[VSL] Võõrsõnade leksikon

abdominaalne <abdomin`aal|ne -se 2 adj> (uusld abdominalis < ld abdomen kõht) • anat kõhusse puutuv, kõhu-, allkeha-; zool tagakeha-

abstsess <absts|`ess -essi -`essi 22e s> (uusld abscessus < ld lahkumine) • med mädanik, põletiku puhul tekkiv mädakolle

abuutilon <abuutilon -i 19 s> (uusld abutilon < ar abūtīlūn) • bot toavaher, suureõieline toataim (Abutilon) kassinaeriliste sugukonnast; mõned liigid on kasutatavad kiutaimedena

acidum [atsidum] (uusld < ld acidus hapu) • hape

adamantinoom <adamantin|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr adamantinos terasene, kõva < adamas teras), ameloblastoom <+ blast|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< uusld ameloblastus emailimoodusti) • med hambavaapkasvaja, hrl healoomuline lõualuukasvaja

adept <ad`ept adepti ad`epti 22e s> (uusld adeptus saavutanu < ld adipisci saavutama) • aj alkeemik, kes uskus olevat leidnud „tarkade kivi“; relig, fil mingi usulahu vm saladustesse pühendatu; mingi õpetuse v idee kindel pooldaja

adessiiv <adess|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld adessivus < ld adesse juures olema) • lgv alalütlev kääne; eesti keeles lõpuga -l, nt töö/l

adhesiivne <adhes`iiv|ne -se 2 adj> (uusld adhaesivus < ld adhaerere, perf partits adhaesus kinni jääma, kleepuma) • füüs kleepuv, kleepjas; liite-

adneksiit <adneks|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< uusld adnexa (uteri) (emaka)manused < ld adnectere, perf partits adnectus liitma, ühendama) • med emakamanuste põletik

aduktor <ad`uktor -i 2e s> (uusld adductor < ld adducere juurde tooma) • anat lähendajalihas, liikuvat kehaosa keha keskjoonele lähendav lihas. Vt ka abduktor

aduktsioon <aduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld adductio < ld adducere juurde tooma) • anat jäseme lähendamine keha keskjoonele. Vt ka abduktsioon (1)

aerosool <aeros|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< aero- + uusld solutio lahus) • füüs gaas, milles hõljuvad peenimad vedelikuosakesed (udu) v tahke aine osakesed (suits, tolm)
aerosoolravi • med ravimine aerosooli sissehingamise v nahale v limaskestale manustamise teel, füsioteraapia liike

afeel <af`eel afeeli af`eeli 22e s> (uusld aphelium < kr apo ära + hēlios Päike) • astr planeedi vm ümber Päikese liikuva keha tee kõige kaugem punkt Päikesest. Vastand periheel

aflatoksiin <aflatoks|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl aflatoxin < uusld Aspergillus flavus kollane kerahallik + toksiin) • farm teatavate hallitusseente toodetav vähki tekitav ainemürk, mida leidub riknenud toiduaineis ja loomasöödas

aft <`aft afti `afti 22e s> (uusld aphtha < kr haptō kinnitan, puudutan, süütan) • med valuline haavand suu limaskestal

aftoosne <aft`oos|ne -se 2 adj> (uusld aphthosus) • med haavandiline, aftidega seotud

akarapidoos <akarapid|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld Acarus < kr akari lest + ld apis mesilane) • vet, zool lesttõbi, (täiskasvanud) mesilaste haigus, mida tekitab lest (Acarapis woodi)

akaritsiid <akarits|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + -tsiid) • keem preparaat lestaliste seltsi kuuluvate kahjurite tõrjeks

akarofoobia <+ f`oobia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + foobia) • psühh puugihirm, parasiidihirm, hirm sügelemise ja seda põhjustavate putukate ees

akaroloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest + -loogia) • zool lestalisi uuriv zooloogia haru

akaroos <akar|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld acarus lest < kr akari putukas, lest) • med, vet lesttõbi, ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi kuuluvate nugilestade tekitatud parasitoos

akne <`akne 1 s> (uusld acne < kr akmē tipp) • med vinnid, vinnlööve, eriti murdeealistel esinev nahahaigus

aksiaalne <aksi`aal|ne -se 2 adj> (uusld axialis < ld axis telg) • mat teljeline, teljesse puutuv, telje-, telg-

aktinomütsiin <+ müts|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld actinomycinum < aktino- + kr mykēs seen) • farm antibiootikum, kasut seeninfektsioonide ja pahaloomuliste kasvajate ravis

aldehüüd <aldeh|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (< uusld al(cohol) + dehyd(rogenatum) vesiniku kaotanud alkohol) • keem alkoholide oksüdeerimisel saadud ühend

alfortioos <alforti|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld) • vet hobuste helmintoos, mida tekitab ümaruss (Alfortia edentatus)

alipterium [alipteerium] (uusld < kr aleiptērion) • aj võidmisruum Vana-Rooma termides

allatiiv <allat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld allativus < ld afferre, perf partits allatus tooma) • lgv alaleütlev kääne; eesti keeles lõpuga -le, nt töö/le

allitsiin <allits|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld pl Alliaceae laugulised) • biol bakteritsiidse toimega aine, mis annab küüslaugule eriomase lõhna ja kibeda maitse

amauroos <amaur|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld amaurosis < kr amaurōsis hämardumine, pimedaks jäämine) • med nägemisnärvi kõhetusest tingitud täielik pimedus

