[VSL] Võõrsõnade leksikon

ad- (ld juurde) • lgv suunda väljendav eesliide paljudes ladina ja prantsuse laenudes

ad usum delphini [ad uusum delfiini] , in usum delphini [in uusum delfiini] (ld kasutamiseks dofäänile) • aj algselt märkus Prantsuse kuninga Louis XIV poja jaoks välja antud ladina klassikute teoste kohta, kust ebasündsad kohad olid kõrvaldatud; piltl pilkav märkus väljaannete kohta, mille sisust on ebasoovitavad kohad välja jäetud

akuut <ak`uut akuudi ak`uuti 22e s> (ld accentus acutus) • lgv diakriitiline märk: rõhumärk tähe peal, nt prantsuse abrégé. Vt ka graavis

aleksandriin <aleksandr|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn, Aleksandri-romaani järgi) • kirj 12-silbiline prantsuse värss, hrl tsesuuriga pärast 6. silpi

amagaat <amag|`aat -aadi -`aati 22e s> (< pn E. H. Amagat, Prantsuse füüsik, 1841–1915) • füüs gaasi tiheduse mõõtühik; 1 amagaat = 1 mool1 22,4 dm³ kohta

amper <`amp|er -ri 2e s> (< pn A.-M. Ampère, Prantsuse füüsik, 1775–1836), tähis A • füüs elektrivoolu tugevuse mõõtühik, rahvusvahelise ühikusüsteemi (SI) põhiühik

anglees <angl|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr anglaise inglise) • tants inglise rahvatantsust kujunenud endisaegse seltskonnatantsu prantsuse teisend pms paaristaktimõõdus

antiromaan <+ rom|`aan -aani -`aani 22e s> (< anti- + romaan) • kirj XX s keskpaiku tekkinud proosažanr, mille viljelejad (pms Prantsuse kirjanike seast), hüljates realistliku romaani, loobuvad süžee arendamisest, tervikliku iseloomuga kangelastest jm romaanile omasest

après nous le déluge [apr·e nu lödel·üž] (pr) • pärast meid (tulgu või) uputus; sõnad, mida omistatakse Prantsuse kuningale Louis XV-le või ta armukesele markiis de Pompadourile, kes elasid pillavalt luksuslikku elu

ars nova (ld uus kunst) • muus Ph. de Vitry muusikatraktaadi (u 1320) nimetus, oli XIV s Prantsuse ja Itaalia mitmehäälse muusika uute suundade valitsev üldnimetus

artist <art|`ist -isti -`isti 22e s> (pr artiste) • lava- v tsirkusekunstnik (näitleja, laulja, tantsija, orkestrant, kloun)

assignaat <assign|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr assignat)
1. aj suure Prantsuse revolutsiooni aegne paberraha a-tel 1789–96
2. maj maksekäsk v -käsund, vt ka assigneerima

assiisid pl <ass|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr assises < s'asseoir istuma < ld assidere) • aj erilised feodaalajastu kohtud Prantsus- ja Inglismaal; ka feodaalajastu tavaõiguste kogud; vandekohus Prantsusmaal ja Šveitsis; kohtu väljasõiduistungid Inglis- ja Prantsusmaal

aubrieeta <aubrieeta 16 s> (< pn Cl. Aubriet, Prantsuse lillemaalija, 1665–1742) • bot madalakasvuline püsilill (Aubrieta) ristõieliste sugukonnast

babuvism <babuv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr babouvisme < pn F. N. Babeuf, Prantsuse revolutsionäär, 1760–97) • fil sotsiaalse võrdsuse ideed kandev suund, mis taotles selle teostamist revolutsioonilise pöörde kaudu ainuüksi vandeseltslaste organisatsiooni jõududega

bajonett <bajon|`ett -eti -`etti 22e s> (pr baïonnette < pn Bayonne, Prantsuse linn) • van tääk, püssitikk
bajonettliide • tehn liide, mis saadakse ühe detaili tihvte v hambaid teise detaili väljalõigetesse pöörates
bajonettlukk • tehn liide torude, lattide jne ühendamiseks pikitelje suunas

banaliteet <banalit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr banalité) • aj feodaali õigus sundida talupoegi kasutama feodaalile kuuluvaid tootmisvahendeid ja võtta selle eest eritasu; kaotati suure Prantsuse revolutsiooni ajal XVIII s lõpus

bare boat charter [beə(r) bout tšaa(r)tə(r)] (ingl palja paadi prahikiri) • mer prahikiri, millega laevaomanik annab prahtija käsutusse laeva ilma laevapereta

begoonia <beg`oonia 1 s> (< pn M. Bégon, Prantsuse riigitegelane ja looduseuurija, 1638–1710) • bot viltulehik, dekoratiivsete õitega troopikataimede perekond (Begonia); mitmed liigid on kasvuhoone-, aia- ja toalilled

bekrell <bekr|`ell -elli -`elli 22e s> (< pn A. H. Becquerel, Prantsuse füüsik, 1852–1908), tähis Bq • füüs kiirguse (radio)aktiivsuse mõõtühik SI-süsteemis (1 Bq = üks tuumalagunemine sek-s)

bertiljonaaž <bertiljon|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr bertillonnage < pn A. Bertillon, Prantsuse kriminalist, 1853–1914) • aj isiku identifitseerimise süsteem, tänapäeval asendunud põhiliselt daktüloskoopiaga

bertolliidid pl <bertoll|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< pn C. Berthollet, Prantsuse keemik, 1748–1822) • keem muutuva koostisega keemilised ühendid. Vt ka daltoniidid

bignoonia <bign`oonia 1 s> (< pn J. P. Bignon, Prantsuse abee, 1662–1743) • bot troopiliste ronitaimede (liaanide) liike Lõuna-Ameerikas (Bignonia); ka kasvuhoone- ja aiailutaim

biotiit <biot|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr biotite < pn J. B. Biot, Prantsuse teadlane, 1774–1862) • miner magneesiumi ja rauda sisaldav must vilgukivi, silikaatmineraal; sisaldub paljudes tard- ja moondekivimeis

blankism <blank|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn L. A. Blanqui, Prantsuse ühiskonnategelane, 1805–81) • aj, pol vasakpoolne suund sotsialistlikus liikumises, pooldas vandenõutaktikat ühiskonna muutmisel

boksiit <boks|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr bauxite < pn Baux-de-Provance, Prantsuse kohanimi) • geol pms alumiiniumhüdroksiididest koosnev punakas v pruun kivim, tähtsaim alumiiniumimaak

