[VSL] Võõrsõnade leksikon

adapteerima <adapt|`eerima -eerib 28 v> (ld adaptare) • kohandama
adapteeritud tekst • raamatu tekst, mis on kohandatud nt laste v võõrkeeleõppijate vajadustele vastavaks

agada [agadaa] (< aramea lugu, legend), hagada [hagadaa] (< hbr lugu, jutustamine) relig
1. jutustavad jm seadusandlusevälised tekstiosad rabiinlikus kirjanduses, eriti talmudis ja midrašis, vastand halaha
2. paasapühade legendi ja rituaali sisaldava raamatu nimetus juudi traditsioonis

akusatiiv <akusat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld (casus) accusativus) • lgv sihitav kääne, näitab, kellele v millele tegevus on otseselt suunatud, nt ostsin raamatu

album <`album -i 2e s> (ld album < albus valge)
1. aj Vana-Roomas valge tahvel avalike teadaannete jaoks
2. hiliskeskajal külalisraamat
3. raamat v kaustik fotode, markide, mälestussalmide vms kogumiseks
4. trük trükiteos, mille sisu moodustavad kunstiteoste, joonistuste, fotode jm reproduktsioonid, hrl koos lühikese seletava tekstiga
5. muus kogumikheliplaat, vt ka LP

aldiin <ald|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Aldus Manutius, Veneetsia raamatutrükkal, 1449–1515) • trük, aj XV–XVI s Veneetsia trükkali Aldus Manutiuse trükitud raamat; aldiinid olid omal ajal parimad trükikunstitooted, kaunilt kujundatud ja hoolikalt redigeeritud

antikvaarne <antikv`aar|ne -se 2 adj> (ld antiquarius vanaaegne < antiquus vana) • vana ning väärtuslik (raamatu, pildi vm eseme kohta)

arbaa <arb`aa 26 s> (tat арба) • kõrge kahe rattaga (Kesk-Aasias, Krimmis, Kaukaasias) v pikk nelja rattaga (Kaukaasias, Ukrainas) veovanker

atlas <`atlas -e 11~9 s> (< pn Atlas, tegelane Kreeka müt-s; gloobust valmistava Atlase kujutise järgi varasemate atlaste tiitellehtedel)
1. kaardistik, geograafiliste, ajalooliste jm kaartide kogu albumi v raamatu näol; loomade, taimede jms kujutiste kogu (nt anatoomiaatlas, zooloogiaatlas, botaanikaatlas, täheatlas, pilveatlas)
2. anat kandelüli, lülisamba esimene, koljut kandev lüli
3. arhit vt atlant

Avesta pn (prs apastak, avastak) • relig Iraani usundi mütoloogilisi ja rituaalseid tekste sisaldav kirjamälestis; Avesta koos kommentaaridega on praegu parside2 püha raamat

bagi <bagi 17 s> (ingl buggy)
1. tehn kerge krossisõiduauto
2. kahe v nelja suure rattaga lahtine ühehobusevanker

bestseller <bests`eller -i 2e s> (ingl) • kirj hästi minev, menukas raamat, ka heliplaat vms

biblio- (< kr biblion raamat) • raamatu-

brošeerima <broš|`eerima -eerib 28 v> (pr brocher) • trük raamatu, brošüüri v ajakirja kokkumurtud (valtsitud) poognaid lihtsalt köitma (paber- v kartongkaantesse)

brošüür <broš|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr brochure) • trük köitmata v kerges paberköites õhuke raamat

bukinist <bukin|`ist -isti -`isti 22e s> (pr bouquiniste < bouquin vana raamat < holl boek raamat) • vanaraamatukaupmees

cancionero [kansjoneero] (hisp, port laulude raamat) • kirj Hispaania ja Portugali kirjanduses paljude autorite (ka anonüümseid) luuletusi sisaldav antoloogia

dedikatsioon <dedikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld dedicatio)
1. aj Vana-Roomas ühiskondlike hoonete pühitsemine
2. pühendus (nt raamatu algusesse kirjutatud v trükitud)
3. maj saadaolevate summade ja oma võlgade täpne ajaline kattumine

desideraat <desider|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits desideratum, pl desiderata soovitu) • puuduv ese, eriti raamat, mida soovitakse soetada kollektsiooni v raamatukogu täiendamiseks; lünk, tühik (mingis kogus)

editio [ed·itsio] (ld), lüh ed. • trük väljaanne, trükk
editio princeps [ed·itsio printseps] (ld) • trük esmatrükk, (raamatu) esimene väljaanne