amfepramoon <amfepram|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld amphepramone) • farm kesknärvisüsteemi stimuleeriva toimega söögiisu vähendav raviaine

amfipatsiifiline <+ patsiifili|ne -se -st 12 adj> (< amfi- + uusld (Oceanus) Pacificus Vaikne ookean) • biol mõlemal pool Vaikset ookeani (põhjapoolkeral) paikneva levilaga (nt liik)

ampitsilliin <ampitsill|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld ampicillinum < amiinid + penitsilliin) • farm antibiootikum, laia toimespektriga penitsilliin

anabasiin <anabas|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld Anabasis anabass < kr anabasis ülesminek; teatud taim) • keem alkaloid, sisaldub lehitus anabassis (Anabasis aphylla) ja tubakas, on nikotiini isomeer; kasut taimekaitsevahendina

anaerobioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< an- + aerobioos), anoksübioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< an- + uusld oxygenium hapnik + -bioos) • biol elu keskkonnas, kus ei ole vaba molekulaarset hapnikku. Vastand aerobioos

anakuusia <+ ak`uusia 1 s> (uusld anacusia < an- + kr akousis kuulmine) • med kurtus, täielik kuulmisvõimetus

analeptikum <anal´eptikum -i 19 s> (uusld analepticum < kr analēptikos taastav) • farm van kesknärvisüsteemi alanenud funktsiooni normaliseeriv või stimuleeriv aine, virgutusvahend (kamper, kofeiin jm)

analgeetikum <analgeetikum -i 19 s> (uusld analgeticum < an- + kr algos valu) • farm valuvaigisti, valuvaigistav ravim

anankasm <anank|`asm -asmi -`asmi 22e s> (uusld anancasmus < kr anankē paratamatus) • med sundmõtete ja -tegude üldnimetus

aneemia <an`eemia 1 s> (uusld anaemia < an- + kr haima veri) • med kehvveresus, punaliblede vähesus veres

angioom <angi|`oom -oomi -`oomi 22e s> (uusld angioma < angio-) • med soonkasvaja

annoona2 <annoona 16 s> (uusld < taino anón) • bot igihaljaste v heitlehiste lehtpuude ja -põõsaste perekond (Annona) annoonialiste sugukonnast, kasvavad troopikas ja lähistroopikas

annuaarium <annu`aarium -i 19~2e s> (uusld annuarium < ld annus aasta) • trük aastaraamat; kalender

anokseemia <+ oks`eemia 1 s> (< an- + uusld ox(ygenium) hapnik + kr haima veri) • med hapniku puudumine veres, vere hapnikuvaegus

antiraabiline <antiraabili|ne -se -st 12 adj> (< anti- + uusld rabies marutõbi < ld raev, hullus, märatsemine) • med, vet marutaudivastane

antisemitism <+ semit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< anti- + uusld Semita semiit < pn Seem, piibli tegelane, Noa poeg) • juudivastasus, rahvuslik v usuline vihavaen juutide vastu

antraks <antraks -i 2e s> (uusld anthrax < ld haavand < kr süsi) • med põrnatõbi e -taud, Siberi katk, ägedaloomuline palavikuline imetajate nakkushaigus

anuuria <an`uuria 1 s> (uusld anuria < an- + kr ouron kusi), anurees <anur|`ees -eesi -`eesi 22e s> (uusld anuresis) • med kusetus, kuse mitteeritumine

apendektoomia <apendekt`oomia 1 s> (< uusld appendix (vermiformis) ussripik + ektoomia) • med ussripiku väljalõikus

apendiks <ap´endiks -i 2e s> (uusld appendix < ld riputis, lisand < appendere külge riputama) • anat laiemas tähenduses: lisa, ripik; kitsamas tähenduses: inimese ussripik e ussjätke

araalia <ar`aalia 1 s> (uusld Aralia, sõna päritolu teadmata) • bot Põhja-Ameerikast, Ida-Aasiast ja Austraaliast pärinev suurte lehtedega taimeperekond (Aralia), mõnda liiki kasvat ilupõõsana; Eestis hrl toataim, looduses kasvab araalialistest luuderohi

arahnoos <arahn|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr arachnē ämblik, ämblikuvõrk) • med, zool inimese ja loomade parasitaarhaigus (nt sügelised), mille tekitajad kuuluvad ämblikulaadsete klassi (lestalised, puugid)

arapaima <arap´aima 16 s> (uusld < indiaani k-d), piraruku <pirar´uku 16 s> (tupii) • zool suurimaid magevee luukalu (Arapaima gigas) (pikkus kuni 4 m, mass 200 kg), elab Ameerika troopikajõgedes; hinnaline töönduskala

araukaaria <arauk`aaria 1 s> (uusld < araukaanid, indiaani rahvas) • bot Austraalias, Okeaanias ja Lõuna-Ameerikas jm kasvav okaspuude perekond (Araucaria); mõned liigid on ilupuud, teised annavad väärtuslikku ehitus- ning tarbepuitu ja söödavaid seemneid

arill <ar`ill arilli ar`illi 22e s> (uusld arillus < keskld pl arilli rosinad) • bot seemnerüü

arnika <arnika 1 s> (uusld arnica < kr arnos lammas) • bot pms mäginiitudel kasvav mitmeaastane taim (Arnica) korvõieliste sugukonnast