bood <b`ood boodi b`oodi 22e s> (< pn J. M. É. Baudot, Prantsuse leidur, 1845–1903), tähis Baud, Bd • info digitaalsidesüsteemis signaalide edastamise kiiruse ühik, 1 elementaarsignaal sekundis

bordoo <bord`oo 26i s> (< pn Bordeaux, linn Prantsusmaal) • Bordeaux’ ümbruse viinamarjadest valmistatud peene aroomi ja maitsega punane ja valge Prantsuse vein
bordoopunane • veinpunane, pruunikaspunane (punase veini värvuse järgi)
bordoo vedelik • aiand vaskvitriolist, kustutamata lubjast ja veest koosnev taimekaitsevahend

borrelioos <borreli|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pn A. Borrel, Prantsuse bakterioloog, 1867–1936) • med Lyme’i tõbi, puukide levitatav inimeste nakkushaigus, mille tekitajaks on spiroheet (Borrelia burgdorferii)

boulle [bul] (< pn A. Ch. Boulle, Louis XIV õuemööblikunstnik, 1642–1732) • Prantsuse barokne mööblistiil XVII–XVIII s (iseloomulik on väärispuidu, kilpkonnaluu, pärlmutri ja pronksornamendi kasutamine)

branle [bra(n)l] (pr < branler kõigutama) • folkl mõõdukas tempos paaristaktimõõdus vana Prantsuse tants; muus hiljem ka instrumentaalpala

brii <br`ii 26 s> (< pn Brie, piirkond Prantsusmaal), ka Brie pn • kok valge hallitusega kaetud Prantsuse lauajuust

brümäär <brüm|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr brumaire < brume udu) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 2. kuu; kestis 22. v 23. oktoobrist 20. v 21. novembrini

bugenvillea <bugenv`illea 1 s> (< pn L. A. de Bougainville, Prantsuse meresõitja, 1729–1811) • bot Kesk- ja Lõuna-Ameerikast pärinev okkaline ronitaim (Bougainvillea); okasteta hübriide kasvat ka toataimedena

bulanžism <bulanž|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Boulanger, Prantsuse kindral, 1837–91) • aj, pol šovinistlik liikumine Prantsusmaal 1880ndatel

burree <burr`ee 26i s> (pr bourrée) • folkl vana Prantsuse kiire ringtants; XVII s sai paaristaktimõõdus sünkopeeritud rütmiga õukonnatantsuks; muus instrumentaalmuusikas süidi osa

böfstrooganov <böfstrooganov -i 19 s> (pr Bœuf Stroganoff) • kok praetud veiselihatükikesed kastmes (Aleksander I õukonnas teeninud prantslase M. A. Carême’i retsept)

cajun [keidžən] (ingl < pr les Acadiens akaadialased < pn Acadie, endine Prantsusmaa koloonia praeguse Kanada alal)
1. muus USA Prantsuse asunike folkloorsele muusikale toetuv kantristiilile lähedane muusikavool
2. kok maitseainesegu (paprika, küüslauk, valge ja must pipar, tüümian jt)

canarie [kanar·i] (pr < hisp canaria < pn Kanaari saared) • tants, muus kiire 3-osalises taktimõõdus vana Prantsuse tants

chanson de geste [ša(n)s·o(n) döž·est] (pr) • kirj Prantsuse XI–XIII s kangelaslaulud („Rolandi laul“ jt)

chateaubriand [šatobriaa(n)] (< pn F. R. de Chateaubriand, Prantsuse kirjanik, 1768–1848) • kok praetud v grillitud veisefileetükk erilise kastmega; praetud v paneeritud kotlet petersellivõi ja mädarõikaga

cogito, ergo sum [koogito ergo sum] (ld) • ma mõtlen, järelikult olen olemas (Prantsuse filosoofi R. Descartes’i ratsionalistliku filosoofia põhilause)

courante [kur·a(n)t] (pr jooksev) • tants Prantsuse õukonnatants XVI–XVII s; algselt kiireloomuline hüppetants ²/₄-taktimõõdus, hiljem mõõdukama tempoga (³/₄, ⁶/₄); muus barokksüidis järgnes tantsulise muusikavormina allemande’ile

dagerrotüüpia <+ t`üüpia 1 s> (< pn L. Daguerre, Prantsuse leiutaja, 1787–1851 + -tüüpia) • fot algeline fotografeerimisviis (leiutatud 1839): õhukese hõbejodiidikihiga kaetud säritatud plaati ilmutati elavhõbedaaurus

darsonvalisatsioon <darsonvalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pn J. A. d’Arsonval, Prantsuse füsioloog, 1851–1940) • med kõrgsagedusravi, elekterravi liike

de [pr dö] • lgv eessõna ladina ja prantsuse keeles: juurest, ära, -st, -lt; kasut ka prantsuse nimedes

dekaad <dek|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr décade kümmepäevak, kümmeaastak < kr dekas kümmekond) • kümmepäevak, kümme päeva; aj kümnest ühikust koosnev rühm (ajaarvamises jm); kümnepäevane nädal suure Prantsuse revolutsiooni aegses kalendris XVIII s lõpus

dekadents <dekad|`ents -entsi -`entsi 22e s> (pr décadence < keskld decadentia langus) • kirj, kunst üldnimetus vaimsele kriisile XIX s lõpu ja XX s alguse kultuuris, mida iseloomustas lootusetus, elutüdimus ja individualism; oli omane mitmele kunstisuunale, kõige ilmekamalt avaldus Prantsuse sümbolistlikus poeesias

dekreet <dekr|`eet -eedi -`eeti 22e s> (pr décret < ld decretum määrus, otsus)
1. aj Vana-Roomas keisri, konsuli v senati määrus
2. aj Prantsuse revolutsiooni aegse kõrgeima võimuorgani akt
3. riigipea v kõrgema riigivõimu seadlus, määrus vm akt

dekristianiseerimine <+ kristianis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< de- + kristianiseerima) • aj pahempoolsete jakobiinide ristiusuvastane poliitika suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1793. a lõpus

denjee <denj`ee 26i s> (pr denier < ld denarius denaar)
1. aj vana Prantsuse münt
2. tekst lõnga jämeduse mõõtühik, tähis den

diervilla <dierv´illa 16 s> (< pn N. Dierville, XVII-XVIII s Prantsuse arst) • bot takispuu, Põhja-Ameerikas levinud heitlehiste põõsaste perekond (Diervilla) kuslapuuliste sugukonnast

digraaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< di- + -graaf), digramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (< di- + -gramm) • lgv kahe tähe ühend ühe hääliku v foneemi tähistamiseks, nt ch = š, au = o prantsuse keeles, ph = f ladina keeles

