[VSL] Võõrsõnade leksikon

aarjalased pl <`aarjala|ne -se -st 12 s> (< sanskr ārya õilis, kõrgest seisusest) aj
1. indoiraani keeli kõnelnud suguharud ja rahvad, kes end (pärimustes, ürikutes) ise nõnda nimetasid
2. natsionaalsotsialismi rassiteoorias kõrgema rassi esindajad (aarja hõimude nimetuse järgi)

aasid pl <`aas aasi `aasi 22e s> (vanapõhja aesir, sg áss vaiad, sambad) • müt Skandinaavia müt-s noorem jumalasugu, jumalad Thor, Odin, Frigg jt. Vt ka vaanid

aborigeen <aborig|`een -eeni -`eeni 22e s> (ld pl Aborigines < ab origine algusest peale)
1. põliselanik, pärismaalane
2. biol → autohtoon

abstinents <abstin|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ld abstinentia) • karskus, keeldumine alkohoolseist jookidest (ka muudest nauteainetest); hoidumine sugulisest läbikäimisest
abstinentsinähud pl, abstinentsisündroom • med pärast alkoholi vm nauteaine toime lakkamist tekkivad tervisehäired (peavalu, lihasevärinad, depressioon jm)

afgaanid pl <afg|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Afganistan) • Afganistani elanikud

afropatsid pl <+ p`ats patsi p`atsi 22e s> (< afro-) • peentest patsidest püsisoeng (algselt afroameeriklastel)

agnaadid1 pl <agn|`aat -aadi -`aati 22e s> (< a- + kr gnathos lõualuu) • zool lõuatud (primitiivsed selgroogsed). Vt ka gnatostoomid

agnaadid2 pl <agn|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld pl agnati) • jur meesliinis sugulased, meessoost järglased; on eelisolukorras paljude maade pärimisõiguses. Vt ka kognaadid

agruumid pl <agr|`uum -uumi -`uumi 22e s> (it agrumi < ld acer hapu, kibe) • bot tsitruspuuviljad (apelsinid, sidrunid, mandariinid jt)

ahhailased pl <ahh`aila|ne -se -st 12~10? s> (< pn Ahhaia, Peloponnesose põhjaosas asunud maakond) • aj kreeklaste omaaegne nimetus, vanim Kreeka hõim

akadid pl <akad -i 2e s> (< pn Akad, linn muistses Mesopotaamias) • aj vanim semi rahvas Lõuna-Mesopotaamias

akantoodid pl <akant|`ood -oodi -`oodi 22e s> (< kr akanthōdēs okkaline) • paleont vanimad teada olevad (väikesed) kalad

akromaatiline <akromaatili|ne -se -st 12 adj> (< kr achrōmatos värvusetu) • füüs värvusetu; elektromagnetlainete pikkusest sõltumatu
akromaatilised värvused pl • kunst neutraalvärvid, värvuseta värvid: must, valge ja hall

aktiinid pl <akt|`iin -iini -`iini 22e s> (ld < kr aktis, gen aktinos kiir) • zool troopikameredes elavad meriroosilised, lilleõit meenutavate suurte õisloomade selts (Actiniaria)

aktinoidid pl <aktin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< aktino- + -oid), aktiniidid pl <aktin|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem 15 elemendist koosnev aktiiniumiga algav rühm radioaktiivseid metallilisi keemilisi elemente järjenr-ga 89 kuni 103

aktsessoorne <aktsess`oor|ne -se 2 adj> (< keskld accessorius lisand, lisa- < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma) • lisanduv, täiendav (nt lepingu v kohustuse kohta)
aktsessoorsed mineraalid pl vt aktsessorid

aktsessorid pl <akts`essor -i 2e s> (< keskld accessor saatja, abiline < ld accedere, perf partits accessus lähenema, lisanduma), aktsessoorsed mineraalid pl • miner mineraalid, mille hulk kivimeis on väike (alla 3%), kuid mis on olulise tähtsusega kivimite geneesi ja klassifitseerimise seisukohalt; levinumad aktsessorid on apatiit, tsirkoon, monatsiit jt

albuminoidid pl <albumin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld albumen munavalge + -oid) • füsiol rühm mittelahustuvaid valkaineid

alemannid pl <alem|`ann -anni -`anni 22e s> (ld Alemanni) • aj III s Maini ülemjooksul elanud läänegermaani hõim

alfer (rts pl, sg alf), alfar (isl pl álfar, sg álfur) • müt muinaspõhja müt-s haldjate nimetus, edendasid taimekasvu ja viljakust

alginaadid pl <algin|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem pms pruunvetikates sisalduvad algiinhapete soolad ja estrid, mida kasut toidulisaainetena (E402–E405), tehnikas, biotehnoloogias jm

alkaanid pl <alk|`aan -aani -`aani 22e s> (< alküül) • keem atsüklilised küllastunud süsivesinikud

alkeenid pl <alk|`een -eeni -`eeni 22e s> (< alküül) • keem ühe kaksiksidemega, küllastumata atsüklilised süsivesinikud

alküünid pl <alk|`üün -üüni -`üüni 22e s> (< alkohol) • keem küllastumata süsivesinikud, mille molekulis on kolmikside

allitsiin <allits|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld pl Alliaceae laugulised) • biol bakteritsiidse toimega aine, mis annab küüslaugule eriomase lõhna ja kibeda maitse

allomoonid pl <allom|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< allo- + kr hormōn liikuma panev) • keem, biol ühendid v nende segud, mida organismid toodavad teiste liikide isendite mõjutamiseks ja mis on kasulikud tootjale; allomoonid on valdavalt peletavad v mürgised v teiste organismide mürke neutraliseeriva toimega. Vt ka kairomoonid

alteratsioon <alteratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld alteratio muutus < ld alter teine)
1. muus alushelide kõrgendamine v madaldamine pool- v tervetooni võrra alteratsioonimärkide abil
2. med koekahjustus
alteratsioonimärgid pl • muus alushelide v helilaadiastmete kõrgendamise v madaldamise märgid (diees, bemoll, bekarr, dubldiees, dublbemoll)

