[VSL] Võõrsõnade leksikon

argüroos <argür|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr argyros hõbe) • med naha, limaskestade, siseelundite ja silmade mustjashall v pruun pigmentatsioon, mis on tingitud organismi ladestunud hõbedast

boksiit <boks|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr bauxite < pn Baux-de-Provance, Prantsuse kohanimi) • geol pms alumiiniumhüdroksiididest koosnev punakas v pruun kivim, tähtsaim alumiiniumimaak

boolus <b`oolus -e 11~9 s> (< kr bōlos mullakamakas) • geol valkjaskollane kuni pruun savi, tarvit maalrivärvi ja kirjalaki valmistamiseks, ka ravimina

brikett <brik|`ett -eti -`etti 22e s> (pr briquette) • tellise- vm kujuliseks pressitud peeneteraline aines, pms kivi-, pruun- v puusüsi, maak, saepuru, turvas

brünett <brün|`ett -eti -`etti 22e s, adj> (pr brunet < brun pruun) • tumedajuukseline, ka tõmmu jumega inimene

düü <d`üü 26 s> (rts dy pori, muda) • geol turbamuda, pms orgaanilisi osiseid sisaldav pruun järvemuda

espanjool <espanj|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< hisp español, pr espagnol hispaania keel)
1. lgv ladiino, heebrea sugemetega romaani keel, mida rääkisid sefardid
2. kok pruun v tumepunane põhikaste

fariinsuhkur <+ s`uhk|ur -ru 2 s> (< ld farina jahu, pulber) • kok esimeses puhastusprotsessis saadud kollane v pruun suhkur, mis sisaldab veel aroomiaineid jt toitaineid, mis edasisel puhastamisel kaovad

lateriit <later|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ld later plonn, põletamata tellis) • geol telliskivipunane v pruun raud- ja alumiiniumoksiidist koosnev setend; tekib sademeterikkas troopilises kliimavööndis kivimite murenedes

lipofustsiin <+ fusts|`iin -iini -`iini 22e s> (< lipo- + ld fuscus tõmmu) • füsiol paljudes elundites leiduv pruun pigment, eriti sage vanaduse ja kurnavate haiguste puhul

mahagon <mahagon -i 19 s> , mahagonipuit <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> (sks Mahagoni < ingl mahogany) • mitmesuguseist troopilises Ameerikas ja Aafrikas kasvavaist puuliikidest saadav punane v pruun väärispuit

protargool <protarg|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< proteiin + ld argentum hõbe + oleum õli) • farm hõbeda orgaaniline kompleksühend, pruun vees lahustuv pulber; kasut antiseptilise vahendina

pumpernikkel <p´umpern`ik|kel -li 2e s> (sks Pumpernickel) • kok täisterajahust koorikuta (eriliselt küpsetatud) Saksa rukkileib; piklik pruun piparkoogimaitsega küpsis

seepia <s`eepia 1 s> (kr sēpia)
1. zool tindikala (Sepia), limune peajalgsete klassist; levinud soojade ja parassoojade merede rannavetes
2. kunst tindikala sekreedist saadud pigment, mida veega segatult kasutati joonistamiseks (enne tuši leiutamist); hallika varjundiga pruun värv; vastav joonistustehnika

spessartiin <spessart|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Spessart, mäestik Saksamaal) • miner tumepunane, oranž v pruun mineraal, mangaani sisaldav granaadi1 erim; kasut abrasiivmaterjalina, ilusamad eksemplarid on poolvääriskivid

šeliit <šel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn C. W. Scheele, Rootsi keemik, 1742–86) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud hallikasvalge, kollane v pruun mineraal, koostiselt kaltsium-volframaat, oluline volframimaak

šellak <šellak -i 2e s> (ingl shellac < pr laque en écailles lakk õhukeste plaatidena) • kollane kuni pruun looduslik vaik, tekib troopikapuudel parasiteerivate putukate elutegevuse tagajärjel; kasut lakitööstuses, isoleermaterjalina, glasuurainena toiduainetööstuses jm

tsirkoon <tsirk|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Zirkon < prs zargun kullakarva) • miner tsirkooniumsilikaat, nõrgalt radioaktiivne punane kuni pruun mineraal, peamine tsirkooniumimaak; kristallub tetragonaalses süngoonias, puhtaid kristalle kasut ka vääriskivina; Eestis esineb aktsessorina nii sette- kui ka kristalse aluskorra kivimeis