[VSL] Võõrsõnade leksikon

akolaad <akol|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr accolade embus)
1. pidulik toiming rüütliks löömisel
2. muus noodijoonestikke v teksti ühendav sulg

eminents <emin|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld eminentia väljapaistvus) • kõrgeausus, kardinalide, varem ka vaimulike kuurvürstide ja johanniitide rüütliordu suurmeistri tiitel

equites [ekvites] (ld) • ratsanikud, ratsavägi; rüütlid; aj Rooma ratsanikuseisus

esquire [iskw·aiə(r)] (ingl < vanapr esquier < ld scutarius kilbiga ihukaitsja < scutum kilp), lüh Esq. • aj Inglismaal algselt rüütli kannupoisi nimetus, hiliskeskajast alates rüütlimõisate valdajate ja aadlike poegade tiitel; XIX s-st alates kirjas perekonnanime järele asetatav viisakusväljend; nüüdisajal käibelt kadumas

gondoljeera <gondoljeera 16 s> (it gondoliera) • muus gondlilaul, mida laulavad Veneetsia gondoljeerid, barkarooli liik

johanniit <johann|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld Iohannita < pn (Ristija) Johannes) • relig XI s asut hospitaliordu liige; hiljem rüütliordu; johanniidid siirdusid XVI s Malta saarele ja on sellest ajast tuntud Malta rüütlitena

karussell <karuss|`ell -elli -`elli 22e s> (pr carrousel)
1. aj XVII s rüütlite ratsavõistlusmäng odaheitmisega sõõrikujulisel väljakul
2. püsttelje ümber pöörlev kiik lõbustuspaikades, istmeiks puuhobused, paadid vms; jääl pika lati otsas posti ümber tiirutatav kelk
karussellahi • tehn pöördpõrandaga tööstusahi metallide kuumutamiseks surve- ja termotöötlusel ning keraamika põletamiseks
karussellpink • tehn püsttelje ümber pöörleva töölauaga metallilõikepink

komtuur <komt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Komtur < ld commendator käskija) • aj vaimuliku rüütliordu kõige väiksema piirkonna ülema ametinimetus

ordu <ordu 16 s> (keskld ordo vaimulik ordu < ld kord, reegel) • kindlate põhikorrareeglite järgi organiseeritud kinnine, tavaliselt vaimulik ühing; relig katoliku vaimulik vennas- v õeskond, mis elab kiriklikult kinnitatud ordureeglite järgi
ordumeister • relig katoliku vaimuliku rüütliordu ülem
ordurüütel • relig katoliku vaimuliku rüütliordu liige

pastorell <pastor|`ell -elli -`elli 22e s> (oksitaani pastorella lamburineiu < ld pastor karjane) • muus keskaegne dialoogivormis armastuslaul karjusneiust ja rüütlist

söör <s`öör sööri s`ööri 22e s> (ingl sir < pr sire < ld senior vanem), sir [söör] • inglise keelt kõnelevatel rahvastel: mu härra (ilma nime nimetamata)
nime ees aadlipartiklina Sir • baroneti ja rüütli tiitel Inglismaal (ainult koos nimega)

templirüütel <+ r`üüt|el -li 2e s> (< tempel1), templiit <templ|`iit -iidi -`iiti 22e s> • aj 1118.–19. a Jeruusalemmas Prantsuse rüütlite asut kristliku rüütliordu (Kristuse ja Saalomoni Templi Vaesed Rüütlid e Templiordu) liige; esialgu kaitsesid pühale maale siirduvaid palverändureid

trubaduur <trubad|`uur -uuri -`uuri 22e s> (pr troubadour < oksitaani trobador) • aj luuletaja-rändlaulik XII–XIV s Lõuna-Prantsusmaal; trubaduuride looming ülistab rüütlite vaprust, armastust jne. Vt ka truväär

turniir <turn|`iir -iiri -`iiri 22e s> (sks Turnier < pr tournoi)
1. aj keskajal rüütlite pidulik võitlusmäng, rüütlimäng
2. sport nüüdisajal spordivõistlus, millest osavõtjad võistlevad üksteisega kordamööda
turniirisüsteem • sport spordivõistluste korraldamine selliselt, et võistkonnad (v üksikisikud) võistlevad üksteisega kordamööda

villanell <villan|`ell -elli -`elli 22e s> (pr villanelle külalaul < it villanella) • kirj XV–XVII s rohkete värsikordustega luulevorm Prantsuse pastoraalses luules

villanella <villan´ella 16 s> (it külalaul < villano talupoeg) • folkl, muus XV–XVI s Itaalia lihtne naljatlev, hrl mitmehäälne ja tantsuline laul

virtute et constantia [virtuute et konst·antsia] (ld) • vapruse ja püsivusega (Malta rüütlite vapikiri)