[VSL] Võõrsõnade leksikon

ablaktatsioon <ablaktatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld ablactatio < ab- + lac piim) • imiku võõrutus rinnast; aiand ligistus, puude ja põõsaste pookimise viise

akaatsia <ak`aatsia 1 s> (ld acacia < kr akakia) • bot igihaljaste ja heitlehiste puude ja põõsaste perekond (Acacia) mimoosiliste sugukonnast; mitmed liigid annavad vaiku (kummiaraabiku valmistamiseks), parkainet ja tarbepuitu

albinism <albin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr albinisme < albiino) • biol taime- v loomaliigile iseloomuliku pigmentatsiooni puudumine; inimesel ja loomal on albinismi tunnusteks piimvalge nahk, valge karvkate ja punane vikerkest ning silmaava, taimel õite tavalise v lehtede rohelise värvuse puudumine. Vt ka albiino

alkanniin <alkann|`iin -iini -`iini 22e s> • keem alkannast saadav punane õlis lahustuv värvaine; kasut parfümeerias ja indikaatorina keemilistes analüüsides

anaglüpt <+ gl`üpt glüpti gl`üpti 22e s> (< kr anaglyptos reljeefne < anaglyphō graveerin), anaglüüf <+ gl`üüf glüüfi gl`üüfi 22e s> (< kr anaglyphos reljeefne < ana- + glyphē uurend)
1. kunst madalreljeefi liik, kus tasapinnaline kujutis on piiratud taustast ja kujutisest kõrgemate joontega
2. fot kolmemõõtmeline foto, milles parema ja vasaku silma jaoks mõeldud osad on eri värvi (hrl punane ja sinakasroheline); vaatamiseks kasut spetsiaalseid prille, mis lasevad silma ainult ühte värvi kujutise, mis ajus tõlgendatakse stereopildina

antotsüaan <+ tsü|`aan -aani -`aani 22e s> (< kr anthos lill, õis + kyanos lasuurkivi, tumesinine) • bot punane, sinine v sinililla värvaine taimede rakumahlas, harvem rakuseintes

astaksantiin <astaksant|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr astakos koorikloom + ksanthos kollane) • keem karotenoidide hulka kuuluv punane värvaine

avangardne <avang`ard|ne -se 2 adj> (< avangard) • eesotsas olev, juhtiv, uudne; piltl eesrindlik

baklažaan <baklaž|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баклажан < prs bādinjān) • bot India päritolu üheaastane köögiviljataim maavitsaliste sugukonnast (Solanum melongena); selle pikergune sinine, kollane, punane, valge v violetne vili

balaata <balaata 16 s> (Ameerika hisp balata) • tehn teatud Lõuna-Ameerika puude piimmahla kuivatamisel saadav kummitaoline aine. Vt ka kautšuk, gutapertš

betaniin <betan|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld beta peet) • keem vees lahustuv (peedi)punane antotsüaan

bilirubiin <bilirub|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld bilis sapp + ruber punane) • füsiol sapipunane, peamine sapipigment, tekib hemoglobiini lagunemisel

bilirubinuuria <bilirubin`uuria 1 s> (< ld bilis sapp + ruber punane + kr ouron kusi) • med bilirubiini esinemine uriinis

bordoo <bord`oo 26i s> (< pn Bordeaux, linn Prantsusmaal) • Bordeaux’ ümbruse viinamarjadest valmistatud peene aroomi ja maitsega punane ja valge Prantsuse vein
bordoopunane • veinpunane, pruunikaspunane (punase veini värvuse järgi)
bordoo vedelik • aiand vaskvitriolist, kustutamata lubjast ja veest koosnev taimekaitsevahend

caput [kaput] (ld) • pea; peatükk (raamatus)
caput mortuum [kaput mortu˛um] (ld surnud pea) • keem pulberjas raudoksiid (Fe₂O₃), lihvimisvahend ja punakas kuni tumepruun värvaine (nn Pompei ja Veneetsia punane)
caput mundi [kaput mundi] (ld) • maailma pealinn, st Rooma

dendrofloora <+ floora 16 s> (< dendro- + floora) • bot mingi ala puittaimede (eriti puude) floora, puittaimede liigiline koosseis

dendroklimatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< dendro- + klimatoloogia) • meteor ilmastikuteaduse haru, mis uurib kliimaerinevusi pikaealiste puude aastarõngaste põhjal