artroos <artr|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld arthrosis < kr arthron liiges) • med mittepõletikuline liigesehaigus. Vt ka osteoartriit

askosferoos <askosfer|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld) • vet lubihaue, mesilaste haudme nakkushaigus, mida tekitab hallitusseen (Ascosphaera apis)

aspergilloos <aspergill|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld) • med, vet inimese, lindude, mesilaste, harvem teiste loomade nakkushaigus, mille tekitajaks on hallitusseen (Aspergillus)

aspleenia <aspl`eenia 1 s> (uusld asplenia < a- + kr splēn põrn) • med põrnatus, põrna kaasasündinud või operatsioonijärgne puudumine

atetoos <atet|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld athetosis < kr athetos kohata, kohatu) • med aju haigestumise tagajärjel tekkiv jäsemete lakkamatu tõmblemine

atrapp <atr|`app -api -`appi 22e s> (pr attrape < attraper petma) • eksitavalt sarnane imitatsioon esemest, pms kiiresti riknevaist toiduaineist (liha, koogid, puuvili). Vt ka mulaaž

atsidifikatsioon <atsidifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -fikatsioon) • keem hapestumine, mulla v vee muutumine happeliseks, seisneb vesinikioonide ja vabade hapete tekkes

atsidimeetria <+ m`eetria 1 s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -meetria) • keem mõõtanalüütiline meetod hapete hulga määramiseks lahuses

atsidofiilbakter <+ b`akter -i 2e s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -fiil + bakter) • biol happelembeline bakter; mõningaid kultuurliike kasut piimatööstuses atsidofiilpiima ja -baktermassi valmistamiseks; mõlemad soodustavad toidu seedimist

atsidofiilsus <+ f`iilsus -e 11~9 s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -fiil) • biol loom- ja taimorganismide rakkude ja kudede omadus värvuda happeliste värvainete toimel. Vastand basofiilsus

atsidoos <atsid|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu) • med organismi mürgistus kehas tekkivate happeliselt reageerivate ainetega, happemürgistus

atsiidsus <ats`iidsus -e 11~9 s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu) • keem happesus, mingi vedeliku (nt maomahla) happesusaste. Vastand anatsiidsus

atsüülrühm <+ r`ühm rühma r`ühma 22i s> (< uusld acidum hape < ld acidus hapu + -üül) • keem orgaaniline radikaal RCO-; atsüülrühma esineb mitmeis orgaanilistes ühendeis, tema sisestamiseks molekuli kasut atsüülimist

aukuuba <aukuuba 16 s> (< uusld aucuba < jpn aoki) • bot kuldpuu (Distemonanthus), Jaapanist pärinev igihaljas lehtpõõsas, ilutaim

bakaalkaup <+ k`aup kauba k`aupa 22u s> (vn бакалея < ar bakkāl toiduainete müüja) • toidukaup, pms kuivained (tee, suhkur, jahu, kuivatatud puuvili jm)

ballism <ball|`ism -ismi -`ismi 22e s> (uusld ballismus < kr ballō viskan, heidan) • med aju läätsja tuuma kahjustustele iseloomulik sümptom, mille korral patsient teeb kramplikke tahtmatuid pallivisketaolisi liigutusi

belladonna <bellad´onna 16 s> (uusld belladonna < it bella donna kaunitar) • bot karumustikas, mustade marjadega ravimtaim maavitsaliste sugukonnast (Atropa belladonna); on väga mürgine, sisaldab atropiini

bensoe <bens`oe 26 s> (uusld benzoe < it (lo) benzoi van, mrd < ar lubān jāwī Jaava viiruk), bensoevaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> • bot, farm Tais ja Sunda saartel kasvava bensoepuu (Styrax benzoin) tugeva vanillilõhnaga vaik; tarvit ravimina, parfümeerias, lakkide jm valmistamiseks

berberiin <berber|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld berberis kukerpuu < vanapr berbère) • farm mitmes taimes, eriti aga kukerpuu (Berberis) juurtes sisalduv alkaloid, tarvit pms rahvameditsiinis

berüllioos <berülli|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld berylliosis) • med berülliumitolmu pikaajalisest sissehingamisest tekkinud kopsukahjustusega mürgistusseisund

blasteem <blast|`eem -eemi -`eemi 22e s> (uusld blastema < kr blastos idu, võrse) • biol eristumata rakurühm lootes v isendis, on juba määratud kujunema teatud elundiks v koeks

blastoom <blast|`oom -oomi -`oomi 22e s> (uusld blastoma < kr blastos idu, võrse, pung) • med healoomuline kasvaja

brauloos <braul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld braula mesilasetäi) • vet, zool mesilastel parasiteeriva mesilasetäi ehk täikärbse (Braula coeca) kahjustus, pere nõrgenemist põhjustav invasioonihaigus

bruksism <bruks|`ism -ismi -`ismi 22e s> (uusld bruxismus < kr brygmos hammaste kiristamine) • med hammastekiristus, hrl esineb une ajal

buckram [bakrəm] (ingl < it bucherame) • tekst kare puuvill- v linane riie, mida on tugevuse saamiseks töödeldud; kasut nt raamatute köitmisel

bulbaarne <bulb`aar|ne -se 2 adj> (uusld bulbaris < bulbus (medullae spinalis) piklikaju < ld bulbus mugul, sibul) • anat piklikajuga seotud, piklikaju-
bulbaarparalüüs • med piklikaju kahjustusest põhjustatud elutähtsate elundite halvatus ehk paralüüs

bulbill <bulb|`ill -illi -`illi 22e s> (uusld bulbillus < ld bulbus mugul, sibul) • bot sigisibul; bulbilli abil paljunevad mõned õistaimed

bulbus (uusld < ld bulbus mugul, sibul) • anat sibulataoline laiend, sibul mõnes elundis

bungarus <bungarus -e 11 s> (uusld < India k-d), ka paama <paama 16 s> • zool mürknastiklaste sugukonda kuuluv madu (Bungarus fasciatus)