alveool <alve|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld alveolus väike süvend, õõnsus) • anat somp
hambaalveoolid pl • õõnsused lõualuus, milles asetsevad hambajuured
kopsualveoolid pl • muljad moodustised kopsus
näärmealveoolid pl • mullid sombuliste näärmete otstes

amanitiin <amanit|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr pl amanitai, teatud liik seeni) • farm valges ja rohelises kärbseseenes sisalduv seenemürk e mükotoksiin. Vt ka amatoksiinid

amatoksiinid pl <+ toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr pl amanitai, teatud liik seeni) • farm grupp erinevates mürgistes seentes (Amantia, Gonocybe, Galerina) sisalduvaid mükotoksiine. Vt ka amanitiin

amfiboliidid pl <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr amphibolos ebaselge + -liit) • geol valdavalt amfiboolidest koosnevad moondekivimid, levinud kivimitüüp Eesti kristalses aluskorras

amfiibid pl <amf|`iib -iibi -`iibi 22e s> (< kr amphibios kahepaikne < amfi- + bios elu) • zool kahepaiksed, selgroogsete klass, palja limase nahaga kõigusoojased vee- ja niiskeõhuloomad, hingavad nooreas lõpustega, valmikutena kopsudega (nt konn, salamander, vesilik)

amiidid pl <am`iid amiidi am`iidi 22e s> (< ammoniaak) • keem ühendid, mis on saadud ammoniaagist vesinikuaatomite asendamise teel happeradikaaliga

amiinid pl <am`iin amiini am`iini 22e s> (< ammoniaak) • keem ühendid, mille molekulis on ammoniaagi vesinikuaatomid asendunud süsivesinikradikaaliga

aminoglükosiidid pl <+ glükos|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< amino- + glükosiid) • farm laia toimespektriga bakteritsiidsed antibiootikumid

ammonaalid pl <ammon|`aal -aali -`aali 22e s> (< ammoonium + alumiinium) • keem ammooniumnitraadist ja alumiiniumpulbrist koosnevad plahvatavad segud, kasut pms mäenduses, ka lõhkelaengutes

ammoniakaadid pl <ammoniak|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ammoniaak), ammiinid pl <amm|`iin -iini -`iini 22e s> (< ammoonium) • keem, põll soolade kompleksühendid ammoniaagiga, vedelad lämmastikväetised

ammoniidid pl <ammon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld cornu Ammonis Ammoni sarv, Vana-Egiptuse jumala Ammoni järgi) • paleont valdavalt spiraalse kojaga limused peajalgsete klassist, elasid vana- ja keskaegkonna meredes

ammonoteelid pl <ammonot|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< ammoniaak + kr telos lõpp) • zool loomorganismid, kes eritavad ainevahetuses vabanevat ammoniaaki keskkonda otseselt, uurea vahenduseta

amnioodid pl <amni|`oot -oodi -`ooti 22e s> • zool kõrgemad selgroogsed (imetajad, linnud ja roomajad), kelle loodet ümbritseb amnion. Vt ka anamnioodid

anaboolne <anab`ool|ne -se 2 adj> (kr) • biol anabolismiga seotud
anaboolsed steroidid pl • farm meessuguhormoonide derivaadid (nt testosteroon), mis soodustavad valgusünteesi, kasut ainevahetushäiretest vm põhjustest tingitud organismi kurnatuse ja nõrkuse korral (ka dopingainena lihasmassi kasvatava toime tõttu)

analoogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> (< analoogia), analoogne <+ l`oog|ne -se 2 adj> • sarnane, samalaadne
analoogilised elundid pl • zool ühesuguse talitlusega, kuid ehituselt ja päritolult erinevad elundid eri loomadel (nt kala ja vähi lõpused, imetaja ja teo silmad jne)

anamnioodid pl <+ amni|`oot -oodi -`ooti 22e s> (< an- + amnioodid) • zool veekestatud, alamad selgroogsed: kahepaiksed, kalad ja sõõrsuud (nende looteil puudub amnion). Vt ka amnioodid

angiospermid pl <+ sp`erm spermi sp`ermi 22e s> (< angio- + kr sperma seeme) • bot katteseemnetaimed e õistaimed, taimehõimkond, mida iseloomustab õite olemasolu. Vastand gümnospermid

angiotensiinid pl <+ tens|`iin -iini -`iini 22e s> (< angio- + ld tensio venitatus, pinge) • füsiol veresooni ahendavad ja nende pingust suurendavad ning vererõhku tõstvad hormoonid

anglid pl <`ang|el -li 2e s> (ld Angli) • aj Schleswigist V s Britanniasse siirdunud germaani hõim

anglosaksid pl <+ s`aks saksi s`aksi 22e s> (< ld Angli anglid + Saxones saksid) • aj inglise rahvale aluseks olnud germaani hõimud

aniliidid pl <anil|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem aniliini derivaadid, kasut keemilises analüüsis

anneliidid pl <annel|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< ld annellus väike sõrmus) • zool rõngussid, selgrootute loomade hõimkond (Annelida)

anood <an`ood anoodi an`oodi 22e s> (< kr anodos tee ülespoole, ülesminek) • el elektriseadise elektrood, mille potentsiaal on vastaselektroodi – katoodi suhtes positiivne
anoodkiired pl • el anoodilt lähtuv positiivsete ioonide voog gaaslahendus- v elektronlambis

ant <`ant andi `anti 22e s> (ld pl antae) • arhit külgseina lõpetav otsatulp Vana-Kreeka templi ja majade esiküljel

antesteeriad pl <antest`eeria 1 s> (kr anthestēria < anthos lill, õis) • aj kevaditi pms Ateenas toimunud suur õiepidu

antiadrenergiline <antiadren´ergili|ne -se -st 12 adj> (< anti- + ad- + ld ren neer + kr ergon töö) • farm katehhoolamiinide toime vastane, sümpaatilist närvisüsteemi pidurdav
antiadrenergilised ained pl • farm sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsust vähendavad ained

antipasti [antip·asti] (it pl < pasto söögikord, söömaaeg) • kok eelroog Itaalia köögis; Itaalia-pärane külm liha-, juustu- ja köögiviljavalik

antipoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr antipodes < anti- + pous, gen podos jalg) • maakera kahe diametraalselt vastastikku asetseva koha elanikud; bot teatavad lootekoti rakud seemnepungas; piltl kaks loomult v vaateilt teravalt erinevat isikut
optilised antipoodid pl • keem ühesuguste füüsikaliste omaduste ja keemilise struktuuriga ained, mille molekulid on üksteise peegelpildid

apella <ap´ella 16 s> (kr pl apellai) • aj üle 30-aastaste Sparta kodanike (sõjaväe)koosolek

apendikulaarid pl <apendikul|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld dem appendicula ripatsike < appendix riputis) • zool ripikloomad, mantelloomade klass, väikesed sõudesabaga mereloomad, säilitavad korda kogu eluaja

apostoolikud pl <apostoolik -u 2 s> (< apostel) • aj apostelvennad ja õed, usuvool Põhja-Itaalias XIII–XIV s, nõudis kiriku tagasipöördumist apostelliku lihtsuse juurde

apsarad pl <apsara 1 s> (sanskr sg apsarāḥ vees liikuv) • müt India müt-s näkitaolised pooljumalannad, hilisemates müütides askeete ja tarku võrgutavad taevased tantsijannad ja lõbunaised

aravakid pl <arav|`ak -aki -`akki 22e s> (ingl Arawaks, hisp arahuacos < indiaani k-d) • indiaani hõim Lõuna-Ameerika Orinoco ja Amazonase jõgikonnas

argonaudid pl <+ n`aut naudi n`auti 22e s> (kr sg Argonautēs < pn Argō, laeva nimi + kr nautēs meresõitja) • müt Vana-Kreeka müütilised kangelased, Kolchisest kuldvillakut tagasi toomas käinud laeva Argo meeskonna liikmed; piltl julged meresõitjad, seiklejad merel

argüraspiid <argürasp|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pl argyraspides hõbekilbikandjad < argyros hõbe + aspis kilp) • aj raskerelvastuses eliitüksuse sõdalane Aleksander Suure sõjaväes, kandis hõbedaga kaetud kilpi

arhantroopused pl <arhantr`oopus -e 11~9 s> (< kr archaios vana + anthrōpos inimene), arhantropused pl <arh´antropus -e 11 s> • paleont ka ahvinimesed, rühm väljasurnud inimlasi

arheotsüaadid pl <arheotsü|`aat -aadi -`aati 22e s> (< arheo- + kr kyathos kruus, kulp) • paleont kambriumi meredes elutsenud selgrootute hõimkond (Archaeocyatha)

arill <ar`ill arilli ar`illi 22e s> (uusld arillus < keskld pl arilli rosinad) • bot seemnerüü

arkusfunktsioonid pl <+ funktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld arcus kaar) • mat trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid

aromaatne <arom`aat|ne -se 2 adj> (kr arōmatikos) • (hea)lõhnaline, lõhnav
aromaatsed ühendid pl • keem pms benseenist tuletatud orgaanilised ühendid (nt naftaleen, antratseen, fenool)

artropoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr arthron liiges + kr pous, gen podos jalg) • zool lülijalgsed, selgrootute hõimkond; siia kuuluvad koorikloomad, hulkjalgsed, putukad, ämblikulaadsed jt

asiidid pl <as`iid asiidi as`iidi 22e s> (< aso-) keem
1. lämmastikvesinikhappe anorgaanilised soolad
2. lämmastikvesinikhappe orgaanilised derivaadid

asiinid pl <as`iin asiini as`iini 22e s> (< aso-) • keem heterotsüklilised ühendid, mis sisaldavad tsüklis süsiniku aatomite kõrval vähemalt kaht muud aatomit, millest vähemalt üks on lämmastikuaatom

askariidid pl <askar|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr askaris, pl askarides) • zool solkmed, perekond soolenugilisi ümarusside klassist (Ascaridae), parasiteerivad inimese ja selgroogsete loomade sooltes

askomütseedid pl <+ müts|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< kr askos kott + kr mykēs seen) • biol kottseened, suur pärisseente klass

assiisid pl <ass|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr assises < s'asseoir istuma < ld assidere) • aj erilised feodaalajastu kohtud Prantsus- ja Inglismaal; ka feodaalajastu tavaõiguste kogud; vandekohus Prantsusmaal ja Šveitsis; kohtu väljasõiduistungid Inglis- ja Prantsusmaal

assüreejooned pl <+ j`oon joone joonte 13 s> (< pr assurer kindlustama) • trük viirjooned, hulk ligistikuseid peeni rööbitisi jooni (tšekkidel, kviitungeil jne) võltsimise vältimiseks

assüürlased pl <ass`üürla|ne -se -st 12~10? s> (kr Assyrioi < akadi pn Aššūrāyu Assur, linn muistses Assüürias)
1. aj muistse Assüüria rahvas
2. (uus)süüria keelt kõnelev rahvas Iraanis, Iraagis, Süürias ja Venemaal

astronoomia <+ n`oomia 1 s> (kr astronomia < astro- + -noomia) • täheteadus, taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ning arengut uuriv teadus
astronoomiamärgid pl • erimärgid, sümbolid Päikese, Maa, planeetide, kuufaaside jne tähistamiseks

asuleenid pl <asul|`een -eeni -`eeni 22e s> (< hisp azul sinine < keskld azolum < ar lāzaward lasuriit, vrd asuur) • keem eeterlikes õlides leiduvad karbotsüklilised ühendid, hapetega reageerides annavad sooli

asurad pl <asura 1 s> (sanskr sg asura) • müt India müt-s algselt jumalad, hiljem jumalaid vaenavad deemonid

aškenazid pl <aškenazi 16 s> (hbr pn Aškenaz) • Kesk-Euroopa juudid, kes elasid või elavad Saksamaal, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus, ja nende järeltulijad; moodustavad praegu kuni 90% maailma juutidest; traditsiooniline keel oli jidiš. Vt ka sefardid

azulejos [asul·ehos] (hisp pl < ar az-zulaiŷ) • eh Hispaanias laialt kasutatavad mitmevärvilised glasuuritud keraamilised seinaplaadid

ataraktikumid pl → trankvillisaatorid

atsetaalid pl <atset|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld acetum äädikas + alkohol) • keem aldehüüdidest ja alkoholidest saadavad orgaanilised ühendid

