[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

aerofon <aerofon -i 19 s> (< aero- + kr phōnē hääl, heli) • muus puhkpill, liik muusikariistu, milles heli tekib õhusamba võnkumisest pilli torus

alt <`alt aldi `alti 22e s> (it alto kõrge) • muus madal naishääl; vastava häälestusega keel- v puhkpill
altviiul vt vioola
aldivõti, ka c-võti, do-võtinoodivõti, määrab esimese oktavi do-noodi asukoha 3. noodijoonele, tähis

aulos <`aulos -e 11~9 s> (kr) • aj, muus Vana-Kreeka ja Ees-Aasia päritolu puhkpill; koosnes hrl kahest erisuurusest ja omavahel ühendatud või ühest silindrilisest, enamasti lesthuulikuga vilest. Vt ka tibia

didgeridoo [didžeriduu] (ingl) • muus Austraalia aborigeenide kuni 2 m pikkune puhkpill

hornpipe [hoo(r)npaip] (ingl) • muus loomasarvest tehtud vana puhkpill; tants kiire inglise tants

krummhorn <kr`ummh|`orn -orni -`orni 22e s> (sks Krummhorn < krumm kõver + Horn sarv) • muus J-tähe kujuline topeltlesthuulikuga puhkpill, mida kasut pms XV–XVII s muusikas

luur <l`uur luuri l`uuri 22e s> (vanapõhja lur) • muus, aj pronksiaja puhkpill, pms Skandinaavias

okariin <okar|`iin -iini -`iini 22e s> (it ocarina < mrd hanepoeg) • muus flöödi kõlaga väike savist, portselanist v kipsist puhkpill

paaniflööt <+ fl`ööt flöödi fl`ööti 22e s> (< pn Paan, Vana-Kreeka kitsekarjuste ja kariloomade jumal), paanivile <+ vile 16 s> • muus eri pikkusega roog-, bambus- vm viledest koosnev sõrmiliseta puhkpill

rankett <rank|`ett -eti -`etti 22e s> (sks) • aj, muus XVI ja XVII s kasutusel olnud topeltlesthuulikuga ja laiema silindrilise korpusega puhkpill

saksofon <saksofon -i 19 s> (< pn A. Sax, Belgia pillimeister, 1814–94 + kr phōnē hääl, heli) • muus puhkpill, mille heli tekitab plastist, kautšukist v metallist huulikule kinnitatud rooglesta võnkumine; kuulub puupuhkpillide rühma, kuigi valmistatakse metallist; ehituselt lähedane klarnetile

sheng [šõng] (hiina) • muus vanaaegne Hiina puhkpill, suuorel, koosneb pikergusest õõnsaks kuivatatud kõrvitsast, mille ülemisel äärel on lehtkeelsed bambusviled

zurnaa <zurn`aa 26 s> (< trg zurna < prs surnāy) • muus Kaukaasia, Iraani jt rahvaste puust puhkpill

tenorsaksofon <+ saksofon -i 19 s> (< tenor + saksofon) • muus tenoriregistri ulatusega ühekordse lesthuulikuga piibukujuline puhkpill


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur