[VSL] Võõrsõnade leksikon

ALGOL {lüh ingl sõnadest algorithmic language algoritmikeel} • info 1958. a koostatud ning hiljem täiustatud programmeerimiskeel; on olnud teiste programmeerimiskeelte aluseks

anglosaksid pl <+ s`aks saksi s`aksi 22e s> (< ld Angli anglid + Saxones saksid) • aj inglise rahvale aluseks olnud germaani hõimud

assignatsioon <assignatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld assignatio kätteandmine v -jagamine)
1. maj maksekäsund, vt ka assigneerima
2. aj Venemaal a-tel 1769–1849 käibel olnud paberraha

brahmi <brahmi 16 s> (sanskr brāhmī)
1. aj Vana-Indias kasut olnud silpkiri
2. bot sasi-vesikaak (Bacopa monnieri), kasut ravimtaimena

damnatur [damnaatur] (ld) • aj mõistetakse hukka, keelatakse (varem kasut olnud keelatud kirjutise tsensuurimärkus)

emaan <em`aan emaani em`aani 22e s> (< ld emanare välja voolama) • füüs van pms allikavee radioaktiivse toime märkimiseks tarvit olnud mõõtühik

EUA {lüh ingl sõnadest European unit of account} • Euroopa arvestusühik, enne eküüd (1975–1979) Euroopas kasut olnud konverteerimis- ja arvestusühik

fiibula <fiibula 1 s> (ld fibula nõel, okas) • etn pronksiajast keskajani kasut olnud pannal, spiraalvedruga nõel rõivaste kinnitamiseks

foie gras [fuagr·a] (pr rasvamaks) • kok eritõugu spetsiaalsel nuumal olnud hanede või partide maks, mille rakkudel on rasva hüpertroofia; sellisest maksast valmistatud delikatess

fraktuur <frakt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Fraktur < ld fractura)
1. med luumurd
2. trük ka gooti kiri, XI–XIII s väljakujunenud, kitsaste kõrgete teravatipuliste tähtedega kiri; olnud kasutusel pms Põhja-Euroopas, eriti Saksa kultuuripiirkonnas

geood <ge`ood geoodi ge`oodi 22e s> (< kr geōdēs maa- < gē maa) • geol kivimis olnud õõnt täielikult v osaliselt täitev mineraalne aines; geoodi keskele võib jääda õõs, mille seintel leidub tihti kristalle. Vt ka druus

gooti kiri (< goodid)
1. täpsemalt fraktuur (2), pms Põhja-Euroopas kasutusel olnud kirjalaad
2. gooti keele kirjapanemiseks kasutatav tähestik
3. gootikale omased kirjalaadid

grooma <grooma 16 s> (ld groma) • aj roomlastel kasut olnud maamõõduriist

gross <gr`oss grossi gr`ossi 22e s> (sks Gros < pr grosse < gros suur, paks) • 12 tosinat (= 144 tükki); varem kasut olnud pms tükk-kaupade arvestusühik

grotesk <grot|`esk -eski -`eski 22e s> (it grottesca < grotta koobas)
1. esteetiline tajumis- ja kujutamisviis, mis kõrvutab vastandnähtusi (ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist jne) ning toob karikatuurselt esile mingit elulist tähelepanekut; sõnakunstivõttena sai teadlikult kasutatavaks renessansiajal, eriti omane olnud romantikuile, ekspressionistidele, sürrealistidele, absurdistidele
2. kunst ornament, milles domineerib väänlamotiiv; tekkis renessansiajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemetes ja grottides avastatud seinamaalide eeskujusid
3. trük ühejämeduste põhi- ja sidejoontega trükikiri

hitlerism <h`itler|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn) • pol a-tel 1933–45 Saksamaa riigikantsleriks olnud A. Hitleri (1889–1945) kujundatud diktaatorlik valitsemissüsteem. Vt ka natsionaalsotsialism

hüümen <h`üümen -i 2e s> (< kr hymēn nahk, kile) • anat neitsinahk, seksuaalvahekorras mitte olnud naiste tupesissekäiku pooleldi sulgev limaskestavolt, mis esimesel suguühtel rebeneb

invenit [inveenit] (ld), lüh inv. • kunst välja mõelnud, joonistanud (gravüüridel kunstniku nime järel); vanadel gravüüridel tähistab graveerimisel eeskujuks olnud teose autorit

kliping <kliping -i 2e s> (rts klipping) • aj vermimise kiirendamiseks pms nelinurksele plaadile löödud hädamünt, olnud käibel XVI ja XVII s Taanis ja Rootsis, Vana-Liivimaal vermiti klipingeid a-tel 1558–59

koheerer <koh`eerer -i 2e s> (ingl coherer < ld cohaerere seotud olema, kokku kuuluma) • tehn raadiotehnika algusaastail kasut olnud detektortoru (sisaldas metallipuru)

