist
2. füüs nurk geograafilise meridiaani ja magnetilise põhja-lõuna suuna vahel
3. lgv käänamine; käändkond, ühtviisi käänduvate sõnade rühm

deviis <dev|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr devise)
1. juhtlause, lipukiri, tunnuslause (milles väljendub peamine mõte); tunnusmärk (heraldikas)
2. maj maksevahend (nt pangatšekk, veksel) välisvaluutas
deviisistandard • maj rahasüsteem, milles riigi rahamärke saab kulla vastu vahetada ainult mõne teise riigi rahamärkide vahendusel
deviisiturg • maj välisväärtpaberite turg

diagonaal <diagon|`aal -aali -`aali 22e s> (ld diagonalis diagonaalne < kr diagōnios nurgast nurka minev < dia- + gōnia nurk) • mat sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ning sama külje otspunktid, v hulktahuka tippe, mis pole ühe ning sama tahu tipud; mer lattrauast põikside puulaevade parraste tugevdamiseks
diagonaalis lugemine • kõnek pealiskaudselt lugemine

digressioon <digressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld digressio eraldamine, eraldumine) • kõrvalekalle; astr nurk pooluselähedast tähte läbiva vertikaali ja taevameridiaani vahel antud hetkel

diopter <di`opt|er -ri 2e s> (kr dioptra nurga- v kõrgusemõõdik)
1. geod viseerimisseadis lihtsamatel geodeesiainstrumentidel
2. sõj dioptersihik, täpset sihtimist võimaldav seadis tulirelvadel

dodekagoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (kr dōdekagōnon < dōdeka kaksteist + gōnia nurk) • mat kaksteistnurk

emu <emu 17 s> (ingl < port ema kurg) • zool suur (1,7–2 m kõrge) lennuvõimetu lind (Dromaius) jaanalinnuliste seltsist; elutseb Austraalia rohtlais ja Tasmaanias

enantiomeerid pl <enantiom|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr enantios vastaspoolne, vastandlik + -meer) • füüs optiliselt aktiivsed antipoodid, mis on struktuurilt teineteise peegelpildid ja mis pööravad polariseeritud valguse tasapinda võrdse nurga all, kuid vastupidisesse suunda (seetõttu „kustutavad“ nad teineteise optilise aktiivsuse, kui esinevad segus võrdses koguses)

faasima <f`aasima faasib 28 v> (< faas2) • tehn kindla nurga all lõikama v lihvima

figuur <fig|`uur -uuri -`uuri 22e s> (ld figura kuju, välimus)
1. eseme väline piirjoon; kujund, kuju; inimese keha piirjooned
2. mat pinna osa, mis on piiratud joonega (tasapinnaline figuur, nt ring, nurk); suletud tasapinnaga piiratud ruum (ruumiline figuur, nt kera, püramiid)
3. kirj ebatavaline väljendusviis, millega taotletakse kõne emotsionaalsust, vt ka inversioon, anafoor
4. tants, sport väike terviklik liikumisosa (tantsus, iluuisutamises)

geograafiline <+ graafili|ne -se -st 12 adj> • geograafiasse kuuluv, sellega seotud, maateaduslik
geograafiline laius • geogr nurk geoidi ja ekvaatori tasandi vahel; seda mõõdetakse nurgaühikutes ekvaatorist põhja (90 põhjalaiuskraadi) ja lõuna (90 lõunalaiuskraadi) suunas
geograafiline pikkus • geogr kahetahuline nurk algmeridiaani (mis läbib endisaegset Greenwichi observatooriumi Inglismaal) ja antud punkti meridiaani tasandi vahel; seda mõõdetakse nurga- v ajaühikutes algmeridiaanist ida ja lääne suunas (idapikkus ja läänepikkus) 0–180° v 0–12 tundi
geograafiline tsükkel • geogr täpsemalt geomorfoloogiline tsükkel, arenemistsükkel, mille läbib pinnamood tektooniliste liikumiste ja teatava geoloogilise välisjõu toimel
geograafilised koordinaadid pl • geogr maapealse punkti nurkkoordinaadid, geograafiline pikkus ja laius Maal

geraanium <ger`aanium -i 19~2e s> (kr geranion < geranos kurg) • aiand kõnek pelargooni ebatäpne nimetus aianduses

goniatiidid pl <goniat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr gōnia nurk) • paleont vanaaegkonna meredes elanud algeliste ammoniitide selts (Goniatitida)

goniomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr gōnia nurk + -meeter)
1. tehn nurgamõõtur, riist prisma, kristalli vms tahkude vaheliste nurkade mõõtmiseks
2. geod geodeesiainstrument horisontaalnurkade ja magnetilise asimuudi määramiseks

goniomeetria <+ m`eetria 1 s> (< kr gōnia nurk + -meetria) • mat trigonomeetria sissejuhatav osa, tegeleb nurkade mõõtmisega ning trigonomeetriliste funktsioonide määramise ja omadustega

goon <g`oon gooni g`ooni 22e s> (< kr gōnia nurk), tähis g • mat kümnendsüsteemil rajanev tasanurgaühik, nn uus kraad, ¹/₁₀₀ täisnurgast

heksagonaalne <heksagon`aal|ne -se 2 adj> (kr hexagōnos < heksa- + gōnia nurk), seksagonaalne <seksagon`aal|ne -se 2 adj> (< ld sex kuus + kr gōnia nurk) • mat kuusnurkne

heksagonaalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< heksagonaalne + süsteem) • miner kristallograafias süsteem, mida iseloomustab kolm horisontaalpinnas asetsevat ühepikkust, omavahel 60°-se nurga all lõikuvat telge; selles süsteemis kristallub u 200 mineraalainet (berüll, apatiit jt)

heksagoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (< kr hexagōnos kuusnurkne < heksa- + gōnia nurk) • mat kuusnurk

heptagoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (< kr heptagōnos seitsmenurkne < hepta- + gōnia nurk) • mat seitsenurk

hüpermarket <+ market -i 2e s> (ingl hypermarket < hüper- + market turg) • hiidkaubahall, hrl äärelinnas paiknev jaemüügiettevõte, kus müügipinda on üle 2500 m² ning kus toidu- ja esmatarbekaupade osatähtsus müügis on üle 50%

inklinatsioon <inklinatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inclinatio)
1. kalle, kaldumine, hälve
2. füüs Maa v laeva magnetvälja jõujoonte ja rõhttasandi vaheline nurk antud punktis
3. astr nurk taevakeha tee tasandi ja Maa tee tasandi vahel (ulatusega 0°–180°)

isogonaalne <isogon`aal|ne -se 2 adj> (kr isogōnios < iso- + gōnia nurk) • mat võrdnurkne

isogoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (< iso- + kr gōnia nurk)
1. geogr samakäändejoon, mis ühendab kaardil võrdse magnetilise deklinatsiooniga punkte
2. meteor joon, mis kaardil ühendab ühesuguse tuulesuunaga punkte

kanton <k`anton -i 2e s> (pr canton < it cantone < canto nurk, kant) • liidumaa Šveitsis; teatav haldusüksus paljudes riikides

kardaan <kard|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn G. Cardano, Itaalia matemaatik, 1501–76) • tehn mehhanism pöörlemise ülekandmiseks kahe nurgi asetseva võlli vahel, kusjuures võllidevaheline nurk võib muutuda

koosekans <koosekans -i 2e s> (< ko- + seekans), tähis cosec • mat üks trigonomeetrilisi funktsioone: täisnurkse kolmnurga nurga koosekans on hüpotenuusi ja selle nurga vastaskaateti suhe

korner <k`orner -i 2e s> (ingl corner nurk)
1. maj mingi kauba või väärtpaberi kokkuost eesmärgiga saavutada positsioon hinnaga manipuleerimiseks
2. maj monopoolse turuosa omamine, mis võimaldab hinnaga manipuleerida
3. sport nurgalöök jalgpallis

kraad <kr`aad kraadi kr`aadi 22e s> (< ld gradus samm, aste) • aste, järk, pügal; füüs temperatuuri mõõtühik, nt Kelvini kraad, tähis K; Celsiuse kraad, tähis °C; mat nurga ja kaare mõõtühik, tähis °; alkohoolse joogi kanguse, vee kareduse vms mõõtühik
kirjakraad • trük trükikirja suurus punktides (tüpograafiline mõõdustik)
teaduslik kraad • teadustöö eest saadav kvalifikatsiooninimetus

kremaljeer <kremalj|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< pr crémaillère keedu- v katlakonks) • arhit sakk, etteulatuv nurk välisseinas; sakmeline serv; tehn hammaslatt v -rööbas; hammaslattmehhanism

kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekanne • tehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast

kvadratuur <kvadrat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld quadratura nelinurk; nelinurkseks tegemine)
1. kujundi pindala ruutühikuis (ruutmeetreis)
2. kujundiga pindvõrdse ruudu konstrueerimine
3. kujundi pindala arvutamine (ka määratud integraali arvutamine), vt ka kubatuur
4. astr aspekt, mille puhul Päikese ja planeedi vaheline nurk on Maalt vaadatuna 90°

larüngoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< larüngo- + -skoop) • med kõripeegel, pika peene varre otsas nurgi asetsev peeglike kõri vaatlemiseks

loksodroom <+ dr`oom droomi dr`oomi 22e s> (< kr loxos viltune + -droom) • geogr logaritmiline spiraal maakera pinnal, mis lõikub kõikide meridiaanidega ühe ja sama nurga all ning suundub lõpmatult pooluse poole, kindla asimuudiga joon. Vt ka ortodroom

loovimisnurk <+ n`urk nurga n`urka 22i s> (< loovima) • mer (laeva) vöörisuuna ja tuule suuna vaheline nurk

magnetiline <magnetili|ne -se -st 12 adj> • füüs magneti omadustega, magnetisse v magnetismisse puutuv; piltl külgetõmbav
magnetiline deklinatsioon • geogr nurk magnetilise meridiaani ja geograafilise meridiaani vahel
magnetiline induktsioon • füüs magnetvoo tihedus
magnetiline inklinatsioon • geogr nurk, mille moodustab vabalt rippuv magnetnõel rõhtpinnaga
magnetiline permeaablus • füüs magnetiline läbitavus, magnetilise induktsiooni ja magnetvälja tugevuse vahelist seost iseloomustav füüsikaline suurus
magnetiline spektroskoopia • füüs füüsika haru, mis käsitleb magnetilise läbitavuse sõltuvust vahelduva magnetvälja sagedusest ning magnetilist resonantsi

marketender <market`end|er -ri 2e s> (sks Marketender < it mercatante < mercato turg)
1. vt markitant
2. II maailmasõja ajal Saksa sõjaväes markitandilt saadud v ostetud lisatoidupakk

markitant <markit|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Marketender < it mercatante kaubitseja < mercato turg) • aj marketender, sõjaväega kaasas käinud toidu- ja tarbeainete müütaja

minut <minut -i 2e s> (< ld minutus üsna väike, pisike)
1. aja mõõtühik, ¹/₆₀ tunnist, tähis min (ajavahemiku korral, nt 5 min);, tähis v^m (hetke märkimisel, nt 2^h30^m, st kell 2.30)
2. mat kaare v nurga mõõtühik, ¹/₆₀ kraadist, tähis ´

monopol <monopol -i 19 s> (ingl monopoly < kr monopōlion, monopōlia < mono- + pōleō müün) • maj kaubaartikli ainumüügi- v ainutootmisõigus, mis võib kuuluda riigile, üksikisikule v isikute rühmale; tootmist ja turustamist ühes v mitmes tootmisharus valitsev ettevõte v ettevõtete ühendus; turg, kus on üksainus pakkuja; piltl kellegi ainuõigus

nonagoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (< ld nonus üheksas + kr gōnia nurk) • mat (korrapärane) üheksanurk

oktogoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (kr oktagōnon < okto- + gōnia nurk) • mat kaheksanurk; arhit kaheksanurkse põhiplaaniga ehitis (sageli haua- ja ristimiskabelid)

oligopol <ol´igopol -i 19 s> (ingl oligopoly < oligo- + monopol) • maj turg, kus tegutseb väike arv pakkujaid, kes on vastastikuses strateegilises sõltuvuses. Vt ka monopol, duopol

oligopson <olig`opson -i 2e s> (ingl oligopsony < oligo- + kr opsōnia toidu ostmine) • maj pakkujatest üleküllastunud turg, kus on vähe nõudjaid (nt tööjõuturg). Vt ka oligopol

optsioon <optsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld optio valik)
1. jur opteerimine, kodakondsuse valimine, eriti ühelt riigilt teisele siirduvate maa-alade elanikele antav võimalus teatava aja jooksul kodakondsust valida ja kodumaaks peetavale maale asuda
2. maj eelistustehing; liik tuletisväärtpabereid, mille omanikul on õigus teha eelistustehingut; optsiooni omandaja õigus teatava aja jooksul lepingus ettenähtud tehingut lõplikult sooritada v sellest loobuda, vastaspoolel (optsiooni väljastajal) see õigus puudub
optsiooniaažio • maj optsioonikasu, tagasiostupreemia, väärtpaberi optsioonihinna ja nominaalväärtuse vahe
optsioonibörs • maj turg, millel kaubeldakse optsiooni- ja hrl ka ennaktehingute lepingutega
optsioonileping • jur, maj võimaldusleping, eelistusleping

