[VSL] Võõrsõnade leksikon

abstinents <abstin|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld abstinentia) • karskus, keeldumine alkohoolseist jookidest (ka muudest nauteainetest); hoidumine sugulisest läbikäimisest
abstinentsinähud pl, abstinentsisündroom • med pärast alkoholi vm nauteaine toime lakkamist tekkivad tervisehäired (peavalu, lihasevärinad, depressioon jm)

absurditeater <+ t`eat|er -ri 2e s> (< absurd) • teater antiteater, pärast II maailmasõda tekkinud avangardistlik suund, mis eitab kogu varasemat teatrit, lähtub eksistentsiaalsest veendumusest, et olemine on absurdne, mõttetu, ning kujutab maailma aloogilisena

ab urbe condita [ab urbe kondita] (ld linna (s.o Rooma) asutamisest (ka Titus Liviuse ajalooteose pealkiri)) • pärast 753. a eKr (ajaarvamises); algusest alates

aferees <afer|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr aphairesis äravõtmine) • med vere tagasikandmine doonorile pärast vererakkude v -plasma eraldamist

after-shave [aftəšeiv] (ingl pärast raseerimist) • vahend nahaärrituse leevendamiseks pärast raseerimist

aleksandriin <aleksandr|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn, Aleksandri-romaani järgi) • kirj 12-silbiline prantsuse värss, hrl tsesuuriga pärast 6. silpi

anno (ld annus aasta, ablatiivi vorm) • aastal
anno ante Christum [anno ante kristum] , lüh a. a. C., anno ante Christum natum [anno ante kristum naatum] , lüh a. a. C. n. • aastal enne Kristuse sündi
anno Christi [anno kristi] , lüh a. C. • Kristuse aastal, esimesel aastal pärast Kristuse sündi
anno currente [anno kurr·ente] , lüh a. c. • käesoleval aastal
anno Domini , lüh A. D., a. D. • Issanda aastal (kasut vanades kroonikates jm)
anno mundi • maailma aastal, aastal pärast maailma loomist
anno post Christum natum [anno post kristum naatum] , lüh a. p. C. n. • aastal pärast Kristuse sündi
anno urbis , lüh a. u., anno urbis conditae [anno urbis kondite] , lüh a. u. c. • aastal pärast linna (st Rooma) asutamist

après nous le déluge [apr·e nu lödel·üž] (pr) • pärast meid (tulgu või) uputus; sõnad, mida omistatakse Prantsuse kuningale Louis XV-le või ta armukesele markiis de Pompadourile, kes elasid pillavalt luksuslikku elu

ars gratia artis [ars graatsia artis] (ld) • kunst kunsti pärast

a tempo (it) • muus endises tempos (pärast tempo ajutist muutust)

autointoksikatsioon <+ intoksikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< auto- + intoksikatsioon) • med isemürgistus, mürgistus ainetega, mis tekivad kehas ega saa kusepeetuse, kõhukinnisuse vms pärast erituda

autokroomplaat <+ pl`aat plaadi pl`aati 22e s> (< auto- + kr chrōma värvus) • fot fotoplaat, millel pärast ühekordset pildistust ja erilist keemilist töötlemist tekib mitmevärviline kujutis

autolüüs <+ l`üüs lüüsi l`üüsi 22e s> (< auto- + lüüs2) • füsiol eneselahustamine, organismi kudede lagunemine pärast surma neis tekkivate ensüümide toimel. Vt ka autodigestioon

autotropism <+ trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< auto- + tropism) • bot taimeorgani võime taastada oma tavaline asetus v kasvusuund pärast kasvu häirinud teguri kõrvaldamist v kadumist

ballistiline <ball´istili|ne -se -st 12 adj> • füüs ballistikasse puutuv
ballistiline galvanomeeter • füüs galvanomeeter suhteliselt pika kestusega (kuni 2 sek) elektriimpulsside mõõtmiseks
ballistiline pendel • tehn riist kuuli v mürsu algkiiruse kindlaksmääramiseks
ballistiline rakett • sõj rakett, mis pärast mootori väljalülitamist lendab vabalt langeva keha trajektoori (ballistilist kõverat) mööda

BIH {lüh pr nimest Bureau International de l’Heure} • aj rahvusvaheline ajabüroo, ülemaailmse ajateenistuse koordineerimise büroo a-tel 1911–88; pärast seda võttis tema ülesanded endale BIPM

biitnikud pl <b`iitn|`ik -iku -`ikku 25 s> (ingl beatniks < beat generation löödud sugupõlv) • pärast II maailmasõda pms USA-s tekkinud programmitu mässuline noorsooliikumine, millele on iseloomulik nii protest konformismi ja silmakirjalikkuse vastu kui ka anarhiline individualism ja sageli elementaarsete ühiselunormide rikkumine

crack [kräkk] (ingl), ka kräkk <kr`äkk kräki kr`äkki 22e s> kõnek • eriti kiiresti sõltuvust tekitav kokaiiniderivaat, mis suitsetamisel mõjub juba mõne sekundi pärast

denatsifikatsioon <denatsifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< de- + nats + -fikatsioon), denatsifitseerimine <denatsifits`eerimi|ne -se -st 12 s> • pol natsismist puhastamine (Saksamaal pärast II maailmasõja lõppemist)

