[VSL] Võõrsõnade leksikon

à (pr) • igaüks (kaalu, hinna, hulga puhul), nt 3 raamatut à 5 eurot

aboneerima <abon|`eerima -eerib 28 v> (pr abonner) • kindlaks tähtpäevaks ette tellima, ette ära maksma (telefoni, raamatukogu kasutamist, kohta teatris jne), eeltellima. Vt ka broneerima

adapteerima <adapt|`eerima -eerib 28 v> (ld adaptare) • kohandama
adapteeritud tekst • raamatu tekst, mis on kohandatud nt laste v võõrkeeleõppijate vajadustele vastavaks

agada [agadaa] (< aramea lugu, legend), hagada [hagadaa] (< hbr lugu, jutustamine) relig
1. jutustavad jm seadusandlusevälised tekstiosad rabiinlikus kirjanduses, eriti talmudis ja midrašis, vastand halaha
2. paasapühade legendi ja rituaali sisaldava raamatu nimetus juudi traditsioonis

akselbant <akselb|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Achselband) • ümber parema õla kantav põimitud metalsete otstega nöör, staabiohvitseride, adjutantide, sandarmite jt ametimärk mõnes riigis

akusatiiv <akusat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld (casus) accusativus) • lgv sihitav kääne, näitab, kellele v millele tegevus on otseselt suunatud, nt ostsin raamatu

à livre ouvert [al·ivr uveer] (pr avatud raamatust) • teater, muus lehelt mängima v laulma (teost tundmata); ilma ettevalmistuseta tundmatut teksti lugema, tõlkima. Vt ka a prima vista

amanuensis [amanu·ensis] (ld kirjutaja) • kirjutaja, sekretär; Põhjamaades teatud kõrgkooli-, raamatukogu-, muuseumi- v arhiiviteenistuja

antikvaarne <antikv`aar|ne -se 2 adj> (ld antiquarius vanaaegne < antiquus vana) • vana ning väärtuslik (raamatu, pildi vm eseme kohta)

antikvariaat <antikvari|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Antiquariat < antikvaar) • vanaaegsete kunstiesemete, piltide, eriti kasutatud raamatute ostu ja müügiga tegelev kauplus

apokrüüfid plt <apokr|üüfid -`üüfide 22e s> (< kr apokryphos salajane, peidetud), apokriiva <apokriiva 16 s> • relig ristiusus jt religioonides vanad raamatud, mille sisu ei ühtinud täielikult ametliku usuõpetusega ja mida seetõttu ei peetud pühadeks raamatuteks (piibli täielikes väljaannetes vana testamendi lisas ilmunud mittekanoonilised apokriiva raamatud); piltl ehtsate pähe esitatavad võltsitud teosed

atlas <`atlas -e 11~9 s> (< pn Atlas, tegelane Kreeka müt-s; gloobust valmistava Atlase kujutise järgi varasemate atlaste tiitellehtedel)
1. kaardistik, geograafiliste, ajalooliste jm kaartide kogu albumi v raamatu näol; loomade, taimede jms kujutiste kogu (nt anatoomiaatlas, zooloogiaatlas, botaanikaatlas, täheatlas, pilveatlas)
2. anat kandelüli, lülisamba esimene, koljut kandev lüli
3. arhit vt atlant

biblio- (< kr biblion raamat) • raamatu-

bibliofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< biblio- + -fiil) • raamatuharrastaja v -sõber; haruldaste raamatute koguja

bibliograafia <+ gr`aafia 1 s> (< biblio- + -graafia)
1. esialgu käsikirjade kirjutamine, hiljem raamatute kirjeldamine; tänapäeval teadusharu, mis käsitleb trükiste (ka käsikirjade, mikrokoopiate, heliplaatide jm) loendite, nimestike v ülevaadete koostamise meetodeid ja viise; bibliograafia ülesandeisse kuulub trükiste registreerimine üksikuil teadusaladel, teatud teemal jne, samuti trükiste kirjeldamine ja hindamine
2. kirjanduse nimestik, raamatute, ajakirjade ja kirjutiste loend ühes põhiandmetega (ilmumiskoht ja -aasta, kirjastus jm)

bibliomaania <+ m`aania 1 s> (< biblio- + maania) • psühh kirg koguda raamatuid, pms haruldasi ja hinnalisi väljaandeid