editor [editə(r)] (ingl toimetaja; filmimonteerija)
1. (raamatu, ajalehe jms) toimetaja, koostaja; (filmi) monteerija
2. info arvuti redigeerimisprogramm, redaktor

editsioon <editsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld editio) • trük raamatu väljaanne, trükk

eksliibris <eksliibris -e 9 s; eksl`iibris -e 11~9 s> , ex libris [eks libris] (ld „raamatute seast“) • kunst raamatuviit, raamatu sisekaanele kleebitav pisigraafiline omandusmärk, hrl raamatu omaniku nime v nimetähtede ning mingi piltkompositsiooniga. Vt ka supereksliibris

elseviir <elsev|`iir -iiri -`iiri 22e s> (< pn Elzevier) • trük Madalmaade kirjastajate ja trükkalite perekond Elzevieride trükikodades Leidenis ja Amsterdamis XVI–XVII s nn elseviirkirjas (liik antiikvat) trükitud kauni välimusega raamat

evangeelium <evang`eelium -i 19~2e s> (kr euangelion rõõmusõnum) • relig Jeesuse elust ja õpetusest jutustav raamat uues testamendis, kus on 4 evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese); kristlikus teoloogias kuulutus Jeesus Kristusest kui Lunastajast

Exodos [eksodos] pn (kr exodos väljumine, väljapääs < ex välja, ära + hodos tee), Exodus [eksodus] pn (ld < kr) • relig iisraeli rahva põgenemine Egiptusest; seda kirjeldava Moosese II raamatu pealkiri

foliant <foli|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Foliant) • trük fooliokaustas raamat, mahukas suure formaadiga raamat. Vt ka foolio

folieerima <foli|`eerima -eerib 28 v> (< foolio) • trük paberipoognat kaheks kokku murdma; raamatu lehekülgi nummerdama

formaat <form|`aat -aadi -`aati 22e s> (sks Format < it formato < ld formare kujundama, vormima) • trük kaust, raamatu, paberipoogna vms kõrguse ja laiuse vahekord v mõõtmed; info vorming, esitus, andmete esitus-, liigendus- ja paigutusviis

frontispiss <frontisp|`iss -issi -`issi 22e s> (pr frontispice < ld gen frontis lauba + specio vaatan)
1. trük raamatu palgeleht, tiitellehe vastaklehekülg, millel on illustratsioon v autori portree
2. arhit → frontoon

grammatika <gramm´atika 1 s> (kr grammatikē < gramma kirjatäht) lgv
1. keele grammatiline ehitus, mingi keele tähendusüksuste (sõnade, lausete) ehitus
2. keeleteaduse haru, mis uurib keele grammatilist ehitust
3. keeleõpetus, mingi keele sõnade muutmise ja lausete moodustamise reeglistik, koosneb hääliku- (foneetika), vormi- (morfoloogia), tuletus- (derivatsioon) ja lauseõpetusest (süntaks); vastav raamat v õpik

grantha <grantha 16 s> (sanskr raamat, tekst) • lgv Lõuna-Indias esimestel sajanditel pKr kujunenud kiri, millest arenesid tamili ja malajalami kiri

habitiivadverbiaal <+ adverbi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld habere, perf partits habitum omama + adverbiaal) • lgv valdajamäärus, omajamäärus, nt Tal on raamat

homo unius libri [homo uniius libri] (ld) • ühe raamatu inimene, st harimatu

illustraator <illustr`aator -i 2e s> (< ld illustrator valgustaja) • kunst illustreerija, kunstnik, kes valmistab illustratsioone raamatu, ajakirja v ajalehe teksti juurde

ISBN {lüh ingl sõnadest international standard book number} • raamatu rahvusvaheline standardinumber, raamatut tähistav rahvusvaheline kood

itineraar <itiner|`aar -aari -`aari 22e s> (ld itinerarium < iter, gen itineris tee, teekond)
1. aj rändurile marsruuti ja paikkonda üksikasjalikult kirjeldav raamat
2. geogr rändplaanistus, ala läbimisel koostatud lihtne kaardivisand

kartulaar <kartul|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld chartularium < charta ürik, vrd harta) • aj kloostri vm kirikuasutuse juriidilise sisuga ürikute ärakirjade raamat

kavalkaad <kavalk|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr cavalcade < it cavalcata) • ratsasalk; pidulik ratsanike rongkäik