eeben <`eeben -i 2e s> (kr ebenos) • eebenipuit, eriti kõva ja raske väärispuit, mida saadakse mitmelt troopikapuult, eelkõige diospüüriliste sugukonna liikidelt; on värvuselt must (kõige väärtuslikum eeben), roheline, punane jm; kasut muusikariistade, mööbli jne valmistamiseks

eosiin <eos|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr ēōs koit) • keem fluorestseiinist saadav punane orgaaniline värvaine; kasut riide värvimiseks, punase tindi, kosmeetiliste värvide ja lakkide valmistamiseks jm

erütro- [er·ütro] (kr erythros) • punane, puna-

erütrosiin <erütros|`iin -iini -`iini 22e s> (< erütro-) • keem 2,4,5,7-tetrajodofluorestseiin, punane värvaine, tarvit mikroskoobipreparaatide ja toiduainete värvimiseks

estofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< keskld Esto eestlane, pn Estonia Eesti + -fiil) • eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane

ferritsüaankaalium <+ k`aalium -i 19~2e s> (< ferri- + tsüaan + kaalium) • füsiol punane veresool, vees lahustuvate tumepunaste kristallidena esinev rauaühend

fess <f`ess fessi f`essi 22e s> (< pn Fès, Maroko linn) • tekst pika rippuva tutiga idamaine tüvikoonusekujuline (punane) viltpeakate

fluorestseiin <fluorestse|`iin -iini -`iini 22e s> • keem sünteesvärvaine, kollane v punane, vees roheliselt fluorestseeriv raskesti lahustuv aine; kasut pms värvide valmistamiseks

fosfor <f`osfor -i 2e s> (< kr phōsphoros valgusekandja), tähis P • keem keemiline element, järjenr 15, aatomm 30,97; värvuselt kollane, punane, violetne jne; leidub looduses ainult mineraalides (apatiit, fosforiit), samuti luu- ja närvikoes, valkudes

fukoksantiin <fukoksant|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld fucus punane värvaine + xanthos kollane) • bot pruunvetikate kromosoomides leiduv pruunikaskollane värvaine

fuksiin <fuks|`iin -iini -`iini 22e s> (< fuksia) • keem punane värvaine; kasut värvainena paberitööstuses jm

gardeenia <gard`eenia 1 s> (< pn A. Garden, Šoti-Ameerika botaanik, 1730–91) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja -puude perekond (Gardenia) madaraliste sugukonnast; mõned eriti suurte ja lõhnavate õitega liigid on ilu- ja toataimed

granaat1 <gran|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld granatum) • miner mitmesuguse värvusega (punane, roheline jm) vahelduva koostisega kõva silikaatmineraal; kasut abrasiivmaterjalina, ilusaid kristalle ka poolvääriskividena. Vt ka almandiin

grevillea <grev`illea 1 s> (< pn C. F. Greville, Inglise riigitegelane ja antikvaar, 1749–1809) • bot vähemalt 250 liigiga põõsaste ja puude perekond (Grevillea), enamik kasvab looduslikult Austraalia vihmametsades

gringo <gringo 16 s> (Ameerika hisp) • valgenahaline, muulane; põhjaameeriklaste ja inglaste pilkenimi Ladina-Ameerikas

gutapertš <gutap|`ertš -ertši -`ertši 22e s> (ingl gutta-percha < malai getah percha < getah kummi + percha, ainet andev puu) • bot, keem mõnede Kagu-Aasia puude (pms gutapertšipuude (Eucommia)) piimmahla (lateksi) koaguleerimisel saadud valge kuni kollakaspruun aine, omadustelt lähedane kautšukile; gutapertši peamine koostisosa on süsivesinik guta; kasut isoleerainena elektrikaableis, masinarihmade, kingataldade, kleepainete jm valmistamiseks

hematoksüliin <+ ksül|`iin -iini -`iini 22e s> (< hemato- + kr xylon puit) • keem kampešipuust saadav punane värvaine; kasut pms mikroskoopias rakutuumade värvimiseks

hemiepifüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hemi- + epifüüt) • bot kägipuu e puukägistaja (van), üks troopilise vihmametsa puude eluvorme (nt mitut liiki viigipuud)

hemoglobiin <+ glob|`iin -iini -`iini 22e s> (< hemo- + globiin) • füsiol verevärvnik, vere punalibledes sisalduv aine, millest oleneb vere punane värvus; koosneb valgulisest globiinist ja rauda sisaldavast hematiinist