diadohhid pl <diad|`ohh -ohhi -`ohhi 22e s> (kr sg diadochos järglane) • aj Aleksander Suure väejuhid, kes pärast ta surma (a 323 eKr) võitlesid omavahel võimu pärast

diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum

difuusne <dif`uus|ne -se 2 adj> (< ld perf partits diffusus levinud, ulatuslik) • hajuv, laialivalguv, hajus
difuusne kiirgus • füüs hajuskiirgus, eriti päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast korduvat hajumist atmosfääris
difuusne valgus • hajuvalgus, kindla kiirtesuunata valgus (nt taevavalgus vastandina otsesele päikesevalgusele)
difuussed udukogud pl • astr korrapäratu kujuga taevakehad, mis koosnevad gaasidest v kosmilisest tolmust

diskrimineerima <diskrimin|`eerima -eerib 28 v> (< ld discrimino eraldama, lahutama) • kellegi õigusi (rahvuslike, usuliste, poliitiliste tõekspidamiste vms pärast) kitsendama v kärpima

dispuut <disp|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld disputare arvestama, uurima) • mõttevahetus; avalik vaidlus teaduslikul teemal (pms väitekirja kaitsmisel); mõttevahetus pärast avalikku loengut v ettekannet

dominioon <domini|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl dominion < ld dominium valdus, võim) • pol (Briti) Rahvaste Ühendusse kuuluv suveräänne riik, Suurbritannia endine koloniaalvaldus (nt Austraalia, Kanada, Sri Lanka, Uus-Meremaa); pärast II maailmasõda (a-st 1949) kasut dominiooni asemel nimetust Rahvaste Ühenduse liikmesriik

dresseerima <dress|`eerima -eerib 28 v> (pr dresser)
1. välja õpetama, eriti loomi mingiks tegevuseks v tsirkuseettekandeiks õpetama; metsikuid loomi taltsutama
2. tehn vormima, lehtterast ja värvilisi metalle pärast kuumtöötlemist külmvaltsimise teel viimistlema

eepiline <eepili|ne -se -st 12 adj> (kr epikos) • kirj eepose laadis, jutustav; piltl rahulik, kiretu
eepiline draama • teater pärast I maailmasõda algatatud dramaatikasuund, püüab kujutada esmajoones inimese ühiskondlikku ja ajaloolist seisundit, elu dialektikat

eidetism <eidet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr eidos kuju, välimus) • psühh tajuga sarnaneva elamuse säilimine pärast välisärrituse lakkamist v selle iseeneslik teke

ekstrauteriinne <+ uter`iin|ne -se 2 adj> (< ekstra- + uteriinne) • med emakaväline, väljaspool emakat olev
ekstrauteriinne elu • biol elu pärast sündimist
ekstrauteriinne rasedus • med emakaväline rasedus (loote arenemine mitte emakas, vaid munajuhades, munasarjas v kõhuõõnes)

elastsus <el`astsus -e 11~9 s> (< elastne)
1. vetruvus, painduvus, kerksus
2. füüs kehade võime taastada oma esialgne kuju ja ruumala (tahked kehad) v ruumala (vedelikud ja gaasid) pärast deformatsiooni esilekutsunud mõju lakkamist
3. maj kohanemisvõime; näitarv, mis mõõdab resultaadi ja mõjuri suhteliste muutuste suhet
elastsuskonstant • füüs suurus, mis iseloomustab materjali elastsust
elastsuslained • füüs mehaanilise häirituse levimine elastses keskkonnas
elastsusmoodul • füüs joonpinguse korral normaalpinge ja sellele vastava suhtelise pikideformatsiooni suhe (iseloomustab materjali jäikust tõmbel v survel ning sõltub temperatuurist)

embrüo <`embrüo 1 s> (kr embryon) • biol loode, munarakust tavaliselt pärast viljastust kujunev organismi varajane arenemisjärk, kuni see on ümbritsetud munakestadega (taimedel idu eristumiseni); anat idulane, inimese loode 2. kuu lõpuni (3. kuu algusest peale nimet seda ka feetuseks)

enteroptoos <+ pt`oos ptoosi pt`oosi 22e s> (< entero- + ptoos) • med kõhuõõneelundite vaje (pärast korduvaid sünnitusi või kiirel kõhnumisel)

entremets [a(n)trəm·e] (pr) • van pärast praadi serveeritav kerge vaheroog, tänapäeval rohkem tuntud desserdina (entremets sucré)

epi- (kr) • juures, peal, järgi, järel, pärast, üle, vastu

epigoon <epig|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr epigonos järeltulija) • ka kunst, kirj järeleaimaja, eelkäijate eeskuju, ideid ja meetodeid rakendav, ilma loomevõimeta jäljendaja
epigoonid pl
1. müt Kreeka müt-s seitsme kangelase pojad, kellel 10 aastat pärast isade katse nurjumist õnnestus vallutada Teeba
2. aj hellenistlike riikide valitsejate teine sugupõlv (u a-st 280 eKr) pärast diadohhe

eppur si muove [epp·ur si mu·ove] (it) • ta liigub siiski (nii olevat Galilei hüüdnud pärast seda, kui ta 1633. a inkvisitsioonikohtu ees oli sunnitud loobuma Koperniku õpetusest Maa liikumise kohta ümber Päikese)