document humain [doküm·a(n) üm·ä(n)] (pr) • kirj „inimlik dokument“ (pms tõsielu vaatlusel põhineva kirjandusteose kohta; sai Prantsuse naturalistide juhtsõnaks)

dofään <dof|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr dauphin, Dauphiné maakonna järgi Prantsusmaal) • aj Prantsuse troonipärija tiitel kuni revolutsioonini XVIII s lõpus ja a-tel 1815–30

dolomiit <dolom|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn D. G. de Dolomieu, Prantsuse geoloog, 1750–1801), ka dolokivi <+ kivi k`ivvi 17e s> • miner mineraal ja kivim, värvuselt valge, hall v kollakas kaltsium- ja magneesiumkarbonaat; kasut ehitusmaterjalina, metallurgias jm; Eestis leidub dolomiiti rohkesti (tuntuim Kaarma dolomiit)

ekartee <ekart`ee 26i s> (pr écarté) • Prantsuse kaardimäng 32 kaardiga 2 (ka 3 v 4) mängija vahel

eküü <ek`üü 26 s> (pr écu kilp < ld scutum)
1. aj Prantsuse kuld- v hõbemünt
2. {lüh ingl sõnadest European Currency Unit} maj Euroopa valuutaühik, kehtestati Euroopa valuutasüsteemi arvestusühikuna 13. märtsist 1979 ja käibis kuni üleminekuni eurole 1. jaanuaril 1999, lüh ECU

élan vital [el·a(n) vit·al] (pr) • fil elujõud, Prantsuse filosoofi H. Bergsoni (1859–1941) järgi kogu arengut põhjustav loomisjõud. Vt ka elaan

eneoliitikum <eneoliitikum -i 19 s> (< ld aeneus vaskne + kr lithos kivi) • arheol vasekiviaeg, neoliitikumi ja pronksiaja vaheline siirdejärk, mil tarberiistade valmistamiseks kasutati looduslikku toorvaske rööbiti kiviga

entente [a(n)ta(n)t] (pr) → antant
Entente cordiale [a(n)ta(n)t kordj·al] (pr) • pol „südamlik sobimus“, liit Prantsus- ja Inglismaa vahel enne I maailmasõda (sõlmiti 1904)

entrechat [a(n)trəš·a] (pr < it (salto) intrecciato põimitud (hüpe)) • tants balletihüpe, mille ajal tantsija korduvalt kääritab väljasirutatud jalgu

entsüklopedist <entsükloped|`ist -isti -`isti 22e s> (< entsüklopeedia) • igakülgselt haritud, mitmekülgsete teadmistega isik
entsüklopedistid pl • aj rühm eesrindlikke Prantsuse filosoofe XVIII s, koondunud Diderot’ ja d’Alembert’i teose „Encyclopédie“ (1751–80) ümber

fablioo <fabli`oo 26i s> (pr fabliau < ld fabula jutt, valm) • kirj rahvanaljandil põhinev värssjutustus keskaja Prantsuse kirjanduses. Vt ka fatseetia, švank

floreaal <flore|`aal -aali -`aali 22e s> (pr floréal < ld floreus lilleline, lille-) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 8. kuu; kestis 20. v 21. aprillist kuni 19. v 20. maini

fourierism <fourier|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn) • fil Prantsuse filosoofi ja utopistliku sotsialisti Ch. Fourier’ (1772–1837) õpetus. Vt ka utopistlik sotsialism

fovism <fov|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fauvisme < fauve ookrikarva; metsloom) • kunst ekspressionismi vool XX s alguse Prantsuse maalikunstis, mille esindajad eelistasid erksaid värve ja loobusid valguse ja varju kasutamisest; fovistid lähtusid kunsti kui vaimse teraapia kontseptsioonist

frankofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< ld Francus, frank, prantslane + -fiil) • prantsuspärase harrastaja, prantsusehuviline

frankofoobia <+ f`oobia 1 s> (< ld Francus, frank, prantslane + foobia) • psühh vaenulikkus kõige prantsuspärase vastu

frankomaania <+ m`aania 1 s> (< ld Francus, frank, prantslane + maania) • kõige prantsuspärase kirglik ning liialdatud eelistamine

franssees <franss|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr française prantsuse) • muus angleesi eeskujul loodud seltskonnatants ⁶/₈-taktimõõdus

frimäär <frim|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr frimaire < frimas härmatis) • aj külmakuu, Prantsuse revolutsioonikalendri 3. kuu; kestis 21. v 22. novembrist kuni 20. v 21. detsembrini

früktidoor <früktid|`oor -oori -`oori 22e s> (pr fructidor < ld fructus vili) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 12. kuu; kestis 18. v 19. augustist kuni 17. v 18. septembrini

föderaat <föder|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr fédéré < ld perf partits foederatus liidus olev, liitlane < foedus liit) aj
1. suure Prantsuse revolutsiooni ajal (1789–94) vabatahtlike föderatsiooni liige
2. 1815. a saja päeva ajal vabatahtlike salga liige
3. Pariisis Kommuuni (1871) kaitsev Rahvuskaardi võitleja

föderatsioon <föderatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld foederatio < ld foederare liiduga tugevdama v siduma < foedus liit)
1. ühingute v organisatsioonide liit
2. liitriik, riikide ühendus, milles liikmed, säilitades juriidiliselt teatud riikliku iseseisvuse, moodustavad uue riigi ühise liiduvalitsuse, sõjaväe ja riiklike organitega
3. aj föderaatide (1) koondis, mis kaitses Prantsuse revolutsiooni saavutusi

föjaan <föj|`aan -aani -`aani 22e s> (pr feuillant) • aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal a-tel 1791–92 tegutsenud, mõõdukat konstitutsioonilist monarhiat pooldanud klubi liige, föjaanide istungid toimusid tsistertslaste ordu Feuillants’i kongregatsiooni endise kloostri ruumides

füsiljee <füsilj`ee 26i s> (pr fusilier < fusil (ränilukk)püss) • aj, sõj ränilukkpüssiga v vintpüssiga sõdur XVII–XIX s (algselt Prantsuse sõjaväes)

füsiokratism <füsiokrat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr physis loodus + kratos võim) • maj, aj XVIII s Prantsuse majandusteaduses vool, mis nõudis vabamajandust ja -kaubandust, pidas maad ja põlluharimist rikkuse allikaks, alahindas arenevat tööstust. Vt ka merkantilism

gallikanism <gallikan|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld Gallicanus Galliast pärinev, Galliasse puutuv) • aj kirikupoliitiline vool Prantsusmaal XIII–XVIII s, taotles Prantsuse kuningavõimu ja vaimulikkonna (gallikaani kiriku) huvides paavstivõimu piiramist jm eriõigusi