bibliotaaf <bibliot|`aaf -aafi -`aafi 22e s> (< biblio- + kr taphos haud) • raamatukogu omanik, kes oma raamatuid ise ei kasuta ega laenuta teistele

biblioteek <+ t`eek teegi t`eeki 22e s> (kr bibliothēkē) • raamatukogu

biblioteraapia <+ ter`aapia 1 s> (< biblio- + teraapia) • psühh kirjandusravi, psühhoteraapia vorme, tervenemise eesmärgil soodsaid tundmusi tekitavate raamatute lugemine

bokmål [bukmool] (norra raamatukeel) • lgv norra keele standardi nimetus, baseerub taani keelel, sarnane norra keele idamurdega. Vt ka riksmål, nynorsk

bonobo <bonobo 1 s> (Aafrika k-d) • zool Aafrikas elav kääbusšimpans (Pan paniscus), keda peetakse inimesele kõige lähedasemaks liigiks; on kantud maailma punasesse raamatusse

braahmanad pl <br`aahmana 1 s> (sanskr brāhmaṇa preesterlik) • aj, relig rühm Vana-India kirjanduse teoseid, brahmanismi pühad raamatud VIII–V s-st eKr, mis täiendavad vedasid ja sisaldavad veda usundi rituaalide kirjeldusi ja tõlgendusi

brošeerima <broš|`eerima -eerib 28 v> (pr brocher) • trük raamatu, brošüüri v ajakirja kokkumurtud (valtsitud) poognaid lihtsalt köitma (paber- v kartongkaantesse)

buckram [bakrəm] (ingl < it bucherame) • tekst kare puuvill- v linane riie, mida on tugevuse saamiseks töödeldud; kasut nt raamatute köitmisel

caput [kaput] (ld) • pea; peatükk (raamatus)
caput mortuum [kaput mortu˛um] (ld surnud pea) • keem pulberjas raudoksiid (Fe₂O₃), lihvimisvahend ja punakas kuni tumepruun värvaine (nn Pompei ja Veneetsia punane)
caput mundi [kaput mundi] (ld) • maailma pealinn, st Rooma

dedikatsioon <dedikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dedicatio)
1. aj Vana-Roomas ühiskondlike hoonete pühitsemine
2. pühendus (nt raamatu algusesse kirjutatud v trükitud)
3. maj saadaolevate summade ja oma võlgade täpne ajaline kattumine

dermatoid <dermat|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr derma nahk + -oid) • trük liik tehisnahka (raamatute köitmiseks jm)

desideraat <desider|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits desideratum, pl desiderata soovitu) • puuduv ese, eriti raamat, mida soovitakse soetada kollektsiooni v raamatukogu täiendamiseks; lünk, tühik (mingis kogus)

detsimaalklassifikatsioon <+ klassifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< detsimaal- + klassifikatsioon) • kümnendliigitus, süsteem raamatute, kartoteegikaartide, dokumentide jm liigitamiseks 10 klassi, millest igaüht võib omakorda jagada 10 alajaotiseks, jne

dorsaal <dors|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld dorsalis selja- < ld dorsum selg)
1. kirikus kooritooli seljatugi; altarikapi tagasein
2. trük seljatrükk (raamatul)
3. lgv keeleseljahäälik, häälik, mida hääldatakse keeleselja ees-, kesk- v tagaosaga

editio [ed·itsio] (ld), lüh ed. • trük väljaanne, trükk
editio princeps [ed·itsio printseps] (ld) • trük esmatrükk, (raamatu) esimene väljaanne

editor [editə(r)] (ingl toimetaja; filmimonteerija)
1. (raamatu, ajalehe jms) toimetaja, koostaja; (filmi) monteerija
2. info arvuti redigeerimisprogramm, redaktor

editsioon <editsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld editio) • trük raamatu väljaanne, trükk

eksistentsiaallause <+ lause l`ause 6 s> (< eksistentsiaalne) • lgv olemasolulause, nt riiulil on raamatuid

eksliibris <eksliibris -e 9 s; eksl`iibris -e 11~9 s> , ex libris [eks libris] (ld „raamatute seast“) • kunst raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusmärk, hrl raamatu omaniku nime v nimetähtede ning mingi piltkompositsiooniga. Vt ka supereksliibris