ex post facto [eks post fakto] (ld) • tagasiulatuv, tagasiulatuvalt; pärast jõustumist toimuv; tagantjärele, liiga hilja, pärast juhtunut

fiumara [fjumaara] (it) • geogr ajutine jõgi, milles vett on ainult pärast suuri sadusid v vihmaperioodi

fookus <f`ookus -e 11~9 s> (< ld focus kolle)
1. tähelepanu, tegevuse vm keskpunkt, tulipunkt
2. füüs punkt, milles koonduvad läätsedele v peeglitele langevad paralleelsed kiired pärast murdumist v peegeldumist
3. lgv lauseosa, mis on markeeritud kui eriti oluline, põhitähelepanu vääriv

fosforestseerima <fosforests|`eerima -eerib 28 v> (ingl phosphoresce < fosfoor, fosfor) • füüs pärast kiiritamist pikemat aega helendama; järelhelendama

futuroloogia <+ l`oogia 1 s> (< ld futurum tulevik + -loogia) • pärast II maailmasõda tekkinud kompleksteadus, mis tegeleb inimkonna tuleviku ja ühiskonna elu eri valdkondade (majandus, teadus, sotsiaalsfäär jm) arengu prognoosimisega

galaktorröa <galaktorr`öa 26 s> (< galakto- + -rröa) • füsiol piimavoolus, mis jätkub naisel pärast rinnaga toitmise lõpetamist

geotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< geo- + tsentriline) • astr maakerakeskene, Maa keskpunktist lähtuv
geotsentriline maailmasüsteem • aj Ptolemaiose (II s) jt õpetus, pidas Maad universumi liikumatuks keskuseks, mille ümber liiguvad Päike ja kõik teised taevakehad; püsis XVI s-ni, hüljati teaduses pärast M. Koperniku heliotsentrilise maailmasüsteemi rajamist
geotsentrilised koordinaadid pl • astr taevakoordinaadid, mis määravad taevakehade asukohta Maa keskme suhtes

heeros <h`eeros -e 11~9 s> (kr hērōs kangelane) aj
1. müt Kreeka müt-s pooljumal, jumala ja inimese ühendusest sündinud v pärast surma kõrgema olendina austatud isik
2. kangelane, sangar
3. rüütliturniiride vahekohtunik
4. tseremooniameister

heksameeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (kr hexametros < heksa- + metron mõõt) • kirj Vana-Kreeka ja Rooma luules 6-jalaline värss, koosneb viiest daktülist, kuna kuues värsijalg on kahesilbiline; daktüli asemel võib olla ka spondeus; tsesuur on hrl 3. värsijalas pärast arsist; heksameetris on nt Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“

heliogravüür <+ grav|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< helio- + gravüür), fotogravüür <+ grav|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< foto-) • trük sügavtrükimenetluses trükitoode vaskklišeelt, mis on saadud pärast pildistuse ülekandmist ühelt aluselt teisele ja pärast söövitust raudkloriidis

hüaadid pl <hü`aad hüaadi hü`aadi 22e s> (kr Hyades < hyein vihma sadama) • müt Kreeka müt-s nümfid, Atlase tütred, kes kurvastusest oma venna Hyase tapmise pärast end surmasid ning muudeti seejärel Sõnni tähtkuju tähtedeks, nn Vihmatähtedeks (Eesti rahvaastronoomias Vana Sõel)

hüpohondria <hüpoh`ondria 1 s> (< uusld hypochondriasis < kr hypochondrion roietealumik) • med kujutletav haigustunne; haiglane muretsemine oma tervise pärast, sellest tulenev raskemeelsus

imbibitsioon <imbibitsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld imbibere sisse imema) • imbumine, imme; med kudede läbiimbumine vedelikega; hemoglobiini v sapipigmentide tungimine kudedesse pärast organismi surma

immunosupressioon <+ supressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< immuno- + supressioon), immunodepressioon <+ depressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< immuno- + depressioon) • med organismi immuunreaktsiooni pidurdamine keemiliste ühendite, bioloogiliste toimeainete v füüsikaliste mõjuritega; rakendatakse pärast elundi siirdamist ja autoimmuunhaiguste raviks

imperiaal <imperi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld imperialis imperaatorlik, impeeriumi- < impeerium)
1. aj endine Vene kuldmünt, võrdus 10 rublaga, pärast 1897. a rahareformi 15 rublaga
2. istmetega katus v lahtine ülemine korrus reisijate jaoks (nt bussis, tõllas vm)

imprimatur [imprimaatur] (ld), lüh imp., impr. trük
1. trükitagu, võib trükkida; pärast korrektuuri autori, toimetaja vm antav trükiluba; tsensori trükiluba
2. relig katoliku kiriku ametlik kinnitus, et teos ei ole vastuolus kiriku õpetusega

investituur <investit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld investitura ametisse määramine < ld investire riietama) aj
1. Lääne-Euroopas feodalismiajastul: läänistamine, vasallile maatüki pidulik lääniks andmine
2. piiskopi vm kõrgema vaimuliku ametisse seadmine, kusjuures talle anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga
investituuritüli • võitlus XI–XII s paavsti ja ilmalike valitsejate vahel piiskoppide nimetamise ja läänistamise pärast