komposiitkapiteel <+ kapit|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< ld perf partits compositus kokku pandud) • arhit joonia ja korintose kapiteeli motiividel põhinev rikkaliku kujundusega kapiteel Rooma ehituskunstis; olnud kasut ka baroki ja klassitsismi ajal

kroitser <kr`oitser -i 2e s> (sks Kreuzer < Kreuz rist, mündil kujutatud risti järgi) • aj Saksamaal, Austrias ja Poolas käibel olnud hõbedast v vasest väikemünt

kürass <kür|`ass -assi -`assi 22e s> (pr cuirasse) • aj, sõj rinnaturvis, metallplaatidest rüü ülakeha kaitseks külmrelvaajastul, mõnel maal ka hiljem kasut olnud, eriti raskeratsaväe paraadvormina

lüüra <lüüra 16 s> (kr lyra) muus
1. Vana-Kreeka kitarataoline keelpill
2. XV–XVII s tarvit olnud pirnikujuline vibupill
3. puhkpilliorkestris Vana-Kreeka lüüra kujuline metallplaatidega löökpill

meetriline <meetrili|ne -se -st 12 adj> • kirj, muus meetrikasse v meetrumisse puutuv
meetriline värss • kirj Vana-Kreeka ja -Rooma luules tarvitusel olnud pika ja lühikese silbi vaheldusel põhinev värss

mora saepe malorum causa fuit [mora seepe maloorum kausa fu˛it] (ld) • viivitamine on olnud sageli hädade põhjus (Manilius)

morganaatiline abielu (keskld morganatica < vanaülemsks morgangeba hommikukink) • aj seisusvastane abielu (hrl valitsejasuguvõsa liikme abielu kohta); madalamast seisusest abielupoolel (hrl naisel) ei olnud sel juhul õigust saada teise abielupoole seisuslikke eesõigusi ega varandust ja lastel oli seisuselt madalama abielupoole sotsiaalne staatus

morgen <m`orgen -i 2e s> (sks hommik) • aj Saksamaal jm tarvit olnud pindalaühik, 2500–12 300 m² (Eestis 2550 m²)

neumad pl <neuma 16 s> (keskld neuma < kr neuma viibe, märguanne) • aj, muus varakeskajal tarvit olnud vanim noodijoonteta noodikiri, kasutati gregooriuse laulu meloodia märkimiseks

nihil est in intellectu, quod non prius fuerit in sensu [nihil est in intell·ektu kvod noon pri˛us fuerit in sensu] (ld) • fil mõistuses pole midagi sellist, mida enne pole olnud meeltes – sensualismi seisukoht, mis pärineb keskajast, kuid mida tsiteerib J. Locke

nihil est in intellectu, quod non prius fuerit in sensu, nisi intellectus ipse [nihil est in intell·ektu kvod noon pri˛us fuerit in sensu nisi intell·ektus ipse] (ld) • fil mõistuses pole midagi sellist, mida enne pole olnud meeltes – peale mõistuse enese (G. W. Leibnizi vastulause J. Locke’i sensualistlikule seisukohale)

oktant <okt|`ant -andi -`anti 22e s> (ld octans nurgamõõteriist < octo kaheksa)
1. mat ¹/₈ täispöördest; kolme ristuva tasandi vaheline ruumikaheksandik
2. astr meresõiduastronoomias kasut olnud kahe peegliga nurgamõõteriist, mille skaala on ¹/₈ ringjoonest

paisa2 <paisa 16 s> (hindi paisā) • aj varem Indias käibel olnud vahetusraha, ¹/₆₄ ruupiat; maj peenrahaühik paljudes maades, nt 1 India paisa = ¹/₁₀₀ ruupiat, 1 Bangladeshi paisa = ¹/₁₀₀ takat, 1 Omaani paisa = ¹/₁₀₀ riaali

PAL {lüh ingl sõnadest Phase Alternating Line vahelduva faasiga rida} • el analoogvärvitelevisiooni süsteem, olnud kasutusel enamikus Euroopa riikides. Vt ka SECAM

paleograafia <+ gr`aafia 1 s> (< paleo- + -graafia) • aj käsikirjateadus, ajaloo ja filoloogia abiteadus, uurib vana- ja keskaja kirjaliikide arenemist, tarvit olnud lühendeid, vanade käsikirjade väliseid iseärasusi, kirjutusmaterjale jne

paleotermomeetria <+ termom`eetria 1 s> (< paleo- + termomeetria) • geol kindlas geoloogilises protsessis v ajalõigus ülekaalus olnud temperatuuri määramise meetod

peoon1 <pe`oon peooni pe`ooni 22e s> (hisp peón sulane) • aj Mehhikos jt Ladina-Ameerika riikides päritavas võlaorjuses olnud põllutööline. Vt ka peonaaž

pessimism <pessim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pessimus halvim) • psühh valdavalt negatiivsel tegelikkuse- ja tulevikuhinnangul põhinev ellusuhtumine ja maailmakäsitus, kalduvus kõiges halba näha ning eeldada, harjumuslik nukrus ning masendatus, vastand optimism; fil veendumus, et me elame halvimas võimalikest maailmadest ning et iga inimese jaoks oleks parem olnud mitte sündida

