[VSL] Võõrsõnade leksikon

a-, täishäälikute ees an- (kr) • lgv eesliide pms kreeka päritolu sõnades, väljendab eitust v mingi omaduse puudumist, nt asümmeetria, anorgaaniline; vahel ka intensiivsust tähenduses väga, üpris

aaloe <`aal`oe 26 s> (kr aloē) • bot liigirikas Aafrika (pms Kapimaa) päritoluga taimeperekond (Aloe) liilialiste sugukonnast; mõne liigi lehtede kiude (aaloekanepit) kasut põrandavaipade, köite jm valmistamiseks

adiphape <+ hape h`appe 6 s> (< ld adeps, gen adipis rasv), adipiinhape <+ hape h`appe 6 s> • keem värvuseta kristalne aine, kasut pms määrdeainete, plastifikaatorite, insektitsiidide, nailoni jt polüamiidpolümeeride tootmisel

agressioon <agressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aggressio rünnak, pealetung < aggredi lähenema, ründama) • pol, sõj ühe v mitme riigi relvastatud kallaletung teistele maadele (vm jõu kasutamine) eesmärgiga anastada nende territoorium, alistada nende rahvastik, muuta nende poliitilist v ühiskondlikku korda jne; zool looma rünne pms liigikaaslase vastu, looma käitumise vorme, mõjutab järglaskonna käekäiku

AIDS {lüh ingl sõnadest acquired immunodeficiency syndrome} , ka aids <`aids aidsi `aidsi 22e s> • med omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, HI-viirusest põhjustatud seni ravimatu haigus, mis levib pms sugulisel teel, ent ka kontrollimata vere ülekandmisel, narkootikumi süstimisel saastunud süstlaga vms

akaatsiarott <+ r`ott roti r`otti 22e s> • zool perekond Aafrika hiirlasi (Thallomys); tegutseb (pesitseb, toitub) pms akaatsiatel

akustoelektroonika <+ elektroonika 1 s> (< akustika + elektroonika) • el elektroonika haru, mis põhineb tahkeis aineis, pms monokristallides levivate akustiliste lainete ja elektronide voo vastastikuse mõju rakendamisel

akvarell <akvar|`ell -elli -`elli 22e s> (it acquerello, acquarello < acqua vesi) kunst
1. vesivärv, läbipaistev värv, mis ei kata maalitud pinda (pms paberit) täiesti, vaid annab sellele ainult värvitooni
2. vesivärvimaal
3. maalitehnika, mille puhul vesivärv kantakse alusele läbipaistvate kihtidena

alba <alba 16 s> (< ld albus valge)
1. (keskld) relig pms katoliku vaimuliku pikk valge (hrl linane) rüü, liturgilise riietuse osa
2. (oksitaani koit) muus hommikulaul trubaduuride luules

aleuroliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr aleuron jahu + -liit) • miner pms aleuriidist koosnev tsementeerunud kivim

aleuronaat <aleuron|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kr aleuron jahu) • paljudest viljaliikidest saadav pms valke sisaldav toitaine

alginaadid pl <algin|`aat -aadi -`aati 22e s> • keem pms pruunvetikates sisalduvad algiinhapete soolad ja estrid, mida kasut toidulisaainetena (E402–E405), tehnikas, biotehnoloogias jm

almanahh <alman|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (sks Almanach < keskld almanac(h) kalender, päevik)
1. aj algselt idamail kalender mitmesuguste andmetega, pms astroloogiliste ennustustega
2. kirj, kunst mitmekesise sisuga, sageli perioodiline, pms kirjandus- ja kunstialane koguteos

almend <alm|`end -endi -`endi 22e s> (sks Allmende) • aj keskajal ühismaa, maatükk (pms karja- ja metsamaa) külakogukonna ühiskasutuses

alternatiiv <alternat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr alternative < ld alternare vaheldama) • kumbki v üks kahest teineteist välistavast võimalusest
alternatiivmeditsiin • med tavameditsiinile vastanduv v sellest erinev ravisuundumus
alternatiivpedagoogika • ped reformpedagoogika suund, mis hõlmab pms R. Steineri ja M. Montessori algatatud uuenduslikke kasvatusõpetusi

amarüll <amar|`üll -ülli -`ülli 22e s> (< pn Amaryllis, karjusneiu Vergiliuse loomingus) • bot ratsuritäht (Amaryllis belladonna), Lõuna-Ameerikast pärit amarülliliste sugukonda kuuluv suurte värvikate õitega sibullill, Aafrikas kasvat avamaal, Euroopas pms potilillena

ambra <`ambra 1 s> (pr ambre < keskld ambar < ar ‛anbar) • farm vaalaliste, pms kašeloti jämesooles tekkiv vahajas muskuselõhnaline aine; kasut parfümeerias

ambulakraalsüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< ld ambulacrum jalutustee + süsteem) • zool hiljusesoonestik, pms okasnahksete liikumiselundina talitlev radiaalsümmeetrilise ehitusega kanalite süsteem

amiš <amiš -i 2e s> (ingl amish < sks amisch < pn Jakob Ammann, liikumise looja, surn u 1730) • relig pms Ameerika Ühendriikides elava traditsioonilist elustiili harrastava range protestantliku usulahu liige, amišid eraldusid XVII s anabaptistlikest mennoniitidest

ammonaalid pl <ammon|`aal -aali -`aali 22e s> (< ammoonium + alumiinium) • keem ammooniumnitraadist ja alumiiniumpulbrist koosnevad plahvatavad segud, kasut pms mäenduses, ka lõhkelaengutes

ammoniit <ammon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ammoonium + nitraat) • keem, mäend ammooniumnitraadist ja nitroühenditest koosnev plahvatav segu; kasut pms mäetööstuses

amöboos <amöb|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med amööbtõbi, siseamööblaste (Entamoebidae) tekitatud soole nakkushaigus, millesse haigestutakse pms kuuma kliimaga maades

analüütiline <analüütili|ne -se -st 12 adj> (kr analytikos) • analüüsisse puutuv, sellele omane v seda rakendav, eritlev
analüütiline filosoofia • fil neopositivismilähedane filosoofia suund, mille järgi filosoofia ainus ülesanne on mõtlemistüüpide kindlakstegemine
analüütiline funktsioon • mat funktsioon, mida on võimalik esitada koonduva astmereana
analüütiline geomeetria • mat matemaatika osa, mis uurib geomeetriliste kujundite (punktide, joonte, pindade ja kehade) omadusi koordinaatide vahendusel algebra meetoditega
analüütiline keemia • keem keemia haru, mis tegeleb ainete koostise määramisega
analüütiline otsustus • fil otsustus, mille saab kindlaks teha mõistete analüüsi teel
analüütiline psühholoogia • psühh psühhoanalüüsi erikuju, milles individuaalsest alateadvusest eristatakse kollektiivne alateadvus – ajus säiliv eelmiste põlvkondade kogemuse peegeldus
analüütilised kaalud plt • tehn tundlikud ning täpsed võrdõlgsed kangkaalud hrl teaduslikuks otstarbeks
analüütiline keel • lgv keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad pms abisõnad ja sõnajärg (nt inglise keel, romaani keeled jt), vt ka sünteetiline keel