involutsioon <involutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld involutio kerratõmbamine)
1. mat sirge, tasandi v ruumi teisendus, mis kaks korda järjest rakendatuna annab ühikteisenduse
2. füsiol taandareng, suurenenud elundi endisesse seisundisse tagasiminek (nt emaka involutsioon pärast sünnitust); eluprotsesside kustumine vanaduses
involutsioonipsühhoosid pl • med klimakteeriumi- e üleminekuea psüühikahaigused

jeunesse dorée [žön·es dor·e] (pr kuldne noorus) • aj lõbuhimuline Prantsuse noorsugu, kes pärast 9. termidoori pööret (1794) terroriseeris kõiki demokraate; tänapäevases keelekasutuses: muretu, pillava eluviisiga noorsugu

kaliif <kal|`iif -iifi -`iifi 22e s> (ar khalīfah järglane) • aj islami vaimuliku juhi kui Muhamedi järglase tiitel; kaliifidele kuulus nii vaimulik kui ka ilmalik võim esimestes pärast Muhamedi surma rajatud riikides; hiljem kandsid kaliifi tiitlit Egiptuse ja siis Türgi sultanid

kandidaat <kandid|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld candidatus valgesse riietatu, Vana-Roomas riietusid riigiameti taotlejad valgesse toogasse < candidus lumivalge), lüh cand.
1. isik, kes on esitatud mingile kohale valimiseks v määramiseks, mingi organisatsiooni liikmete hulka vastuvõtmiseks jne
2. aj nõuk madalaim teaduskraad Nõukogude Liidus, mis anti pärast väitekirja kaitsmist

kassatsioon2 <kassatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld cassatio tühistamine < ld cassare tühistama) jur
1. kassatsioonkaebus, jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine ja kohtuotsuse uus läbivaatamine kõrgemas kohtuastmes
2. valimiste tühistamine konstitutsiooni v valimisseaduse rikkumise pärast

kolostrum <kol`ostrum -i 2e s> (ld colostrum) • füsiol ternes(piim), piim esimestel päevadel pärast sünnitamist

konsumerism <konsumer|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl consumerism < ld consumere (lõpuni) ära tarvitama) maj
1. tarbijaõiguslus, tarbijate ühiskondlik liikumine; taotleb tarbijaõiguste suurendamist võitluses tugevneva inflatsiooni ja agressiivse turundusega
2. vajaduste loomisele ja rahuldamisele rajatud subkultuur, kus ei tarbita vajaduse tõttu, vaid tarbimise enda ja sellega seotud sotsiaalsete hüvede pärast; konsumerism on levinud elanikkonna rikkuse suurenemise ja reklaamitööstuse arengu tõttu

koronarograafia <+ gr`aafia 1 s> , koronaarangiograafia <+ gr`aafia 1 s> (< koronaarne + angiograafia) • med südame pärgarterite röntgenoloogiline uurimine (nt kateetriga) pärast kontrastaine manustamist aordi algossa v pärgarterisse

kserotermiline ajajärk (< ksero- + termiline) • geol suhteliselt kuiva ja sooja kliimaga ajajärk põhjapoolkeral pärast viimast jääaega (u 5000–4000 a tagasi)

l’art pour l’art [laar pur laar] (pr) • kunst kunsti pärast (puhta kunsti pooldajate juhtlause)

legitimist <legitim|`ist -isti -`isti 22e s> (< legitimism)
1. aj Bourbonide vanema haru pooldaja Prantsusmaal pärast 1830. a juulirevolutsiooni
2. pol mis tahes kukutatud monarhi pooldaja

litifikatsioon <litifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< lito- + -fikatsioon) • geol sette kivistumine; soolade ning karbonaatse ja ränisette kivistumine kohe pärast ladestumist

LSD {lüh ingl sõnast lysergic acid diethylamide lüsergiinhappe dietüülamiid} • keem, farm tugev nägemusi esile kutsuv hallutsinogeen, millele on omane nn kajaefekt, st tajumoonutuste ilmnemine aastaid pärast tarvitamist

maalus <maalus -e 9 s> (< ld malus halb) • maj mahaarvestis palgast v hinnast halva töö v kvaliteedi pärast. Vt ka boonus

magister <mag`ist|er -ri 2e s> (ld ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Roomas mõne kõrgema ametniku nimetus
2. aj keskajal õpetaja nimetus ja akadeemiline kraad, ka ilmaliku v usuühingu eestseisja
3. paljudes riikides, ka Eestis, doktorikraadist madalam teaduskraad, lüh mag; magistrikraad omandatakse pärast magistriõppe läbimist ja magistritöö kaitsmist

mamertiin <mamert|`iin -iini -`iini 22e s> (ld Mamertinus jumal Mamersi (Marsi) järgija) • aj Sürakuusa türanni Agathoklese peremeheta jäänud palgasõdur; pärast türanni surma vallutasid mamertiinid Sitsiilias Messina

mandaatterritoorium <+ territ`oorium -i 19~2e s> • aj, pol mandaatmaa, Rahvasteliidu mandaadi alusel pärast I maailmasõda võitjariikidele kindlaks tähtajaks hallata antud territoorium; pärast II maailmasõda anti ÜRO hooldusse (praeguseks enamasti iseseisvad riigid)

