[VSL] Võõrsõnade leksikon

avanturiin <avantur|`iin -iini -`iini 22e s> , aventuriin <aventur|`iin -iini -`iini 22e s> (pr aventurine, it avventurino < avventura juhus)
1. miner punakas vilgu- v hematiidilehekesi sisaldav kvarts v päevakivi, poolvääriskivi
2. kroom- v vaskoksiidiga värvitud klaas

boksiit <boks|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr bauxite < pn Baux-de-Provance, Prantsuse kohanimi) • geol pms alumiiniumhüdroksiididest koosnev punakas v pruun kivim, tähtsaim alumiiniumimaak

caput [kaput] (ld) • pea; peatükk (raamatus)
caput mortuum [kaput mortu˛um] (ld surnud pea) • keem pulberjas raudoksiid (Fe₂O₃), lihvimisvahend ja punakas kuni tumepruun värvaine (nn Pompei ja Veneetsia punane)
caput mundi [kaput mundi] (ld) • maailma pealinn, st Rooma

karnalliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< pn R. von Carnall, Saksa mäeinsener, 1804–74) • miner settelise tekkega, hrl soolalasundites esinev värvuseta v punakas mineraal, koostiselt kaalium-magneesiumkloriid; kasut kaaliumväetiste valmistamiseks, magneesiumi tootmiseks jm

karneool <karne|`ool -ooli -`ooli 22e s> (sks Karneol < keskld corneolus < ld sarvjas, tugev < cornu sarv) • miner poolvääriskivi, kollakas, punakas v pruunikas kaltsedoni erim

kvartsporfüür <+ porf|`üür -üüri -`üüri 22e s> (< kvarts + porfüür) • geol happeline paleotüüpiline vulkaaniline kivim, mille tihedas hallis v punakas põhimassis leidub kvartsi- ja päevakivikristalle; Eestis esineb vaid Saaremaal

lepidokrokiit <lepidokrok|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr lepis soomus + krokos safran) • miner rombilises süngoonias kristallunud tumepruun, punakas v pruunikaskollane mineraal, koostiselt raudoksiid

leptiit <lept|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr leptos peen, väike) • geol peeneteraline kildalise v vöödilise tekstuuriga hall v punakas happeline moondekivim

mikrokliin <mikrokl|`iin -iini -`iini 22e s> (< mikro- + kr klinō kallutan) • miner kaaliumpäevakivide hulka kuuluv roosa v punakas alumosilikaat, keemiliselt koostiselt sama mis ortoklass; kristallub trikliinses süngoonias; väga levinud mineraal graniitides ja gneissides

muskoviit <muskov|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< ingl Muscovy, Moskoovia, Venemaa < keskld Moscovia, Muscovia < pn Moskva) • miner värvitu, kollakas, rohekas v punakas läbipaistev alumiiniumirikas kaaliumvilk, leidub vilkkiltades, graniidis ja gneisis (Eestis kristalse aluskorra tard- ja moondekivimeis); kasut elektri- ja soojusisolatsiooniks, samuti tulekindla materjalina

polühaliit <+ hal|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< polü- + haliit) • miner soolamaardlates esinev hallikas v punakas sulfaatmineraal

püromorfiit <+ morf|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< püro- + kr morphē vorm, kuju) • miner heksagonaalses süngoonias kristallunud rohekas v punakas mineraal, pliifosfaat

rodoniit <rodon|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< rodo-) • miner trikliinses süngoonias kristallunud roosa, punakas v pruunikas klaasiläikeline mineraal, mangaansilikaat; kasut dekoratiiv- ja poolvääriskivina, ka mangaani tootmiseks

rutiil <rut|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld rutilus punakas) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud pruunikas v punakas teemandiläikeline mineraal, titaanoksiid; oluline titaanimaak

rutiilne <rut`iil|ne -se 2 adj> (ld rutilus punakas) • ruske, punakas(pruun)

rutilism <rutil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld rutilus punakas), rufinism <rufin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld rufus helepunane) • antr ruugejuukselisus, punajuukselisus

strontsianiit <strontsian|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner rombilises süngoonias kristallunud värvitu kuni punakas mineraal, koostiselt strontsiumkarbonaat, strontsiumi maakmineraal

villemiit <villem|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Willem I, Hollandi kuningas, 1772–1843) • miner trigonaalses süngoonias kristallunud valge, kollakas v punakas tugevasti fluorestseeriv läikiv mineraal, koostiselt tsinksilikaat