aneurüsm <aneur|`üsm -üsmi -`üsmi 22e s> (kr aneurysma laienemine) • med tuiksoonelaiend, tekib pms süüfilise ja ateroskleroosi tagajärjel

anglees <angl|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr anglaise inglise) • tants inglise rahvatantsust kujunenud endisaegse seltskonnatantsu prantsuse teisend pms paaristaktimõõdus

angoora <angoora 16 s> (< pn Angora, Ankara linna end nimi) • zool mitu pms Anatoolia kiltmaalt pärit loomatõugu: angoora kass, angoora kits, angoora küülik; tekst nende loomade pehme pikakiuline karv (angoora vill) ja sellest kedratud lõng

animalist <animal|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld animal loom) • kunst pms loomi kujutav kunstnik

anküloos <ankül|`oos -oosi -`oosi 22e s> (kr ankylōsis < ankyloō kõverdan) • med liigesejäikus, liigese liikumatus pms liigesepindmike kokkukasvamise tõttu

antenn <ant|`enn -enni -`enni 22e s> (< ld antenna purjeraa) • tehn vahend raadiolainete kiirgamiseks (saateantenn) ja vastuvõtmiseks (vastuvõtuantenn); zool tundel, jäsendilist päritolu paariline lüliline jätke lülijalgsete peas, mis on pms kompimis- ja haistmiselund

antesteeriad pl <antest`eeria 1 s> (kr anthestēria < anthos lill, õis) • aj kevaditi pms Ateenas toimunud suur õiepidu

antiloop <antil|`oop -oobi -`oopi 22e s> (pr antilope < keskld anthalopus) • zool sihvakas väle kitse- v põdrataoline loom veislaste (Bovidae) sugukonnast, palju perekondi ja liike, pms Aafrikas

antiromaan <+ rom|`aan -aani -`aani 22e s> (< anti- + romaan) • kirj XX s keskpaiku tekkinud proosažanr, mille viljelejad (pms Prantsuse kirjanike seast), hüljates realistliku romaani, loobuvad süžee arendamisest, tervikliku iseloomuga kangelastest jm romaanile omasest

antropohooria <+ h`ooria 1 s> (< antropo- + -hooria) • bot inimlevi, taimede leviste laialikandumine pms külvi kaudu

aparaat <apar|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld apparatus ettevalmistus(ed), varustus)
1. keeruka ehitusega riist, mis teeb teatavat tööd osalt v täiesti iseseisvalt
2. seade, mille ülesanne on pms informatsiooni hankida, töödelda ja inimesele v tehnosüsteemile kasutatavaks muundada
3. mingit haldus- vm ala teenindavad asutused v nende süsteem
4. inimese, looma v taime üht talitlust teostav elundkond, nt kuulmisaparaat, seedeaparaat
teaduslik aparaat • selgitavad märkused ja materjalid teadusliku töö v teostekogu juurde

apatiit <apat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr apatē pettus, eksitus, nimetus tuleneb sellest, et algul oli apatiiti raske eristada teistest mineraalidest) • miner mineraal, mille rikkalik esinemine on seotud pms leeliskivimitega (nt Koola poolsaarel), väga levinud aktsessoorne mineraal ka Eesti aluskorra kivimeis; koosneb kaltsiumfosfaadist, kloorist, fluorist vm lisandeist; töötatakse ümber superfosfaadiks

appoggiatura [appodžiatuura] (it) • muus meloodiakaunistus (eellöök) pms XVII–XVIII s muusikas

arabesk <arab|`esk -eski -`eski 22e s> (< it arabesco araabiapärane)
1. kunst keerukalt põimuvate lehe- ja väänlamotiividega, pms sümmeetriline ornament, omane eriti Rooma arhitektuurikujundusele; islami dekoratiivkunstis liitub stiliseeritud ornamendiga geomeetrilisi elemente ja kirja
2. muus lühike, lõbus ja tujuküllane, sageli rikkalikult kaunistatud meloodiaga muusikapala
3. tants balletipoos: seis ühel jalal, teine jalg rõhtsalt taha sirutatud

arkoos <ark|`oos -oosi -`oosi 22e s> (pr, ingl arkose) • geol pms kvartsist, päevakividest ja kivimitükkidest koosnev jämedateraline liiv v liivakivi, purdkivim

arnika <arnika 1 s> (uusld arnica < kr arnos lammas) • bot pms mäginiitudel kasvav mitmeaastane taim (Arnica) korvõieliste sugukonnast

aromaatne <arom`aat|ne -se 2 adj> (kr arōmatikos) • (hea)lõhnaline, lõhnav
aromaatsed ühendid pl • keem pms benseenist tuletatud orgaanilised ühendid (nt naftaleen, antratseen, fenool)

art director [aa(r)t d(a)irektə(r)] (ingl) • pms reklaaminduses, aga ka trükinduses, filminduses ja televisioonis jm kunstiline juht

asaföötida <asaföötida 1 s> (< prs azā vaik + ld fem foetida haisev), asaföötidavaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> • bot juudavaik, mõnede Kesk-Aasia taimede kuivanud mahl, tugeva küüslaugulõhnaga; pulbrit tarvit toiduvalmistamisel vürtsina ja närviravimina (pms loomade raviks)

asalea <asal`ea 26 s> (< kr azaleos kuiv) • bot ilutaim (Rhododendron simsii) kanarbikuliste sugukonnast, kasvab pms Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas

asfalt <`asf|`alt -aldi -`alti 22e s> (kr asphaltos mäevaik v -pigi) • geol, eh pruunikasmust läikiv pigitaoline aine, esineb looduslikult v valmistatakse (naftast, kiviõlist); kasut (segatuna liiva, kruusa v killustikuga) pms teedeehituses, katusepapi ja lakkide valmistamisel
asfaltbetoon • eh bituumeni ja jahvatatud mineraalse täitematerjali segu; kasut ehitussideainena, teede katmiseks

ašuug <aš`uug ašuugi aš`uugi 22e s> (vn ашуг < trg aşık armunu) • rahvalaulik-luuletaja (pms Kaukaasia rahvail)

atentaat <atent|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld attentatum < ld attemptare, attentare proovima) • tapmiskatse v tapmine (pms poliitilistel motiividel)

ateroskleroos <+ skler|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr atharē, athēra kört, puder, vrd ateroom + skleroos), arterioskleroos <+ skler|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< arter + skleroos) • med tuiksoonelubjastus, arterite seinte lubjastumine ja hapraks muutumine, pms vanemas eas esinev veresoontehaigus

atmosfäärik <atmosfäärik -u 2 s> (< atmosfäär) • füüs õhuelektriliste nähtuste, pms välgu tekitatud raadiolaineimpulss, mis põhjustab raadiohäireid