C
1. {lüh ld sõnast centum} Rooma number 100
2. (< pn A. Celsius, Rootsi füüsik ja astronoom, 1701–44) Celsiuse kraadi tähis °C
3. {lüh uusld sõnast carboneum süsinik} keem süsiniku tähis
4. füüs kuloni tähis
5. muus ⁴/₄-taktimõõtu tähistav märk

cantus ex est [kantus eks est] (uusld) • laul on lõppenud, laulu lõpetamishüüe (nt üliõpilasorganisatsioonides)

carboneum [karbooneum] (uusld < ld carbo süsi), tähis C • keem süsinik

cerebellum [tsereb·ellum] (uusld < ld dem aju) • anat väikeaju

cirrus [tsirrus] (uusld < ld kihar, lokk) • meteor kiudpilv

clitoris (uusld) → kliitor

convictorium [konviktoorium] (uusld < ld convivere koos elama) • ühine elamis- ja toitumiskorraldus (nt kloostreis); ühine söögiruum. Vt ka konvikt

cremor tartari (uusld) → kremortartar

cumulus [kumulus] (uusld < ld hunnik) • meteor rünkpilv

defibrillaator <+ fibrill`aator -i 2e s> (< de- + uusld fibrilla kiuke < ld fibra kiud) • med rütmimuutmisaparaat südame kodade v vatsakeste fibrillatsiooni e virvenduse kõrvaldamiseks lühiajaliste (0,01 sek) elektriimpulsside abil

denaturaat <denatur|`aat -aadi -`aati 22e s> (uusld denaturatus loomulikest omadustest ilmajäänud, vrd denaturatsioon) • keem denatureeritud aine, eriti tehniliseks otstarbeks määratud piiritus, mis on muudetud joomiskõlbmatuks

denaturant <denatur|`ant -andi -`anti 22e s> (< uusld denaturare loomulikest omadustest ilma jätma, vrd denaturatsioon) • keem (piiritusele) denatureerimiseks lisatud aine

denaturatsioon <denaturatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , denatureerimine <denatur`eerimi|ne -se -st 12 s> (uusld denaturare loomulikest omadustest ilma jätma < de- + ld natura loodus, loomus) keem
1. biopolümeeride, pms valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse, reageerimisvõime jm) muutmine temperatuuri, rõhu jt tingimuste varieerimise teel
2. tehniliseks kasutamiseks määratud ainete söömis- v joomiskõlbmatuks muutmine

detsiidua <dets`iidua 1 s> (uusld decidua < ld deciduus (maha) langev < decidere maha langema) • anat irdkest, raseduse puhul muutunud emaka limaskest, mis koos lootega väljub

diasepaam <diasep|`aam -aami -`aami 22e s> (uusld diazepamum < di- + aso-) • farm ärevust ja hirmu vähendav, uinumist soodustav raviaine

diferentsiaal <diferentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld differentialis erinev < ld differentia erinevus) • mat funktsiooni muudu peaosa; tehn auto v traktori seadis, mis võimaldab vedavail rattail vahehammasrataste abil teineteisest erineva kiirusega liikuda (nt pööretel)
diferentsiaalarvutus • mat matemaatilise analüüsi osa, mis käsitleb funktsioonide tuletiste ja diferentsiaalide omadusi ning nende rakendusi
diferentsiaalgeomeetria • mat geomeetria haru, mis uurib kõverjooni ja pindu nende võrrandite kaudu matemaatilise analüüsi, eriti diferentsiaalarvutuse meetoditega
diferentsiaalvõrrand • mat võrrand, mis seob otsitava(te) funktsiooni(de) väärtusi erinevates punktides

diferentsiaalne <diferentsi`aal|ne -se 2 adj> (uusld differentialis < ld differentia erinevus), diferentsiaal- • (tingimustest olenevalt) erinev, eristav
diferentsiaaldiagnoos • med eristusdiagnoos, haiguse eristamine teistest, sarnastest haigustest
diferentsiaalliik • bot liik, mis kuulub kahte v enamasse sarnaste taimekoosluste tüüpi (assotsiatsiooni (3))
diferentsiaalmeetod • füüs mõõtemeetod, mis põhineb mõõdetava ja suure täpsusega teada oleva suuruse väärtuste erinevuse mõõtmisel
diferentsiaalpsühholoogia • psühh psühholoogia haru, mis uurib isikute v inimühenduste (vanuse-, rahvus-, sotsiaalsete, rassiliste jm gruppide) psüühilist erinevust
diferentsiaalvõimendi • el kahe sisendiga võimendi, mille väljundpinge on võrdeline kummalegi sisendile rakendatud pingete vahega

diploe <dipl`oe 26 s> (uusld < kr diploos kahekordne) • anat kobevik, koljuluude vahel leiduv luu käsnollus

