[VSL] Võõrsõnade leksikon

analoog- (kr analogos vastav) • vastav-; pidev-, pidevatoimeline; pidevalt, katkematult muutuv

basso ostinato [basso ostinaato] (it ostinato jonnakas) • muus kogu heliteose ulatuses pidevalt korduv bassimotiiv v -teema

biomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • biol, mat biomeetrial põhinev
biomeetriline pass • inimese biomeetrilisi tunnuseid (näopilt, sõrmejälg jm) sisaldav isikudokument
biomeetriline geneetika • biol geneetika haru, mis uurib pms pidevalt muutlike tunnuste päritavust

diminuendo [diminu·endo] (it), lüh dim., dimin., decrescendo [dekreš·endo] (it), lüh decresc. • muus vaibudes, helivaljuselt pidevalt kahanedes; noodikirjas ka märk >. Vastand crescendo

dissipatiivne süsteem (< ld dissipatio hajumine) • füüs dünaamiline süsteem, mille mehaaniline energia (kineetilise ja potentsiaalse energia summa) liikumisel pidevalt väheneb (hajub), muundudes mittemehaaniliseks energiaks (nt soojuseks)

dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogia • geol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogia • meteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeerimine • mat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programm • info programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogia • psühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüp • psühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad

epigenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< epi- + genees) • biol organismi tekkimine viljastatud munarakust ja kujunemine pidevalt muutudes; epigeneesiõpetus tekkis XVIII s 2. poolel vastukaaluks preformismile; geol sekundaarsed muutused kivimeis, mis põhjustavad kivimi osalise v täieliku ümberkujunemise

faktitiiv <faktit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld factitare sageli v pidevalt tegema < facere tegema) • lgv mittepöördsõnalisest tüvest tuletatud sihiline pöördsõna, nt jäätama, purustama

homotoopia <+ t`oopia 1 s> (< homo- + kr topos koht) • mat kaht pidevat kujutist siduv parameetrist pidevalt sõltuv pidevate kujutiste pere, millesse kuuluvad mõlemad vaadeldavad kujutised

initsiaal <initsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld initialis algne, algus- < initium algus) • (nime) algustäht; suur ehisalgustäht (eriti nt käsitsi kirjutatud raamatutes ja varasemates trükistes)
initsiaalrakk • bot pidevalt poolduv algkoerakk

kaleidoskoopiline <kaleidoskoopili|ne -se -st 12 adj> (< kaleidoskoop) • kirev ning pidevalt vahelduv

kontiinum <kont`iinum -i 2e s> (< ld continuus pidev, katkematu)
1. bot taimekoosluste katkematu üksteiseks üleminek taimkattes
2. mat punktide v arvude pidevalt jätkuv hulk

kursoorne <kurs`oor|ne -se 2 adj> (< ld cursorius jooksu-, jooksev < currere jooksma) • kiiresti edasiminev, pidevalt jätkuv; põgus, pealiskaudne
kursoorne lugemine • ped õppeteksti lugemine ilma üksikasjaliku arutuseta

mantra <m`antra 1 s> (sanskr mõte) • relig maagilise toimega silp, sõna, lause või heli Idamaade usundeis, loits; piltl pidevalt korratav fraas

moolok <moolok -i 2e s> (< pn Moolok, vanaaja jumalus piiblis, kellele olevat inimesi, eriti lapsi ohvriks toodud)
1. ka müt julm küllastumatu jõud, kes nõuab pidevalt ohvreid
2. zool ogaline Austraalia sisalik (Moloch horridus)

ostinato [ostinaato] (it < ld obstinatus jonnakas) • muus kogu heliteose ulatuses pidevalt korduv motiiv v teema (eriti bassis). Vt ka basso ostinato

passakalja <passak´alja 16 s> (it passacaglia < hisp pasacalle < pasar läbima + calle tänav) • tants Hispaaniast pärit tants pidulikult mõõdukatempolises kolmeosalises taktimõõdus; muus sellest tulenev muusikavorm, mida iseloomustab pidevalt korduv motiiv v teema bassipartiis

positsioonisõda <+ sõda sõja s`õtta 18u s> • sõj kaevikusõda; sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavatel positsioonidel. Vastand manöövrisõda

progressiivne <progress`iiv|ne -se 2 adj> (keskld progressivus < ld progredi edasi liikuma) • eduline, edumeelne; (pidevalt) edenev, kasvav; suurenev, tugevnev; lgv ettepoole mõjuv, järgnevat häälikut puudutav (assimilatsiooni kohta). Vastand regressiivne
progressiivne maks, progressiivmaks • maj maksumäär, mis maksustatava summa suurenedes kasvab protsentuaalses suhtes, vt ka proportsionaalne maks

rallentando [rallent·ando] (it), lüh rall., rallent. • muus aeglustades, tempot pidevalt vähendades

resident <resid|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld residens, gen residentis istuv, viibiv)
1. dipl saadikust madalam diplomaatiline esindaja
2. pidevalt välisriigis elav teise riigi kodanik
3. riigis registreeritud ettevõte v alaliselt elav füüsiline isik
4. pol teise riigi esindaja sõltuvas riigis
5. teatavas piirkonnas pidevalt tegutsev salaluureagentuuri juht
6. med residentuuris erialaõpet jätkav noor arst

roteerima <rot|`eerima -eerib 28 v> (ld rotare pöörama, keerutama)
1. oma telje v kindla punkti ümber pöörlema
2. ametkonna sees töötajaid pidevalt ühelt töökohalt teisele üle viima

suktsessiivne <suktsess`iiv|ne -se 2 adj> (keskld successivus järgnev < ld succedere alla minema, järgnema) • suktsessioonile alluv, järgnev, pidevalt esinev, järk-järgult toimuv

süstemaatiline <süstemaatili|ne -se -st 12 adj> • mingi süsteemi alusel moodustatud, kindla plaani järgi korrastatud; rangelt järjekindel; pidevalt korduv
süstemaatilised kategooriad pl • biol sarnaste organismide rühmad zooloogias ja botaanikas, esinevad alluvuse järjekorras, s.o selliselt, et lähedased kategooriad ühendatakse ühte kõrgemasse järku: liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. Vt ka klassifikatsioon

tribograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr tribō hõõrun + -graaf) • tehn tribomeetrilt saadavaid mõõtmistulemusi pidevalt registreeriv riist, meerik