atoopia <at`oopia 1 s> (< kr atopos kohatu, ebatavaline, kummaline < a- + topos koht) • med kiire kuluga, pärilik ning enamasti paiksete sümptomitega allergiline reaktsioon pms looduslikele allergeenidele; anat elundi v koe paiknemine ebatavalises kohas

atrapp <atr|`app -api -`appi 22e s> (pr attrape < attraper petma) • eksitavalt sarnane imitatsioon esemest, pms kiiresti riknevaist toiduaineist (liha, koogid, puuvili). Vt ka mulaaž

auksanomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr auxanō suurendan, kasvatan + -meeter) • bot riist taimede juurdekasvu (pms pikkuse) mõõtmiseks

aula <aula 16 s; `aula 1 s> (< kr aulē õu) arhit
1. Vana-Kreekas sammastega piiratud õu, mida ümbritsesid eluruumid, vt ka aatrium
2. saal pidulikeks kogunemisteks (pms õppeasutustes)

autodafee <autodaf`ee 26i s> (port auto-da-fé usuakt) • aj inkvisitsiooni- e ketserikohtu otsuste avalik väljakuulutamine ühes täidesaatmisega, nt surmamõistetu põletamine tuleriidal; oli kasut pms Hispaanias ja Portugalis XV–XVIII s isikute suhtes, kes astusid välja katoliku kiriku ja feodaalkorra vastu

autotroofia <+ tr`oofia 1 s> (< auto- + -troofia) • biol organismide, enamasti roheliste taimede assimilatsiooni vorm, mille puhul nad sünteesivad eluks vajalikku orgaanilist ainet lihtsamatest anorgaanilistest ühenditest pms päikesekiirguse varal; tulemuseks on nt tselluloos, tärklis, suhkrud

avaarid pl <av`aar avaari av`aari 22e s> (ld Avari)
1. aj Sise‑Aasiast pärinevad, pms turgi keeli kõnelevad rändkarjakasvatajate hõimud
2. rahvas Põhja‑Kaukaasias

averroism <averro|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pn Averroes, Ibn Rushd, Araabia filosoof, 1126–98) • aj, fil keskaja filosoofia suund, Aristotelese filosoofia töötlus; rajajaks araabia teadlane Ibn Rushd, kelle teosed olid kirjutatud pms kommentaaridena Aristotelese teostele

aviiso <aviiso 16 s> (hisp aviso nõuanne, luure) • aj, sõj väike kiire sõjalaev teate- ja luureteenistuseks pms XIX ja XX s vahetusel

baar2 <b`aar baari b`aari 22e s> (ingl bar < keskld barra põikpuu, käsipuu) • väike restoran; ruum, kus müüakse suupisteid ja jooke tarvitamiseks pms leti ääres

bakaalkaup <+ k`aup kauba k`aupa 22u s> (vn бакалея < ar bakkāl toiduainete müüja) • toidukaup, pms kuivained (tee, suhkur, jahu, kuivatatud puuvili jm)

ballist <ball|`ist -isti -`isti 22e s> (ld ballista < kr ballō heidan, viskan) • sõj, aj vanaaja viskemasin kivide, rautatud palkide, põlevate ainete vm pildumiseks pms kindluste piiramisel

bambus <b`ambus -e 11~9 s> (sks Bambus < port bambu < malai) • bot bambusroog, kuni 40 m kõrgune pms (sub)troopikataim (Bambuseae), ka tema kõrrepuit; kasut ehitus- ja punumismaterjalina, mõne liigi seemned või võrsed on söödavad
bambuskaru • zool hiidpanda, musta-valge karvastikuga kiskjaline karulaste sugukonnast (Ailuropoda melanoleuca), keda esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades, vt ka panda

banaus <ban|`aus -ausi -`ausi 22e s> (< kr banausos käsitööline) • aj antiikaja orjanduslikus ühiskonnas pms lihtkäsitööline, kes hankis elatist füüsilise tööga

bangalo <bangalo 1 s> (ingl bungalow < hindi banglā bengali) • arhit kerge ühekorruseline rõdudega puumaja, pms Indias; bangaloks nimet kohati Euroopas ka seda laadi suvemaju

barkarool <barkar|`ool -ooli -`ooli 22e s> (it barcarola < barca paat) • muus Veneetsia gondoljeeride lüüriline laul, pms ⁶/₈-taktimõõdus; samas laadis instrumentaalpala

barohoor <+ h`oor hoori h`oori 22e s> (< kr baros raskus + kr chōra asukoht) • bot taim, mille levised on nii rasked, et kukuvad maha ja tagavad (paikse) uuenduse pms vanemtaimede hävimise korral

barüonid pl <barüon -i 19 s> (< barü-) • füüs raskete fermionide klassi kuuluvad elementaarosakesed
barüonlaeng • füüs barüone iseloomustav arv, mis on elementaarosakeste kõigis protsessides jääv
barüontähed pl • astr pms barüonidest koosnevad tähed, mille tihedus on võrreldav aine tihedusega aatomituumades

basaar <bas|`aar -aari -`aari 22e s> (prs bāzār) • turg, müügikoht v kaubatänav pms Idamaades; van heategevus-näitemüük

batoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr bathos sügavus + -liit) • geol Maa sügavuses tekkinud tohutu tardkivimimassiiv (pms graniidist)

batüaal <batü|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr bathys sügav) • ökol mereala ökoloogiline sügavusvöönd 200–3000 m sügavuses pms mandrinõlva piirkonnas; bentaali osa
batüaalisetted pl • ookeani- ja meresetted 200–3000 m sügavuses

benefiits <benef|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (< ld beneficium heategu)
1. aj varakeskajal feodaali poolt teenete (pms sõjateenistuse) eest vasallile ilma pärandamisõiguseta annetatud maatükk, enamasti koos õigusega võtta maksu talupoegadelt; benefiitsid muutusid hiljem feoodideks
2. relig palgaline kiriklik ametikoht katoliku kirikus

bensiin <bens|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Benzin < bensoe) • keem pms mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu, vees lahustumatu kergsüttiv, enamasti värvuseta vedelik; saadakse naftast, maagaasist (gaasbensiin), põlevkivist jm

berberiin <berber|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld berberis kukerpuu < vanapr berbère) • farm mitmes taimes, eriti aga kukerpuu (Berberis) juurtes sisalduv alkaloid, tarvit pms rahvameditsiinis

beribeeri <beribeeri 16 s> (singali beriberi < beri nõrkus) • med B₁-vitamiini vaegusest tingitud haigus; esineb pms Indias, Jaapanis, Lõuna-Aafrikas jm

besoaar <beso|`aar -aari -`aari 22e s> (pr besoar, bezoar < prs pādzahr vastumürk) • vet pulstik, pms mäletsejate maos ja sooltes fosfaatidest ning allaneelatud karvadest ja taimekiududest tekkiv kivind

beštauniit <beštaun|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Beštau, mägi Põhja-Kaukaasias) • miner pms kvartsist ja leelispäevakividest koosnev happekindel tardkivim