ortogonaalne <ortogon`aal|ne -se 2 adj> (keskld orthogonalis < kr orthogōnion täisnurk < orto- + gōnia nurk) • täisnurkne, püst-, rist-

parallaks <parall|`aks -aksi -`aksi 22e s> (kr parallaxis muutus, hälve) • füüs kahest vaatluspunktist objektile suunatud sirgjoonte (vaatekiirte) vaheline nurk
taevakeha aastaparallaks • astr parallaks, mille baasiks on Maa orbiidi raadius. Vt ka parsek

peiling <peiling -u 2 s> (holl) • peilimise abil leitud kurss, mille määrab vastava meridiaani ja vaatlussuuna vaheline nurk. Vt ka peilrivi

peilrivi <+ rivi r`ivvi 17 s> (< peil) • sõj lahingurivi, teatava nurga all üksteise taga sama kursiga sõitvate sõjalaevade v lennukite rivi, nihkrivi

pentagoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (< kr pentagōnos viisnurkne < penta- + gōnia nurk) • mat viisnurk

plagiotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr plagios kaldu olev + tropism) • bot taime kasvamine mõjuri suhtes nurga all

plaza [plas(s)a] (hisp) • plats, väljak, turg
plaza de toros [plas(s)a de tooros] (hisp) • härjavõitlusareen

radiaan <radi|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld radius kiir, kodar, raadius), tähis rad • mat kesknurk, mille haarade vahele jääva ringjoonekaare pikkus on võrdne selle kaare raadiusega; nurkade radiaanmõõdu ühik (rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi lisaühik)
radiaanmõõt • mat arv, mis väljendab nurga suurust radiaanides

rakurss <rak|`urss -ursi -`urssi 22e s> (vn раκурс < pr raccourcir lühendama)
1. kunst maalikunstis esemete lühenemine perspektiivis
2. ka fot, film nurk, mille all objekti pildistatakse, filmitakse v vaadatakse

rumb <r`umb rumbi r`umbi 22e s> (ingl rhumb) mer, geogr
1. navigatsioonis tarvitatav suuna v nurga määramise ühik, ¹/₃₂ nähtava horisondi ringist
2. suund mingile objektile, määratakse nurgaga tõelise meridiaani põhjasuunast

sekund <sekund -i 2e s> (< keskld pars minuta secunda teine väike v vähendatud osa, minutijaotuse järel)
1. ajaühik, rahvusvahelise ühikusüsteemi (SI) põhiühik, 1 sekund = ¹/₆₀ minutit, tähis s
2. mat nurga v kaare mõõtühik, = ¹/₃₆₀₀ kraadi, tähis ̎
3. muus diatoonilise heliastmiku 2. aste; ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 2 diatoonilise heliastmiku astet

supermarket <+ market -i 2e s> (ingl < super- + market turg) • kaubahall, põhiliselt suurtes elamurajoonides paiknev toidu- ja tarbekaupu pakkuv jaemüügiettevõte, kus müügipinda on kuni 2500 m². Vt ka hüpermarket

tangens <tangens -i 2e s> (< ld tangens puudutav, riivav), tähis tan • mat üks trigonomeetrilisi funktsioone, täisnurkse kolmnurga teravnurga tangens on selle nurga vastaskaateti ja lähiskaateti suhe

terjer <t`erjer -i 2e s> (ingl terrier < pr urg < terrarius maine, maa- < ld terra maa) • zool Inglismaal aretatud jahikoeratõug hulga teisenditega. Vt ka foksterjer, bullterjer, skaiterjer, äärdeilterjer

tetragoon <+ g`oon gooni g`ooni 22e s> (kr tetragōnon < tetra- + gōnia nurk) • mat nelinurk

trieeder <+ `eed|er -ri 2e s> (< tri- + -eeder) • mat kolmetahuline nurk, kolme üht punkti läbiva tasapinnaga piiratud ruumiosa

trigonomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • mat trigonomeetriasse puutuv, sellel põhinev
trigonomeetrilised funktsioonid pl • mat nurga suurusest sõltuvad funktsioonid: siinus (1), koosinus, tangens, kootangens, seekans, koosekans

trisectio anguli [tris·ektsio anguli] (ld nurga kolmeks jagamine) • mat Vana-Kreekast pärit ülesanne jagada vabalt antud nurk sirkli ja joonlaua abil kolmeks võrdseks osaks

troglodüüt <troglod|`üüt -üüdi -`üüti 22e s> (kr trōglodytēs < trōglē urg, koobas + dyō lähen sisse) • koopaelanik, ürginimene