Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 24 artiklit
ablaktatsioon <ablaktatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld ablactatio < ab- + lac piim) • imiku võõrutus rinnast; aiand ligistus, puude ja põõsaste pookimise viise
akaatsia <ak`aatsia 1 s> (ld acacia < kr akakia) • bot igihaljaste ja heitlehiste puude ja põõsaste perekond (Acacia) mimoosiliste sugukonnast; mitmed liigid annavad vaiku (kummiaraabiku valmistamiseks), parkainet ja tarbepuitu
balaata <balaata 16 s> (Ameerika hisp balata) • tehn teatud Lõuna-Ameerika puude piimmahla kuivatamisel saadav kummitaoline aine. Vt ka kautšuk, gutapertš
dendrofloora <+ floora 16 s> (< dendro- + floora) • bot mingi ala puittaimede (eriti puude) floora, puittaimede liigiline koosseis
dendroklimatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< dendro- + klimatoloogia) • meteor ilmastikuteaduse haru, mis uurib kliimaerinevusi pikaealiste puude aastarõngaste põhjal
gardeenia <gard`eenia 1 s> (< pn A. Garden, Šoti-Ameerika botaanik, 1730–91) • bot igihaljaste lehtpõõsaste ja -puude perekond (Gardenia) madaraliste sugukonnast; mõned eriti suurte ja lõhnavate õitega liigid on ilu- ja toataimed
grevillea <grev`illea 1 s> (< pn C. F. Greville, Inglise riigitegelane ja antikvaar, 1749–1809) • bot vähemalt 250 liigiga põõsaste ja puude perekond (Grevillea), enamik kasvab looduslikult Austraalia vihmametsades
gutapertš <gutap|`ertš -ertši -`ertši 22e s> (ingl gutta-percha < malai getah percha < getah kummi + percha, ainet andev puu) • bot, keem mõnede Kagu-Aasia puude (pms gutapertšipuude (Eucommia)) piimmahla (lateksi) koaguleerimisel saadud valge kuni kollakaspruun aine, omadustelt lähedane kautšukile; gutapertši peamine koostisosa on süsivesinik guta; kasut isoleerainena elektrikaableis, masinarihmade, kingataldade, kleepainete jm valmistamiseks
hemiepifüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hemi- + epifüüt) • bot kägipuu e puukägistaja (van), üks troopilise vihmametsa puude eluvorme (nt mitut liiki viigipuud)
kuskuslased pl <k`uskusla|ne -se -st 12 s> (pr couscous < Indoneesia k-d) • zool Austraalia kukkurloomade sugukond (Phalangeridae), puude otsas elavad ööloomad
küborg <küborg -i 2e s> (ingl cyborg < küberneetiline + organism) • ulmetegelane, elektroonika ja elusolendi hübriid, vt ka robot, tehisintellekt; piltl inimene, kes kasutab oma füüsilise puude kompenseerimiseks mitmesuguseid tehnoloogilisi abivahendeid
muskaat <musk|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr muscat < keskld muscatus muskuse lõhnaga < ld muscus muskus) • kok lõhnava muskaadipuu vilja tuumast (muskaatpähklist) või seemnerüüst (muskaatõiest) saadav vürts
muskaadipuu • bot troopikamaades kasvavate igihaljaste puude perekond (Myristica); lõhnava muskaadipuu seemneid (muskaatpähkleid) ja seemnerüüd (muskaatõit) tarvit vürtsina
nelgipuu <+ p`uu 26i s> • bot troopikamail kasvavate igihaljaste puude ja põõsaste perekond (Syzygium) mürdiliste sugukonnast; hariliku nelgipuu õienuppudest pressitakse eeterlikku nelgiõli; kuivatatud õienuppe, nelki (2) tarvit vürtsina
palsam <p`alsam -i 2e s> (kr balsamon)
1. teatav kosmeetikavahend, nt juuksepalsam
2. farm valuvaigisti, ravimtaimedest valmistatud lõhnav salv, tinktuur vm
3. biol mitmesuguste puude koorest v noorest puidust saadav eeterlikest õlidest ja vaikudest koosnev lõhnav, seistes tihkenev mahl, kasut lõhnaõlide ja ravimite valmistamisel
4. piltl kosutus, lohutus
palsamiäädikas • kok maitseäädikas, saadakse viinamarjamahla kääritamisel tammevaatides, tavalisest veiniäädikast magusama ja pehmema maitsega
pandan <p`andan -i 2e s> (malai) • bot kruvipuu, troopilistel rannikualadel kasvav kõrgete tugijuurtega puude ja põõsaste perekond (Pandanus)
robiinia <rob`iinia 1 s> (< pn J. Robin, Prantsuse aednik, 1550–1629) • bot heitlehiste põõsaste ja puude perekond (Robinia) liblikõieliste sugukonnast; kasvat ka ilupuuna
sanitaarraie <+ raie r`aie 6 s> (< sanitaarne) • mets hooldusraie eriliik: kuivanud, haigestunud, kahjustatud ja mahalangenud puude kõrvaldamine puistu tervisliku seisundi parandamiseks
sekaator <sek`aator -i 2e s> (pr sécateur < ld secare lõikama) • aiand aiakäärid (puude okste lõikamiseks jne)
steer <st`eer steeri st`eeri 22e s> (pr stère < kr stereos tugev, kõva; ruumiline) • (puude) mahu mõõtühik (1 m3)
strofant <strof|`ant -andi -`anti 22e s> (< kr strophos köis + anthos lill) • bot südamepõõsas; liaanide, väikeste puude ja põõsaste perekond (Strophanthus) koerakooluliste sugukonnast troopilises Aafrikas ja Aasias; strofantide kogukukkurvilja mürgistes seemnetes sisalduvast strofantiinist valmistatakse ravimeid
tamarisk <tamar|`isk -iski -`iski 22e s> (ld tamarix, tamariscus) • bot kanarbikku meenutavate lehtedega roosa- v valgeõieliste igihaljaste v heitlehiste lehtpõõsaste v väikeste puude perekond (Tamarix) Lõuna-Euroopa, Aasia ja Aafrika rohtlates, poolkõrbetes ja kõrbetes; park- ja värvainete sisalduse tõttu kasut nahatööstuses; kasvat ka ilupuude ja -põõsastena
territoriaalsus <territori`aalsus -e 11~9 s> (< territoriaalne) • maa-alasus, territooriumiga seotus; zool pms selgroogsete loomade omadus omada valdusala e territooriumi, mille nad teatud käitumisega (nt linnud lauluga, karud puude kraapimise ja väljaheidetega) märgistavad ja hõivavad
topiaarkunst <+ k`unst kunsti k`unsti 22e s> (< ld topiarius aiandus- < topia iluaiandus < kr topos koht) • aiand puude ja põõsaste kujundamine, puuvõrade geomeetrilisteks v figuraalseteks kujunditeks pügamine