gallitsism <gallits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld Gallicus gallidele omane, galli < gallid) • lgv prantsuspärane keelend, prantsuse keelele omane sõna v lausetarind mõnes muus keeles, prantsuspärasus

garamond <garam|`ond -ondi -`ondi 22e s> (< pn C. Garamond, Prantsuse trükkal ja gravöör, 1480/99–1561) • trük trükikirjaliik, antiikvakirja moodne variant

garnieriit <garnier|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn J. Garnier, Prantsuse geoloog, 1839–1904) • miner nikkelmagneesiumsilikaat, tähtis niklimaak

gartsiinia <garts`iinia 1 s> (< pn L. Garcin, Prantsuse botaanik ja maadeuurija, 1683–1751) • bot troopikapuude v -põõsaste perekond (Garcinia) naistepunaliste sugukonnast; mõne liigi viljad (nt mangostan) on söödavad

gastroleerima <gastrol|`eerima -eerib 28 v> (vn гастролировать < gastroll) • teater külalis- v võõrusetendust andma (mujalt saabunud näitleja, näitetrupi, muusiku, tantsija vm kohta)

gavott <gav|`ott -oti -`otti 22e s> (pr gavotte) • folkl, tants, muus vana Prantsuse ringtants ⁴/₄- v ²/₂-taktimõõdus; kujunes XVII ja XVIII s õukonnatantsuks

gedist <ged|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn J. Guesde) • aj Prantsuse töölisliikumise tegelase J. Guesde’i (1845–1922) vaadete pooldaja, gedistid asutasid 1901 koos blankismi pooldajatega Prantsusmaa Sotsialistliku Partei

giardiaas <giardi|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< pn A. Giard, Prantsuse bioloog, 1846–1908), lambliaas <lambli|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< pn V. Lambl, Tšehhi arst, 1824–95), lamblioos <lambli|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med parasitaarhaigus, viburlooma (Giardia lamblia) tekitatav sooleinfektsioon ja -põletik

giljotiin <giljot|`iin -iini -`iini 22e s> (pr guillotine < pn J.-I. Guillotin, kasutamise algataja, Prantsuse arst, 1738–1814) • langekirves, tapamasin, Prantsuse revolutsiooni ajal 1792. a kasutusele võetud hukkamisriist hukatava pea maharaiumiseks kõrgelt langetatava kirvetaolise tera abil
giljotiinkäärid plt • tehn tööpink lehtmetalli, paberipakkide vm sirglõikega tükeldamiseks

gollism <goll|`ism -ismi -`ismi 22e s> , goolism <gool|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Charles de Gaulle, Prantsusmaa president, 1890–1970) • pol Euroopa-keskse välispoliitika põhimõtted, Prantsuse V vabariigi poliitiline suund ja toetus sellele

graavis <graavis -e 9 s> (ld accentus gravis „raske rõhk“) • lgv rõhu- v hääldusmärk tähe peal, nt prantsuse mère. Vt ka akuut

grifoon <grif|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr griffon greif < ld gryphus < kr gryps) • zool karedakarvaline Prantsuse linnukoeratõug

grisett <gris|`ett -eti -`etti 22e s> (pr grisette odav hall riie) • vabade elukommetega noore linnaneiu (õmblejanna, müüjatari jne) tüüp Prantsuse kirjanduses

hebertist <hebert|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn J. R. Hébert, Prantsuse ajakirjanik ja poliitik, 1757-94) • aj jakobiinide pahempoolse haru liige XVIII s lõpus, hebertistid kaitsesid Pariisi kehvikute huve

hugenott <hugen|`ott -oti -`otti 22e s> (pr huguenot < sks Eidgenosse vandeseltslane) • relig, aj XVI–XVIII s kalvinist Prantsusmaal; kuni suure Prantsuse revolutsioonini XVIII s lõpus jälitasid neid katoliku kirik ja valitsus

ikaarlane <ik`aarla|ne -se -st 12~10? s> (< pn Ikaaria, väljamõeldud maa < pn Ikaros, Kreeka müütilise taiduri Daidalose poeg) • Prantsuse utopisti É. Cabet’ (1788–1856) teoses „Teekond Ikaariasse“ esitatud utopistliku ühiskonnateooria pooldaja

inkarvillea <inkarv`illea 1 s> (< pn P. N. d'Incarville, Prantsuse jesuiit, botaanik, 1706–1757) • bot ühe- ja mitmeaastaste taimede perekond (Incarvillea) bignoonialiste sugukonnast, pms kasvavad Himaalajas ning Kesk- ja Ida-Aasias; suureõielisi liike kasvat ka Eestis

intellego ut credam [int·ellego ut kreedam] (ld) • mõistan selleks, et uskuda (Prantsuse filosoofi ja teoloogi P. Abelardi seisukoht)

jakobiin <jakob|`iin -iini -`iini 22e s> (pr jacobin, Pariisi dominiiklaste Püha Jaakobuse kloostri järgi, mis oli Jakobiinide klubi asukohaks) • aj, pol suure Prantsuse revolutsiooni (1789–94) aegse poliitilise klubi liige

jeunesse dorée [žön·es dor·e] (pr kuldne noorus) • aj lõbuhimuline Prantsuse noorsugu, kes pärast 9. termidoori pööret (1794) terroriseeris kõiki demokraate; tänapäevases keelekasutuses: muretu, pillava eluviisiga noorsugu

kabun <kabun -a 2 s> (keskalamsks, keskülemsks kappūn < vanapr capon < ld capo) • eriliselt nuumatud kohikukk, eriti hinnatud Prantsuse, Itaalia ja Saksa kulinaarias

kalifeed plt <kalif`eed 26i s> (< pn G. de Galliffet, Prantsuse kindral, 1830–1909) • tekst kitsalt sääri ümbritsevad, ülalpool põlvi järsult laienevad püksid

kalvinism <kalvin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn J. Calvin, Prantsuse usureformaator, 1509–64) • relig J. Calvini XVI s rajatud protestantlik usuvool

kamambeer <kamamb|`eer -eeri -`eeri 22e s> (< pn Camembert, küla Prantsusmaal), ka Camembert pn • kok lambapiimast valmistatud valgehallitusjuust, pehme Prantsuse juust

kankaan <kank|`aan -aani -`aani 22e s> (pr cancan) • muus, tants Louis XIV ajal aeglane ballitants, XIX s algupoolest lõbus ²/₄-taktimõõdus lavatants, mida iseloomustavad hoogsad kõrged jalaviibutused ja akrobaatilised võtted; pikantne Prantsuse kabareetants