koditsill <kodits|`ill -illi -`illi 22e s> (ld pl codicilli < codex raamat, arveraamat, koodeks) • jur testamendilisand, testamendile hiljem tehtud lisand, mis testamenti mõnes üksikasjas muudab

kolumn <kol|`umn -umni -`umni 22e s> (< ld columna sammas) • trük raamatu, ajalehe v ajakirja veerg; ajakirjanduses: sõltumatu, hrl ühiskonnas tuntud inimese päevateemaline kirjutis, mis asub väljaandes kindlal kohal (veerul) ja haakub enamasti juhtkirjaga

kommentaar <komment|`aar -aari -`aari 22e s> (ld commentarius märkmik, visand)
1. selgitav märkus mingi teksti v raamatu juurde
2. arvamusavaldus mingi sündmuse, kellegi sõnavõtu vms kohta

konkordants <konkord|`ants -antsi -`antsi 22e s> (keskld concordantia < ld concordare kokku sobima v sobitama)
1. bibl tähestikuline sõnaregister (koos esinemisviidetega) mõne teose v mõne autori koguteoste kohta; varem raamatu lehekülje äärele tehtav viitemärkus samade sõnade v mõtete kordumise puhul samas raamatus teisal
2. muus → konsonants

konspekt <konsp|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld conspectus ülevaade) • raamatu, artikli, ettekande, õppetunni vm kirjalik sisukokkuvõte

kood <k`ood koodi k`oodi 22e s> (pr code < ld codex raamat)
1. koodtähis, tähte vm märki asendav kokkuleppeline sümbol informatsiooni salvestamise, töötlemise ja säilitamise hõlbustamiseks
2. leppemärgisüsteem, reeglistik, mis määrab kindlaks koodtähiste moodustamise korra
kooditabel • koodtähiste esitus tabelina
koodivahetus • lgv ümberlülitumine, mitme keele, dialekti v allkeele vahelduv kasutamine sõltuvalt asjaoludest
masinakood • info kahendarvudest koosnev käskluste jada, mida loeb arvuti keskprotsessor

koodeks <koodeks -i 2e s> (ld codex tüvi, pakk, kirjutustahvel, raamat, köide)
1. aj Vana-Roomas vahaga kaetud puutahvlikestest koosnev märkmeraamat; alates hilisantiigist papüüruse- v pärgamendi-, hiliskeskajal ka paberilehtedest köidetud käsikiri
2. jur seaduste kogu; õigusnormide süstematiseeritud kogu, millega reguleeritakse üheliigilisi ühiskondlikke suhteid; piltl reeglistik (nt moraalikoodeks)

kopeerratas <+ ratas r`atta 7 s> • tekst hambulise rattaga töövahend lõigete kopeerimiseks

kriitika <kriitika 1 s> (< kr kritikē (technē) otsustamiskunst)
1. arvustus; mingi eseme, nähtuse, teo, õpetuse, raamatu, kunstiteose jne hindav eritelu
2. eitav arvamus millegi kohta (teaduses, kunstis, kirjanduses, poliitikas jm), puuduste, vigade, vastuolude esitus
3. millegi usaldatavuse teaduslik kontroll (nt tekstikriitika)

legendaarium <legend`aarium -i 19~2e s> (keskld legendarium < legenda lugemine, pühaku elulugu) • relig pühakute elulugusid sisaldav raamat

letner <l`etner -i 2e s> (sks Lettner < keskld lectorium lugemispult, lectionarium piibli lugemiste raamat) • arhit kirikus võidukaare alla v ette ehitatud vahesein, mis eraldab vaimulikele ja kõrgaadlile määratud kooriruumi rahvale kuuluvast pikihoonest

liber (ld) • raamat, teose osa (nt ladinakeelse teose või selle osa pealkirjas)
Liber Census Daniae [liber tsensus daanie] (ld pn) • aj ”Taani hindamisraamat”, XIII s-st pärinev pärgamentkoodeks, mis sisaldab mh andmeid Eesti koha- ja isikunimede kohta

librist <libr|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld liber raamat) • raamatukaupmees v tema abiline

logiraamat <+ raamat -u 2 s> (ingl log book, vrd logi) • mer laevapäevik, laevale kohustuslik kindlavormiline raamat, kuhu kantakse andmed kursi, kiiruse, tuule jm kohta, samuti kõik olulised sündmused laeva elus

magnetiit <magnet|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< magnet) • geol magnetrauamaak, tugevasti magnetiline must rauamaak, raudoksiid (sisaldab 72,4% rauda)