epidiaskoop <+ diask|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< epi- + diaskoop) • tehn projektsiooniaparaat, millega saab näidata niihästi diapositiive kui ka pilte raamatuist, jooniseid jm

errata [erraata] (ld pl) • vead, eksimused; trükivead, trükivigade õiendi pealkiri raamatus

etažeer <etaž|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr étagère) • van väike riiul raamatute v iluasjade jaoks

excudit [ekskuudit] (uusld trükkis < ld excudere välja lööma, sepistama), lüh exc., excud. • kunst, trük märge vanadel vase- ja puulõigetel, ka vanemail raamatuil, viitab kirjastajale v müüjale; vanim signeerimisviis graafikas

Exodos [eksodos] pn (kr exodos väljumine, väljapääs < ex välja, ära + hodos tee), Exodus [eksodus] pn (ld < kr) • relig iisraeli rahva põgenemine Egiptusest; seda kirjeldava Moosese II raamatu pealkiri

folieerima <foli|`eerima -eerib 28 v> (< foolio) • trük paberipoognat kaheks kokku murdma; raamatu lehekülgi nummerdama

folio [foolio] (ld), lüh f. • trük lehel (raamatus v käsikirjas)
folio recto [foolio rekto] (ld), lüh f. r. • lehe esiküljel
folio verso [foolio verso] (ld), lüh f. v. • lehe pöördel

formaat <form|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Format < it formato < ld formare kujundama, vormima) • trük kaust, raamatu, paberipoogna vms kõrguse ja laiuse vahekord v mõõtmed; info vorming, esitus, andmete esitus-, liigendus- ja paigutusviis

frontispiss <frontisp|`iss -issi -`issi 22e s> (pr frontispice < ld gen frontis lauba + specio vaatan)
1. trük raamatu palgeleht, tiitellehe vastaklehekülg, millel on illustratsioon v autori portree
2. arhit → frontoon

följeton <följeton -i 19 s> (pr feuilleton < feuillet raamatuleht) kirj
1. algselt Lääne-Euroopa ajakirjanduses ajalehe lisaleht, hiljem ajalehe nn joonealune kirjutis
2. veste, pilalugu (ajakirjanduses), milles hrl naeruvääristatakse päevakajalist sündmust v mõnda isikut

habent sua fata libelli [habent sua faata lib·elli] (ld) • raamatuil on oma saatus(ed) (Terentianus Maurus)

homo unius libri [homo uniius libri] (ld) • ühe raamatu inimene, st harimatu

ibidem [ibiidem] (ld), lüh ib., ibd., ibid. • sealsamas, nt samas raamatus, samal leheküljel

illustraator <illustr`aator -i 2e s> (< ld illustrator valgustaja) • kunst illustreerija, kunstnik, kes valmistab illustratsioone raamatu, ajakirja v ajalehe teksti juurde

index librorum prohibitorum [indeks libroorum prohibitoorum] (ld keelatud raamatute nimestik) • aj katoliku kiriku keelatud raamatute nimistu (1559–1966)

indri <`indri 1e s> (< malagassi indry vaata!), ka babakoto <babak´oto 16 s> (malagassi) • zool Madagaskaril elutsev, pärismaalaste poolt pühaks peetav lühisabaline poolahv (Indri brevicaudata); kantud maailma punasesse raamatusse

initsiaal <initsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld initialis algne, algus- < initium algus) • (nime) algustäht; suur ehisalgustäht (eriti nt käsitsi kirjutatud raamatutes ja varasemates trükistes)
initsiaalrakk • bot pidevalt poolduv algkoerakk

interfolieerima <+ foli|`eerima -eerib 28 v> (< inter- + ld folium leht) • trük raamatusse puhtaid lehti vahele köitma