diplomataarium <diplomat`aarium -i 19~2e s> (uusld diplomatarium < ld diploma dokument, ürik < kr diplōma pooleks murtud leht, dokument) • bibl ürikute kogu, koguteos

diplopagus [diplop·agus] (uusld < kr diploos kahekordne + pagos kinnitunud) • med üks kokkukasvanud kaksikutest, kellel võivad olla mõned ühised elundid teise kaksikuga

dipterid pl <d`ipter -i 2e s> (uusld Diptera < kr dipteros kahetiivaline < di- + pteron tiib) • zool kahetiivalised, hästiarenenud eestiibadega putukate selts (siia kuuluvad sääselised ja kärbselised)

distaalne <dist`aal|ne -se 2 adj> (uusld distalis < ld distare eraldi seisma) • anat kaugmine, keha keskpunktist kaugeimal asetsev. Vastand proksimaalne

disulfiraam <disulfir|`aam -aami -`aami 22e s> (uusld disulfiramum < di- + sulphur) • farm alkoholismi ravis kasutatav võõrutusravim

divertikuliit <divertikul|`iit -iidi -`iiti 22e s> (uusld diverticulitis) • med sopistisepõletik, divertiikulipõletik

divertikuloos <divertikul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld diverticulosis) • med sopististõbi, divertiikultõbi, sopististe moodustumine

divisoorium <divis`oorium -i 19~2e s> (uusld divisorium < ld dividere jgama) • kahvlisarnane näpits käsikirja kinnitamiseks tenaaklile ja reanäitamiseks

domaatsium <dom`aatsium -i 19~2e s> (uusld domatium < ld domus maja, kodu) • bot mõnedel taimedel moodustis, mis pakub asupaika putukatele

ductus [duktus] (uusld < ld juhtimine) • anat juha, torukujuline kanalike mingi näärme nõre v eritise väljutamiseks

duodeenum <duod`eenum -i 2e s> (uusld duodenum < ld duodeni kaksteist, kaheteistkümne kaupa) • anat kaksteistsõrmik(sool)

duplikatuur <duplikat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (uusld duplicatura < ld duplicare kahekordistama) • anat kahekordne moodustis keha kudedest, kelmeist jne

düvetiin <düvet|`iin -iini -`iini 22e s> (pr duvetine) • tekst topiline puuvill-, villane v siidriie

eksfoliatsioon <eksfoliatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld exfoliatio < eks- + ld folium leht)
1. med naha, limaskesta jne kihtidena irdumine
2. füsiol piimahammaste normaalne irdumine

elastne <el`ast|ne -se 2 adj> (uusld elasticus < kr elasis äraajamine < elaunō liigutan, juhin) • elastsust omav, vetruv, painduv, nõtke, kerkne; venitatav; piltl paindlik, olusid arvestav, kohanemisvõimeline

elliptiline <ell´iptili|ne -se -st 12 adj> (uusld ellipticus < kr elleiptikos)
1. ellipsikujuline, vt ka ellips (3)
2. lgv väljajätteline
elliptiline galaktika • astr galaktika, milles on vähe gaasi ja tolmu ning ei leidu noori tähti
elliptiline geomeetria • mat mitteeukleidiline geomeetria, milles nii järjestuse kui ka paralleelsuse aksioomid erinevad eukleidilise geomeetria omadest

enkriniidid pl <enkrin|`iit -iidi -`iiti 22e s> (uusld encrinites < en- + kr krinon liilia) • geol kivistunud meriliiliate üldnimetus (pärit triiasest)

enterobiaas <enterobi|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< uusld Enterobius vermicularis naaskelsaba), oksüuriaas <oksüuri|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< uusld Oxyuris vermicularis naaskelsaba, vananenud teaduslik nimetus) • med naaskelsabatõbi, naaskelsaba (Enterobius vermicularis) tekitatud haigus, millele on iseloomulik pärakuümbruse tugev sügelus

eohippus <eoh`ippus -e 11~9 s> (< kr ēōs koit < hippos hobune), hürakoteerium <hürakot`eerium -i 19~2e s> (uusld Hyracotherium < kr hyrax karihiir + thērion metsloom) • paleont vanimate hobuslaste perekond; olid rebasesuurused, elasid eotseeni alguses Põhja-Ameerika metsades

epiduraalanesteesia <+ anest`eesia 1 s> (< epi- + uusld duralis kõvakesta- + anesteesia) • med, vet paikse tuimastuse meetod, mille puhul tuimastilahus süstitakse selgrookanalisse (epiduraalruumi); kasut alakeha- ja tagakehapiirkonna operatsioonidel

erektor <er`ektor -i 2e s> (uusld erector < ld erigere, perf partits erectum püsti panema) • anat sirgestajalihas

esteetika <esteetika 1 s> (uusld aesthetica < kr aisthētikos tajuv, tajumisvõimeline) • filosoofiline teadus ilust ja kunstist, uurib kunsti suhet tegelikkusega, ilu olemust ja avaldumist elus ja kunstis, ilu ja kunsti tajumisel tekkivaid tundeid, mõisteid, otsustusi