IRC {lüh ingl nimest International Red Cross} • Rahvusvaheline Punane Rist

kaaviar <k`aaviar -i 19~2e s> (keskld caviarium, keskkr chabiari, vrd trg havyar) • kok toiduna kasutatav soolatud kalamari, eriti tuurlaste mari (must kaaviar) v lõhilaste mari (punane kaaviar)

kainiit <kain|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Kainit < kr kainos uus) • miner valge kuni punane mineraal; kasut keemiatööstuses; kaaliumväetiste ja magneesiumi toore

karambool <karamb|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr carambole < karamboola) sport
1. piljardimängus kahe palli tabamine ühe löögiga; piljardimäng kolme palliga
2. punane piljardipall

karbunkul <karb`unkul -i 2e s> (ld carbunculus söeke)
1. med mitme karvanääpsu ja rasunäärme äge mädapõletik, laiema ulatusega furunkul
2. miner punane granaatkivi

kinaver <kinaver -i 19 s> (kr kinnabari) • geol elavhõbesulfiid, tähtsaim elavhõbedamaak, punane mineraal, millest valmistatakse ka punast värvi; vananenud nimetus tsinnoober

kisiil <kis|`iil -iili -`iili 22e s> , kisill <kis|`ill -illi -`illi 22e s> (vn кизил < trg kızıl punane) • bot kirss-kontpuu (Cornus mas), punaste söödavate marjadega puu v põõsas kontpuuliste sugukonnast

kluppima <kl`uppima klupib 28 v> • mets klupiga puude läbimõõtu mõõtma

kolkotaar <kolkot|`aar -aari -`aari 22e s> (hisp colcótar < ar qolqotār) • pruunpunane värvaine, punane ebapuhas raudoksiid

komplementaarvärvused pl <+ v`ärvus -e 11~9 s> (< komplementaarne) • füüs täiendvärvused, kaks värvust, mis liitumisel annavad valge värvuse (nt punane ja sinakasroheline)

krapp <kr`app krapi kr`appi 22e s> (holl krap) • bot punavärvik, madaraliste sugukonda kuuluv Vahemere mail jm kasvav taim (Rubia tinctorum), mille juured sisaldavad punast värvainet; punavärviku juurtest saadav väga püsiv punane värvaine

kuli2 <kuli 17 s> (vn куль < ld culleus lähker)
1. suur roguskkott
2. aj mahuühikuna võrdne setverdiga (209,91 l), kaaluühikuna olenevalt vilja erikaalust 5–9 puuda (81,9–147,4 kg)

kupriit <kupr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< cuprum) • geol punane vasemaak, vaskoksiid

kuskuslased pl <k`uskusla|ne -se -st 12 s> (pr couscous < Indoneesia k-d) • zool Austraalia kukkurloomade sugukond (Phalangeridae), puude otsas elavad ööloomad

küborg <küborg -i 2e s> (ingl cyborg < küberneetiline + organism) • ulmetegelane, elektroonika ja elusolendi hübriid, vt ka robot, tehisintellekt; piltl inimene, kes kasutab oma füüsilise puude kompenseerimiseks mitmesuguseid tehnoloogilisi abivahendeid

lacrimae Christi [lakrime kristi] (ld Kristuse pisarad) • Vesuuvi kallakuil kasvavatest viinamarjadest tehtud valge ja punane vein

lakmus <l`akmus -e 11~9 s> (holl lakmoes < lekken tilkuma, lekkima + moes moos, tainas, puder) • keem lakmussamblikust saadav indikaator, on happelises keskkonnas punane, aluselises sinine
lakmuspaber • keem lakmuse lahusega immutatud paber, kasut keskkonna happelisuse v aluselisuse määramiseks
lakmuspiim • biol bakterite taksonoomilisel ja füsioloogilisel analüüsimisel kasutatav sööde, koosneb eriliselt töödeldud ja lahjendatud lehmapiimast, millesse on lisatud indikaatorainet lakmust

mahagon <mahagon -i 19 s> , mahagonipuit <+ p`uit puidu p`uitu 22e s> (sks Mahagoni < ingl mahogany) • mitmesuguseist troopilises Ameerikas ja Aafrikas kasvavaist puuliikidest saadav punane v pruun väärispuit

makao <mak`ao 26 s> (port arara-macau) • zool puna-aara, eredavärviline (pms punane) pikasabaline papagoi (Ara macao) aarade perekonnast; tema sulgi kasutasid indiaanlased ehte- ja noolesulgedena