maniokk <mani|`okk -oki -`okki 22e s> (pr manioc < tupii manioka) • bot troopilisest Lõuna-Ameerikast pärinev põõsastaim (Manihot esculenta) piimalilleliste sugukonnast, tähtis troopikamaade kultuurtaim, kasvat suurte tärkliserikaste mugulate pärast, millest saadakse tapiokki

mellotron <mellotron -i 19 s> (ingl mellotron < mello(w) mahe + (elec)tronic elektrooniline) • muus, aj elektrooniline klahvpill, mis võimaldab analoogsalvestuse põhimõttel saavutada keelpilliansamblit, puhkpillirühma v koori imiteerivat kõla; pärast süntesaatorite ja samplerite massilist levikut kaotas iseseisva instrumendina tähtsuse

metempsühhoos <+ psühh|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr metempsychōsis < meta- + empsychōsis hingestamine < en- + psychē hing) • relig hingede rändamine, uskumus sellest, et pärast surma siirdub hing uude sündivasse olendisse. Vt ka reinkarnatsioon

moriskid pl <mor|`isk -iski -`iski 22e s> (hisp moriscos) • aj pärast rekonkista võitu (1492) Hispaaniasse jäänud maurid, kes võtsid vastu ristiusu, kuid säilitasid mõjuka rühmitisena oma keele ja kombed; 1609. a dekreedi alusel saadeti nad Hispaaniast välja, asusid elama Põhja-Aafrikasse jm

neofašism <+ faš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + fašism) • pol pärast II maailmasõda tekkinud poliitiline liikumine, mis taotleb ühiskonnaprobleemide kiiret jõuvõtetega lahendamist ja pooldab seepärast niisuguse poliitilise süsteemi loomist, kus on tugev keskvõim ja suurte volitustega riigijuht

neonatsism <+ nats|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + natsism) • pol natsismist lähtuv liikumine, tekkis pärast II maailmasõda

neto <neto adv> (sks netto < it (peso) netto puhas (kaal)) • puhtal kujul, pärast pakendi massi, maksude jm mahaarvamist; puhaskaal, netokaal, netomass, vastand bruto
netotulu maj • puhastulu

neurula <neurula 1 s> (< neuro-) • anat pärast gastrulastaadiumi loote seljaosas moodustuv närvisüsteemi alge

nidifuug <nidif|`uug -uugi -`uugi 22e s> (< ld nidus pesa + fugere pagema) • zool pesahülgaja, lind v imetaja, kes varsti pärast munast koorumist v sündi lahkub pesast

obrok <obrok -i 2e s> (vn оброк) aj
1. aastamaks rahas v loonusena (natuuras), mida Venemaal talupojad-pärisorjad maksid mõisnikule
2. pärast 1861. a kruntrent, iga-aastane maamaks
3. ühekordselt makstav hoonestusmaks määramata ajaks hoonestamiseks väljarenditud maatüki eest
obrokikoht • aj Eestis tsaariajal kroonumaadest talupoegadele kasutada antud talukoht

odüsseia <odüss´eia 16 s> (< pn Odysseia, Homerose eepos, mille kangelasele sai pärast Trooja sõda osaks palju eksisõite) • piltl pikk seiklusterohke eksirännak

oktsidentaal <oktsident|`aal -aali -`aali 22e s> (< oktsident), interlingue [interlingwe] (tehissõna < inter- + ld lingua keel) • lgv romaani keelte alusel 1922. a loodud rahvusvaheline tehiskeel, mis pärast I maailmasõda oli esperanto kõrval märgatavalt levinud; 1949. a nimetati interlingue’ks

oportunistlik <oportun`istl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • oportunismile v oportunistile omane, muganduv, peajoonest kõrvalekalduv
oportunistlik infektsioon • med nakkus, mida põhjustavad tinglikult tõvestavad mikroorganismid, kui makroorganismi vastupanuvõime on vähenenud; tekib sageli kasvajaga haigeil pärast kiiritusravi, siiratud elundiga inimestel ja aidsihaigeil

otium [ootsium] (ld) • puhkus
otium cum dignitate [ootsium kum dignitaate] (ld) • puhkus väärikusega, üldiseks hüvanguks kasutatud puhkus (Cicero); kasulikult veedetud puhkus; piltl väljateenitud puhkus v pensioniaeg, õnnesoov pensioneerumise puhul
otium post negotium [ootsium post negootsium] (ld) • enne töö, pärast puhkus
otium reficit vires [ootsium refitsit viires] (ld) • puhkus taastab jõu

parasiit <paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr parasitos muidusööja, priileivasööja) • biol nugiline, söödik, taim- v loomorganism, mis elab teise organismi peal v sees, toitudes selle kulul; piltl teise kulul elav isik
parasiitsõna • lgv nugisõna, vääras tähenduses kasutatav, teise sõna tähendusalale tunginud sõna, nt sõna läbi sõnade kaudu, üle, pärast, tõttu asemel
parasiittaim • bot taimparasiit, nugitaim, taim, mis toitub teistest taimedest, olles kinnitunud nende juurtele v võsudele; täisparasiidid võtavad peremeestaimelt vee ja kõik toitained, poolparasiidid saavad teistelt taimedelt vee ja osa toitaineid