kapott <kap|`ott -oti -`otti 22e s> (pr capot, capote < keskld cappa kapuuts)
1. mootori (eriti automootori) kate; masinakate
2. aj Prantsuse sõduri kapuutsiga mantel
3. etn, tekst → kaapotkleit
kapottkübar • tekst endisaegne lõua alt paeltega seotav väike naistekübar, oli moes XIX s

karbonaar <karbon|`aar -aari -`aari 22e s> (< it pl carbonari söepõletajad) • aj Itaalias ja Prantsusmaal XIX s alguses asut poliitilise salaühingu liige; Itaalia karbonaarid võitlesid võõramaise rõhumise vastu ja Itaalia ühendamise eest; Prantsuse karbonaarid taotlesid restaureeritud Bourbonide dünastia kukutamist

karmanjool <karmanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr carmagnole < pn Carmagnola, linn Itaalias)
1. muus, tants prantsuse võitluslik laul, mille saatel tantsiti, pärit aastast 1792
2. tekst lühike metallnööpidega kuub, kuulus jakobiinide rõivastusse

karnotiit <karnot|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn M. A. Carnot, Prantsuse keemik, 1839–1920) • miner rombilises süngoonias kristallunud erk- v rohekaskollane radioaktiivne mineraal vanadaatide rühmast, uraani- ja vanaadiumimaak

kartesianism <kartesian|`ism -ismi -`ismi 22e s> , kartesiaanlus <kartesi`aanlus -e 11~9 s> (< pn) • fil Prantsuse filosoofi R. Descartes’i (ladinakeelse nimega Renatus Cartesius, 1596–1650) vaadetel põhinevate filosoofiliste ja loodusteaduslike õpetuste üldnimetus

kartuus <kart|`uus -uusi -`uusi 22e s> , kartuuslane <kart`uusla|ne -se -st 12~10? s> (< ld pn Cartusia Chartreuse) • relig Prantsuse Alpides asetsevas Chartreuse’i orus XI s asut mungaordu liige; praegune keskus Itaalias

kastanjetid pl <kastanj|`ett -eti -`etti 22e s> (hisp castañetas < castaña kastan) • muus kahest õõnega puu- v luuplaadikesest koosnev rütmipill, mida tantsija peos hoides klõbistab rütmi rõhutamiseks

klementiin <klement|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Marie-Clément Rodier, Prantsuse misjonär, vilja aretaja, 1839–1904) • bot tsitrusviljaline (Citrus), arvatavasti mandariini2 ja pomerantsi hübriid; selle puu punaka viljalihaga ja peaaegu seemneteta vili

klubi <klubi kl`uppi 17 s> (ingl club) • ühise huviala, elukutse v maailmavaatega isikute seltskond ja kooskäimiskoht; pol, aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal poliitiliste erakondade nimetus

kommuun <komm|`uun -uuni -`uuni 22e s> (pr commune < ld communis ühine)
1. töö ja vara ühisusel rajanev ettevõte v kollektiiv
2. aj keskajal feodaalkohustustest vabanenud linna- v külakogukond; suure Prantsuse revolutsiooni aegne linnade omavalitsus; autonoomne rahvusriik Nõukogude riigi alguspäevil
3. väikseim haldusüksus Prantsusmaal, Belgias, Itaalias jm

kordeljee <kordelj`ee 26i s> (pr cordelier < corde nöör) aj
1. relig Prantsuse frantsisklase nimetus
2. aj suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1790. a asut demokraatliku poliitilise klubi, Inimese ja Kodaniku Õiguste Sõprade Ühingu liige

kordieriit <kordier|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn P. L. Cordier, Prantsuse geoloog, 1777–1861) • geol rombilises v pseudoheksagonaalses süngoonias kristallunud sinakavärvuseline silikaatmineraal; leidub moonde- ja happelistes süvakivimites (ka Eesti kristalse aluskorra moondekivimeis)

korrektor <korr`ektor -i 2e s> (< ld corrector parandaja) • keelevigade parandaja, korrektuuri lugeja; tehn korrigeerimisseadis; info korrigeer(imis)programm

kotšin <k`otšin -i 2e s> (< pn Cochinchine, kunagine Prantsuse koloonia Lõuna-Vietnami alal) • põll teatav Hiina lihakanatõug

kreool <kre|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr créole < hisp criollo) • Ladina-Ameerikasse sisserännanud eurooplaste, eriti Hispaania, Portugali v Prantsuse kolonisaatorite järeltulija, kuulub eesõigustatud klassi
kreoolkeel • lgv keelekontaktide tulemusena (eriti asumaades emamaa keele baasil) tekkinud segakeel, mis omandatakse esimese keelena. Vt ka pidžin

krepp <kr`epp krepi kr`eppi 22e s> (pr crêpe)
1. tekst õhuke krobelise pinnaga riie
2. kok Prantsuse ülepannikook
krepp-paber • peenekrookeline õhuke ilupaber

kromlehh <kroml|`ehh -ehhi -`ehhi 22e s> (kõmri cromlech < fem crom kõver, kaardus + llech sile kivi) • aj noorema kiviaja ja varasema pronksiaja kultus- v kalmeehitis, mis koosneb mitmest kontsentrilisest v ühest suurte püstkivide ringist

kulon1 <kulon -i 2e s> (< pn Ch. A. de Coulomb, Prantsuse füüsik, 1736–1806), tähis C • füüs elektrilaengu mõõtühik

kurant <kur|`ant -andi -`anti 22e s> (pr courante < courir jooksma) • tants, muus vana Prantsuse seltskonnatants ³/₄-taktimõõdus, keskmises v elavas tempos

kuurium <k`uurium -i 19~2e s> (< pn M. ja P. Curie, Prantsuse füüsikutest abielupaar), tähis Cm • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, järjenr 96

külotid plt <kül|otid -`ottide 22e s> (pr culotte) • tekst kintspüksid, põlvpüksid, mida kandsid Prantsuse aadlikud kuni XIX s alguseni. Vt ka sankülott

kürii <kür`ii 26 s> (< pn M. ja P. Curie, Prantsuse füüsikutest abielupaar), tähis Ci • füüs radioaktiivsuse mittesüsteemne mõõtühik

lamarkism <lamark|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn J.-B. Lamarck, Prantsuse loodusteadlane, 1744–1829) • biol esimene evolutsiooniteooria; evolutsiooni olulisimaks põhjuseks pidas lamarkism organismidele omast sisemist täiustumis- ja kohastumisvõimet

lansjee <lansj`ee 26i s> (pr lancier piigivõitleja < lance piik) • tants vanaaegne viiest tuurist koosnev Prantsuse seltskonnatants, üks kadrilli liike

legaat2 <leg|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld legatum) • jur annak, pärandaja tahteavaldusega mõnele kõrvalisele isikule, mittepärijale (legataarile) jäetud rahasumma v ese

l’État, c’est moi [let·a semu·a] (pr) • riik, see olen mina; Prantsuse kuningale Louis XIV omistatav lause, äärmuseni viidud absolutismi põhimõte

le tiers état [lötj·erzet·a] (pr) • aj kolmas seisus (enne suurt Prantsuse revolutsiooni need, kes ei kuulunud aadel- ega vaimulikkonda)

levrett <levr|`ett -eti -`etti 22e s> (pr levrette) • zool väike Prantsuse toakoeratõug