pinxit [pinksit] (ld), lüh p, pxt • kunst on maalinud (kasut kunstniku nime ees v järel maalil), vanadel gravüüridel viitab graveerimisel eeskujuks olnud maali vm teose autorile

preeksistents <+ eksist|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< pre- + eksistents) • fil enneolek, hinge olemasolu enne inimese sündimist maailma; arvamus, et maailm on olnud Jumala mõtetes ideedena enne maailma loomist

provintsistaadid pl <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (pr États provinciaux) • aj XIII–XVIII s Prantsusmaa provintsides jm piirkondades olnud seisuste esinduskogud

rabiin <rab|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld rabbinus < hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlane, seadusetundja, kogudusevanem, usulise õppeasutuse juht; rabiinid on olnud judaismi pärimuse hoidjad ja säilitajad. Vt ka rabi

rankett <rank|`ett -eti -`etti 22e s> (sks) • aj, muus XVI ja XVII s kasutusel olnud topeltlesthuulikuga ja laiema silindrilise korpusega puhkpill

reintroduktsioon <+ introduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + introduktsioon) • biol taime- v loomaliigi tagasitoomine alale, kus selle populatsioon on varem olemas olnud, kuid siis mingil põhjusel hävinud. Vt ka reaklimatisatsioon

reliikvia <rel`iikvia 1 s> (ld pl reliquiae jäänused, säilmed) • relig püha säile; õigeusu ja katoliku kirikuis alalhoitav ja austatav säile pühakute ihust v nendega ühenduses olnud esemeist; piltl eriti kallis mälestusese, kallite mälestustega seotu

rundstükk <r`undst|`ükk -üki -`ükki 22e s> (sks Rundstück < rts rundstycke) • aj Baltimail tarvit olnud vasköör; hõbeööri nimetati valgeks rundstükiks

rustika <rustika 1 s> (< ld rusticus lihtne, rohmakas)
1. eh konarpinnaliste, kuid sileda vuugiservaga kantkividest müüritis; olnud kasut eriti Rooma, renessanss- ja barokkarhitektuuris
2. trük kitsaste tähtedega suurtähtkiri

saraband <sarab|`and -andi -`andi 22e s> (hisp zarabanda) • tants aeglane pidulik XVII–XVIII s moes olnud Prantsuse seltskonnatants, mis on pärit Hispaaniast; muus ka süidi osa

seleenventiil <+ vent|`iil -iili -`iili 22e s> (< ventiil) • el seleenikihiga kaetud, vahelduvvoolu alaldamiseks kasut olnud mittelineaarse pinge-voolutunnusjoonega pooljuhtseadis

semafor <semafor -i 19 s> (< kr sēma märk + phoros kandev)
1. tehn van raudteeliikluses kasut olnud signalisatsiooniseadis
2. van käes hoitavate lippude, laternate vms abil signaliseerimise süsteem (oli kasut pms merenduses)
3. info täisarvuliste väärtustega andmestruktuur töötlusprotsesside sünkroniseerimiseks

sionism <sion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Siion, Jeruusalemma muistne linnamägi) • juutide rahvuslik liikumine, mille eesmärk on olnud juudi riigi rajamine Palestiinas ja diasporaas elavate juutide koondamine ühisesse Iisraeli riiki

tankett <tank|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl tankette < tank tank) • sõj, aj enne II maailmasõda kasut olnud kuulipilduja(te)ga kergetank

turnüür <turn|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr tournure < rüht, välimus < keskld tornatura < ld tornare pöörama) • tekst XIX s lõpus moes olnud, seeliku tagaosa kohevil hoidev polsterdis v ribistik

ulama [ulamaa] (ar pl ‘ulamā’ õpetlased) • relig islami vaimulikkond; hõlmab usuteadlasi ja pärimusliku seaduse tundjaid, kelle pädevuses on olnud jumalateenistuste korraldamine, hariduse andmine ning õigusemõistmine

unionist <union|`ist -isti -`isti 22e s> (< unionism) aj
1. 1886. a liberaalidest eraldunud erakonna liige Inglismaal, unionistid nõudsid Inglismaa ja Iirimaa Uniooni säilitamist, liitusid 1912. a konservatiividega
2. Ameerika Ühendriikide kodusõja (1861–65) ajal kasut olnud nimetus põhjaühendriiklase kohta, osariikide liidu pooldaja

upanišaadid pl <upaniš|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< sanskr upa nišad (õpetaja) lähedal istuma) • relig, fil Vana-India kirjandusteosed, mis on kirjutatud sanskritis ja kuuluvad vedade kirjanduse hilisemasse ajajärku (1100–600 eKr); käsitlevad hindu pärimuslikku usuõpetust, müüte, loodus- ja ühiskonnakäsitust ning filosoofiat; nad on olnud aluseks hilisemale eepilisele ja filosoofilisele kirjandusele