patronaadiõigus <+ `õigus -e 11~9 s> (< patronaat) • relig kirikuõpetajate valimise õigus, hrl suurmaaomanike pärandatav õigus kutsuda ametisse vaimulikke; tekkis Frangi riigis ja säilis ka pärast usupuhastust; kehtis Eestis 78 koguduses a-tel 1832–1919

perinatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< peri- + ld natus sündinud + -loogia) • med arstiteaduse haru, mille uurimisobjektiks on ema ja lapse tervis enne sündi, sünnituse ajal ning pärast seda

post- (< ld post pärast) • pärast-, taga-, järel-

post Christum natum [post kristum naatum] (ld), lüh p. Chr. n. • pärast Kristuse sündi (s.o meie ajaarvamise järgi)

postembrüonaalne <+ `embrüon`aal|ne -se 2 adj> (< post- + embrüonaalne) • biol lootejärgne
postembrüonaalne arenemine • loomorganismi arenemine pärast sündimist v munast koorumist

post factum [post faktum] (ld) • pärast sündmust, pärast juhtunut, tagantjärele

post festum (ld) • pärast pidu, kui pidu on läbi, st ka (liiga) hilja, tagantjärele; pärast püha, tähtpäeva v sündmust (nt kirjutises kellegi juubeli auks)

post hoc, ergo propter hoc [post hok ergo propter hok] (ld) • pärast seda, järelikult seepärast (loogikaviga: ajalist järgnevust samastatakse põhjusliku seosega)

post hoc non propter hoc [post hok noon propter hok] (ld) • pärast seda ei ole selle pärast

post hominum memoriam [post hominum mem·oriam] (ld pärast inimeste mäletamist) • igipõlisest ajast peale

postmatuurne <+ mat`uur|ne -se 2 adj> (< post- + ld maturus küps, valminud) • füsiol, med üle kantud, pärast 42. rasedusnädalat sündinud

post meridiem [post meriidiem] (ld), lüh p. m. • pärast lõunat

postmortaalne <+ mort`aal|ne -se 2 adj> (< ld post mortem pärast surma) • med surmajärgne, pärast surma tekkiv v toimuv

post mortem (ld), lüh p. m. • pärast surma

postnataalne <+ nat`aal|ne -se 2 adj> (< post- + nataalne) • sünnijärgne, pärast sündimist toimuv

postskriptum <+ skr`iptum -i 2e s> , lüh PS, post scriptum [post skriptum] (< ld pärast juurdekirjutatu), lüh P. S. • järelkiri kirja lõpus, pärast allkirja

post tenebras lux [post tenebras luks] (ld) • pärast pimedust (tuleb) valgus

post urbem conditam [post urbem konditam] (ld) • linna asutamise järel, pärast (Rooma) linna rajamist

postuumne <post`uum|ne -se 2 adj> (ld postumus) • surmajärgne; pärast autori surma avaldatud (teose kohta)

pro forma [proo forma] (ld) • vormi pärast, vormi täiteks, moepärast

psühhovegetatiivne häire (< psühho- + vegetatiivne) • med haigushoona avalduv seisund, millele on iseloomulikud südamepekslemine, peapööritus, lämbumistunne ja hingeldus, nõrkus ja minestus; haigustundega kaasneva hirmutunde pärast nimet nähtust ka paaniliseks hirmuks

punktmuusika <+ muusika 1 s> (< punkt) • muus seeriamuusika avaldusvorm, milles heliridade üksikhelid v motiivid esitatakse eri muusikariistadel, erisuguse kõlatugevuse ja -värvinguga ning vahelduvas helikõrguses; tekkis pärast II maailmasõda

rakettkiirendi <+ kiirendi 1e s> (< rakett (2)) • tehn tahke- v vedelkütusega töötav abirakettmootor, mis annab raketile lühikese aja jooksul pärast starti suure lennukiiruse v hõlbustab sõjalennuki starti ja lühendab hoovõtuteed

randaal <rand|`aal -aali -`aali 22e s> (vn рандаль < pn S. G. Randall, Ameerika leiutaja, XIX s) • tehn, põll ketas- e taldrikäke, põllutööriist mullaharimiseks enne v pärast kündi ja väetise mulda segamiseks

rapprochement [raprošm·a(n)] (pr) • pol vastastikune lähenemine, vastastikku heade ning kasulike suhete loomine naaberriikide vahel, eriti pärast konflikti v sõda

rassism <rass|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr racisme), rassiteooria <+ te`ooria 1 s> • antr tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb kindlalt piiritletud ebavõrdseteks rassideks; sellest lähtuvalt on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle; rassiteooria kujunes XIX s keskel, kõrgema rassina tunnustati aarja, madalamana semiidi rassi; rassismi ilminguid on esinenud paljudes riikides, ametliku riigiideoloogia osaks sai see Saksamaal pärast A. Hitleri võimuletulekut

rebound [riibəund] (ingl) • tagasilangemine, nähtuse ajutine tugevnemine pärast tõkke eemaldamist