bhakti <bhakti 16 s> (sanskr pühendumine, jagamine) relig
1. hinduismis ja sikhide õpetuses üks isiksuse vabanemise ja jumalaga ühinemise teedest, asetab pearõhu armastusele isikulise jumala (hrl Višnu, Šiva v Devi) vastu
2. vool India kirjanduses ja religioonis, tekkis IV–V s, pms XII s-st arenes rahvaliikumiseks, mis eitas kastikorda ja võrdsusetust

biblioklast <+ kl`ast klasti kl`asti 22e s> (< biblio- + kr klastos tükkideks murtud) • raamaturüüstaja, kes enda tarbeks lõikab v rebib pms raamatukogudes säilitatavaist väljaandeist lehti, pilte vms

bibliomaania <+ m`aania 1 s> (< biblio- + maania) • psühh kirg koguda raamatuid, pms haruldasi ja hinnalisi väljaandeid

bifilaarmähis <+ mähis -e 9 s> (< bifilaarne) • el pms takistusmähisena kasutatav induktiivsusvaba mähis kahekorra keeratud traadist

biitnikud pl <b`iitn|`ik -iku -`ikku 25 s> (ingl beatniks < beat generation löödud sugupõlv) • pärast II maailmasõda pms USA-s tekkinud programmitu mässuline noorsooliikumine, millele on iseloomulik nii protest konformismi ja silmakirjalikkuse vastu kui ka anarhiline individualism ja sageli elementaarsete ühiselunormide rikkumine

bimetallism <+ metall|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< bi- + metallism) • maj kahele väärismetallile rajatud rahasüsteem, pms kulla ja hõbeda kasutamine seaduslike maksevahenditena

biodiislikütus <+ kütus -e 9 s> (< bio- + diisel) • tehn diiselmootori kütus, mis on toodetud pms taimeõlidest

biogaas <+ g`aas gaasi g`aasi 22e s> (< bio- + gaas1)
1. keem käärimisgaas, orgaanilise aine käärimisel tekkiv pms metaanist ja süsinikdioksiidist koosnev gaas
2. ökol puugaas või biomassist (ka jäätmete orgaanilisest osast) toodetud vedelgaas
biogaasireaktor • mahuti, milles biomassi käärimisel tekib biogaas

biogeenid pl <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< bio- + -geen) • biol organismidest väliskeskkonda sattunud ühendid; ökol taimede toiteelementide mineraalsed ühendid (pms fosfor ja lämmastik), mis on sattunud keskkonda

biomeetriline <+ meetrili|ne -se -st 12 adj> • biol, mat biomeetrial põhinev
biomeetriline pass • inimese biomeetrilisi tunnuseid (näopilt, sõrmejälg jm) sisaldav isikudokument
biomeetriline geneetika • biol geneetika haru, mis uurib pms pidevalt muutlike tunnuste päritavust

biotelemeetria <+ m`eetria 1 s> (< bio- + tele- + -meetria) • biol, tehn bioloogilistes, meditsiinilistes jm uuringutes kasutatav mõõtmisviis, mille korral teave edastatakse objektilt uurijale kaugelt, keskkonna kaudu (pms raadio teel)

bogaraa <bogar`aa 26 s> (vn богара < turgi k-d bahar kevad < prs behar) • põll teatav maaviljelusliik, ilma niisutuseta maaharimine, põuakindlate kultuuride kasvatamine niisutusmaaviljeluse piirkondades pms Kesk-Aasias jm

boghed <boghed -i 2e s> (ingl boghead < pn Boghead, koht Inglismaal) • geol pms vetikaist tekkinud kivisöesarnane kivim

boksiit <boks|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr bauxite < pn Baux-de-Provance, Prantsuse kohanimi) • geol pms alumiiniumhüdroksiididest koosnev punakas v pruun kivim, tähtsaim alumiiniumimaak

bool2 <b`ool booli b`ooli 22e s> (< kr bōlos mullakamakas) • farm, vet suur ravimpill; kasut pms veterinaarias

boorhape <+ hape h`appe 6 s> • keem värvuseta soomusekujuliste kristallidena esinev aine, saadakse pms boori sisaldavatest mineraalidest; kasut klaasi ja emaili tootmiseks, nahaparkimisel, antiseptilise ainena jm

botrüomükoos <+ mük|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr botrys viinamarjakobar + mükoos) • vet pms hobustel esinev nakkushaigus, mille puhul täheldatakse nahas hernetera- kuni rusikasuurusi sõlmekesi

brikett <brik|`ett -eti -`etti 22e s> (pr briquette) • tellise- vm kujuliseks pressitud peeneteraline aines, pms kivi-, pruun- v puusüsi, maak, saepuru, turvas

broomatsetoon <+ atset|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< broom + atsetoon) • keem, sõj I maailmasõjas kasutatud (kopsudele mõjunud) tugev ründegaas, hiljem on kasutatatud pms pisargaasina

burdjukk <burdj|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бурдюк < aserbaidžaani burduk) • loomanahast kott veini jm vedelike hoiuks ja veoks (pms Kaukaasias ja Siberis)

case history [keiss histəri] (ingl) • juhtumilugu; üksikisiku, perekonna, grupi vms andmed v nende kirjeldus nt sotsiaaltöötaja jaoks, kasut pms sotsiaaltöös, sotsioloogias, psühhiaatrias ja meditsiinis

CD1 [tsee-dee] {lüh ingl sõnadest compact disk} • laserplaat pms heli salvestamiseks

cicerone [tšitseroone] (it < pn M. Tullius Cicero, Vana-Rooma riigitegelane ja kõnemees, 106–43 eKr) • turistide juht, giid (pms Itaalias)

collegium (ld) → kolleegium
collegium musicum [kolleegium muusikum] (ld) • aj XVI–XVIII s muusikasõprade ühing, pms Saksa linnades
collegium publicum [kolleegium puublikum] (ld) • avalik loeng ülikoolis

dammara <dammara 1 s> , dammaravaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (< malai damar vaik) • bot pms Sri Lankal ja Sumatral kasvavailt puudelt saadav vaik, kasut plaastrite ja valguskindlate maalilakkide valmistamiseks

debatt <deb|`att -ati -`atti 22e s> (pr débat) • avalik arutelu v vaidlus, väitlus pms poliitilistel teemadel

delta <delta 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 4. täht Δ, δ; vastab ladina d-le
2. geogr suudmemaa, kolmnurga- (s.o ∆-tähe) kujuline setete ala hargnenud jõesuudmes
deltaelektron • füüs δ-elektron, energiarikka laetud osakese poolt aatomi elektronkattest väljalöödud elektron
deltalihas • anat ∆-kujuline lihas, mis kinnitub õlavarreluule; tõstab käsivart
deltametall • tehn pms vasest ja tsingist koosnev sulam; sisaldab vähesel määral rauda, pliid, mangaani, niklit ja fosforit; kasut masinaehituses

deluuvium <del`uuvium -i 19~2e s> (ld diluvium üleujutus), deluviaalsetted pl <+ sete s`ette 6 s> (< ld diluvialis üleujutuse) • geol pms vihma- ja sulamisveega allakandunud murenenud kivimite setted mägede ja kõrgendike jalameil ning oruveerude alumises osas

denaturatsioon <denaturatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , denatureerimine <denatur`eerimi|ne -se -st 12 s> (uusld denaturare loomulikest omadustest ilma jätma < de- + ld natura loodus, loomus) keem
1. biopolümeeride, pms valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jm) muutmine temperatuuri, rõhu jt tingimuste varieerimise teel
2. tehniliseks kasutamiseks määratud ainete söömis- v joomiskõlbmatuks muutmine

deputatsioon <deputatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deputatio < ld deputare määrama) • saatkond, mingi organisatsiooni, asutuse v kogu poolt valitud rühm isikuid esindamiseks, taotluste esitamiseks jm pms kõrgemais instantsides

dermoid <derm|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< derma + -oid), dermoidtsüst <+ ts`üst tsüsti ts`üsti 22e s> (< dermoid + tsüst) • med healoomuline nahkpõiskasvaja (pms sugunäärmetes)

desinfektsioon <desinfektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< des- + infektsioon) • tõvestavate mikroorganismide hävitamine väliskeskkonnas pms füüsikaliste ja keemiliste vahenditega

deterioratsioon <deterioratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deterioratio halvenemine < ld deterior madalam, halvem) • ökol looduskeskkonna halvenemine, pms inimtegevuse tagajärjel

determinant <determin|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits determinans piirav, määrav) • mat teatud algebralise avaldise eriline esitusvorm; kasut pms lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamisel

diabaas <diab|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< kr diabasis üleminek) • geol tume, sageli rohekas purskekivim, koosneb pms aluselisest plagioklassist ja pürokseenidest; kasut sillutus- ja ehitusmaterjalina

diakon <d`iakon -i 2e s> (kr diakonos teener, abiline) • relig abivaimulik protestantlikus kirikus; luteri kirikus XIX s-st pms koguduse hoolekandekorraldaja; katoliku kirikus diakonipühitsuse saanud vaimulik

diapaus <+ p`aus pausi p`ausi 22e s> (kr diapausis peatus) • zool puhkeseisund, füsioloogiline seisund v arengujärk loomadel, pms putukail, mille puhul ainevahetus on aeglustunud ja arenemine soikunud; esineb selgroogsetel loomadel talve- ja suveunena

diapositiiv <+ posit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< dia- + positiiv (1)), slaid <sl`aid slaidi sl`aidi 22e s> (ingl slide libisemine, liugumine) • fot klaasile, tselluloidile vm läbipaistvale materjalile tehtud foto, mida vaadatakse pms ekraanile projitseerituna

diatomeed pl <diatom`ee 26i s> (< kr diatomē poolekslõikamine) • biol ränivetikad, väga mitmekesise kujuga üherakulised, osalt kolooniaid moodustavad mere- ja mageveevetikad
diatomeeanalüüs • geol ränivetikate analüüs, settekivimite vanuse ja tekketingimuste uurimise meetod
diatomeemuda • geol pms ränivetikaist koosnev süvameresete

diatomiit <diatom|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr diatomē läbilõikamine), kiiselguur <kiiselg|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Kieselgur < Kiesel ränikivi + Gur muda) • geol infusoormuld, pms ränivetikate (diatomeede) kodadest koosnev valge, helehall v kollakas settekivim; kasut eelkõige täite- ja isoleerainena

difteeria <dift`eeria 1 s> (< kr diphthera nahk) • med kurgutõbi, äge pms lastel esinev nakkushaigus, sagedamini kahjustab nina-kurguruumi ja kõri
difteeriatoksiin • kurgutõvebakteri eritatav toksiin, mis pärsib rakkude valgusünteesi ja põhjustab difteeria eluohtlikke seisundeid
difteeriatoksoid • med vaktsineerimiseks kasutatav difteeriabakterite produkt

difusionism <difusion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< difusioon) • etn etnoloogias suund, mis põhjendab sarnasusi eri rahvaste kultuuris pms migratsiooni ja kultuurilaenudega

dinas <dinas -e 9 s> (< ingl pn Dinas Rock, mägi Walesis) • eh tulekindel tellis, koosneb pms ränimullast; kasut tööstusahjude müüritistes

dioriit <dior|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr diorite < kr diorizō eraldan) • miner graniidiga sarnanev tardkivim, koosneb pms plagioklassist ja tumedaist silikaatmineraalidest (biotiidist, amfiboolidest, harvem pürokseenidest); kasut ehitusmaterjalina

dispuut <disp|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld disputare arvestama, uurima) • mõttevahetus; avalik vaidlus teaduslikul teemal (pms väitekirja kaitsmisel); mõttevahetus pärast avalikku loengut v ettekannet

document humain [doküm·a(n) üm·ä(n)] (pr) • kirj „inimlik dokument“ (pms tõsielu vaatlusel põhineva kirjandusteose kohta; sai Prantsuse naturalistide juhtsõnaks)

doleriit <doler|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr doleros kaval, petlik) • geol purskekivim, basaldi täiskristalliline teisend; koosneb aluselisest plagioklassist (pms labradorist) ja pürokseenidest, harvem ka oliviinist

Drang nach Osten [drang nahh osten] (sks tung itta) • aj, pol X s-st alates Saksa feodaalide, hiljem Saksamaa agressiivne ekspansioonipoliitika pms slaavi alade ja Baltimaade suhtes

dresiin <dres|`iin -iini -`iini 22e s> (sks Draisine < pn K. F. von Drais, Saksa leidur, 1785–1851) • tehn inim- v mootorijõul liikuv kerge raudteesõiduk, pms raudteeliini ülevaatuseks

džäss <dž`äss džässi dž`ässi 22e s> (ingl jazz), džässmuusika <+ muusika 1 s> • muus nüüdismuusika liik, mida iseloomustab meloodia variatsioonilisus ja rohke improvisatsiooni kasutamine; kujunes USA-s XX s alguses neegrimuusika pinnal
džässbänd (ingl jazz band) • muus džässorkester; selle koosseisu kuuluvad pms puhk- ja löökpillid ning klaver; tänapäeval on tavalisimad džässansamblid (triost septetini), milles domineerib sooloimprovisatsioon

duniit <dun|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Dun, mägi Uus-Meremaal) • geol kristalne ultraaluseline tardkivim, koosneb pms oliviinist