Liberté, Égalité, Fraternité [libert·e egalit·e fraternit·e] (pr) • vabadus, võrdsus, vendlus, suure Prantsuse revolutsiooni juhtlause

liesoon <lies|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr liaison seostus, side) • lgv kahe sõna vahepausita hääldamise puhul eelsõna hääldumatu lõppkonsonandi liitmine järgsõna algusvokaaliga, nt prantsuse keeles mes amis [mezamii] ’mu sõbrad’; eesti keeles ei ole hääldub [eijole]

limusiin <limus|`iin -iini -`iini 22e s> (pr limousine < pn Limousin, Prantsuse ajalooline maakond)
1. 4 ukse ja hrl 3 istmereaga luksusauto, mille eesmist istet eraldab muust sõitjateruumist klaasitud vahesein; mahutab 6–8 inimest
2. põll lihaveisetõug

linoon <lin|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr linon lõuend) • tekst peen Prantsuse lõuend; liik labast puuvillriiet

livr <l`ivr livri l`ivri 22e s> (pr livre < ld libra nael) aj
1. vana Prantsuse massimõõt, 1 livr = 489,5 g
2. Karolingide ajast pärinev arvestusmünt, võrdus algselt 1 naela hõbedaga, 1 livr = 20 sou’d, 1795. a asendati väärtuselt võrdse frangiga

ljöö <lj`öö 26 s> (pr lieue) • endine Prantsuse pikkusmõõt, maal u 4,5 km ja merel u 5,5 km, tänapäevases tarvituses u 4 km

loure [luur] (pr) • muus vana normanni torupilli sarnane pill; folkl, tants aeglane kolmeosaline Prantsuse tants

lui <l`ui 26 s> (pr louis < pn Louis, kuninga portree järgi mündil), luidoor <luid|`oor -oori -`oori 22e s> (pr louis d’or kuldlui) • aj esmakordselt Louis XIII valitsemise ajal 1604. a löödud 10-livrine Prantsuse kuldmünt, mis 1803. a asendati 20-frangise kuldmündiga

luminarism <luminar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld lumen valgus) • kunst Prantsuse maalikunsti stiilisuund XIX s 2. poolel, valguse-pimeduse äärmuseni viidud kujutamisviis

luur <l`uur luuri l`uuri 22e s> (vanapõhja lur) • muus, aj pronksiaja puhkpill, pms Skandinaavias

magnoolia <magn`oolia 1 s> (< pn P. Magnol, Prantsuse botaanik, 1638–1715) • bot suurte lõhnavate õitega igihaljas puu v põõsas (Magnolia); levinud Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas, kasvat pargipuuna ka Musta mere rannikul

mansard <mans|`ard -ardi -`ardi 22e s> (pr mansarde < pn Fr. Mansart, Prantsuse arhitekt, 1598-1666) • arhit katusekorrus, mansardkatusega piiratud ruumis asetsev korrus
mansardkatus • eh murdpinnaline katus, mille all võib asetseda mansardkorrus v katusekamber

markiis <mark|`iis -iisi -`iisi 22e s> (pr marquise < markii)
1. Prantsuse naise aadlitiitel, markii abikaasa v tütar
2. välisseinal akna v rõdu kohal paiknev katusetaoline päikesevari (hrl kokkurullitav)
3. tekst žakaarmustriline mööbliriie

martäänahi <+ ahi ahju `ahju 24e s> (< pn P. Martin, Prantsuse metallurg, 1824–1915) • tehn regeneratiivleekahi terase tootmiseks

menuett <menu|`ett -eti -`etti 22e s> (pr menuet < keskpr peen, õrn) • tants vana Prantsuse tants mõõdukas ¾-taktimõõdus; muus vastavas vormis muusikapala; ka süidi, sonaadi või sümfoonia osa

messidoor <messid|`oor -oori -`oori 22e s> (pr messidor < ld messis lõikus + kr dōron and) • aj lõikuskuu, Prantsuse revolutsioonikalendri 10. kuu; kestis 19. v 20. juunist 18. v 19. juulini

mileedi <mileedi 16 s> (pr milady < ingl my lady mu leedi) • aj inglise leedi kõnetlussõna Mandri-Euroopas; kõnek rikka inglanna kohta prantsuse kõnepruugis. Vt ka milord

milord <mil|`ord -ordi -`ordi 22e s> (pr < ingl my lord mu isand) • aj inglise kõrgaadliku v kohtuniku kõnetlussõna Mandri-Euroopas; kõnek rikka inglise härrasmehe kohta prantsuse kõnepruugis. Vt ka mileedi

modulor <modulor -i 19 s> (pr < module moodul) • Prantsuse arhitekti Le Corbusier’ poolt 1952. a koostatud moodulisüsteem ehitise proportsioonide määramiseks, aluseks oli võetud inimese pikkus 183 cm

mongolfjäär <mongolfj|`äär -ääri -`ääri 22e s> (< pn J.-M. ja J.-É. Montgolfier, Prantsuse leidurid) • lenn soojendatud õhuga täidetud õhupall, mis esimese kõlbliku aerostaadina tõusis õhku Prantsusmaal 1783

montbreetsia <montbr`eetsia 1 s> (< pn A. F. E. Coquebert de Montbret, Prantsuse botaanik, 1781–1801) • bot kaeralill, mugulsibultaimede perekonda võhumõõgaliste sugukonda kuuluv taim (Crocosmia)

müsett <müs|`ett -eti -`etti 22e s> (pr musette) • muus Prantsuse torupill; tants lõbus Prantsuse karjasetants