Estica [estika] (uusld), Estonica [est·onika] (uusld < keskld pn Estonia Eesti) • bibl Eestit, eestlasi jne puudutavad v Eestiga seostuvad pms võõrkeelsed v välismaal ilmunud materjalid

etosuksimiid <etosuksim|`iid -iidi -`iidi 22e s> (uusld ethosuximidum < kr aithēr taevas, õhk + ld succinum merevaik) • farm epilepsiavastane ravim

etsiospoor <+ sp`oor spoori sp`oori 22e s> (ingl aeciospore < uusld Oecidium, teatud seente vananenud teaduslik nimetus < kr dem oikidion majake + spoor) • bot kevadeos, tuulega edasikanduv, kaua idanemisvõimelisena püsiv seeneeos

eugenool <eugen|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< uusld Eugenia nelgipuu < pn Eugène, Savoia prints, Austria väejuht, 1663-1736 + ld oleum õli) • keem eeterlik õli, nelgiõli peamine koostisaine; kasut hambaravis jm

excudit [ekskuudit] (uusld trükkis < ld excudere välja lööma, sepistama), lüh exc., excud. • kunst, trük märge vanadel vase- ja puulõigetel, ka vanemail raamatuil, viitab kirjastajale v müüjale; vanim signeerimisviis graafikas

fastsioloos <fastsiol|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld Fasciola (hepatica) (maksa)kaan < ld fascia lint, side) • med maksakaantõbi

fekaalid pl <fek|`aal -aali -`aali 22e s> (< pr fécal rooja- < uusld faeces < ld faex sade) • inimese väljaheited, roe

Fennica [fennika] (uusld < ld Fenni soomlased) • bibl Soomes väljaantud v Soomet käsitlev kirjandus

fenobarbitaal <fenobarbit|`aal -aali -`aali 22e s> (uusld phenobarbitalum < kr phainō ilmun + barbituraadid) • farm uinutina ja epilepsiaravimina kasutatav barbituraat

fibrill <fibr|`ill -illi -`illi 22e s> (uusld dem fibrilla < ld fibra kiud) • biol kiuke, kudede (nt närvi-, lihas- ja sidekoe) mikroskoopiline niitjas valkosis

fibrillatsioon <fibrillatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld fibrillatio < fibrill) med
1. südamelihaskimpude ebakorrapärased kokkutõmbed, virvendus (nt kodade virvendus)
2. üksiku lihaskiu spontaansed kokkutõmbed

fibula [fiibula] (uusld < ld okas, nõel)
1. anat pindluu
2. etn → fiibula

filamendid pl <filam|`ent -endi -`enti 22e s> (uusld sg filamentum < ld filum niit) • anat niidindid, submikroskoopilised kiukesed lihaskiududes ja närvikiudude telgniidis; zool paljude paelusside munakesta niitjad lisandid

filosemiit <+ sem|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< filo- + uusld Semita semiit < pn Seem, piibli tegelane, Noa poeg) • juutide pooldaja

flatulents <flatul|`ents -entsi -`entsi 22e s> (uusld flatulentia < ld flatus puhumine, puhitus) • med puhitus, kõhugaaside kogunemine soolestikku

fleksor <fl`eksor -i 2e s> (uusld flexor < ld flectere painutama) • anat painutajalihas

flokkul <fl`okkul -i 2e s> (uusld dem flocculus < ld floccus villa- v karvatutt) • astr faklite mõjul helendav piirkond Päikese kromosfääris

fokaalne <fok`aal|ne -se 2 adj> (uusld focalis < ld focus kolle) • fookusesse puutuv, tulipunkti-; med koldeline, kolde-

fomoos <fom|`oos -oosi -`oosi 22e s> (uusld phomosis < Phoma, perekond seeni < kr phōïs vill(villi)) • bot taimede seenhaigus

foolhape <+ hape h`appe 6 s> (uusld acidum folicum, sks Folsäure < ld folium leht) • farm, biol B-rühma vitamiinide hulka kuuluv aine, mis osaleb kudedes valkude ja aminohapete sünteesis, vereloomet reguleeriv aine

foramen [foraamen] (uusld < ld auk, mulk) • anat mulgutaoline loomulik avaus luudes

formaldehüüd <+ aldeh|`üüd -üüdi -`üüdi 22e s> (uusld (acidum) formicicum sipelghape < ld formica sipelgas + aldehüüd), metanaal <metan|`aal -aali -`aali 22e s> (< metaan) • keem sipelghappealdehüüd, teravalõhnaline värvuseta gaas; kasut desinfitseerimiseks, konserveerimiseks, sünteesvaikude ja ravimite valmistamisel jm

frenotoomia <+ t`oomia 1 s> (uusld frenulum (linguae) (keele)kida < ld frenum valjad + -toomia) • med keelekidalõikus

frontaalne <front`aal|ne -se 2 adj> (uusld frontalis, pr frontal < ld frons esikülg) • frontaal-, otse-, esikülje-, esiküljel asetsev; esiküljele suunatud (nt frontaalne rünnak); üldine, üheaegselt kõiki juuresolijaid hõlmav (nt frontaalne küsitlus); med otsmiku-

frukt <fr`ukt frukti fr`ukti 22e s> (ld fructus vili) • puuvili; piltl tüüp, isik (halvustavalt)

fusarioos <fusari|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld Fusarium < ld fusus kedervars, värten) • bot taimede seenhaigus, mida tekitavad seened perekonnast Fusarium

füüsal <f`üüsal -i 2e s> (uusld < kr physallis mull, vill, põis) • bot taim maavitsaliste sugukonnast (Physalis), ka juudikirss, jaapani latern v hiina latern; kasvab metsikult Ameerikas, Kagu-Euroopas, Aasias; mõne sordi vilja tarvit dessertmarjana

galaago <galaago 16 s> (uusld) • zool väike tiheda karvaga poolahviline (Galago), elab Aafrika troopilistes metsades

gastrula <gastrula 1 s> (uusld < kr gastēr kõht, magu) • biol karikloode, hulkraksete organismide blastulale järgnev arengujärk, 2- v 3-kihilise seinaga karikjas moodustis

geneetika <geneetika 1 s> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • biol bioloogia haru, pärilikkusõpetus; teadus, mis uurib organismide pärilikkuse, muutlikkuse ja arenemise nähtusi

