[VSL] Võõrsõnade leksikon

amiant <ami|`ant -andi -`anti 22e s> (< kr amiantos määrimatu, puhas) • miner peenekiuline läikiv mineraal, asbesti erim

armkoraud <+ r`aud raua r`auda 22u s> , lüh ARMCO {lüh ingl nimest American Rolling Mill Company} • tehn tehniliselt puhas raud, millel on suur plastsus, elektrijuhtivus ja magnetiline küllastus ning hea korrosioonikindlus; kasut elektrotehnikas pehme magnetmaterjalina

bakaraa1 <bakar`aa 26 s> (< pn) • Prantsusmaal Baccarat’ linnas valmistatavad kristalltooted; peen, eriti puhas kristallklaas

best man [best män] (ingl) • isamees või peiupoiss, peigmehe abiline laulatusel ja pulmas

carte blanche [kart bla(n)š] (pr) • maj puhas leht, blankovolitus allkirjaga, millega allakirjutanu annab teisele isikule õiguse täita see leht tekstiga; piltl vaba voli, piiramatu volitus

castis omnia casta [kastis omnia kasta] (ld) • puhaste jaoks on kõik puhas

destilleerima <destill|`eerima -eerib 28 v> (ld destillare alla tilkuma) • keem destillatsiooni teostama, üle ajama; vedelikke järjestikuse aurustamise ja kondenseerimisega puhastama
destilleeritud vesi • keemiliselt puhas vesi, saadakse harilikust veest, eraldades sellest destillatsiooni abil kõik soolad, gaasid jne

dominant <domin|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld prees partits dominans valitsev)
1. juhtiv idee v joon, valitsev tunnus
2. bot taimekoosluses maapealsete osadega domineeriv ning suurimat biomassi andev taimeliik
3. muus helistiku 5. aste, põhiheli suhtes puhas kvint
4. füsiol ajutiselt valitsev erutuskolle kesknärvisüsteemis
dominandiprintsiip • füsiol kesknärvisüsteemi talitluse põhilisi seaduspärasusi, mille järgi antud olukorras peamist organismi reaktsiooni v käitumist juhtivad närvikeskused seostuvad dominantseks (valitsevaks) süsteemiks, kuna teised keskused on pidurdusseisundis
dominantakord • muus kolmkõla, mille põhiheliks on dominant
dominantseptakord muus • septakord, mis on ehitatud dominandilt

fair [fäär, feə(r)] (ingl) • aus, viisakas, puhas
fair play [fäär plei, feə(r) plei] • aus mäng

filler2 <f`iller -i 2e s> (ingl filler täidis) • tehn asfaltbetooni ja mastiksi koostisosana kasutatav puhas v aktiveeritud peen mineraalpulber

hard bop [haa(r)d bop] (ingl) • muus 1950ndate 2. poole džässis kõige dünaamilisem muusika, mis sai alguse New Yorgis; puhas bebop, mida rikastas harmoonia aluste parem tundmine ja instrumentide täiuslikum valdamine

immaculata [immakulaata] (ld puutumatu, puhas) • relig neitsi Maarja austav nimetus

integer vitae scelerisque purus [integer viite stseler·iskve puurus] (ld) • elukombeilt laitmatu ja kurjast puhas (Horatius)

kast <k`ast kasti k`asti 22e s> (port casta < ld fem casta puhas) • sotsiol kinnine inimrühm, millesse kuulumine on pärilik ning millel on kindlapiiriline koht ühiskonna seisuslikus hierarhias ja tööjaotussüsteemis; piltl ühiskondlik rühmitus, mis kaitseb rangelt oma suletud ringkonna eesõigusi

katar <katar -i 2e s> (< kr katharos puhas) • aj, relig ranget askeesi rõhutavates usulistes liikumistes osaleja üldnimetus XI–XIV s Lõuna-Euroopas. Vt ka albilane, ketser

kataroob <katar|`oob -oobi -`oobi 22e s> (< kr katharos puhas + bios elu), katarobiont <+ bi`ont biondi bi`onti 22e s> (< kr katharos puhas + biont) • biol organism, kes elab ainult väga puhtas, orgaaniliste reoainetega saastamata vees. Vastand saproob

ketser <k`etser -i 2e s> (sks Ketzer < kr katharos puhas), hereetik <hereetik -u 2 s> (kr hairetikos valiv, valikuline) • valitsevast ideoloogiast (usust, üldkehtivast arvamusest) kõrvalekalduja; piltl väärusuline

kristalne <krist`al|ne -se 2 adj> • kristallist, kristallile omane, kristall-; füüs, keem kristallilise ehitusega; piltl kristallselge, väga puhas

lokaaltoon <+ t`oon tooni t`ooni 22e s> , lokaalvärvus <+ v`ärvus -e 11~9 s> (< lokaalne) • kunst maalikunstis mingi kujundi ühtlane puhas värvus, mille puhul pole arvestatud valguse ja varju peegeldusi ega tonaalseid üleminekuid

monomiktiline kivim (< mono- + kr miktos segatud) • geol valdavalt üht mineraali sisaldav purdkivim, nt puhas kvartsliivakivi. Vt ka oligomiktiline kivim

neto <neto adv> (sks netto < it (peso) netto puhas (kaal)) • puhtal kujul, pärast pakendi massi, maksude jm mahaarvamist; puhaskaal, netokaal, netomass, vastand bruto
netotulu maj • puhastulu

nuda veritas [nuuda veeritas] (ld alasti tõde) • puhas tõde, sulatõsi

partikulatsioon <partikulatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld particula osake) • biol põõsa v puhma vm taime jagunemine (nt inimtegevuse toimel) iseseisvaiks

puriinid pl <pur|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld purus puhas) • keem üldnimetus puriini (imidasolo-4,5-pürimidiini) struktuurifragmenti sisaldavatele lämmastikku sisaldavatele orgaanilistele ühenditele, mida leidub paljudes looduslikes ühendites (kofeiin kohvis, teobromiin kakaos jt)

purism <pur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld purus puhas) puhtusetaotlus
1. lgv puhaskeelsus, keelepuhastus, võõrapärasuste liialdatud vältimine keeles
2. kunst stiilide segamatus, võõrapärasuse vältimine; XIX s avaldunud taotlus vabastada keskaegsed ehitised hilisemaist lisandeist; 1920ndatel kujunenud abstraktne kunstisuund, mis otsis geomeetrilistest põhivormidest visuaalset ekvivalenti reaalsusest abstraheeritud mõistetele, uuris kujundite ja tajureaktsioonide vahelist seost, erinevate moodulite rütmi ja kompositsiooni

tabula (ld) • tahvel, laud; (maa)kaart; aj roomlastel vahakihiga kaetud lauake, millele kirjutati
tabula gratulatoria [tabula gratulatooria] • õnnitlejate nimekiri (nt pühendusteoses)
tabula rasa [tabula raasa] (keskld puhastatud tahvel) • puhas leht, st midagi puhast v puutumatut, algses rikkumata ja välismõjudest vabas seisundis olev asi; fil sensualistlik tunnetusteoreetiline käsitus: inimmõistus iseeneses on tabula rasa, igasugune teadmine tuleb meelelisest kogemusest

unisoon <unis|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld unisonus ühekõlaline < uni- + ld sonus heli, hääl)
1. muus ükskõla, ühehäälne kooskõla, mitme sama kõrgusega heli üheaegne kõlamine; sama meloodia või heliteose esitamine mitme esitaja poolt puhtas priimis või oktavis, vt ka konsoon, dusoon
2. (hrl inessiivis) millegagi kokkusobimine