DVD {lüh ingl sõnadest digital versatile disk universaaldigitaalplaat, digital video disk digitaalne videoplaat} • info laserplaat (optiline andmekandja) pms videokuva ja andmete salvestamiseks

dünamiit <dünam|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr dynamis jõud) • keem, tehn suure löögijõuga lõhkeaine, mille põhilised koostisosad on lämmastikhappe estrid ja kaalium-, naatrium- v ammooniumnitraat; kasut pms mäetööstuses

düstroofia <+ tr`oofia 1 s> (< düs- + -troofia) • med kudede, elundite v kogu organismi toitumishäire; kõhetus, kõhnus
alimentaarne düstroofia • med organismi üldine toitumishäire pms kestva alatoitluse tagajärjel

düstroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< düs- + -troofne) • ökol huumustoiteline, vähese mineraalainesisaldusega
düstroofsed veekogud pl • hüdrol vähese elustikuga rabajärved ja -laukad, mis toituvad pms sademeist

düsuuria <düs`uuria 1 s> (< düs- + kr ouron kusi) • med urineerimishäire, pms kuseteede infektsioonist põhjustatud raskendatud urineerimine

düü <d`üü 26 s> (rts dy pori, muda) • geol turbamuda, pms orgaanilisi osiseid sisaldav pruun järvemuda

eerika <eerika 1 s> (kr ereikē) • bot taimeperekond (Erica) kanarbikuliste sugukonnast pms Lõuna-Aafrikas, ka Euroopas jm; suure iluaiandusliku tähtsusega, kasvat ka potitaimena

efeebia <ef`eebia 1 s> (kr ephēbeia) • aj efeebide kohustuslik sõjalis-kehaline kasvatus Vana-Kreekas, pms Ateenas

ehhinodermid pl <+ d`erm dermi d`ermi 22e s> (< kr echinos siil + derma nahk) • zool okasnahksed, radiaalse, pms viiekiirelise sümmeetriaga mereloomad (madutähed, meritähed, -siilikud, -purad ja -liiliad)

eklektitsism <eklektits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr eklektikos väljavaliv) • fil veendumustes ja teooriates ühtsuse, terviklikkuse, järjekindluse puudumine; erisuguste kokkusobimatute, vasturääkivate vaadete ühendamine; aj, kunst pms XIX s II poole arhitektuuri- ja sisekujunduslaad, milles seostatakse erinevatest ajaloolistest stiilidest pärit vorme

eksanteem <eksant|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr exanthēma < eks- + kr anthēma õitsemine) • med pms nakkushaiguste v allergia puhul nahale tekkiv (laialdane) lööve

eksarh <eks|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr exarchos väejuht)
1. aj provintsi asehaldur Bütsantsis
2. relig õigeusu patriarhi esindav piiskop (pms teiste enamuskonfessioonide aladel)

eksogaamia <+ g`aamia 1 s> (< ekso- + -gaamia) • antr (pms loodusrahvaste) tava, mis keelab abielu ühe ja sama sugukonna vm sugulusrühma liikmete vahel. Vastand endogaamia

eksprompt <ekspr|`ompt -ompti -`ompti 22e s; ekspr`ompt adv> (< ld expromptus valmis, käepärast)
1. adv ettevalmistamatult, äkki, improviseerides
2. s lühike ettevalmistamata kõne v muu ettekanne; kirj mingil puhul ilma eelneva ettevalmistuseta loodud nalja- v pilkeluuletus; muus improviseeritud muusikapala; kontrastsete teemadega lüüriline karakterpala pms klaverile

ekstrakt <ekstr|`akt -akti -`akti 22e s> (< ld extractum väljatõmmatu)
1. farm tõmmis, veega (ka alkoholiga, eetriga jm) ainesegust (pms ravimtaimedest) saadud lahus
2. toiduaineist väljapressitud, -leotatud v -keedetud kontsentreeritud vedelik (nt lihaekstrakt, linnaseekstrakt)
3. piltl peasisu, tuum

ektüüm <ekt|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (kr ekthyma) • med sügav mädavill; mädaniklööve (bakteritekkelise põletiku sümptom pms säärtel)

elektronvolt <+ v`olt voldi v`olti 22e s> (< elektron + volt), tähis eV • füüs pms mikroosakeste füüsikas kasutatav mittesüsteemne energiaühik

elektrostaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj> • füüs elektrostaatikasse puutuv, elektrostaatikal põhinev
elektrostaatiline emissioon • füüs külmemissioon (ka autoemissioon, tunnelemissioon, väljaemissioon), elektronide eritumine elektrijuhist selle pinna kohal tekitatud tugeva elektrivälja toimel
elektrostaatiline generaator • tehn pms demonstratsioonivahendina kasutatav elektrimasin, mis elektrilaengute siirdamisega tekitab ülikõrge alalispinge
elektrostaatiline influents, elektrostaatiline induktsioon • füüs laengute tekkimine elektrijuhil laetud keha läheduses, mida põhjustab elektronide ümberpaigutumine keha elektrivälja mõjul
elektrostaatiline laenguühik, tähis lü • füüs elektrilaengu mõõtühik CGSE-süsteemis
elektrostaatiline väli • füüs ajas muutumatu elektriväli

elementaarkool <+ k`ool kooli k`ooli 22e s> (< elementaarne) • aj algkool (pms linnas)

emaan <em`aan emaani em`aani 22e s> (< ld emanare välja voolama) • füüs van pms allikavee radioaktiivse toime märkimiseks tarvit olnud mõõtühik

emergent <emerg|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld emergere üles tõusma) • bot metsapuude võrastikust kõrgele üle ulatuv hiigelpuu, esineb pms troopikametsades

empiriokrititsism <+ kritits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< empiiria + krititsism), mahhism <mahh|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn E. Mach, Austria füüsik ja filosoof, 1838–1916) • fil maailma objektiivset olekut sekundaarseks ning inimese vahetuid aistinguid ja kogemusi primaarseks pidav suund filosoofias, mille rajasid XIX s 2. poolel R. Avenarius ja E. Mach; tegeleb pms tunnetusteooria probleemidega, eelkõige kogemuse kriitilise analüüsiga

endogeenne <+ g`een|ne -se 2 adj> (< endo- + -geenne) • sisetekkeline, seespool tekkiv v tekkinud, seest välja kasvav, vastand eksogeenne
endogeenne aine • kehas tekkiv aine
endogeenne elund • biol sisemistes kudedes kujunev ning kasvades teda katvaid kudesid läbiv elund
endogeensed protsessid pl • geol protsessid, milles väljenduvad Maa sisemuses mõjuvad jõud, pms maasisene soojusenergia ja raskusjõud

epibioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< epi- + -bioos) • biol ühtede organismide elamine teiste organismide pinnal (pms väheaktiivsed liikujad aktiivsetel liikujatel)

epigeiit <epige|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< epigeiline) • bot maapinnal kasvav taim (kasut pms vetikate, samblike ja sammalde kohta)

epikant <epik|`ant -andi -`anti 22e s> (< epi- + kr kanthos silmanurk) • anat silmanurgakurd, nahavolt silmapilu sisenurgas, esineb pms mongoloididel

erütrasm <erütr|`asm -asmi -`asmi 22e s> (< erütro-) • med pms nahavoltides tekkiv pindmine nahapõletik