atsüklilised ühendid pl (< atsükliline), alifaatsed ühendid pl (< kr aleiphar õli, rasv) • keem sirge v harunenud süsinikuaatomite ahelaga orgaanilised ühendid

auksokroomid pl <auksokr|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr auxō suurendan + chrōma värvus) • keem aatomirühmad, mis põhjustavad värvaine lahustuvuse vees ja sorbeerumise kiudainel

auspiitsid pl <ausp|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (ld auspicium < avis lind + specere vaatama) • aj augurite ennustused; piltl ended, ettetähendused, paljutõotav algus; kaitsev hool

auxilia [auks·ilia] (ld pl) • aj abiväed, Vana-Roomas tavaliselt provintsides paiknenud mittekodanikest koosnenud väeosad

avaarid pl <av`aar avaari av`aari 22e s> (ld Avari)
1. aj Sise‑Aasiast pärinevad, pms turgi keeli kõnelevad rändkarjakasvatajate hõimud
2. rahvas Põhja‑Kaukaasias

bagaud <bag|`aud -audi -`audi 22e s> (ld pl Bagaudae < keldi) • aj Rooma suurmaaomanike vastasest koloonide2 ja orjade ülestõusust osavõtja Gallias ja Hispaanias III–V s

bakenbardid pl <bakenb|`ard -ardi -`ardi 22e s> (sks Backenbart), bakid pl <b`akk baki b`akki 22e s> • kõnek põskhabe

bakhanaal <bakhan|`aal -aali -`aali 22e s> (ld pl Bacchanalia) • aj Vana-Roomas pidu ohjeldamatute joomingute ja tantsudega Kreeka-Rooma veini- ja lõbujumala Bakchose auks, orgia; piltl joomapidu, metsik prassing; märatsus

baldid pl <b`alt baldi b`alti 22e s> (< keskld Balticus Balti, Läänemere) • aj balti keeli kõnelnud indoeuroopa hõimud

bani <bani 17~16 s> (rumeenia ban, pl bani) • maj Moldova ja Rumeenia väiksem rahaühik (100 banit = 1 leu)

barbituraadid pl <barbitur|`aat -aadi -`aati 22e s> (ingl barbiturate) • farm barbituurhappe uinutava ja narkootilise toimega derivaadid, kasut uinuti, narkoosiaine ja epilepsiavastase ainena

barm <b`arm barmi b`armi 22e s> (vn pl бармы) • aj, tekst tikandite ja vääriskividega kaunistatud lai õlakate, mida pidulikel juhtudel kandsid Bütsantsi keisrid, Vene vürstid ja XVI–XVIII s Vene tsaarid

barüonid pl <barüon -i 19 s> (< barü-) • füüs raskete fermionide klassi kuuluvad elementaarosakesed
barüonlaeng • füüs barüone iseloomustav arv, mis on elementaarosakeste kõigis protsessides jääv
barüontähed pl • astr pms barüonidest koosnevad tähed, mille tihedus on võrreldav aine tihedusega aatomituumades

bataavid pl <bat|`aav -aavi -`aavi 22e s> (ld Batavi) • aj germaani hõim Reini suudmealal

batüaal <batü|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr bathys sügav) • ökol mereala ökoloogiline sügavusvöönd 200–3000 m sügavuses pms mandrinõlva piirkonnas; bentaali osa
batüaalisetted pl • ookeani- ja meresetted 200–3000 m sügavuses

belemniidid pl <belemn|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr belemnon oda) • paleont keskaegkonnas elanud peajalgsete mereloomade selts; kivististena leitakse belemniitide sisemise lubjakoja osi

bennetiidid pl <bennet|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn J. Bennett, Inglise botaanik, 1801–76) • paleont ürgpalmlehikud, rühm väljasurnud paljasseemnetaimi kriidiajastust

bertolliidid pl <bertoll|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< pn C. Berthollet, Prantsuse keemik, 1748–1822) • keem muutuva koostisega keemilised ühendid. Vt ka daltoniidid

biitlid pl <b`iit|el -li 2e s> (ingl pn The Beatles) • muus 1960. a loodud Inglise kitarri- ja lauluansambel The Beatles, mis kujundas omapärase biitmuusikastiili ja esinemismaneeri

biitnikud pl <b`iitn|`ik -iku -`ikku 25 s> (ingl beatniks < beat generation löödud sugupõlv) • pärast II maailmasõda pms USA-s tekkinud programmitu mässuline noorsooliikumine, millele on iseloomulik nii protest konformismi ja silmakirjalikkuse vastu kui ka anarhiline individualism ja sageli elementaarsete ühiselunormide rikkumine

bioelektrilised nähtused pl (< bio- + elektriline) • biol, füüs elektrilised nähtused inimeste, loomade ja taimede kudedes ja rakkudes

bioelemendid pl <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< bio- + element) • biol eluks vajalikud biogeensed ained

biofiltraatorid pl <+ filtr`aator -i 2e s> (< bio- + pr filtrer kurnama) • zool veeloomad (nt käsnad, sammalloomad, karbid), kes toituvad vees hõljuvatest organismidest jm, mida nad eriliste filterelundite abil kurnavad

bioflavonoidid pl <+ flavon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< bio- + flavonoidid) • farm puuviljades, eriti tsitruselistes, tomatis, paprikas jm leiduvad vitamiinid (endine nimetus vitamiin P)

biogeenid pl <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< bio- + -geen) • biol organismidest väliskeskkonda sattunud ühendid; ökol taimede toiteelementide mineraalsed ühendid (pms fosfor ja lämmastik), mis on sattunud keskkonda

biogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< bio- + -geenne) • elutekkeline, elusolendeist pärinev
biogeensed setted pl • biol, geol organismide elutegevuse tagajärjel kujunenud mineraalidest v orgaanilistest jäänustest koosnevad setted
biogeensed stimulaatorid pl • biol loomsetes ja taimsetes kudedes tekkivad virgutava toimega ained

biohelmindid pl <+ helm|`int -indi -`inti 22e s> (< bio- + helmint) • biol mitmeperemehelised helmindid, tekitavad helmintoose

bioloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • bioloogiasse puutuv v kuuluv
bioloogiline kell • füsiol füsioloogiline kell, loomadele ja taimedele omane aja hindamine organismi elutegevuse perioodiliste muutuste põhjal
bioloogiline kütus → biokütus
bioloogiline psühhiaatria • med uurib vaimse tervise ja selle häirete bioloogilist alust
bioloogiline ravi → immunoteraapia
bioloogiline sõda → biosõda
bioloogiline tasakaal • ökol ökosüsteemide võime säilitada oma tasakaaluseisundit iseregulatsiooniga
bioloogiline tõrje → biotõrje
bioloogilised katalüsaatorid pl, biokatalüsaatorid pl • füsiol bioloogiliselt aktiivsed elutegevust reguleerivad ained (ensüümid, hormoonid ja vitamiinid), mille manulus (väga väikestes kogustes) kiirendab rakkudes toimuvaid keemilisi reaktsioone

biootiline <biootili|ne -se -st 12 adj> (kr biōtikos) • biol mingi ala elusse v elusolendeisse puutuv, elutingimusi mõjutav; organismidele omane
biootilised tegurid pl • keskkonnategurid

bitkii <bitk`ii 26 s> (vn pl битки < бить lööma) • kok ümmargune hakk-kotlet

blastoidid pl <blast|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr blastos idu, võrse, pung + -oid) • paleont vanaaegkonna meredes elanud okasnahksete klass

boriidid pl <bor|`iid -iidi -`iidi 22e s> • keem boori ühendid metallidega

bowls [boulz] (ingl pl < bowl pall) • murukeegel; vana Inglise mäng 1,5 kg kaaluva puitkuuliga

braahmanad pl <br`aahmana 1 s> (sanskr brāhmaṇa preesterlik) • aj, relig rühm Vana-India kirjanduse teoseid, brahmanismi pühad raamatud VIII–V s-st eKr, mis täiendavad vedasid ja sisaldavad veda usundi rituaalide kirjeldusi ja tõlgendusi

brahhiopoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr brachiōn käsivars, õlg + kr pous, gen podos jalg) • zool käsijalgsed, selgrootute loomade klass, mereloomad, kelle karp koosneb kõhtmisest ja selgmisest poolmest; paljud kinnituvad varre abil merepõhja

britid pl <br`itt briti br`itti 22e s> (ld sg Britto < keldi) • aj Britanniat asustanud keldi hõimud

brokoli <brokoli 1e s> (it pl broccoli), spargelkapsas <+ kapsas k`apsa 7 s> (< spargel) • bot vitamiinirikas lillkapsasarnane kapsateisend (Brassica oleracea)

bromaadid pl <brom|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem broomhappe soolad, suure oksüdeerimisvõimega kristalsed ained; tähtsamad on kaaliumbromaadid ja naatriumbromaadid

bromeelialised pl <brom`eeliali|ne -se -st 12 s> (< pn O. Bromel, Rootsi botaanik, 1639–1705) • bot troopilise Ameerika üheiduleheliste rohttaimede sugukond (Bromelia), millesse kuuluvad ka ananassilised

bromiidid pl <brom|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< broom) keem
1. broomi ühendid metallide v mittemetallidega; tähtsaimad neist on vesinikbromiidhappe soolad; kasut arstiteaduses, fotograafias jm
2. broomi ja orgaaniliste radikaalide ühendid

bronhid pl <br`onh bronhi br`onhi 22e s> (kr bronchos kopsutoru) • anat kopsutorud, hingetoru harud

bronhioolid pl <bronhi|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< kr bronchos kopsutoru) • anat kopsutorukesed, kopsutorude peenimad lõppharud

brutsellid pl <bruts|`ell -elli -`elli 22e s> • biol brutselloosi põhjustavad bakterid

bufotoksiinid pl <+ toks|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld bufo kärnkonn + toksiin) • farm mürgiste ainete grupp, mida kahepaiksed, eriti kärnkonnad, nahanäärmete kaudu eritavad

burgundid pl <burg|`und -undi -`undi 22e s> (ld Burgundii) • aj Burgundias varafeodaalse kuningriigi rajanud idagermaani hõim

bušmanid pl (ingl bushmen võsainimesed) → sanid

cannelloni [kannelooni] (it pl) → kannelloon

chips [tšips] (ingl pl) kok
1. kartuli-, maisi- vm krõpsud
2. krõbekartulid, Inglise traditsioonilise eine fish and chips koostisosa

claves [klaaves] (Ameerika hisp pl < ld clavis, pl claves võti, pulk) • muus Kuuba löökpill: kaks u 20 cm pikkust pulka, mida teineteise vastu lüüakse

collectanea [kollektaanea] (ld pl kogutu) • väljavõtete kogu kirjanduslikest, teaduslikest jm teostest; kogutud teaduslikud täheldused, märkused

commandos [ingl komaandous] (ingl pl, sg commando < port comando käsk, juhtimine, eriüksus) • sõj, aj eriväljaõppe saanud luure- ja diversandisalgad Suurbritannias (Inglise-Buuri sõja ja II maailmasõja ajal)

coutumes [kut·üm] (pr pl) • aj kohalikud tavaõigusekogud keskaja ja varauusaja Prantsusmaal (kehtisid kuni 1804)

daltoniidid pl <dalton|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< pn J. Dalton, Inglise füüsik, 1766–1844) • keem püsiva koostisega keemilised ühendid, alluvad kordsete suhete seadusele. Vt ka bertolliidid

danaiidid pl <dana|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr Danaides) • müt Kreeka müt-s Argose kuninga Danaose 50 tütart, hukkasid (peale ühe) pulmaööl kõik oma peigmehed; pidid karistuseks selle eest manalas kandma vett põhjata vaati
danaiidide töö • piltl lõputu asjatu töö

dasümeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> (< kr dasys tihe + -meetriline) • füüs tihedust mõõtev v määrav
dasümeetrilised kaardid pl • geogr geograafilised rahvastiku tiheduse kaardid

deflokulandid pl <deflokul|`ant -andi -`anti 22e s> (< de- + keskld dem flocculus helbeke < ld floccus helves) • keem vees v vesilahuses olevaid helbeid lõhustavad v nende teket takistavad ained