ISBN {lüh ingl sõnadest international standard book number} • raamatu rahvusvaheline standardinumber, raamatut tähistav rahvusvaheline kood

judaism <juda|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr Ioudaismos < Ioudaios juut) • relig pms juutide hulgas levinud monoteistlik usund, mis tugineb vanale testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning talmudile; tekkis II a-tuhandel eKr Palestiinas. Vt ka judaistika

kaanon <k`aanon -i 2e s> (kr kanōn mõõdupuu, reegel, eeskiri)
1. eeskirjalaadne üldtunnustatud tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses); reegel, norm; usuelu, usutalitusi, moraali jm reguleeriv eeskiri
2. relig piibli raamatute nimestik; katoliku pühakute nimekiri; missa (1) keskse osa tekst; kirikuõiguse säte; mittepsalmilistel piiblilauludel põhinev õigeusu kirikulaul
3. muus ahellaul, mitmehäälne heliteos, milles avahääle meloodiat kordavad üksteise järel alustades teised hääled

kalingur <kalingur -i 19 s> (vn коленкор < pr calicot < pn Calicut (Kozhikode), linn Indias) • tekst labase sidusega ühevärviline tugevasti apreteeritud puuvillriie; kasut raamatute köitmiseks

kartoneerima <karton|`eerima -eerib 28 v> • trük (raamatut) kartongi köitma

kassett <kass|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cassette < it cassetta kastike)
1. tehn lameda karbi kujuline heli- v videolindiga seadis
2. fot valgustihe mahuti plaatide v filmi asetamiseks fotoaparaati v filmikaamerasse
3. kartongist lahtise seljaga kaitsekarp raamatute, kirjapaberi vms jaoks
4. sõj seadis lennukilt seeriaviisi pommide heitmiseks; van laskurrelva padrunisalve endisaegne nimetus
5. (sks Kassette < it) arhit ruudukujuline laesüvend talastiku v võlviroodude vahel
kassettlagi (sks Kassettendecke) • arhit tihedasti kõrvuti paiknevate (ka rosettidega vm kaunistatud) kassettidega lagi

kataloog <katal|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr katalogos nimistu) • loend, nimestik, raamatute, piltide, käsikirjade vm korrastatud nimistu ühes tarvilike viidetega eseme leidmiseks; info astmelise failihaldussüsteemi (failipuu) üks tase (haru), hõlbustab kasutajail failide süstematiseerimist

kolportaaž <kolport|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr colportage) • maj kandekaubandus, rändkaubandus, (eriti raamatute) majast majja käies müütamine

kolumn <kol|`umn -umni -`umni 22e s> (< ld columna sammas) • trük raamatu, ajalehe v ajakirja veerg; ajakirjanduses: sõltumatu, hrl ühiskonnas tuntud inimese päevateemaline kirjutis, mis asub väljaandes kindlal kohal (veerul) ja haakub enamasti juhtkirjaga

kommentaar <komment|`aar -aari -`aari 22e s> (ld commentarius märkmik, visand)
1. selgitav märkus mingi teksti v raamatu juurde
2. arvamusavaldus mingi sündmuse, kellegi sõnavõtu vms kohta

konkordants <konkord|`ants -antsi -`antsi 22e s> (keskld concordantia < ld concordare kokku sobima v sobitama)
1. bibl tähestikuline sõnaregister (koos esinemisviidetega) mõne teose v mõne autori koguteoste kohta; varem raamatu lehekülje äärele tehtav viitemärkus samade sõnade v mõtete kordumise puhul samas raamatus teisal
2. muus → konsonants

konspekt <konsp|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld conspectus ülevaade) • raamatu, artikli, ettekande, õppetunni vm kirjalik sisukokkuvõte

koomiks <koomiks -i 2e s> (ingl comics, lühend sõnadest comic strips naljakad ribad) • kirj jutustav, napi tekstiga seikluslik v humoristlik pildisari; ilmub järgnevana perioodikas v eraldi raamatuna

kriitika <kriitika 1 s> (< kr kritikē (technē) otsustamiskunst)
1. arvustus; mingi eseme, nähtuse, teo, õpetuse, raamatu, kunstiteose jne hindav eritelu
2. eitav arvamus millegi kohta (teaduses, kunstis, kirjanduses, poliitikas jm), puuduste, vigade, vastuolude esitus
3. millegi usaldatavuse teaduslik kontroll (nt tekstikriitika)

kustos <k`ustos -e 11~9 s> (< ld custos valvur)
1. trük siirdeviit, vanades käsikirjades v trükistes lehekülje lõpus eraldi real antud järgmise lehekülje esimene silp v sõna
2. raamatukogu- v muuseumiametnik mõnel maal