marginaal <margin|`aal -aali -`aali 22e s> (< marginaalne)
1. märkus raamatu valgel äärel, ääremärkus
2. kirj esseistika väikevorm, mõtiskleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild v kommentaar
3. maj protsentides väljendatavate intressimäärade vms määrade vahe; avansisumma, mille klient annab börsil tema ülesandeid täitvale maaklerile; tasemete vahe (nt hinna- v rentaablustasemetes); müügi- ja omahinna erinevus, ka hinnatäiend, juurdehindlus
4. marginaalne isik, kes kuulub korraga kahte v enamasse temale olulisse, omavahel mõneti vastuolulisse inimrühma v kultuuri; sageli sotsiaalse marginaalsuse seisundis olev, ühest ühiskonnakihist teise üle minev inimene

meetrikaraamat <+ raamat -u 2 s> (poola metryka < ld matricula (ametlik) nimistu)
1. relig varem igas koguduses peetud sünni-, abielu- ja surmajuhtude registreerimise raamat, kirikuraamat
2. aj Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kantselei sissekanderaamat

memorandum <memor`andum -i 2e s> (< ld memorandus mäletamisväärne)
1. memo, märkus; kirjalik meeldetuletus äriasjas; märkmeleht v -raamat
2. dipl diplomaatiline märgukiri, mis seletab probleemi faktilisest ja juriidilisest seisukohast, hrl lisatakse noodile v esitatakse teise riigi esindajale isiklikult

memoriaal <memori|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld memoriale mälestusmärk)
1. maj, aj raamat kõigi majandustehingute igapäevaseks sissekandmiseks ajalises järjestuses
2. sport mälestusvõistlus (mõne surnud sportlase auks)
3. mälestusrajatis

meneteekel <menet`eek|el -li 2e s> (< aramea menee, menee, tekeel, ufarsiin, Taanieli raamatu õnnetusoraakli sõnad) • piltl hoiatus läheneva ohu eest

missaal <miss|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld missale) • relig katoliku missal (1) kasutatavaid tekste sisaldav raamat, missaraamat

mormoon <morm|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< pn „Mormoni raamat“) • relig nn viimsepäevapühak, 1830. a Ameerikas tekkinud nn mormooni kiriku, ametliku nimetusega Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku (Church of Jesus Christ of Latter Day Saints) liige, kelle pühakirjaks on Joseph Smithi välja antud (suuresti piiblile toetuv) „Mormoni raamat“

normtiitel <+ t`iit|el -li 2e s> (< norm + tiitel) • trük poognaviit, autori nimi v raamatu (lühendatud) pealkiri iga trükipoogna 1. leheküljel teksti all

paginatsioon <paginatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (uusld paginatio < ld pagina leht, lehekülg) • trük raamatu v käsikirja lehekülgede numeratsioon; lehekülgede nummerdamine; info lehekülgjaotus; lehekülgedeks jaotamine

paleotüüp <+ t`üüp tüübi t`üüpi 22e s> (< paleo- + tüüp) • trük, bibl vanatrükis, Lääne-Euroopas a-tel 1501–50 ilmunud raamat. Vt ka inkunaabel

paperback [peipə(r)bäk] (ingl) • trük pehmekaaneline raamat, brošeeritud raamat. Vt ka pocket-book

passionaar <passion|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld passionarius < ld passio kannatus) • relig liturgiline raamat märtrite kannatuslugudest

patt <p`att pati p`atti 22e s> (it patto) • sport „suits“, olukord males, kus mängija ei saa käia kuningaga ega muu malendiga tulle sattumata; partii lõpeb viigiga

pentateuh <pentat|`euh -euhi -`euhi 22e s> (kr pentateuchos viisraamat < penta- + teuchos tööriist, raamat), ka pentateuk <pentat|`euk -eugi -`euki 22e s> • relig piibli esimesed viis raamatut, Moosese raamatud, toora piiblis

piibel <p`iib|el -li 2e s> (keskülemsks bibel < kr pl, dem biblia „raamatud“ < biblos papüürus, raamat < pn Byblos, foiniiklaste linn), ka Piibel pn • relig ristiusu pühakiri, koosneb vanast ja uuest testamendist; piltl millegi põhitõdesid või kellegi tõekspidamisi sisaldav teos

pocket-book [pokit-buk] (ingl) • trük köidetud väikesemõõtmeline raamat, taskuraamat