dehüdrogenaasid pl <dehüdrogen|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< de- + hydrogenium), dehüdraasid pl <dehüdr|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< de- + kr hydōr vesi) • keem rühm ensüüme, mis bioloogilises oksüdatsioonis kannavad vesinikku ühelt ühendilt teisele

dekapoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< deka- + kr pous, gen podos jalg) • zool kümnejalalised, vähkide selts (nt garneel, homaar, langust, jõevähk); ka kümnehaarmelised, peajalgsete limuste selts (nt kalmaar, seepia)

deluuvium <del`uuvium -i 19~2e s> (ld diluvium üleujutus), deluviaalsetted pl <+ sete s`ette 6 s> (< ld diluvialis üleujutuse) • geol pms vihma- ja sulamisveega allakandunud murenenud kivimite setted mägede ja kõrgendike jalameil ning oruveerude alumises osas

depoo <dep`oo 26i s> (pr dépôt)
1. eh ehitis raudteeveeremi, trammide, trollide v tuletõrjetehnika hoidmiseks ja remontimiseks
2. med talletus, süstimise varal naha all v lihastes ravimivaru moodustamine, et ravim toimiks pikemat aega; depooravimid on pikaaegse toimega ravimid
depooleid • arheol peitleid, maasse kaevatud v muul viisil peidetud muinasaegsete esemete leid
depooveksel • maj mingi kohustuse tagatiseks antud veksel
veredepood pl • füsiol verevarulad, inimesel ja loomadel elundid (põrn, maks, nahk), kus võib säilida teatud hulk verd, mis on üldisest vereringest välja lülitatud

depressandid pl <depress|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld deprimere, perf partits depressus alla suruma, rusuma) • biol organismides tekkinud keemilised ühendid, mis suruvad alla teiste organismide talitlusi; ökol ained, mis vähendavad vee aurumist veekogudest, põldudelt ja taimedest

desideraat <desider|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits desideratum, pl desiderata soovitu) • puuduv ese, eriti raamat, mida soovitakse soetada kollektsiooni v raamatukogu täiendamiseks; lünk, tühik (mingis kogus)

deskriptiivne <deskript`iiv|ne -se 2 adj> (keskld descriptivus < ld descriptio kirjeldus) • kirjeldav, kujutav, deskriptiiv-
deskriptiivlingvistika • lgv strukturaallingvistika Ameerika haru; asetab pearõhu keelte sünkroonilise kirjeldamise metoodika küsimustele
deskriptiivsed teadused pl • teadusharud, mis ainult kirjeldavad nähtusi ja tõsiasju, püüdmata selgitada nende olemust ja põhjusi

detsemvir <dets`emvir -i 2e s> (ld pl decemviri < decem kümme + vir mees) • aj kümnemehelise magistraatide kolleegiumi ehk detsemviraadi liige Vana-Roomas

detsiilid pl <dets|`iil -iili -`iili 22e s> (ingl decile < ld decem kümme) • stat statistikas asendikeskmised, mis jaotavad järjestatud statistilise rea kümneks elementide arvu poolest võrdseks osaks

diadohhid pl <diad|`ohh -ohhi -`ohhi 22e s> (kr sg diadochos järglane) • aj Aleksander Suure väejuhid, kes pärast ta surma (a 323 eKr) võitlesid omavahel võimu pärast

diamiinid pl <+ am`iin amiini am`iini 22e s> (< di- + amiinid) • keem süsivesinike derivaadid, mille igas molekulis on kaks aminorühma (–NH₂)

diatomeed pl <diatom`ee 26i s> (< kr diatomē poolekslõikamine) • biol ränivetikad, väga mitmekesise kujuga üherakulised, osalt kolooniaid moodustavad mere- ja mageveevetikad
diatomeeanalüüs • geol ränivetikate analüüs, settekivimite vanuse ja tekketingimuste uurimise meetod
diatomeemuda • geol pms ränivetikaist koosnev süvameresete

didaskaaliad pl <didask`aalia 1 s> (kr pl didaskaliai õpetused) • aj, teater antiikaja teatris lavastatud draamade nimistud

dieenid pl <di`een dieeni di`eeni 22e s> (< di-) • keem orgaanilised ühendid, mille molekulides on süsinikuaatomite vahel kaks kaksiksidet

diferentsima <difer|`entsima -entsib 28 v> (< ld differentia erinevus), diferentseerima <diferents|`eerima -eerib 28 v> • eristama, vahet tegema; eri liikidesse v astmeisse jaotama; mat antud funktsiooni tuletist v diferentsiaali leidma
diferentsitud tooted pl • maj üksteisest vähe erinevad eri valmistajate tooted

difuusne <dif`uus|ne -se 2 adj> (< ld perf partits diffusus levinud, ulatuslik) • hajuv, laialivalguv, hajus
difuusne kiirgus • füüs hajuskiirgus, eriti päikesekiirgus, mis jõuab maapinnale pärast korduvat hajumist atmosfääris
difuusne valgus • hajuvalgus, kindla kiirtesuunata valgus (nt taevavalgus vastandina otsesele päikesevalgusele)
difuussed udukogud pl • astr korrapäratu kujuga taevakehad, mis koosnevad gaasidest v kosmilisest tolmust

dikotüledoonid pl <+ kotüled|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< di- + kotüledoon) • bot kaheidulehelised taimed, õistaimed, mille seemnes peituv idu on kahe idulehega

dikromaadid pl <+ krom|`aat -aadi -`aati 22e s> (< di- + kromaat) • keem dikroomhappe (H₂Cr₂O₇) soolad, mürgised värvilised (enamasti oranžikad) kristallilised ained; kasut oksüdeerijatena, peitsidena jm

dipterid pl <d`ipter -i 2e s> (uusld Diptera < kr dipteros kahetiivaline < di- + pteron tiib) • zool kahetiivalised, hästiarenenud eestiibadega putukate selts (siia kuuluvad sääselised ja kärbselised)