libell2 <lib|`ell -elli -`elli 22e s> (ld libellus raamatuke, kiri, kaebekiri) • laimukiri, kirjalikult levitatav laim

libreto <libr´eto 16 s> (it libretto raamatuke) muus, teater
1. ooperi, opereti v mõne muu suurema vokaalheliteose tekst v tekstiraamat
2. balleti v pantomiimi sündmustiku kirjeldus. Vt ka stsenaarium (1)

liliput <lilip|`ut -uti -`utti 22e s> (< pn Liliputi maa, fantastiline kääbustemaa Inglise kirjaniku J. Swifti raamatus „Gulliveri reisid“) • kääbus, harilikust palju väiksem inimene
liliputraamat • trük miniraamat

marginaal <margin|`aal -aali -`aali 22e s> (< marginaalne)
1. märkus raamatu valgel äärel, ääremärkus
2. kirj esseistika väikevorm, mõtiskleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild v kommentaar
3. maj protsentides väljendatavate intressimäärade vms määrade vahe; avansisumma, mille klient annab börsil tema ülesandeid täitvale maaklerile; tasemete vahe (nt hinna- v rentaablustasemetes); müügi- ja omahinna erinevus, ka hinnatäiend, juurdehindlus
4. marginaalne isik, kes kuulub korraga kahte v enamasse temale olulisse, omavahel mõneti vastuolulisse inimrühma v kultuuri; sageli sotsiaalse marginaalsuse seisundis olev, ühest ühiskonnakihist teise üle minev inimene

meneteekel <menet`eek|el -li 2e s> (< aramea menee, menee, tekeel, ufarsiin, Taanieli raamatu õnnetusoraakli sõnad) • piltl hoiatus läheneva ohu eest

muuseum <m`uuseum -i 19~2e s> (uusld musaeum < ld Museum muusade tempel, raamatukogu < museion) • asutus, mis kogub, säilitab, eksponeerib ja uurib kunstiväärtusega v mitmesugustesse teadustesse ja praktilistesse tegevusaladesse puutuvaid esemeid ning materjale

normtiitel <+ t`iit|el -li 2e s> (< norm + tiitel) • trük poognaviit, autori nimi v raamatu (lühendatud) pealkiri iga trükipoogna 1. leheküljel teksti all

paginatsioon <paginatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld paginatio < ld pagina leht, lehekülg) • trük raamatu v käsikirja lehekülgede numeratsioon; lehekülgede nummerdamine; info lehekülgjaotus; lehekülgedeks jaotamine

paspartuu <paspart`uu 26 s> (pr passe-partout) • kunst pilti raamiv papp v lõuend; raamatus v ajakirjas paksemast paberist vaheleht pealekleebitava pildi jaoks; van alaline pääsetäht (teatrisse, näitusele jne)

pentateuh <pentat|`euh -euhi -`euhi 22e s> (kr pentateuchos viisraamat < penta- + teuchos tööriist, raamat), ka pentateuk <pentat|`euk -eugi -`euki 22e s> • relig piibli esimesed viis raamatut, Moosese raamatud, toora piiblis

piibel <p`iib|el -li 2e s> (keskülemsks bibel < kr pl, dem biblia „raamatud“ < biblos papüürus, raamat < pn Byblos, foiniiklaste linn), ka Piibel pn • relig ristiusu pühakiri, koosneb vanast ja uuest testamendist; piltl millegi põhitõdesid või kellegi tõekspidamisi sisaldav teos

plokk <pl`okk ploki pl`okki 22e s> (ingl block, sks Block)
1. risttahukakujuline materjalitükk (nt vundamendiplokk) v toode (nt aknaplokk, raamatuplokk, kirjaplokk)
2. tehn seadis masina, aparaadi vm seadme osana (nt silindriplokk, toiteplokk)
3. ehituselt, otstarbelt v sisult kokkukuuluv kogum ehitisi (nt hooneplokk) vm üksusi (nt margiplokk, uudisteplokk, andmeplokk)
4. tehn teljel pöörlev ketas, mille pöial on juhtsoon(ed) köie v trossi jaoks; kasut tõsteseadme osana
5. info andmekogum salvestamisel v edastamisel. Vt ka blokk