pseudomorfism <+ morf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pseudo- + -morfism), pseudomorfoos <+ morf|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pseudo- + kr morphōsis kujundamine)
1. miner kristallide vormi säilimine nende sisemisele keemilisele muutumisele vaatamata
2. geol mitmesuguse tekkega süvendite täitumine uute kivimite, setete v mineraalidega, nii et süvendite kuju osaliselt v täielikult säilib

rasta <rasta 16 s>
1. rastafarianismi järgija
2. kõnek rastafarianism
3. kõnek rastapats. Vt ka rastafari

reprint <+ pr`int prindi pr`inti 22e s> (< re- + print) • trük raamatu v ajakirja taastrükk (hrl tehtud koopiamasinaga)

režiiraamat <+ raamat -u 2 s> • teater režii kohta kõike vajalikku sisaldav (teksti)raamat lavastaja märkustega, misanstseenide plaaniga jne

rubriik <rubr|`iik -iigi -`iiki 22e s> (< ld rubrica (seaduse) peatüki punase muldvärviga maalitud pealkiri) • trük alljaotis, lõik, lahter; raamatu pealkirjastatud jaotis (nt osa, jagu, peatükk); perioodikaväljaandes kindla pealkirjaga jaotis

rulett <rul|`ett -eti -`etti 22e s> (pr roulette väike ratas)
1. hasartmäng pöörleva ketta ja kuulikestega 36 punase ja musta ruuduga nõgusal mängulaual
2. kunst hambulise rattaga vaselõikeriist
3. rulli keeratav mõõdulint

sideriit <sider|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr sidēritēs raudne, rauast < sidēros raud)
1. miner trigonaalses süngoonias kristallunud hall kuni pruunikas mineraal, raudkarbonaat, tähtis rauamaak; Eestis leidub vähesel määral savides ja aleuroliitides
2. pl astr raudmeteoriitide üldnimetus; sideriidid koosnevad peaaegu 100%-liselt niklisisaldusega rauast

signatuur <signat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (keskld signatura < signare alla kirjutama < ld pitserdama)
1. nimemärk (nt kunstniku allkiri v monogramm oma teose allservas)
2. tunnusmeloodia, nt raadiosaatel vm
3. farm ravimi tarvitamisõpetus
4. trük tunnuk, trükipoogna järjenumber
5. info saatjat identifitseeriv mõnerealine plokk meili lõpus
6. bibl arhivaali, raamatu vms kohaviit
signatuurideviis • info tsitaat, hüüdlause, lühinali vms signatuuris (1)

supereksliibris <+ eksliibris -e 9 s;+ eksl`iibris -e 11~9 s> (< super- + eksliibris) • raamatu kaanele pressitud raamatuomaniku vapp v monogramm

švaabi kiri (< pn Švaabimaa, ajalooline piirkond Edela-Saksamaal) • trük avarate tähekujudega ümargooti kirjast arenenud trükikiri; selles kirjas on trükitud 1535. a ka esimene eestikeelne raamat, Wanradti-Koelli katekismus

tiitel <t`iit|el -li 2e s> (ld titulus)
1. seisust, teaduskraadi vms tähistav nimetus, aunimetus, kasut nime ees
2. trük trükise vms pealkiri, autori nimi ja ilmumisandmed tiitellehel
seljatiitel • trük raamatu seljale paigutatud teose pealkiri
tiitelleht • trük raamatu alguses olev hrl eeslehele järgnev leht, millele on paigutatud autori nimi, teose pealkiri, ilmumiskoht jm ilmumisandmed

tiraaž <tir|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr tirage < tirer tõmbama, trükkima) • väljalase; trükiarv vm eksemplaride arv (nt raamatu, heliplaadi, kunstiteose tiraaž)

titanomagnetiit <+ magnet|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< titaan + magnetiit) • miner kuubilises süngoonias kristallunud must mineraal, magnetiidi titaanirohke erim, tähtis titaani- ja rauamaak

tomus (ld < kr tomos < lõik) • trük peatükk; raamat; köide

toora <toora 16 s> (< hbr tora seadus, õpetus) • relig judaismi kanoonilise kirjavara ja usuõpetuse lähtealus, viie Moosese raamatu koondnimetus; kasut ka samas tähenduses nagu tanah. Vt ka pentateuh

triller1 <tr`iller -i 2e s> (ingl thriller) • põnevik, põnevusfilm v -raamat, teos, milles luuakse pinge põnevat sündmustikku ja tegelaste psüühilisi üleelamisi kujutades; sageli esitatakse sündmustikku ohvri v kurjategija vaatepunktist