rehabilitatsioon <rehabilitatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld rehabilitatio < rehabilitare rehabiliteerima < re- + habilitare õigusvõimet omistama < ld habilis sobiv; suuteline)
1. õiguse, au ja hea nime ennistamine
2. jur ennistus, kohtuotsusega äravõetud õiguste tagasiandmine teatud aja möödumisel pärast karistuse kandmist v pärast kohtuotsuse uuesti läbivaatamist
3. med inimese tervise v töövõime taastumine v taastamine

reinkarnatsioon <+ inkarnatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + inkarnatsioon) • relig taassünd, taaskehastumus, hingede rändamine, uskumus inimese hingolemuse asumisest teise sündivasse olendisse pärast keha surma. Vt ka metempsühhoos

reinnervatsioon <+ innervatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< re- + innervatsioon) med
1. taasnärvistus, närvide taastumine pärast vigastust
2. lõikus katkenud närviühenduse asendamiseks närvisiirdega

relaksatsioon <relaksatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld relaxatio lõdvestus, leevendus)
1. med lõõgastumine, lõtvumine
2. füüs süsteemi tasakaalu iseeneslik taastumine pärast välishäiringut
relaksatsiooniaeg • aeg, mis pärast välismõjude lakkamist kulub süsteemi tagasijõudmiseks normaalseisundisse

reministsents <reminists|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld reminiscentia meeldetuletus)
1. ähmane mälestus, (ununenu) meenumine
2. psühh mälu iseärasus: õpitu meenub mõne päeva pärast kergemini kui kohe pärast õppimist
3. kirj võõra teose järelkaja poeesias, muusikas jm; hrl ebateadlik laenamine, vt ka allusioon, plagiaat

repriis <repr|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr reprise kordamine)
1. muus heliteose ulatuslikuma iseseisva osa kordus; sonaadivormi kolmas osa, kus korratakse esimest osa teatud muudatustega
2. sport vehklemises korduv löök; hobuse endise liikumisviisi taastamine pärast tõkke ületamist

restartima <rest|`artima -ardib 28 v> (ingl restart) • info taaskäivitama, programmi täitmist jätkama, nt pärast tõrget. Vt ka rebuutima

restitutio ad integrum [restituutsio ad integrum] (ld)
1. jur endise olukorra ennistamine
2. med haigestunud elundi täielik taastumine pärast haiguse möödumist

retsidiiv <retsid|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld recidivus tagasipöörduv) • jur korduv kuritegu, sama laadi kuriteo kordamine pärast karistuse kandmist; med haiguse taaspuhkemine pärast näilist paranemist

retsidivist <retsidiv|`ist -isti -`isti 22e s> (vn рецидивист < ld recidivus tagasipöörduv) • jur kurjategija, kes pärast karistuse kandmist paneb (korduvalt) toime uue kuriteo, parandamatu kurjategija

reverberatsioon <reverberatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld reverberare tagasi lööma) • füüs järelkõla, heli korduvast peegeldumisest ja hajumisest põhjustatud sumbumine ruumis
reverberatsiooniaeg • füüs järelkõlakestus, aeg, mille kestel helirõhk pärast heli järsku lakkamist väheneb ühe tuhandikuni
reverberatsioonikamber • füüs akustilisteks mõõtmisteks ühtlase helivälja tekitamise ruum

riskirühm <+ r`ühm rühma r`ühma 22i s> (< risk)
1. med rahvastikurühm, keda mõjustab tugev riskiteguri toime v kellel avaldub mingi tervisehäire tavalisest märksa sagedamini
2. sotsiol inimrühm, kes kannatab sotsiaalse ebavõrdsuse pärast

sabantui <sabant`ui 26 s> (tat сабантуй adrapüha) • folkl tatarlaste ja baškiiride rahvuspüha pärast kevadiste põllutööde lõpetamist

seerum <s`eerum -i 2e s> (ld serum) • vadak, vedelik, mis jääb järele pärast tahkete osiste kalgendumist v hüübimist
vereseerum • füsiol verevadak, vere vedel, fibriinist vabastatud osa; tekib vere hüübimisel väljaspool organismi

seerumtõbi <+ tõbi tõve tõbe t`õppe 21 s> (< seerum) • med allergiline reaktsioon, mis tekib pärast liigivõõra valgu süstimist; nähtudeks on külmavärinad, kehatemperatuuri tõus, nahalööve, sügelus, tursed jm

sekundaartoore <+ toore t`oorme 5 s> (< sekundaarne) • teisene toore, pärast esmatarbimist v kulumist kasutuks muutunud esemed ja materjalid, mida on võimalik toorainena uuesti kasutada (vanametall, vanapaber, klaasipuru jm)

senatus consultum [senaatus kons·ultum] (ld) • aj Rooma senati otsus; sai seaduse jõu pärast heakskiitmist rahvatribuunide poolt
senatus consultum ultimum [senaatus kons·ultum ultimum] (ld viimane) • aj senati erakorraline otsus, millega anti konsulitele äärmise ohu v kriisi korral piiramatu võim (II–I s eKr)

shiitake [šiitake] (jpn) • bot pruuni soomuselise viljakehaga kandseen (Lentinula edodes) lehikulaadsete seltsist; kasvab Kagu-Aasias, hea maitse pärast viljeldakse Jaapanis ja ka Euroopas