naturalism <natural|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld naturalis looduslik, loomulik)
1. fil maailmakäsitus, mis taotles kõigi nähtuste, sh ka inimese ja tema sisemaailma seletamist ainuüksi loodusseadustega, vastand supranaturalism
2. kirj 1860–70ndatel Prantsuse kirjanduses tekkinud ja sealt mujale levinud realismi äärmuslik kirjandusvool, mille järgi peab kirjanik tegelikkust kirjeldama objektiivselt ning kiretu täpsusega
3. kunst kujutusviis, mis seisneb tegelikkuse võimalikult truus jäljendamises; näiteid leidub kõigi aegade kunstis

neoromanist <+ roman|`ist -isti -`isti 22e s> (< neo- + romanist, pr néoromancier) • kirj „uue romaani“ suuna esindaja Prantsuse proosas 1950–60ndatel

nikotiin <nikot|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn J. Nicot, Prantsuse diplomaat, 1530–1600, tõi esimesena tubaka Prantsusmaale) • farm tubakataimes sisalduv alkaloid; suitsetamisel algul ergutav, hiljem veresooni ahendav mürk

nivoos <niv|`oos -oosi -`oosi 22e s> (pr nivôse < ld nivosus lumine < nix lumi) • aj lumekuu, Prantsuse revolutsioonikalendri 4. kuu; 21. v 23. detsembrist kuni 19. v 21. jaanuarini

orfism <orf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Orpheus, mütoloogiline laulik)
1. aj, relig Vana-Kreeka usuvool, tekkis VI s eKr Traakias; orfikud uskusid inimest koosnevat heast surematust hingest ja halvast surelikust kehast (keha hauast vabanemiseks on vajalikud taassünnid ja askeetlik, nn orfiline elu)
2. (pr orphisme < pn) kunst nonfiguratiivne kunstisuund Prantsuse maalikunstis alates a-st 1912; kubismi erivorm, millel on futurismile omaseid jooni, peamiseks väljendusvahendiks on värv, kontrastsete värvipindade kõrvutiasetamisega luuakse mulje rütmist ja liikumisest

orientalism <oriental|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr orientalisme) • kunst idamaiseid teemasid kasutanud Prantsuse kunst XIX s; laiemas mõttes üldse idamaateemade kasutamine

orleanist <orlean|`ist -isti -`isti 22e s> (< pn) • aj Orléans’i suguvõssa kuulunud Prantsuse kuninga Louis Philippe’i pooldaja

palatiin2 <palat|`iin -iini -`iini 22e s> (pr palatine < palatin õukonna- < pn Palatinus, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • tekst XVII s Prantsuse õukonnas moodi ilmunud daami karusnahkne õlasall

pantaloonid plt <pantal|oonid -`oonide 22e s> (pr pantalon < pantaloone) • tekst van pikad meestepüksid, mis tulid moodi suure Prantsuse revolutsiooni aegsest meremeherõivastusest

parnaslane <parn`asla|ne -se -st 12~10? s> (< pn „Le Parnasse contemporain“ < parnass) • kirj Prantsuse XIX s luulekoolkonna esindaja; saanud nimetuse koguteose „Le Parnasse contemporain“ (I–III, 1866–76) järgi; parnaslased vastandasid romantikute subjektivismile ja tundelisusele ilu taotlemise ning vormiharrastuse, klassikalise selguse ja täpsuse

paskal <p`askal -i 2e s> (< pn B. Pascal, Prantsuse matemaatik, füüsik ja filosoof, 1623–62), tähis Pa • füüs rõhu ja mehaanilise pinge mõõtühik rahvusvahelises ühikusüsteemis (SI)

pastörelloos <pastörell|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pn L. Pasteur, Prantsuse teadlane, 1822–95) • vet koduloomade nakkushaigus, mida tekitab bakter (Pasteurella multocida)

pastöriseerima <pastöris|`eerima -eerib 28 v> , pastöörima <past|`öörima -öörib 28 v> (< pn L. Pasteur, Prantsuse teadlane, 1822–95) • mikroobide hävitamiseks toiduaineid (piima, õlut, hoidiseid) kuumutama; pastöörimisega saavutatakse toiduainete parem säilivus nende maitset ja vitamiinisisaldust oluliselt kahjustamata

pikett <pik|`ett -eti -`etti 22e s> (pr piquet, ingl picket)
1. poliitiliste vm nõudmistega esinev meeleavaldajate salk
2. valvesalk streigimurdjate eemalehoidmiseks
3. geod maastikul märkvaiaga tähistatud loodimispunkt
4. vanaaegne Prantsuse kaardimäng kahele inimesele
5. eh teetrassi 100 m pikkune lõik

pjerroo <pjerr`oo 26 s> (pr pn Pierrot, mehenimi) • teater koomiline unistlev kuju, armunud pajats, pärit XVII s Prantsuse rahvateatrist

plombiir <plomb|`iir -iiri -`iiri 22e s> (vn пломбир < pr plombières, jäätis puuviljadega < pn Plombières-les-Bains, Prantsuse linn) • kok koorejäätis

pluvioos <pluvi|`oos -oosi -`oosi 22e s> (pr pluviôse < ld pluviosus vihmane) • aj vihmakuu, Prantsuse revolutsioonikalendri 5. kuu; 20. v 22. jaanuarist kuni 18. v 20. veebruarini

pompaduur <pompad|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< pn markiis de Pompadour, Prantsuse kuninga Louis XV armuke, 1721–1764)
1. tekst naiste kotikesekujuline käsitasku, käsitöökotike
2. mööbli-, sisustus- ja moestiil XVIII s Prantsusmaal

port-salut [poor sal·ü] (pr < pn Port du Salut, endisaegne klooster Prantsusmaal) • kok pehme kollane Prantsuse juust

positivism <positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< positiivne)
1. fil filosoofiasuund, mille rajas Prantsuse filosoof A. Comte (1798–1857); positivismi järgi saab tunnetada ainult nähtumusi, st kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust (vt ka neopositivism, empiriokrititsism)
2. jur õigusteaduse ja sotsioloogia suund, mis peab oluliseks kehtivat e positiivset õigust

possibilist <possibil|`ist -isti -`isti 22e s> (pr possibiliste < ld possibilis võimalik) • aj, pol XIX–XX s vahetusel Prantsuse töölisliikumise reformistliku voolu pooldaja

pralinee <pralin`ee 26i s> (pr praliné mrd < praline suhkrumandel < pn C. de Choiseul du Plessis-Praslin, Prantsuse väejuht, 1598-1675, kelle köögis maiustus leiutati) • kok praetud pähklite v mandlite ja suhkru peenestatud segu; sellise täidisega šokolaadikompvek

