[VSL] Võõrsõnade leksikon

a metà [a metaa] (it) • pooleks. Vt ka conto a metà

aškenazid pl <aškenazi 16 s> (hbr pn Aškenaz) • Kesk-Euroopa juudid, kes elasid või elavad Saksamaal, Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus, ja nende järeltulijad; moodustavad praegu kuni 90% maailma juutidest; traditsiooniline keel oli jidiš. Vt ka sefardid

biee <bi`ee 26i s> (pr biais viltusus) • tekst viltu riiet lõigatud riba, mida pooleks murtult kasut kaunistava äärisena (kandina)

bilateraalne <+ later`aal|ne -se 2 adj> (< bi- + lateraalne) • kahe poolega, kahekülgne, kahepoolne (nt leping)
bilateraalne sümmeetria • sümmeetria liik, mille puhul on ainult üks sümmeetriatasand, mis jagab keha, kujundi vms kaheks ühesuguseks pooleks – paremaks ja vasakuks; anat, med, zool kahepoolne, mõlemapoolne

bisektor <+ s`ektor -i 2e s> (< bi- + sektor) • mat tasand, mis jagab kahetahulise nurga pooleks

blankism <blank|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn L. A. Blanqui, Prantsuse ühiskonnategelane, 1805–81) • aj, pol vasakpoolne suund sotsialistlikus liikumises, pooldas vandenõutaktikat ühiskonna muutmisel

dia- (< kr dia) • läbi-, pooleks-, laiali-, lahku-

diametraaltasand <+ tasand -i 2e s> (< diametraalne) • mer laeva pikitasand, jaotab laevakere sümmeetriliselt kaheks võrdseks pooleks

diplom <d`iplom -i 2e s> (pr diplôme < kr diplōma pooleks murtud leht, dokument)
1. eriharidust, teaduskraadi tõendav dokument (nt ülikoolidiplom, diplom teadusliku kraadi andmise kohta), vt ka diplomiõpe
2. autasuna antav tunnistus näitusel, võistlusel vm edukalt osalemise eest

diplomaatia <diplom`aatia 1 s> (pr diplomatie < ld diploma ürik, dokument < kr diplōma pooleks murtud leht, dokument) • riigi (riigiorganite) välisriikidega suhtlemise viis; diplomaatia organeina toimivad välisministeerium, sageli valitsuse juht v riigipea ja nende esindajad (diplomaadid) välismaal; piltl osav ning paindlik toimimine

diplomaatika <diplomaatika 1 s> (pr diplomatique < ld diploma ürik, dokument < kr diplōma pooleks murtud leht, dokument) • aj ürikuteadus, ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajalooalaste dokumentide e ürikute uurimisega nende ehtsuse, usaldusväärsuse, koostamisaja jne selgitamiseks

diplomataarium <diplomat`aarium -i 19~2e s> (uusld diplomatarium < ld diploma dokument, ürik < kr diplōma pooleks murtud leht, dokument) • bibl ürikute kogu, koguteos

fifty-fifty [fifti fifti] (ingl) • võrdselt, pooleks; viigiliselt

folvark <f`olv|`ark -argi -`arki 22e s> (poola folwark < sks Vorwerk abi- v karjamõis) • aj mõis Poolas või Poola valdusalal (nt Liivimaal XVI–XVII s)

foolio <f`oolio 1 s> (< ld in folio lehes), lüh fol • trük fooliokaust, poole poogna suurune (35 × 22,5 cm) raamatukaust (35 × 45 cm suurune poogen on murtud pooleks). Vt ka foliant

hassidism <hassid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< hbr hasid vaga) • relig müstiline vool juudi usundis, tekkis XVIII s Poolas ja Ukrainas

husaar <hus|`aar -aari -`aari 22e s> (ung huszar) • aj kergerelvastusega ratsaväelane endisaegses Ungaris, Poolas, Austrias jm

isokromosoom <+ kromos|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< iso- + kromosoom) • biol kromosoom, mille saab jagada kaheks samasuguseks pooleks

karnits <karnits -a 2 s> (poola garniec) • vana puisteainete ja vedelike mõõtühik, oli kasut Venemaal, Poolas ja Austrias; 1 karnits = 3,28 liitrit

konföderatsioon <konföderatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld confoederatio liitlus, liiduleping < ld confoederare liituma) • lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit; organisatsioonide liit; aj aadlirühmade liit feodaalses Poolas teatavate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks

kroitser <kr`oitser -i 2e s> (sks Kreuzer < Kreuz rist, mündil kujutatud risti järgi) • aj Saksamaal, Austrias ja Poolas käibel olnud hõbedast v vasest väikemünt

