[VSL] Võõrsõnade leksikon

agrobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + bioloogia) • põll agronoomia ja bioloogia piiriteadus, käsitleb põllumajanduskultuuride ja -loomade elu ning keskkonna mõju sellele

agrokeemia <+ k`eemia 1 s> (< agro- + keemia) • keem keemia ja agronoomia piiriteadus, uurib taimede toitumist ja väetamist

agroökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< agro- + ökoloogia) • ökol, põll agronoomia ja ökoloogia piiriteadus, rakendab taimekasvatuses, põllumajandusmaastike kujundamises ja keskkonnakaitses ökoloogilisi seaduspärasusi

bioonika <bioonika 1 s> (< bio- + elektroonika) • tehn, biol bioloogia ja tehnika piiriteadus, elektroonika valdkond, kus mikroelektroonika ja nanotehnoloogiate baasil luuakse eluslooduse eeskujul uusi tehnilisi ja tehnoloogilisi lahendusi ning rakendusi ning modelleeritakse bioloogilisi struktuure ja protsesse, et täiustada looduslike eeskujude järgi vanu ja luua uusi tehnilisi süsteeme ja materjale

etnoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< etno- + ökoloogia) • etnograafia ja ökoloogia piiriteadus, uurib etnoste kujunemise ja ainelise kultuuri arengu looduslikke tingimusi

etoökoloogia <+ l`oogia 1 s> • etoloogia ja ökoloogia piiriteadus, uurib elukeskkonna mõju loomade käitumisele

farmakoloogia <+ l`oogia 1 s> (< farmako- + -loogia) • farm, med arstiteaduse ja bioloogia piiriteadus, mis uurib ravimite (mürkide) toimet elusorganismi normaalsesse v haiguslikult muutunud talitlusse; käsitleb inimese või looma organismis ravimite toimet, toimemehhanisme, kasutamist ja kõrvaltoimeid

gerontopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< geronto- + psühholoogia) • psühh gerontoloogia ja ealise psühholoogia piiriteadus; uurib vananevate inimeste psüühika ja käitumise eripära, ealiste muutuste üldfüsioloogilisi ja psühhofüsioloogilisi seoseid, vananeva isiksuse tegevuse ja väärtusorientatsioonide muutumist

hüdrogeokeemia <+ k`eemia 1 s> • geol, keem hüdrogeoloogia ja geokeemia piiriteadus, uurib põhjavee keemilist koostist ja selle kujunemist ning kivimite ja põhjavee vastastikust mõju

keemiline <keemili|ne -se -st 12 adj> • keemiasse puutuv, keemia-
keemiline analüüs • keemilise koostise kindlakstegemine
keemiline element • liit- v lihtaine koostisosa, mis ei ole ühegi keemilise menetlusega lagundatav
keemiline füüsika • keemia ja füüsika piiriteadus, mille eesmärk on aine ehituse ja muundumiste selgitamine füüsika teoreetiliste ja eksperimentaalsete meetodite abil
keemiline kineetika • füüsikalise keemia haru, mis käsitleb keemiliste reaktsioonide kiirust ja kulgu
keemiline küberneetika • küberneetika meetodite rakendamine keemilis-tehnoloogiliste süsteemide juhtimisel
keemiline reaktsioon • aine muundumine koostiselt v struktuurilt teiseks aineks
keemiline valem • keemiavalem, keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis, millega märgitakse keemilise ühendi kvalitatiivset ja kvantitatiivset koostist
keemiline ühend • kahe v enama elemendi aatomitest koosnev keemiliselt individuaalne aine (liitaine)

kemoökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kemo- + ökoloogia) • keem, ökol keemiline ökoloogia, keemia ja ökoloogia piiriteadus, uurib organismide omavahelisi ja organismide ning keskkonna vahelisi keemilisi mõjustusi ja suhteid

kosmosekeemia <+ k`eemia 1 s> (< kosmos + keemia) • astrofüüsika ja keemia piiriteadus, mis uurib taevakehade ja tähtedevahelise keskkonna keemilist koostist ja neis toimuvaid keemilisi protsesse