Estica [estika] (uusld), Estonica [est·onika] (uusld < keskld pn Estonia Eesti) • bibl Eestit, eestlasi jne puudutavad v Eestiga seostuvad pms võõrkeelsed v välismaal ilmunud materjalid

estraad <estr|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr estrade poodium, estraad < hisp estrado < ld stratum voodi, voodikate, sillutis)
1. maapinnast pisut kõrgemal asetsev lava v kõrgendatud põrandaosa (teatris, suuremas saalis) orkestri, koori, artistide, kõnelejate jt esinemiskohana
2. estraadikunst, lavakunsti liik, mis hõlmab pms meelelahutuslikke sõna-, muusika-, tantsu- ja tsirkusekunsti väikevorme
estraadimuusika • muus levimuusika žanr, mis hõlmab meelelahutuslikke instrumentaalpalu ja laule

estuaar <estu|`aar -aari -`aari 22e s> (< ld aestuarium tõusu ajal vee all olev merekallas) • geogr lehtersuue, lehtri- v lahekujuline jõesuue (moodustub pms tõusu ja mõõna uuristaval tegevusel)

etaan <et`aan etaani et`aani 22e s> (< kr aithēr eeter, õhk) • keem maagaasis ja naftas sisalduv värvuseta ja lõhnata hästi põlev gaas, kasut pms eteeni tootmiseks
etaandiaat, oksalaat • keem etaandihappe sool v ester
etaandihape • keem oksaalhape e oblikhape, lahustuv värvuseta kristalne aine, kasut värvainete ja tindi tootmisel, pleegitamisel jm
etaanhape • keem äädikhape, värvuseta hügroskoopne vedelik, saadakse alkoholi sisaldavate vedelike kääritamisel ja puidu utmisel; kasut mitme aine sünteesimiseks, söögiäädika valmistamiseks jm

eufooria <+ f`ooria 1 s> (kr euphoria heaolutunne < eu- + pherō kannan) • med pms haiguslik v psühhotroopsete ainete abil tekitatud põhjendamatu heaolutunne

fanarioodid pl <fanari|`oot -oodi -`ooti 22e s> (uuskr Fanariotes) • aj pms Bütsantsi ülikuperekondadest pärit Kreeka patriitsid, elasid Istanbuli Fanari linnaosas; harituse ja jõukuse tõttu haarasid XVII–XIX s endale Osmanite riigis kõrgeid ametikohti

fermi <fermi 16 s> (< pn E. Fermi, Itaalia füüsik, 1901–54) • füüs pms elementaarosakeste füüsikas ja tuumafüüsikas kasutatav pikkusühik; 1 fermi = 10^–15 m

filantropism <filantrop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< filantroopia) • ped pedagoogiline liikumine XVIII s pms Saksamaal ja Šveitsis; rõhutas J. J. Rousseau õpetuse mõjul loodus- ja mõistuspärasust kasvatuses

fiorituur <fiorit|`uur -uuri -`uuri 22e s> (it fioritura õitsemine, kaunistus < fiore lill, õis) • muus ehisheli v passaaž meloodias, pms vokaalmuusikas

firth [fə(r)th] (ingl < vanapõhja fiǫrðr fjord) • geogr kiillaht, sügavalt maismaasse tungiv laht, väin v jõesuue pms Šotimaal

fjord <fj`ord fjordi fj`ordi 22e s> (norra) • geogr lõhang, pikk kitsas järsukaldaline, hrl sügav merelaht pms Norra, Tšiili ja Uus-Meremaa rannikul

flavonoidid pl <flavon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< flavoon + -oid) • bot taimsed pigmendid, mida leidub pms õistaimedes; flavonoididest oleneb nt tee, kakao ning konjaki aroom ja maitse; paljud flavonoidid on raviomadustega

fliis <fl`iis fliisi fl`iisi 22e s> (ingl fleece villak) • tekst pehme kohev sünteetiline kangas; sellest kangast riideese, pms jakk

fluorestseiin <fluorestse|`iin -iini -`iini 22e s> • keem sünteesvärvaine, kollane v punane, vees roheliselt fluorestseeriv raskesti lahustuv aine; kasut pms värvide valmistamiseks

forsseerima <forss|`eerima -eerib 28 v> (sks forcieren < pr forcer < ld fortis tugev)
1. tegevuspinget tõstma; kiirendama; (üle) pingutama, liialdama
2. (vn форсировать) sõj lahingu käigus looduslikku takistust (pms veekogu) ületama
3. sõj meremiini- v allveelaevatõket läbima

fotorobot <+ robot -i 2e s> (< foto- + robot) • info meetod v arvutiprogramm isiku portree loomiseks kirjelduse põhjal, kasut pms kriminalistikas. Vt ka robotfoto

fraktuur <frakt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Fraktur < ld fractura)
1. med luumurd
2. trük ka gooti kiri, XI–XIII s väljakujunenud, kitsaste kõrgete teravatipuliste tähtedega kiri; olnud kasutusel pms Põhja-Euroopas, eriti Saksa kultuuripiirkonnas

franc-tireur [fra(n)tiröör] (pr „vaba laskur“) aj, sõj
1. Prantsusmaa revolutsiooniarmee kergejalaväelane (a-tel 1789–99)
2. partisan Prantsusmaal, partisanisalga liige (pms a-tel 1940–44)

freoon <fre|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pn Freon, kaubamärk) • vees lahustumatute kergesti veelduvate gaasiliste v vedelate fluororgaaniliste ühendite segu; kasut pms soojust ülekandva ainena külmutusseadmetes ning aerosooliballoonides täiteainena

früügana <fr`üügana 1 s> (< kr phryganon raag, hagu) • geogr hõre heitlehine võsa pms Vahemere maade idaosas

fuksia <f`uksia 1 s> (< pn L. Fuchs, Saksa botaanik, 1501–66) • bot pms Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinev taimeperekond (Fuchsia) rippuvate mitmevärviliste õitega; kasvat toa- ja aialillena

gaiot <gaiot -i 2e s> (< pn A. H. Guyot, Šveitsi-Ameerika geoloog, 1807–84) • geol veealune vulkaaniline lavamägi, üksikult või rühmiti pms Vaikses ookeanis

gall1 <g`all galli g`alli 22e s> (< ld galla sappõun, tindipähkel) • bot pahk, mügarjad, kerajad jt väärmoodustised, mida tekitavad taimedel seened v loomad, pms putukad; kasut parkimisel, värvimisel, tindi valmistamisel jm

gangster <g`angster -i 2e s> (ingl < gang jõuk) • bandiit, kurjategijate jõugu liige (pms USA-s)

gastriin <gastr|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr gastēr kõht, magu) • füsiol maosekretsiooni ergutav hormoon, mida sünteesivad pms maolukuti piirkonnas paiknevad gastriinirakud

gastroenteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< gastro- + entero- + -loogia) • med arstiteaduse haru, käsitleb pms mittenakkuslikke mao- ja soolehaigusi, nende diagnoosimist, ravi ja profülaktikat

gazpacho [gasp·atšo] (hisp) • kok külm aedvilja-, pms tomatipüreesupp

gaur <g`aur gauri g`auri 22e s> (hindi) • zool India ja Indo-Hiina suur tumepruun metsveis (Bos gaurus); liik on säilinud pms rahvusparkides ja reservaatides

geeniteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< geen + teraapia) • med 1970ndate 2. poolel kasutusele võetud raviviis, mis seisneb organismi geneetilisse struktuuri vajaliku geeni siirdamises, et pärssida pms pärilike haiguste avaldumist