mandrill <mandr|`ill -illi -`illi 22e s> (ingl < man inimene + drill, paaviani liik) • zool Lääne-Aafrikas elav suure pea ja köntsabaga ahv (Mandrillus sphinx); nina on punane, põsed sinised, tuharamõhnad osalt punased, osalt sinised

mennik <mennik -u 2 s> (sks Mennige < ld minium kinaver) • punane pigment
pliimennik • oranžpunane kristalne aine, mida kasut pms värvide koostises
rauamennik • raudoksiidi sisaldav punakaspruun looduslik pigment; mennikut kasut pms värvide valmistamiseks

modernne <mod`ern|ne -se 2 adj> (keskld modernus uudne < ld modo (just) praegu) • nüüdisaegne, ajakohane, uudne, moodne

muskaat <musk|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr muscat < keskld muscatus muskuse lõhnaga < ld muscus muskus) • kok lõhnava muskaadipuu vilja tuumast (muskaatpähklist) või seemnerüüst (muskaatõiest) saadav vürts
muskaadipuu • bot troopikamaades kasvavate igihaljaste puude perekond (Myristica); lõhnava muskaadipuu seemneid (muskaatpähkleid) ja seemnerüüd (muskaatõit) tarvit vürtsina

muskariin <muskar|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld Amanita muscaria punane kärbseseen < ld musca kärbes) • farm teatud mürgiseentes (nt punases kärbseseenes) sisalduv parasümpaatilise närvisüsteemi retseptoritesse toimiv alkaloid; mürgistuse sümptomiteks on higistamine, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, suurenenud sülje- ja pisaravool ning pupillide ahenemine

nelgipuu <+ p`uu 26i s> • bot troopikamail kasvavate igihaljaste puude ja põõsaste perekond (Syzygium) mürdiliste sugukonnast; hariliku nelgipuu õienuppudest pressitakse eeterlikku nelgiõli; kuivatatud õienuppe, nelki (2) tarvit vürtsina

novitsiteet <novitsit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (< ld novicius uus, uudne, uustulnuk < novus uus) • uudsus

old red [ould red] (ingl vana punane, sel ajastul moodustunud punase liivakivi järgi) geol van → devon

ooker <`ook|er -ri 2e s> (< kr ōchros kollakas) • kollakas kuni punane värvimuld
ookerhaud • arheol haud, millesse maetud surnule on puistatud ookrit; ookri kasutamine matmisel vere v tule sümbolina on ühenduses muistsete uskumustega

oriflamm <orifl|`amm -ammi -`ammi 22e s> (pr oriflamme, keskld auriflamma kuldleek) • aj Vana-Prantsuse kuningate pühaks peetav punane lahingulipp, esmakordselt mainitud XII s

originaalne <origin`aal|ne -se 2 adj> (< ld originalis algne, ürgne)
1. algupärane, ehtne
2. omapärane, uudne, eriskummaline

palisander <palis`and|er -ri 2e s> (sks < holl palissander < indiaani k-d) • bot pms Brasiilias kasvava puuperekonna (Dalbergia) lillaka varjundiga punane kuni šokolaadpruun kõva ja raske väärispuit, nimetatakse ka roosipuuks; valmistatakse muusikariistu, mööblit

palsam <p`alsam -i 2e s> (kr balsamon)
1. teatav kosmeetikavahend, nt juuksepalsam
2. farm valuvaigisti, ravimtaimedest valmistatud lõhnav salv, tinktuur vm
3. biol mitmesuguste puude koorest v noorest puidust saadav eeterlikest õlidest ja vaikudest koosnev lõhnav, seistes tihkenev mahl, kasut lõhnaõlide ja ravimite valmistamisel
4. piltl kosutus, lohutus
palsamiäädikas • kok maitseäädikas, saadakse viinamarjamahla kääritamisel tammevaatides, tavalisest veiniäädikast magusama ja pehmema maitsega

panda <panda 16 s> (pr, tõenäoliselt Nepalist pärit nimetuse põhjal) • kõnek punane panda (Ailurus fulgens), Kagu-Aasias elutsev punakaspruun kohevakarvaline vöödilise sabaga pesukarulane. Vt ka bambuskaru

pandan <p`andan -i 2e s> (malai) • bot kruvipuu, troopilistel rannikualadel kasvav kõrgete tugijuurtega puude ja põõsaste perekond (Pandanus)