kristallooptika <+ optika 1 s> • füüs kristallograafia ja optika piiriteadus, mis käsitleb valguse levimist kristallides

meditsiinigeograafia <+ gr`aafia 1 s> • meditsiini, geograafia ja bioloogia piiriteadus, rahvastiku tervist mõjustavaid looduslikke ja sotsiaal-majanduslikke olusid uuriv teadus

paleobotaanika <+ botaanika 1 s> (< paleo- + botaanika), paleofütoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + füto- + -loogia) • paleontoloogia ja botaanika piiriteadus, mis uurib väljasurnud taimi, endisaegset taimkatet ja praeguste taimede kujunemist

paleogeograafia <+ gr`aafia 1 s> (< paleo- + geograafia) • ajaloolise geoloogia ja loodusgeograafia piiriteadus, mis käsitleb minevikus Maal valitsenud loodusolusid; uurib kivimite koostise, ehituse ja struktuuri ning kivimeis leiduvate organismide jäänuste põhjal varasemat geograafiat

paleontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + kr on, gen ontos olev + -loogia) • kivististeteadus, geoloogia ja bioloogia piiriteadus, mis uurib ammuste aegade organisme, kivistisi, elutegevusjälgi ja evolutsiooni

paleozooloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + zooloogia) • paleont paleontoloogia ja zooloogia piiriteadus, mis uurib ammuste aegade loomade jäänuseid, elutegevusjälgi ja evolutsiooni

raadiometeoroloogia <+ l`oogia 1 s> • meteoroloogia ja raadiotehnika piiriteadus, mis uurib meteoroloogiliste protsesside mõju raadiolainete levimisele atmosfääris ning selle kaudu ka meteoroloogilisi protsesse

semiootika <semiootika 1 s> (< kr sēmeiōtikos märke uuriv < sēmeion tunnus, märk) • fil teadus märkidest ja märgisüsteemidest; hõlmab kõiki kultuuri- ja kommunikatsiooniprotsesse ning uurib kõike, mida võib käsitada kui märki; kujunes USA, Šveitsi ja Praha keelefilosoofide seisukohtade põhjal 1920–30ndatel
biosemiootika (< bio-) • bioloogia ja semiootika piiriteadus, käsitab elussüsteemide osiseid kui märke v tekste ning enamikku eluprotsesse kui märgiprotsesse

sotsiaalgeograafia <+ gr`aafia 1 s> , sotsiogeograafia <+ gr`aafia 1 s> • geograafia ja sotsioloogia piiriteadus, mis uurib inimrühmade geograafilist paigutust, eriti inimeste elu, töö, puhkuse, hariduse, liikumise ja ühiskonnaliikmeks olemisega seostuvaid paigutuslikke protsesse ja taotlusi

sotsioökoloogia <+ l`oogia 1 s> (< sotsio- + ökoloogia), sotsiaalökoloogia <+ l`oogia 1 s> • ökol piiriteadus, mis uurib ühiskonna ja looduse suhteid ning võimalusi nende ümberkorraldamiseks, vältimaks keskkonnakriise

spordibiokeemia <+ k`eemia 1 s> (< sport + biokeemia) • keem, füsiol biokeemia ja füsioloogia piiriteadus, mis uurib organismi kehalisi võimeid biokeemia meetoditega

tektonofüüsika <+ füüsika 1 s> • geol, füüs tektoonika ja geofüüsika piiriteadus, mis uurib tektoonilist liikumist ja tektoonilisi deformatsioone tekitavaid jõude

ökistika <ök´istika 1 s> (ingl ekistics < kr oikos maja, kodu) • linnaökoloogia; ökoloogia, linnaarhitektuuri ja sotsioloogia piiriteadus

ökofüsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< öko- + füsioloogia) • ökoloogia ja füsioloogia piiriteadus; käsitleb organismide kohanemis- ja kohastumisreaktsioone ning nende reaktsioonide tekkemehhanisme

ökomorfoloogia <+ l`oogia 1 s> (< öko- + morfoloogia) • biol ökoloogia ja morfoloogia piiriteadus, uurib organismide välistunnuste kujunemise olenevust keskkonnatingimustest