disharmooniline <+ harmoonili|ne -se -st 12 adj> (< dis- + harmooniline) • disharmooniaga iseloomustuv, ebakõla tekitav, vastand harmooniline
disharmoonilised pinnavormid pl • geol pinnamoodustised, mis pole tekkinud nüüdisajal tegutsevate geoloogiliste jõudude toimel (nt jääaegsed moreenkuhjatised Eestis)

disjunktiivne <disjunkt`iiv|ne -se 2 adj> (ld disiunctivus < disiungere eraldama) • eraldav, jaotav, liigitav, (teineteist) välistav
disjunktiivne otsustus • loog otsustus, mille predikaadiks (2) on teineteist eitavad mõisted, nt see raha on kas õige või vale
disjunktiivsed konjunktsioonid pl • lgv eraldavad sidesõnad, nt või, ehk, ei, ega

disparaatne <dispar`aat|ne -se 2 adj> (< ld perf partits disparatus lahutatud, eraldatud) • mitteühendatav, erisugune, ebaühtlane
disparaatsed mõisted pl • loog võrreldamatud mõisted, mõisted, millel pole ühiseid tunnuseid (nt vaprus ja kolmnurk)

distinktiivtunnused pl <+ tunnus -e 9 s> (< distinktiivne) • lgv minimaalsed foneetilised v fonoloogilised tegurid, mis võimaldavad keele sõnavorme üksteisest eristada

distributiivne <distribut`iiv|ne -se 2 adj> (< ld perf partits distributus jaotatud) • jaotav; jaotuv, jaotuslik
distributiivsed arvsõnad pl • lgv jaotavad arvsõnad (vastavad küsimusele: kui palju igaühel?), nt bini ladina 'igaühel kaks'

doorlased pl <d`oorla|ne -se -st 12~10? s> (kr sg Dōris) • aj üks Vana-Kreeka hõime

dragonaadid pl <dragon|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr dragonnades < dragon tragun) • aj tragunite majutamised XVII s lõpus hugenottide juurde selleks, et viimaseid sundida katoliku usku siirduma

druiidid pl <dru|`iid -iidi -`iidi 22e s> (ld pl Druidae, Druides < keldi) • relig muinaskeldi preestrid, ka kohtunikud ja õpetajad

džinn2 <dž`inn džinni dž`inni 22e s> (ar ǧinnī, pl ǧinn vaimud) • müt araabia folklooris ja usundis Jumala poolt suitsuta tuleleegist loodud olend, kes inimese saatusele head v halba mõju avaldab

dudaim [dud·a˛im] (hbr pl) → alraun

duumvir <du`umvir -i 2e s> (ld pl duumviri, duoviri < duo kaks + vir mees) • aj duumviraadi liige

dünamomoonid pl <dünamom|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< dünamo- + ammoonium) • tehn peeneteralisest ammooniumnitraadist ning mitmest põlevainest koosnevad sekundaarsed lõhkeained; kasut lõhketöödel, ka mürskude lõhkelaengutes

düstroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< düs- + -troofne) • ökol huumustoiteline, vähese mineraalainesisaldusega
düstroofsed veekogud pl • hüdrol vähese elustikuga rabajärved ja -laukad, mis toituvad pms sademeist

edaafiline <edaafili|ne -se -st 12 adj> (< kr edaphos maapind, muld) • mullast tingitud, sellesse puutuv, mulla-
edaafilised tegurid pl • ökol mulla omadustest tingitud ökoloogilised tegurid

eeterlik <`eeterl|`ik -iku -`ikku 25 adj> • eetritaoline, lenduv, haihtuv; õhuline, kerge
eeterlikud õlid pl • taimedes leiduvate lenduvate orgaaniliste ühendite tugevalõhnalised segud; kasut parfümeeria-, farmaatsia- ja toiduainetööstuses

efektiivne <efekt`iiv|ne -se 2 adj> (keskld effectivus esilekutsuv < ld efficere tegema, esile kutsuma) • mõjus; tõhus
efektiivkulud pl • maj tõhusad kulud, st kulud, mille tegemine annab otsest majanduslikku efekti
efektiivväärtus • el alalisvoolu tugevus v pinge, mis võrdub antud vahelduvvooluga

efoorid pl <ef`oor efoori ef`oori 22e s> (kr sg ephoros) • aj üheks a-ks valitud, kõrgemat riigivõimu teostanud ametnikud (arvult 5) vanaaja Spartas

ehhinodermid pl <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< kr echinos siil + derma nahk) • zool okasnahksed, radiaalse, pms viiekiirelise sümmeetriaga mereloomad (madutähed, meritähed, -siilikud, -purad ja -liiliad)

ekliptiline <ekl´iptili|ne -se -st 12 adj> • astr ekliptikasse puutuv, sellele omane
ekliptilised koordinaadid pl • taevasfääri sfäärkoordinaadid, mille põhisuurring on ekliptika ning poolused ekliptika põhja- ja lõunapoolus

eksogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< ekso- + -geenne) • välistekkeline, väljaspool tekkiv v tekkinud; med väljast organismi sattuv, välise põhjusena esinev, vastand endogeenne
eksogeensed moodustised pl • biol rakkude välis- v pealiskihtidest looma v taime organismis tekkivad moodustised (nt lehed, oksad)
eksogeensed protsessid pl • Maa pinda teisendavad välisjõud (tuule, vooluvee ja jää, järvede, merede ja organismide tegevus)

ekspansiivne <ekspans`iiv|ne -se 2 adj> (pr expansif < ld expansio laienemine) • paisuv, laiuv, leviv; oma tunnete väljendamises tagasihoidmatu, kõigele tormakalt reageeriv
ekspansiivsed ideed pl • psühh laiuvad mõtted, suurushullustus vaimuhaigeil

eksport <`eksp|`ort -ordi -`orti 22e s> (ingl export < ld exportare välja vedama) maj
1. kaupade v kapitali väljavedu, kauba müük välismaale
2. välismaale väljaveetud kaupade koguhulk ja väärtus, vastand import
ekspordilitsents • maj väljaveoluba
ekspordimaakler • maj isik v firma, kes vastava tasu eest juhib ostjad ja müüjad kokku, kuid ei osale müügitehingus
ekspordisubsiidiumid pl • maj, pol ekspordisoodustused, maksusoodustused ja sooduslaenud potentsiaalsetele eksportijatele
eksporditoll
1. maj maks v lõiv eksporditavate toodete v teenuste eest
2. info andmete salvestus mingi teise programmi jaoks sobivas vormingus