perkovets <perkov|`ets -etsi -`etsi 22e s> (vn берковец), perkapund <+ p`und punna p`unda 22i s> (< perkovets + pund) • aj endine Vene raskusmõõt, 10 puuda, 1 perkovets = 163,8 kg

primaarvärv <+ v`ärv värvi v`ärvi 22e s> (< primaarne) • kunst põhivärv; primaarvärvid on kollane, punane ja sinine. Vt ka sekundaarvärv, tertsiaarvärv

purpur <p`urpur -i 2e s> (ld purpura < kr porphyra purpurtigu, purpur)
1. violettpunane värvus
2. aj purpurtigudest saadav värvaine; sellega värvitud punane riie, millest tehti võimukandjate, aadli, kõrgemate vaimulike jt rõivaid
3. med veritähnus, nahaalused täppverevalumid

purpuriin <purpur|`iin -iini -`iini 22e s> (< purpur) • keem, bot puuvilla värvimiseks kasutatav punane värvaine, leidub alisariini kõrval krapi e punavärviku juurtes

red tape [red teip] (ingl punane lint, XVIII s seoti sellisega dokumendipakke) • ametnikevõim, bürokraatia

robiinia <rob`iinia 1 s> (< pn J. Robin, Prantsuse aednik, 1550–1629) • bot heitlehiste põõsaste ja puude perekond (Robinia) liblikõieliste sugukonnast; kasvat ka ilupuuna

rooibos <rooibos -e 11 s> (afrikaani < holl rooi punane + bosch põõsas) • tee-punapõõsa saadus, Aafrika punane tee

roseepipar <+ pipar p`ipra 8 s> (< pr rosé roosa, roosakas) • kok troopikapuu (Schinus molle) väike punane mari, mida kasut maitseainena

rouge et noir [ruuž enuaar] (pr punane ja must) • 312 kaardiga raha peale mängitav kaardimäng

rubeool <rube|`ool -ooli -`ooli 22e s> (uusld rubeola(e) < ld ruber punane) • med punetised

rubiin <rub|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld rubinus < ld ruber punane) • miner punane korund, väga hinnaline vääriskivi, looduses haruldane; tänapäeval saadakse pms tehislikult

ruuž <r`uuž ruuži r`uuži 22e s> (pr rouge punane) • põsepuna, punane mink

sandarakk <sandar|`akk -aki -`akki 22e s> (kr sandarakē punane arseensulfiid) • sandarakiküpressi koorest saadav lõhnav klaasjas vaik; kasut plaastrite, lakkide, suitsutusvahendite jm valmistamisel
sandarakipuu • bot okaspuu Lõuna-Hispaanias, Põhja-Aafrikas ja Austraalias (Tetraclinis articulata)

sanitaarraie <+ raie r`aie 6 s> (< sanitaarne) • mets hooldusraie eriliik: kuivanud, haigestunud, kahjustatud ja mahalangenud puude kõrvaldamine puistu tervisliku seisundi parandamiseks

sarlakpunane <+ puna|ne -se -st 10 adj> (sks Scharlach < keskld scarlatum sarlakpunane < prs saqalat punane riie < ar) • eriline teravatooniline säravpunane

sarong <sar|`ong -ongi -`ongi 22e s> (malai) • tekst ümber puusade seotav riidetükk, malaide ja indoneeslaste riietusese

sekaator <sek`aator -i 2e s> (pr sécateur < ld secare lõikama) • aiand aiakäärid (puude okste lõikamiseks jne)

sekundaarvärv <+ v`ärv värvi v`ärvi 22e s> (< sekundaarne) • kunst värv, mis saadakse kahe põhivärvi segamisel (nt sinine ja punane annavad violeti)

sinoopia <sin`oopia 1 s> (< pn Sinop, Türgi linn) kunst
1. fresko ettevalmistav joonis, mis on kantud jämedale aluskrohvile punase ookriga
2. punane ooker, mille pigment pärineb Sinopist

steer <st`eer steeri st`eeri 22e s> (pr stère < kr stereos tugev, kõva; ruumiline) • (puude) mahu mõõtühik (1 m³)

strofant <strof|`ant -andi -`anti 22e s> (< kr strophos köis + anthos lill) • bot südamepõõsas; liaanide, väikeste puude ja põõsaste perekond (Strophanthus) koerakooluliste sugukonnast troopilises Aafrikas ja Aasias; strofantide kogukukkurvilja mürgistes seemnetes sisalduvast strofantiinist valmistatakse ravimeid