redaktor <red`aktor -i 2e s> (pr rédacteur < ld redactus korda tehtud)
1. van toimetaja, trükises (raamatus, perioodikaväljaandes), raadio- ja telesaates v filmis avaldatavat parandav ja viimistlev ning avaldamisega seotud tööd juhtiv isik
2. info programm v moodul, mille abil saab luua ja töödelda tekste vm

register <reg`ist|er -ri 2e s> (sks Register < keskld registrum < ld regesta nimistu, loetelu, register < regerere tagasi viima, üles märkima)
1. loend, nimestik; sisujuht, tähestikuline märksõnaloend raamatus, indeks (2)
2. muus orelis, harmooniumis, akordionis ühise tämbriga helide rühm ja seda tekitavad ühetüübilised viled v keeled; inimhääle heliulatuse lõik, millele on iseloomulik ühesugune kõlavärving
3. mer tsiviillaevu ja nende ehitamist kontrolliv ning neid klassifitseeriv asutus
4. info salvesti andmeüksuste säilitamiseks automaatika- ja andmetöötlusseadmeis; suur- v väiketähtedele vastav märgistiku v klaviatuuri osa

reprint <+ pr`int prindi pr`inti 22e s> (< re- + print) • trük raamatu v ajakirja taastrükk (hrl tehtud koopiamasinaga)

resümee <resüm`ee 26i s> (pr résumé < ld resumere uuesti võtma v alustama) • kokkuvõte, kokkuvõtlik ülevaade; sisukokkuvõte, oluliste väidete ja seisukohtade ülevaatlik kokkuvõte kõne, artikli, ettekande vms lõpus; teadusartiklite ja -raamatute sisu lühikirjeldus

rubriik <rubr|`iik -iigi -`iiki 22e s> (< ld rubrica (seaduse) peatüki punase muldvärviga maalitud pealkiri) • trük alljaotis, lõik, lahter; raamatu pealkirjastatud jaotis (nt osa, jagu, peatükk); perioodikaväljaandes kindla pealkirjaga jaotis

signatuur <signat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld signatura < signare alla kirjutama < ld pitserdama)
1. nimemärk (nt kunstniku allkiri v monogramm oma teose allservas)
2. tunnusmeloodia, nt raadiosaatel vm
3. farm ravimi tarvitamisõpetus
4. trük tunnuk, trükipoogna järjenumber
5. info saatjat identifitseeriv mõnerealine plokk meili lõpus
6. bibl arhivaali, raamatu vms kohaviit
signatuurideviis • info tsitaat, hüüdlause, lühinali vms signatuuris (1)

supereksliibris <+ eksliibris -e 9 s;+ eksl`iibris -e 11~9 s> (< super- + eksliibris) • raamatu kaanele pressitud raamatuomaniku vapp v monogramm

termid plt <termid t`ermide 22e s> (ld thermae < kr thermos soe) • aj avalik kümblusasutus Vana-Roomas, milles oli higistamis- ja võidmisruum, saunaruumid, külmavee- ja ujumisbassein; termide juurde kuulusid ka spordiväljakud, raamatukogu jm

tiitel <t`iit|el -li 2e s> (ld titulus)
1. seisust, teaduskraadi vms tähistav nimetus, aunimetus, kasut nime ees
2. trük trükise vms pealkiri, autori nimi ja ilmumisandmed tiitellehel
seljatiitel • trük raamatu seljale paigutatud teose pealkiri
tiitelleht • trük raamatu alguses olev hrl eeslehele järgnev leht, millele on paigutatud autori nimi, teose pealkiri, ilmumiskoht jm ilmumisandmed

tiraaž <tir|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr tirage < tirer tõmbama, trükkima) • väljalase; trükiarv vm eksemplaride arv (nt raamatu, heliplaadi, kunstiteose tiraaž)

toora <toora 16 s> (< hbr tora seadus, õpetus) • relig judaismi kanoonilise kirjavara ja usuõpetuse lähtealus, viie Moosese raamatu koondnimetus; kasut ka samas tähenduses nagu tanah. Vt ka pentateuh

vide infra (ld) • vaata altpoolt e tagantpoolt (raamatus)

vide supra (ld) • vaata ülevaltpoolt e eestpoolt (raamatus)