eksuuv <eks|`uuv -uuvi -`uuvi 22e s> (ld pl exuviae)
1. ka relig reliikviana säilitatav riide- v rüüosa; võidusaak
2. zool kest, lülijalgseil kestamisel irduv kitiinkate, selgroogseil pealmine sarvestunud nahakiht (nt vesiliku, mao kest)

ekvaatorilised koordinaadid pl (< ekvaator) • astr taevasfääri koordinaadid (rektastsensioon ja deklinatsioon), mis määravad taevakehade asendi taevaekvaatori suhtes

ekvimolekulaarsed lahused pl (< ekvi- + molekulaarne) • keem lahused, mille võrdsetes ruumalades sisaldub ühesugune arv lahustunud aine molekule

ekvivalentne <ekvival`ent|ne -se 2 adj> (< ld aequivalens võrdväärne) • võrdväärne, vastav; kartograafias: õigepindne (kaardiprojektsiooni kohta, mil kaardil kujutatud pindalad vastavad mõõdukohaselt tõelistele pindaladele maakeral)
ekvivalentsed võrrandid pl • mat samaväärsed võrrandid

elastomeerid pl <elastom|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< elastne + -meer) • keem loodusliku kautšuki ja sellele lähedaste suuremolekuliste kõrgelastsete ainete ühisnimetus

elateerid pl <elat|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr elatēr ajaja, äraajaja) • biol eostaimedel rakud, mis soodustavad eoste vabanemist eospesast

eleegia <el`eegia 1 s> (kr pl elegeia < elegos laul, viis)
1. kirj antiikajal distihhonidest koosnenud luuletus, algselt kaebelaul, hiljem mitmekesise sisuga; nüüdisajal lüüriline kurvasisuline luuletus
2. muus kurvatooniline vokaal- v instrumentaalpala

elementaarfunktsioonid pl <+ funktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< elementaarne + funktsioon) • mat funktsioonid, mida on võimalik esitada konstantide ning astme-, eksponent-, logaritm-, trigonomeetriliste ja arkusfunktsioonide kaudu, kasutades lõplikku arvu aritmeetilisi tehteid

elementorgaanilised ühendid pl • keem orgaanilised ühendid, mille molekulis on süsiniku aatom vahetult seotud mingi teise elemendi aatomiga

elevoonid pl <elev|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl elevon < elevator tõstja + eleroon) • tehn, lenn rõhtsabata ja kereta lennuki (vaidtiib) tüürklapid, mis toimivad nii kald- kui ka kõrgustüürina

elfid pl <`elf elfi `elfi 22e s> (ingl sg elf), elbid pl <`elb elbi `elbi 22e s> (keskülemsks sg alp, alb, pl elber) • müt muinasgermaani usundis õhulised vaimolendid maas, vees ja õhus

eluviaalsetted pl <+ sete s`ette 6 s> , eluuvium <el`uuvium -i 19~2e s> (< ld eluvio üleujutus, väljauhtumine) • geol murenemispinnas, kivimite murend, mis on jäänud oma tekkimispaigale

enantiomeerid pl <enantiom|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< kr enantios vastaspoolne, vastandlik + -meer) • füüs optiliselt aktiivsed antipoodid, mis on struktuurilt teineteise peegelpildid ja mis pööravad polariseeritud valguse tasapinda võrdse nurga all, kuid vastupidisesse suunda (seetõttu „kustutavad“ nad teineteise optilise aktiivsuse, kui esinevad segus võrdses koguses)

endogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< endo- + -geenne) • sisetekkeline, seespool tekkiv v tekkinud, seest välja kasvav, vastand eksogeenne
endogeenne aine • kehas tekkiv aine
endogeenne elund • biol sisemistes kudedes kujunev ning kasvades teda katvaid kudesid läbiv elund
endogeensed protsessid pl • geol protsessid, milles väljenduvad Maa sisemuses mõjuvad jõud, pms maasisene soojusenergia ja raskusjõud

endokriinne <+ kr`iin|ne -se 2 adj> (< endo- + kr krinō eraldan) • füsiol sisenõristuslik, sisesekretoorne
endokriinnäärmed pl • anat, füsiol sisenõre- e sisesekretsiooninäärmed (neil puudub nõret kehast välja viiv juha), nt hüpofüüs, kilpnääre, neerupealised

endorfiinid pl <endorf|`iin -iini -`iini 22e s> (< endo- + morfiin) • füsiol organismis tekkivad füsioloogiliselt aktiivsed peptiidid, mis seonduvad opioidretseptoritega ja vähendavad valu

enharmooniline <+ harmoonili|ne -se -st 12 adj> • muus enharmooniat rakendav
enharmoonilised helid pl • muus samakõlalised, kuid noodikirjas erinevalt märgitud ja eri nimetusega helid (nt do-# ja re-♭)
enharmoonilised helistikud pl • muus samakõlalised, kuid noodikirjas ja nimetuselt erinevad helistikud (nt Do-diees-mažoor ja Re-bemoll-mažoor)

enkriniidid pl <enkrin|`iit -iidi -`iiti 22e s> (uusld encrinites < en- + kr krinon liilia) • geol kivistunud meriliiliate üldnimetus (pärit triiasest)

entsüklopedist <entsükloped|`ist -isti -`isti 22e s> (< entsüklopeedia) • igakülgselt haritud, mitmekülgsete teadmistega isik
entsüklopedistid pl • aj rühm eesrindlikke Prantsuse filosoofe XVIII s, koondunud Diderot’ ja d’Alembert’i teose „Encyclopédie“ (1751–80) ümber

eofüüdid pl <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< kr ēōs koit + -füüt) • geol „ürgtaimed“, ebamäärased sooned ja viirud kambriumi liivakivides, tõenäoliselt veeloomade roomamisjäljed

eokrinoidid pl <eokrin|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr ēōs koit + krinon liilia + -oid) • paleont kambriumi, ordoviitsiumi ja siluri meredes elanud okasnahksete (selgrootute mereloomade) klass