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioon • mõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioon • biol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioon • med eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline kood • biol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimine • info programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogia • psühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

gerundiiv <gerund|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld gerundivum < gerundium) • lgv tegusõna teatud käändeline vorm, ladina grammatikas tegusõnast tuletatud omadussõna ndus-lõpuga, väljendab tarvidust v paratamatust midagi teha; des-gerundiiviks on varem nimetatud ka eesti des-infinitiivi, nüüd kasut selle kohta nimetust gerundium

glandula (uusld < ld glandulae kurgumandlid < glans tammetõru) • anat nääre

glomeerul <glom`eerul -i 2e s> (uusld dem glomerulus < ld glomus pall) • anat päsmake (nt veresoonepäsmake)

glotaal <glot|`aal -aali -`aali 22e s> (< uusld glottis häälekõri < kr glōttis huulik < glōssa, glōtta keel) • lgv häälekurdudega moodustatav sulghäälik (klusiil) v hõõrdhäälik (frikatiiv)

goniid <gon|`iid -iidi -`iidi 22e s> (uusld gonidium < kr gonos järglane, päritolu) biol
1. mõnede sinivetikate, limaseente ja niitbakterite paljunemisrakk
2. sambliku fotosünteesiv osis

gorilla <gor´illa 16 s> (uusld < kr pl Gorillai, karvaste naiste hõim) • zool troopilise Aafrika ürgmetsades elav nüüdisaja suurim inimahv (Gorilla gorilla) (isane üle 2 m pikk)

granuloom <granul|`oom -oomi -`oomi 22e s> (uusld granuloma < ld dem granulum terake) • med kasvajataoline sõlmjas granulatsioonkoe vohand

greip <gr`eip greibi gr`eipi 22e s> , greipfruut <gr`eipfr|`uut -uudi -`uuti 22e s> (ingl grapefruit) • bot greibipuu (Citrus paradisi) vili, apelsinitaoline mõrkjashapu maitsega puuvili

griseofulviin <griseofulv|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld griseofulvinum < keskld griseus hall + ld fulvus punakaskollane) • farm antibiootikum, nahaseentõbede ravim

grossulaar <grossul|`aar -aari -`aari 22e s> (< uusld grossularia karusmari) • miner kollakasroheline, punakaspruun v must silikaatmineraal, granaadi1 kaltsiumi sisaldav erim (kaltsiumgranaat); läbipaistvad erksavärvilised eksemplarid on poolvääriskivid

gumma <gumma 16 s> (uusld < ld gummi kummivaik < kr kommi kummi), süfiloom <süfil|`oom -oomi -`oomi 22e s> (uusld syphiloma < süüfilis) • med süüfilise puhul esinev vohand, granuloom

günetseum <günets|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< ld gynaeceum naistetoad < kr gynaikeion v uusld gynoecium < kr gynē naine + oikion maja) • bot emakkond, viljaleht v viljalehtede kogu, mis moodustavad ühe v mitu emakat

gürentsefaalne <gürentsef`aal|ne -se 2 adj> (< uusld gyrus (aju- vm) käär < kr gyros ring + enkephalos aju) • anat kääruderikas (aju kohta)

hapteer <hapt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (uusld hapteron < kr haptomai kinnitun, haaran) • biol haardelund, moodustis, mille abil vetikad ja samblikud kinnituvad kõvale ja siledale pinnale

hateeria <hat`eeria 1 s> (uusld Hatteria, vananenud teaduslik nimetus), tuataara <tuataara 16 s> (maoori tuatara < tua seljal + tara oga) • zool sisalikutaoline roomaja (Sphenodon punctatus), kärsspealiste ainus liik, nimet elusaks fossiiliks; nüüdisajal leidub veel paarikümnel väikesaarel Uus-Meremaa läheduses

hemostaatikum <+ staatikum -i 19 s> (uusld haemostaticum < hemo- + kr statikos seisma panev) • farm vere hüübimist soodustav ja verejooksu tõkestav ravim

hermeetiline <hermeetili|ne -se -st 12 adj> (uusld hermeticus < pn Hermes, Vana-Kreeka jumal) • tehn õhu-, gaasi- ja veetihe

hermetism <hermet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< uusld hermeticus < pn Hermes, Vana-Kreeka jumal) • kirj 1920ndatel tekkinud suund Itaalia luules; seda iseloomustab eraldumine subjektiivsete elamuste maailma ja tahtlikult hämarate elamuspiltide viljelemine

hiropteroloogia <+ l`oogia 1 s> (< uusld Chiroptera käsitiivalised < kr cheir käsi + pteron tiib + -loogia) • zool nahkhiireteadus