sumo <sumo 17~16 s> (jpn) • sport Jaapani rahvuslik spordiala, põhineb võistleja suurel kehamassil, kiirusel, osavusel; võistlusrõivastus on jalgade vahelt kulgev ja ümber puusade seotud tugivöö; võiduks piisab, kui vastane puudutab ükskõik millise kehaosaga väljaspool ringi olevat maad

särp <s`ärp särbi s`ärpi 22e s> (sks Schärpe) • tekst ehisvöö, ümber keha v üle õla ja rinna puusale seotav lai (siid)lint; esialgu kuulus bütsantsi sõdalase varustusse, alates XVII s-st kantakse sellel tähtsate sündmuste puhul ordeneid

sülviin <sülv|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn F. Sylvius (de le Boë), Hollandi teadlane, 1614–72 v J. Sylvius (Dubois), Prantsuse arst, 1478–1555) • miner kuubilises süngoonias kristallunud värvitu kuni punane, vees kergesti lahustuv mineraal, kaaliumkloriid; kasut pms väetise tootmiseks

sülviniit <sülvin|`iit -iidi -`iiti 22e s> • geol keemilise tekkega valge kuni punane settekivim, mis koosneb kivisoolast (haliidist) ja sülviinist; on peamine sülviini tooraine

tamarisk <tamar|`isk -iski -`iski 22e s> (ld tamarix, tamariscus) • bot kanarbikku meenutavate lehtedega roosa- v valgeõieliste igihaljaste v heitlehiste lehtpõõsaste v väikeste puude perekond (Tamarix) Lõuna-Euroopa, Aasia ja Aafrika rohtlates, poolkõrbetes ja kõrbetes; park- ja värvainete sisalduse tõttu kasut nahatööstuses; kasvat ka ilupuude ja -põõsastena

terra (ld) • maa; muld
terra firma • maismaa, kindel pind
terra incognita [terra ink·ognita] (ld tundmatu maa) • piltl tundmatu, uurimata valdkond
terra nullius [terra nullii˛us] • eikellegimaa
terra sigillata [terra sigillaata] (ld kaunistatud savi) • kunst punane reljeefsete kujutistega kaunistatud Vana-Rooma keraamika

terra rossa (it punane muld) • geogr karstimaa lohkudesse kogunev roosterikas punakaspruun savi

territoriaalsus <territori`aalsus -e 11~9 s> (< territoriaalne) • maa-alasus, territooriumiga seotus; zool pms selgroogsete loomade omadus omada valdusala e territooriumi, mille nad teatud käitumisega (nt linnud lauluga, karud puude kraapimise ja väljaheidetega) märgistavad ja hõivavad

topiaarkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (< ld topiarius aiandus- < topia iluaiandus < kr topos koht) • aiand puude ja põõsaste kujundamine, puuvõrade geomeetrilisteks v figuraalseteks kujunditeks pügamine

tsinkiit <tsink|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Zinkit < tsink) • geol punane tsingimaak, tsinkoksiid; kristallub kuubilises süngoonias

tsirkoon <tsirk|`oon -ooni -`ooni 22e s> (sks Zirkon < prs zargun kullakarva) • miner tsirkooniumsilikaat, nõrgalt radioaktiivne punane kuni pruun mineraal, peamine tsirkooniumimaak; kristallub tetragonaalses süngoonias, puhtaid kristalle kasut ka vääriskivina; Eestis esineb aktsessorina nii sette- kui ka kristalse aluskorra kivimeis

tšervoonets <tšervoonets -i 2e s> (vn червонец < червонный punane, kuldne) aj
1. välismaiste kuldmüntide üldnimetus Venemaal kuni 1682
2. 1701. a esimest korda vermitud 3-rublane kuldmünt Venemaal; hiljem 5- ja 10-rublane münt
3. pangatäht endises Nõukogude Liidus a-tel 1922–47, 1 tšervoonets = 10 rubla

tvist <tv`ist tvisti tv`isti 22e s> (ingl twist < väänama, väänlema, põimima)
1. tants ⁴/₄-taktimõõdus vaba stiiliga seltskonnatants, tuli moodi 1950ndate lõpus USA-s; põhineb rock’n’roll’il, iseloomulik on puusade rütmiline pööramine ja kõigutamine
2. tekst korrutatud puuvill-lõng

vulfeniit <vulfen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn F. Wulfen, Austria mineraloog, 1728–1805) • miner tetragonaalses süngoonias kristallunud kollane v punane pliid ja molübdeeni sisaldav mineraal, pliimolübdaat