sifoon <sif|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr siphōn toru)
1. sifoontoru, eripikkuste harudega toru, mille kaudu vedelikku saab anumast välja lasta, kui lühem haru ulatub vedelikku
2. sifoonpudel, joogi gaseerimise nõu
3. zool renni- v torukujuline (hingamis)elund mõnel limusel jt loomadel
4. geogr maa-aluse voolukanali põlvjas käänak püsttasandis
sifoonallikas • hüdrol allikas, mis hakkab tegutsema pärast karstiõõnsuse ja seda maapinnaga ühendava sifoonkanali veega täitumist
sifoonvalu • tehn sulametalli valamise viis, mille puhul metall voolab vormi altpoolt, nn sifoonkanali kaudu

sodiaak <sodi|`aak -aagi -`aaki 22e s> (kr zōdiakos < zōon, dem zōdion loom; kujutis, figuur) • astr loomaring, taevaskeravöö, mida Päike aasta jooksul näivalt läbib; sodiaak jaotatakse juba vanast ajast 12 osaks; enamik vöös asuvatest tähtkujudest kannab juba sellest ajast loomade nimetusi
sodiaagivalgus • astr nõrk öötaeva helendus, mis võib ilmneda kumana varakevadel pärast eha läänetaevas ja sügisel enne koitu idataevas; sodiaagivalgust põhjustab ekliptika tasandi lähedusse kogunenud tolmaine

spiritism <spirit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld spiritus hing, vaim) • uskumus, et inimese hing (vaim) eksisteerib pärast surma edasi erilises kehatus seisundis ning et inimesed saavad selliste vaimudega (hrl meediumi vahendusel) suhelda; tekkis XIX s keskpaiku USA-s ja levis XIX s 2. poolel laialdaselt kogu maailmas; sellest uskumusest lähtuv praktika, vaimudega suhtlemine

supee <sup`ee 26i s> (pr souper < soupe supp, leem) • hilisõhtune eine kutsutud külalistele, tavaliselt pärast teatrietendust v suaree ajal

surrogaat <surrog|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld surrogare asendama) • (alaväärtuslik) aseaine, nt sahhariin on suhkru ja sigurid kohvi surrogaat
surrogaatema • kõnek asendusema; naine, kes kannab teise naise viljastatud munarakku ja loobub sellest arenenud lapsest pärast sünnitust

sümmeetria <sümm`eetria 1 s> (kr symmetria)
1. terviku selline asetus, kus selle mingist teljest v keskpunktist võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised
2. mat geomeetriliste kujundite omadus kattuda iseendaga pärast pööret teatava punkti (tsentraalsümmeetria) v joone (telgsümmeetria) ümber
3. biol elundite v kehaosade korrapärane asetus kehatelgede ja neid läbivate tasandite suhtes

taksofon <taksofon -i 19 s> (vn таксофон < ld taxare hindama + kr phōnē hääl, heli) • telefoniautomaat, mis võimaldab kõnelust pärast ettemakset müntide v telefonikaardiga

tanatotsönoos <+ tsön|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< tanato- + tsönoos) • geol fossiilsete organismide v nende jäänuste kogum, koosneb mingil alal elanud v pärast surma sinna kandunud organismide jäänustest

terminus (keskld < ld piir) • mõiste, termin; loog term, otsustuse element; jur tähtpäev, tärmin
terminus ad quem [terminus ad kvem] • aeg, milleni (midagi arvutatakse)
terminus ante quem [terminus ante kvem] • aeg, enne mida dateeritav sündmus toimus
terminus ante quem non [terminus ante kvem noon] • aeg, enne mida dateeritav sündmus ei saanud toimuda
terminus post quem [terminus post kvem] • aeg, pärast mida dateeritav sündmus toimus
terminus post quem non [terminus post kvem noon] • aeg, pärast mida dateeritav sündmus ei saanud toimuda
terminus technicus [terminus tehnikus] • oskussõna

tsirkulatsioon <tsirkulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld circulatio)
1. ringvool, ringlus, ringe
2. maj käive, käibimine
3. mat, füüs ringiintegraal
4. mer pöördering, kõverjoon, mida mööda liigub laeva raskuskese pärast rooli pööramist u 35° võrra ühe parda suunas, kui laev liigub täiskäigul

ultraism <ultra|`ism -ismi -`ismi 22e s> (hisp ultraísmo < ultra-) • kirj pärast I maailmasõda tekkinud avangardistlik kirjandusvool Hispaanias; taotles Hispaania luule vabastamist retoorikast ja stampidest, kultiveeris vabavärssi, metafoorilisust ning novaatorlikkust

wash-and-wear [wošändweə(r)] (ingl pese ja kasuta) • tekst rõivaste kohta, mis pärast pesemist kiiresti kuivavad ja siledaks lähevad

veigela <veigela 1 s> (< pn Ch. E. von Weigel, Saksa teadlane, 1748–1831) • bot heitlehiste lehtpõõsaste perekond (Weigela) kuslapuuliste sugukonnast; rohkete kaunite õite pärast kasvat ka Eestis ilupõõsana

veni, vidi, vici [veeni viidi viitsi] (ld) • tulin, nägin, võitsin (Caesari ütlus pärast Zela lahingu võitmist)