Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 33 artiklit
albilane <albila|ne -se -st 12 s> (< pn) • aj Albi linna järgi nime saanud usulises liikumises osaleja XII-XIII s Lõuna-Prantsusmaal; albilased astusid avalikult välja kirikliku maavalduse, katoliku kiriku surve ja paavsti vastu. Vt ka katar
allokutsioon <allokutsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld allocutio) • kõnetlus, pöördumine; relig kiriklikes rituaalides esinev sissejuhatav v kõnetlusosa; relig paavsti kiriklikke v riiklikke põhimõtteid käsitlev pöördumine
breve (ld lühike) • relig paavsti lühike ametlik kiri
bulla <bulla 16 s> (keskld pitser < ld mull, mullikujuline ese) • aj metallpitserit kandev tähtsam paavsti ürik; üriku metallist pitser; relig paavsti pidulik läkitus
kuldbulla • kuldpitserit kandev ilmaliku valitseja ürik
defensor fidei [def·ensor fidee˛i] (ld) • relig usu kaitsja (paavsti poolt Inglise kuningale Henry VIII-le antud aunimetus)
dekretaal <dekret|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld decretale < decretalis dekreediga kindlaks määratud) • relig paavsti läkituse vormis käskkiri
entsüklika <ents´üklika 1 s> (< kr enkyklios ümmargune, üldine < en- + kyklos ring) • relig paavsti ringkiri v läkitus kõikidele piiskoppidele
gibelliin <gibell|`iin -iini -`iini 22e s> (it pl ghibellini < pn Waiblingen, linn Saksamaal, keskajal Hohenstaufenite valduses) • aj Saksa keisrite pooldaja (pms feodaalsest ülemkihist) Itaalias XIII–XV s, gibelliinid pidasid visa võitlust paavsti pooldajatega (gvelfidega)
gvelf <gv`elf gvelfi gv`elfi 22e s> (it guelfo, pl guelfi < pn Welfid, Saksa päritolu aadlisuguvõsa) • aj paavsti pooldaja (pms kaupmeeste ja käsitööliste kiht) Itaalias XIII–XV s, gvelfid võitlesid Saksa keisrite ja nende pooldajate (gibelliinide) vastu
interdikt <interd|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld interdictum keeld) aj
1. Rooma õiguses preetori käsk, mis antud vahetult protsessivatele pooltele; sisaldas kas mingi tegevuse keeldu v käsku välja anda vara v esitada mõni ese
2. keskajal paavsti keeld pidada teatud kohtades v karistatud isikuile jumalateenistusi
internuntsius <+ n`untsius -e 11 s> (< inter- + nuntsius) • relig paavsti erakorraline saadik (ametiastmelt madalam kui nuntsius)
investituur <investit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld investitura ametisse määramine < ld investire riietama) aj
1. Lääne-Euroopas feodalismiajastul: läänistamine, vasallile maatüki pidulik lääniks andmine
2. piiskopi vm kõrgema vaimuliku ametisse seadmine, kusjuures talle anti valitsemiseks kirikumaad koos elanikkonnaga
investituuritüli • võitlus XI–XII s paavsti ja ilmalike valitsejate vahel piiskoppide nimetamise ja läänistamise pärast
kardinal <kardinal -i 19 s> (keskld cardinalis < ld põhiline, peamine)
1. relig paavsti nimetatud järgmise paavsti valija, vt ka konklaav
2. zool vintlaste sugukonda kuuluv sarlakpunase sulestikuga värvuline (Cardinalis cardinalis) Põhja- ja Kesk-Ameerikas
konklaav <konkl|`aav -aavi -`aavi 22e s> (ld conclave (suletav) ruum) relig
1. paavsti valiv kardinalide kolleegium
2. välisilmast rangelt eraldatud ruumid, kus valitakse paavst
konsistoorium <konsist`oorium -i 19~2e s> (< ld consistorium kogunemine; kogunemiskoht)
1. aj Rooma keisrite nõuandev riiginõukogu
2. relig piiskopkonnakohtu istung; katoliku kardinalide täiskogu koosolek (paavsti eesistumisel)
legaat1 <leg|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld legatus saadik)
1. aj Vana-Roomas saadik v volinik, riikliku (senati) ülesandega lähetatu; väeülemale senati poolt määratud abiline, keisririigi ajal leegioni ülemjuhataja; provintsi asevalitseja endiste magistraatide hulgast
2. relig katoliku kirikus paavsti erisaadik
3. jur diplomaatiline saadik
legatsioon <legatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld legatio saatkond) • dipl paavsti diplomaatiline saatkond v esindus; aj kirikuriigi provints
motu proprio [mootu proprio] (ld), proprio motu
[proprio mootu] (ld) • omal algatusel, omaalgatuslikult; relig paavsti algatusel avaldatud õigusakt
nuntsius <n`untsius -e 11 s> (< ld nuntius teataja), hrl apostellik nuntsius • relig, dipl Püha Tooli suursaadik, paavsti diplomaatiline esindaja välisriigis
pontifex maximus [pontifeks maksimus] (ld) • aj, relig preestrite kolleegiumi ülem, kes valiti rahvakoosolekul eluks ajaks; seda tiitlit kandsid a-ni 383 kõik Rooma keisrid, hiljem sai see paavsti tiitliks (püsinud tänapäevani)
pontifikaat <pontifik|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld pontificatus < pontifeks) • relig ülempreestriamet; paavstiamet ja paavsti ametiaeg
prelaat <prel|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld praelatus ette pandu, eelistatu) • relig katoliku (ka anglikaani ning mõne maa luteri) kiriku kõrgem vaimulik; paavsti poolt vaimulikele antav aunimetus
Roma locuta est, causa finita est [rooma lokuuta est kausa finiita est] (ld) • „Rooma on kõnelnud, asi on lõpetatud“ (paavsti autoriteeti väljendav ütlus); piltl otsus on langetatud
sancta sanctorum [sankta sanktoorum] (ld pühadest pühim) • relig kõige püham paik (nt Jeruusalemma templis); paavsti kabel Lateraani palee juures Roomas
Sancta Sedes [sankta seedes] (ld), ka Apostolica Sedes
[apost·olika seedes] (ld), Sedes Apostolica
[seedes apost·olika] (ld) • relig Püha Tool, paavsti kui apostel Peetruse järglase ameti aunimetus
Sanctissime Pater [sankt·issime pater] (ld Pühim Isa), lüh S. P. • relig paavsti pidulik kõnetlustiitel
supremaat <suprem|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Supremat < ld supremus kõrgeim) • ülemvõim; relig paavsti ülemvõim piiskoppide suhtes
tiaara <tiaara 16 s> (kr tiara) • aj Pärsia ja Assüüria kuningate peaehe; relig, aj paavsti peakate, kolmekordne kroon
ultramontanism <+ montan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr ultramontanisme < ld ultra montes sealpool (Alpi) mägesid) • relig nõue tunnustada paavsti ülimuslikkust ilmalike valitsejate üle. Vastand tsesaropapism
uniaat <uni|`aat -aadi -`aati 22e s> (vn униат < уния liit, ühendus < ld unio ühtsus) • relig kirikupeana paavsti tunnistav õigeusklik, uniaadid ühinesid katoliku kirikuga Bresti kirikukogul 1596. a
uniaatlik <uni`aatl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • relig uniaatidele omane, paavsti jurisdiktsiooni tunnistav
urbi et orbi (ld (Rooma) linnale ja maailmale) • relig paavsti pöördumine Rooma linna ja kogu maailma poole; üldises tähenduses: kõigile, kogu maailmale