preriaal <preri|`aal -aali -`aali 22e s> (pr prairial < prairie aas) • aj Prantsuse revolutsioonikalendri 9. kuu; kestis 20. v 21. maist kuni 19. v 20. juunini

pretsioosne <pretsi`oos|ne -se 2 adj> (pr précieux < ld pretiosus hinnaline) • (liialdatult) peenutsev, peps
pretsioosne kirjandus • kirj XVII s Prantsuse kirjanduse barokksuund, mida viljeldi absolutismiga vastasrinnas oleva aadli salongides; taotleti peent stiili ja viimistletud vormi, taaselustati daamikultus ja rüütliideaalid, harrastati juhuluulet ja epistolaarset kirjandust

pronksikultuur <+ kult|`uur -uuri -`uuri 22e s> • arheol pronksiaja arheoloogiline kultuur

provanksõli <+ õli 17 s> (< pn Provence, Prantsuse maakond) • kok parim liik oliiviõli

prudonism <prudon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn P. J. Proudhon, Prantsuse anarhist, 1809–65) • pol ühiskonnaõpetus, mis kritiseeris kapitalismi ja taunis suurtööstust; ideaaliks oli väiketootjate ühiskonna loomine

puaas <pu`aas puaasi pu`aasi 22e s> (pr poise < pn J. Poiseuille, Prantsuse arst ja füüsik 1799–1869), tähis P • füüs vedelike dünaamilise viskoossuse mõõtühik CGS-süsteemis

quiche [kiš] (pr < sks Küchen mrd kook) • kok algselt Saksamaalt pärinev Prantsuse köögis populaarne muretainapõhjal soolane täidisega pirukas

R
1. füüs röntgeni tähis
2. füüs gaasikonstandi tähis
3. (< pn R. A. F. de Réaumur, Prantsuse teadlane, 1683-1757) soojuskraadide arvu juures: Réaumuri järgi (nt 7 °R)
4. {lüh pr sõnast recommandé}
5. {lüh ingl sõnadest registered trademark} registreeritud kaubamärk, tähis ®

radikaalsotsialist <+ sotsial|`ist -isti -`isti 22e s> (< radikaalne + sotsialist) • pol Prantsuse Radikaalsotsialistliku Partei (asut 1901. a) juhitud poliitilises liikumises osaleja; radikaalsotsialistid järgivad suure Prantsuse revolutsiooni aateid

ramonda <ram´onda 16 s> (< pn L. Ramond, prantsuse poliitik ja botaanik, 1755–1827) • bot igihaljaste madalakasvuliste püsikute perekond (Ramonda) gesneerialiste sugukonnast; Eestis kasvat ilutaimena pürenee ramondat (Ramonda myconi)

raššelmasin <+ masin -a 2 s> (sks Raschelmaschine < pn Rachel, prantsuse näitleja Elisa Félixi (1820–58) lavanimi) • tekst, tehn trikookudumismasin; silmkoemasin

repertuaar <repertu|`aar -aari -`aari 22e s> (pr répertoire < ld repertorium nimekiri) • teater, muus teatri mängukava; lavakunstniku (näitleja, laulja, tantsija), koori, orkestri jne esitamisküpsete palade (näitlejal ka rollide) varu

résistance [rezist·a(n)s] (pr vastupanu) • aj Prantsuse vastupanuliikumine II maailmasõja ajal Saksamaa okupatsiooni ja sakslastega koostööd teinud P. Pétaini Vichy valitsuse vastu; algas passiivse vastupanu ja streikidega ning arenes organiseeritud üldrahvalikuks võitluseks

revolutsioonikalender <+ kal`end|er -ri 2e s> (< revolutsioon) • aj slaavi rahvakalendri eeskujul koostatud suure Prantsuse revolutsiooni aegne kalender; ajaarvamise alguseks võeti 22. september 1792; kalendri tühistas Napoleon I 1. jaanuaril 1806, taastati ajutiselt Pariisi Kommuuni ajal 1871. a

rikošett <rikoš|`ett -eti -`etti 22e s> (pr ricochet < pn Ricochet, vana prantsuse laul) • kuuli, mürsu vm keha liugpõrkumine puutepinnalt

rišeljöö <rišelj`öö 26 s> , rišeljöötikand <+ tikand -i 2e s> (< pn A. J. de Richelieu, Prantsuse vaimulik ja riigitegelane, kardinal, 1585–1642) • tekst keeruline pitstikandiliik: sämppistega ääristatud motiive ühendavad lõngast sillad, motiivide vahed on sildade alt välja lõigatud

robiinia <rob`iinia 1 s> (< pn J. Robin, Prantsuse aednik, 1550–1629) • bot heitlehiste põõsaste ja puude perekond (Robinia) liblikõieliste sugukonnast; kasvat ka ilupuuna

rondoo <rond`oo 26i s> (pr rondeau < rond ümmargune), rondell <rond|`ell -elli -`elli 22e s> (keskpr rondel) • kirj kolmestroofiline 9–15-värsiline (vana)prantsuse luuletus, mille 2 esimest värssi korduvad refräänina 2. stroofi lõpus ja esimene värss kordub 3. stroofi lõpus

sabir <sabir -i 2e s> (tehissõna < hisp saber, pr savoir teadma) • lgv Vahemere sadamais kõneldav segakeel, milles on prantsuse, provansi, hispaania, katalaani, itaalia, kreeka ja araabia keele sugemeid

sadism <sad|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn D. A. Fr. de Sade, Prantsuse kirjanik, 1740–1814) • psühh piinu nautiv julmus; med seksuaalne perverssus, kus suguline rahuldus saadakse teise inimese piinamisest v tema piinade nautimisest

sankülott <sankül|`ott -oti -`otti 22e s> (pr sans-culotte põlvpüksteta) • (pikki pükse kandva) demokraatliku rahvakihi, eriti Pariisi alamrahva hulka kuuluva inimese nimetus suure Prantsuse revolutsiooni ajal XVIII s

saraband <sarab|`and -andi -`andi 22e s> (hisp zarabanda) • tants aeglane pidulik XVII–XVIII s moes olnud Prantsuse seltskonnatants, mis on pärit Hispaaniast; muus ka süidi osa

savarään <savar|`ään -ääni -`ääni 22e s> , savariin <savar|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn J. A. Brillat-Savarin, Prantsuse gurmaan ja toidufilosoof, 1755–1826) • kok ümmargune alkoholiga immutatud pärmitainakook

senarmontiit <senarmont|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn H. H. de Senarmont, Prantsuse mineraloog, 1808–62) • miner kuubilises süngoonias kristallunud haruldane värvitu v hall mineraal, antimonoksiid