ksjonds <ksj|`onds -ondsi -`ondsi 22e s> (poola ksiądz) • relig katoliku preester Poolas

kuragaa <kurag`aa 26 s> (vn курага < turgi k-d) • kok pooleks lõigatud ning kividest puhastatud kuivatatud aprikoosid; tarvit kompotiks

magnaat <magn|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magnas, magnatus < magnus suur) • suurnik, suurfeodaal, eriti kõrgaadli liige endisaegses Ungaris ja Poolas; mõjukas rahandus- v tööstustegelane

mediaan <medi|`aan -aani -`aani 22e s> (< ld medianus keskel asetsev)
1. mat küljepoolitaja, kolmnurga tippu selle tipu vastaskülje keskkohaga ühendav sirge
2. stat keskmine väärtus v suurus
mediaantasand • kesktasand; anat keha mõtteliselt kaheks sümmeetriliseks (vasakuks ja paremaks) pooleks jaotav tasand

midi <midi 17~16 s> (ingl < mid-, middle keskmine) • poolpikk; tekst sellise pikkusega (st poolde säärde ulatuv) rõivas, mini ja maksi vahepealne rõivapikkus

pan <pan -i 19 s> (poola, tšehhi) • Poolas ja Tšehhis algselt aadlitiitel, hiljem kõnetlussõna: härra, isand

pani <pani 17~16 s> (poola, tšehhi paní) • proua, emand; (ka mitteabielus) daami kõnetlussõna Poolas ja Tšehhis

panna <panna 16 s> (poola, tšehhi) • preili; kõnetlussõna Poolas ja Tšehhis

porutšik <por´utšik -u 2 s> (vn поручик < поручить ülesandeks tegema) • sõj, aj (vanem)leitnandile vastav ohvitseri auaste mitmes Ida-Euroopa riigis (nt Tsaari-Venemaal, Poolas jm)

raada <raada 16 s> (ukr рада < sks Rat nõu(anne)) pol
1. rahvaesindajate kogu Poolas, Ukrainas ja Valgevenes erinevatel ajalooperioodidel
2. kasakate nõupidamine, rahvakoosolek Ukrainas XVI–XVIII s; taastati 1980ndate lõpus

reduktsioon <reduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld reductio tagasiviimine)
1. redutseerimine, redutseerumine
2. keem taandamine v taandumine, oksüdeerimisele vastupidine protsess, mille puhul väheneb keemilise elemendi oksüdatsiooniaste
3. biol elundi vähenemine, tema ehituse lihtsustumine seoses funktsiooni vähenemisega; kromosoomide hulga kahekordne vähenemine meioosis (1)
4. med murru, nihestuse vms paigaldamine
5. lgv hääliku artikulatsiooni (2) nõrgenemine
6. aj aadlile läänistatud riigimõisate tagasivõtmine (eriti XVI–XVII s Rootsis ja Poolas)

ringo <ringo 16 s> (ingl ring rõngas) • sport Poola päritolu ja pms Poolas mängitav võrkpallisarnane sportmäng, palli asemel visatakse kummist rõngast üle võrgu

seim <s`eim seimi s`eimi 22e s> (poola sejm, leedu seimas, läti saeima) • pol parlament Poolas, Leedus, Lätis

seimik <seimik -u 2 s> (poola sejmik) • aj šlahta maakondlik kogu Poolas

staarost <staarost -i 2e s> (vn староста) • aj Venemaal XVI–XX s alguseni valitav kogukonnapealik, küla- v semstvovanem; Poolas staarostkonna valitseja (kuni 1795. a-ni), hiljem haldusametnik, asemaanõunik
staarostkond • aj haldusüksus Poola kuningriigis

šaube <šaube 16 s> (sks Schaube) • aj, tekst enamasti karusnahkse krae ja voodriga poolpikk meeste ülekuub XVI s Saksamaal

šlahta <šlahta 16 s> (poola szlachta, tšehhi šlechta) • aj XIV–XVI s Poolas ja Tšehhis kujunenud väikeaadel

voit <v`oit voidi v`oiti 22e s> (poola wójt) • aj keskaja Poolas linnaelanikkonna ülem, hiljem gmina vanem

vojevood <vojev|`ood -oodi -`oodi 22e s> (vn воевода) aj
1. Venemaal X s vürsti družiina v maakaitseväe ülem
2. XVI–XVIII s Vene linna ja sellele alluva territooriumi haldusjuht
3. Poolas ja Leedus alguses kuninga asemik kohapeal (rahu ajal) ning väepealik (sõja ajal); XIV–XVIII s vojevoodkonna valitseja

vojevoodkond <vojev`oodk|`ond -onna -`onda 22i s> (poola wojewodztwo) • aj territoriaalne haldusüksus Poolas