horaarium <hor`aarium -i 19~2e s> (uusld horarium < keskld horarius palvetunni- < ld hora tund) • relig tunniraamat, sageli miniatuuridega kaunistatud palveraamat ilmikutele, sisaldab palveid iga palvetunni jaoks ööpäevas

humaniora [humanioora] (uusld < ld humanus inimlik) • humanitaarteadused

hüpohondria <hüpoh`ondria 1 s> (< uusld hypochondriasis < kr hypochondrion roietealumik) • med kujutletav haigustunne; haiglane muretsemine oma tervise pärast, sellest tulenev raskemeelsus

hydrargyrum [hüdr·argürum] (uusld < kr hydrargyros), tähis Hg • keem elavhõbe

hydrogenium [hüdrog·enium] (uusld < hüdro- + -geen), tähis H • keem vesinik

ibuprofeen <ibuprof|`een -eeni -`eeni 22e s> (uusld ibuprofenum) {lüh sõnadest iso-, butüül, pro-, fenüül} • farm palaviku-, valu- ja põletikuvastane ravim, kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ainete hulka

idoksuridiin <idoksurid|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld idoxuridinum < jood + oxygenium + kr ouron kusi) • farm viirusvastane välispidiselt kasutatav raviaine, kasut silmainfektsioonide ravis

iiris <iiris -e 9 s> (< pn Iris, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar)
1. anat silma vikerkest
2. bot võhumõõk (Iris), taim võhumõõgaliste sugukonnast, suurte õitega püsik; paljud liigid on aiailutaimed
3. (vn ирис < kr) kok piimast v koorest ja suhkru- v tärklisesiirupist valmistatav helepruun kompvek
4. tekst läikiv v korrutatud puuvill- v siidniit

ileiit <ile|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< uusld ileum niudesool < ld alakeha, niuded) • med niudesoolepõletik

ileokoliit <+ kol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< uusld ileum niudesool + koliit) • med niudesoole- ja käärsoolepõletik

ileotoomia <+ t`oomia 1 s> (< uusld ileum niudesool + -toomia) • med niudesoolelõikus

ileum (uusld < ld alakeha, niuded) • anat niudesool

impressum <impr`essum -i 2e s> (< uusld perf partits trükitud < ld sisse vajutatud) • trük trükiandmed, sisaldab andmeid trükise loomisel osalenud isikute, kirjastuse, toimetuse, trükikoja jms kohta trükises

indool2 <ind|`ool -ooli -`ooli 22e s> (uusld indolum < indigo) • keem tugevalõhnaline lämmastikku sisaldav tsükliline ühend, mis sisaldub eeterlikes õlides ja kivisöetõrvas, molekuli osana paljudes bioaktiivsetes ühendites; farm indooli derivaate kasut valu-, põletiku- ning palavikuvastaste ravimitena

indrikoteerium <indrikot`eerium -i 19~2e s> (uusld Indricotherium < vn индрик, mütoloogiline hiigelloom + kr thērion metsloom) • paleont oligotseenis ja miotseenis elanud sarvetu ninasarvik, suurim maismaaimetaja (kuni 8 m pikk, üle 5 m kõrge)

infarkt <inf|`arkt -arkti -`arkti 22e s> (uusld infarctus < ld infarcire sisse v täis toppima) • med arteriaalse vere juurdevoolu lakkamisest tekkiv südame, aju, kopsu vm elundi v selle osa kärbus; põhjuseks on enamasti elundit varustava arteri umbumine trombi v emboliga

infusoorid pl <infus|`oor -oori -`oori 22e s> (< uusld infusum leotis < ld infundere, perf partits infusus sisse valama) • zool ripsloomad, leotisloomad, pms magevees elavate ainuraksete klass (Infusoria)

infuus <inf|`uus -uusi -`uusi 22e s> (uusld infusum < ld infundere, perf partits infusus sisse valama) • farm droogileotis

inkretoorne <inkret`oor|ne -se 2 adj> (uusld incretorius < in- + sekretoorne) • füsiol sisenõristuslik, sisesekretoorne

inkretsioon <inkretsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld incretio < in- + sekretsioon) • füsiol sisenõristus, sisesekretsioon, sisenõrenäärmete ja eriomaste rakkude talitlus; inkretsiooni tulemusena tekivad hormoonid, mis nõristuvad otse verre ja lümfi

innervatsioon <innervatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld innervatio < in- + ld nervus närv) • anat närvistus, närvidega varustatus

inoperaabel <inoper`aab|el -li 2e adj> (uusld inoperabilis < in- + operaabel) • med kõnek operatsiooniga ravimatu. Vastand operaabel

in praxi [in praksi] (uusld) • praktikas, tegelikus elus

instruktiiv <instrukt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld instructivus < ld instruere korrastama, varustama, õpetama) • lgv viisiütlev kääne, vastab küsimustele: kuidas?, mil viisil?; eesti keeles esineb ainult rudimentaarselt, nt üksi, pikisilmi, lehvivi hõlmu

insuliin <insul|`iin -iini -`iini 22e s> (uusld insulinum < ld insula saar) • füsiol, farm sahhariidide (süsivesikute) ainevahetust reguleeriv kõhunäärme hormoon, alandab vere suhkrusisaldust; tarvit diabeedi raviks. Vt ka glükagoon
insuliinišokk • med insuliini üledoseerimisest tingitud seisund, millega kaasnevad teadvushäired