geiseriit <geiser|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner räninõrg, pms opaalist koosnev kivim, sadestub geisrite veest nende suudmete ümber

genealoogia <+ l`oogia 1 s> (kr genealogia < genea päritolu, perekond + -loogia)
1. sugukonnateadus, ajaloo abiteadus, mis uurib pere- ja sugukondade ning üksikisikute põlvnemist ja sugulussuhteid
2. suguvõsalugu, põlvnemislugu, sugupuu; päritolu, põlvnemine
3. biol geneetikas kasutatav meetod: jälgitakse mingi (pms negatiivse) tunnuse edasikandumist suguvõsas v populatsioonis

geoloogiline <+ loogili|ne -se -st 12 adj> • geol geoloogiasse puutuv v kuuluv, Maa ehitust ja ajalugu käsitlev
geoloogiline ajaarvamine • geokronoloogia, maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem
geoloogiline profiil • aluspõhja v pinnakatte läbilõige, milles on kirjalikult v joonisena märgitud kihid v kivimid
geoloogilised sisejõud pl • Maa sisemuses mõjuvad jõud, mida põhjustavad pms maasisene soojusenergia ja raskusjõud
geoloogilised välisjõud pl • Maa pinnal ja litosfääri ülemises osas mõjuvad jõud, mida põhjustavad raskusjõud ja päikeseenergia (vooluvesi, merelainetus, põhjavesi, liustikujää, tuul, elusolendid jm)

geosünklinaal <+ sünklin|`aal -aali -`aali 22e s> (< geo- + sünklinaal) • geol pms merealune ulatuslik maakoore piirkond, kus tektoonilised liikumised ja magmalised protsessid ilmnevad eriti intensiivselt

geraniool <gerani|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< geraanium + ld oleum õli) • keem eeterlikest õlidest (nüüdisajal pms sünteetiliselt) saadav roosilõhnaline vedelik; kasut parfümeerias

geto <geto 16 s> (it ghetto, algul Veneetsia juutide linnaosa nime järgi) • rassilise kuuluvuse, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike eraldatud linnaosa; algul olid getod Euroopa linnades pms juutide elurajoonid

gibelliin <gibell|`iin -iini -`iini 22e s> (it pl ghibellini < pn Waiblingen, linn Saksamaal, keskajal Hohenstaufenite valduses) • aj Saksa keisrite pooldaja (pms feodaalsest ülemkihist) Itaalias XIII–XV s, gibelliinid pidasid visa võitlust paavsti pooldajatega (gvelfidega)

girland <girl|`and -andi -`andi 22e s> (pr guirlande < germ k-d) • rippvanik, lilledest, lehtedest, okstest vm vanik; kunst ornament pms ruumi ja fassaadi kaunistamiseks

gladiaator <gladi`aator -i 2e s> (ld gladiator < gladius mõõk) • aj kutseline Vana-Rooma võitlusmängudel amfiteatris teiste omasugustega v metsloomadega elu ja surma peale võitleja, pms selleks väljaõpetatud ori v sõjavang, kelle relvadeks olid kas kilp ja mõõk v heitevõrk, ahing ja pistoda

glediitsia <gled`iitsia 1 s> (< pn J. G. Gleditsch, Saksa botaanik, 1714–86) • bot tugevate asteldega heitlehiste lehtpuude perekond (Gleditsia) tsesalpiinialiste sugukonnast, kasvab pms lähistroopikas ja troopikas; kasvat lõunapoolseil aladel ilupuuna ja põõsastarana; annab kõva tarbepuitu

glossaator <gloss`aator -i 2e s> (keskld glossator) • lgv sõnaseletaja, vanaaja (pms juriidilistes) teostes esinevate vanade ja haruldaste sõnade tõlgendaja; aj jurist XI–XIII s alguses Bolognas (Itaalias), kes tõlgendas Rooma õigust, varustades Corpus iuris civilis’t glossidega (1)

gneetum <gn`eetum -i 2e s> (< malai) • bot vastaklehik (Gnetum), pms troopilise Aasia taimeperekond samanimelisest sugukonnast, puud, põõsad ja ronitaimed; mõne liigi lehed ja seemned on söödavad

gooti kiri (< goodid)
1. täpsemalt fraktuur (2), pms Põhja-Euroopas kasutusel olnud kirjalaad
2. gooti keele kirjapanemiseks kasutatav tähestik
3. gootikale omased kirjalaadid

graafika <graafika 1 s> (< kr graphikē maalikunst < graphō joonistan, kirjutan) • kunst kujutava kunsti liik, mille põhiväljendusvahendid on joon ja pms must-valge, ent ka värviline pind; jaguneb vaba- ja rakendusgraafikaks; kitsamas mõttes joonistuse ja selle paljundustehnikate kogumõiste (vt ka graafiline tehnika); ka graafilises tehnikas valmistatud kunstiteos
arvutigraafika • info, kunst meetodid ja vahendid arvutis piltkujutiste loomiseks, salvestamiseks ja esitamiseks; nii loodud kujutised

grafiit <graf|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Grafit, Graphit < kr graphō kirjutan) • miner must kuni terashall mineraal, süsiniku püsivaim mineraalne vorm
grafiitmääre • kuni 10% grafiiti sisaldav must plastne määre, kasut raskelt koormatud hõõrdepindade määrimiseks
grafiitplast • pms fenoolformaldehüüdvaigust ja grafiidist valmistatud plast, hea elektri- ja soojusjuht
grafiitreaktor • tuumareaktor, milles soojuskandjaks on vesi ja aeglustiks grafiit

grammatiline <gramm´atili|ne -se -st 12 adj> (< grammatika) • lgv grammatikasse kuuluv v puutuv; grammatikal põhinev, keeleõpetuslik
grammatiline kategooria • lgv kindlafunktsiooniline fraasi-, sõna- v muuteelementide klass keele morfoloogia v süntaksi kirjelduses
grammatiline kääne, abstraktne kääne • lgv üldist grammatilist tähendust kandev kääne, näitab pms nimisõna(fraasi) süntaktilist funktsiooni (eesti keeles nimetav, omastav ja osastav). Vt ka semantiline kääne
grammatiline tõlgendamine • jur õigusakti teksti mõtte selgitamine grammatilise analüüsi abil

graniit <gran|`iit -iidi -`iiti 22e s> (it granito < ld granum tera) • geol rahvapäraselt raudkivi, levinuim tardkivim, koosneb pms kvartsist, päeva- ja vilgukivist; kasut ehitusmaterjalina, monumentide valmistamiseks, tänavasillutiseks jm
graniitgneiss • graniidilise struktuuriga gneiss1; gneisilise tekstuuriga graniit; graniidi ja gneisi üleminekuvorm

grauvakk <grauv|`akk -aki -`akki 22e s> (sks Grauwacke < grau hall + Wacke kivi(tükk)) • miner grauvakkliivakivi, mitmesugusest kivimmaterjalist, pms kvartsist, päevakividest, vilkudest jm moodustunud tume(hall) settekivim